Sotsiaalminister — Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 24.01.2003 nr 13 ( RTL 2003, 16, 221) 08.02.2003 17.06.2003 nr 86 ( RTL 2003, 75, 1103) 01.07.2003 08.08.2003 nr 107 ( RTL 2003, 94, 1410) 25.08.2003 15.08.2003 nr 108 ( RTL 2003, 96, 1448) 01.09.2003 15.01.2004 nr 2 ( RTL 2004, 10, 146) vastavalt §-le 2 31.05.2004 nr 70 (RTL 2004, 78, 1265) 19.06.2004 18.01.2005 nr 12 (RTL 2005, 14, 142) 28.01.2005 25.08.2005 nr 96 (RTL 2005, 96, 1464) 18.09.2005 Määrus kehtestatakse „Ravikindlustuse seaduse“ (RT I 2002, 62, 377) § 32 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika. (2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määruses nr 302 «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (RT I 2002, 78, 468) (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode. §2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine (1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus ) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping ) alusel. (2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum. (3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid. (4) Lepingu muutmisel täiendavate teenuste osutamiseks lepivad haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepingus kokku teenuse osutamise hinnas, mille aluseks on täiendavate teenuste osutamiseks tehtud kulud. §3. Teenuste eest tasumise vormistamine (1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve. (2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 9. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 110, E 111, E 112, E 119, E 123, E 128) alusel, lisatakse esitatud dokumendist koopia raviarvele. (3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise ja välislepingute alusel välismaalasele vältimatu abi osutamise korral. (4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel. [RTL 2005, 14, 142 – jõust. 28.01.2005] 2. peatükk ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE §4. Üldarstiabi eest tasumine (1) Haigekassa tasub üldarstiabi osutavale perearstile pearaha, baasraha ja lisatasu kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu piirhinna alusel ettemaksena igakuuliselt. (2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kehtestatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas lõikes kehtestatud rahalise piiranguga. (3) Perearstile, kelle nimistus on vähem kui 1000 kindlustatud isikut ja kelle teeninduspiirkonnas elab alaliselt vähem kui 1000 isikut, tasutakse pearaha 1000 isiku eest. Nimistus olevate kindlustatud isikute arvu ületava osa eest tasutakse pearaha koodiga 3057 tähistatud teenuse piirhinna järgi. (4) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa ravikindlustuse andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 8 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud rahalist piirangut. [RTL 2004, 78, 1265 – jõust.19.06.2004] §5. Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine (1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest: 1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö; 2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid; 3) haige läbivaatus, uuringute ja raviplaani koostamine, diagnoosimine; 4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine; 5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 6) raviprotseduuride tegemine; 7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta; 9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse. (2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest: 1) verejooksu sulgemine; 2) elustamine; 3) lahastamine haige veoks; 4) rinnanäärme palpatsioon; 5) eesnäärme palpatsioon; 6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest; 7) [kehtetu] 8) otoskoopia; 9) välise kuulmekäigu loputus; 10) rinoskoopia ; 11) nina-neelu tamponaad; 12) nägemisteravuse kontroll; 13) vaateväljade esmane määramine; 14) värvitaju kontroll; 15) silmapõhja vaatlus; 16) PEF-meetria; 17) antropomeetria; 18) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine; 19) veeni punktsioon; 20) süstimine; 21) sidumine (v.a põletushaige sidumine); 22) lokaalanesteesia; 23) perifeersed närviblokaadid; 24) kusepõie loputus; 25) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine. [RTL 2003, 94, 1410 - jõust. 25.08.2003] (3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest: 1) albumiin; 2) glükoos bioloogilises vedelikus; 3) valk bioloogilises vedelikus; 4) kreatiniin; 5) uurea; 6) bilirubiin; 7) bilirubiini fraktsioonid; 8) kusihape; 9) kolesterool; 10) kolesterooli fraktsioonid; 11) triglütseriidid; 12) laktaatdehüdrogenaas; 13) leelisfosfataas; 14) aspartaadi aminotransferaas (AST); 15) alaniini aminotransferaas (ALT); 16) primitiivmeetodil veritsusaeg; 17) vere hüübimisaeg; 18) vere uuring; 19) trombotsüütide mikroskoopiline uuring; 20) retikulotsüütide mikroskoopiline uuring; 21) lihtne hemogramm; 22) patoloogiline hemogramm; 23) uriini uuringud; 24) helmintide munade uuring; 25) lambliate uuring; 26) peitevere uuring; 27) anaalkaape uuring. (4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, raviprotseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata. (5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus. §6. Täiendavalt tasutavad teenused (1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 23 % perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest: Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud Tervishoiu- teenuse kood Biopsia 7004 Õõne punktsioon 7005 Pareesidega haige massaaž 7011 Liikumishäirega haige ujumisseanss 7014 Ravivõimlemine (liikumisravi) 7016 Ravivõimlemisseanss basseinis 7017 Väljendunud liigesjäikusega haige mudaraviseanss 7022 Diatermokoagulatsioon , krüoteraapia 7025 Pindmiste (väikeste) naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine 7100 Troofilise haavandi korrastamine 7100 Pindmise mädakolde avamine 7100 Panariitsiumi avamine 7100 Sissekasvanud küüne resektsioon 7100 Haava suturatsioon 7101 Põletushaige ambulatoorne sidumine 7111 Kateteriseerimine 7159 Püsikateetri panemine 7160 Epitsüstostoomi vahetus 7162 Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163 Emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamine ja eemaldamine 7352 Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359 Ösofagogastroduodenoskoopia 7551–7553 Sigmoidoskoopia 7556 Kolonoskoopia 7557–7558 Fiiberbronhoskoopia 7559 Rektoskoopia 7562 Kolposkoopia 7563 Kolju röntgenograafia 6061–6062 Lülisamba röntgenograafia 6063–6064 Luude ja liigeste röntgenograafia 6065–6066 Rindkere röntgenograafia 6067–6068, 6070 Nina-kõrvalkoobaste röntgenograafia 6069 Nina-neelu röntgenograafia 6087 Kuseteede röngtenoskoopia 6071 Mammograafia 6074 Südame, kopsude, keskseinandi ja diafragma röntgenoskoopia 6076 Mao röntgenuuring 6078–6079 Irrigoskoopia 6081 Kõhuõõne ülevaatlik röntgenograafia 6086 Urograafiad 6088–6089 Luu densitomeetria 6112 Radiorenograafia 6165 Elektroentsefalograafia uuring digitaal-komputeriseeritud EEG-aparaadiga 6250 Elektroentsefalograafia 6251 Elektrokardiograafia koormustest 6324 Holteri monitooring 6326 Ehhokardiograafia 6327–6330 Spirograafia 6301 Bronhodilataatortest 6302 Toonaudiomeetria 6402 Tümpanomeetria 6408 Sonograafia 6001–6003, 6009, 6010, 6012 Alfa-HBDH 6501i Koliinesteraas 6501m Kaalium, naatrium, raud, kloor, vask, kaltsium, fosfor, magneesium, ammoniaak, liitium, laktaat 6502a–6502k Happeline fosfataas 6502m HF prostata fraktsioon 6502n Gamma-glutamüültransfer 6502o Kreatiinkinaas 6502p C-reaktiivne latekstest 6502r Reumatoidfaktori latekstest 6502s Antistreptolüsiin-O latekstest (ASO) 6502t Valkude forees kilel 6503d Rauasidumisvõime uuring 6503e C-reaktiivne valk kvantitatiivselt 6504a Alfa amülaas 6504d Glükolüseeritud hemoglobiin 6506a Antistreptolüsiin-O kvantitatiivselt (ASO) 6506b Reumatoidfaktor kvantitatiivselt 6506c Valkude forees geelil 6506d Glükeeritud hemoglobiin 6513 Aktiviseeritud osalise tromboblastiini aeg (APTT) 6553a Protrombiini indeks 6553b Fibrinogeen 6553g Lupus erythematosus’e (LE) rakud 6580 Algmaterjali mikroskoopiline uuring 6701 Bioloogilise materjali külv 6710a Bioloogilise materjali külv seentele 6710b Uuring Trichomonas’ele 6710c Uuring Neisseria gonorrhoeae’le, Ureaplasma urealyticum’ile, Mycoplasma hominis’ele 6713a, 6713b, 6713c Bioloogilise materjali külv mükobakteritele 6714 Anaeroobne külv 6716a Uuring klamüüdiale koekultuuril 6716b Uuring viirustele koekultuuril 6716c Haigusetekitajate samastamine 6720–6722 Haigusetekitaja ravimtundlikkuse määramine 6725a, 6725b, 6726, 6727 Süüfilise ekspressdiagnostika 6730–6732 Respiratoorsete viirusnakkuste diagnostika 6733 Chlamydia trachomatise, Neisseria gonorrhoeae , papilloomviiruse määramine Gen-probe meetodil 6741–6743 Veregrupp ja reesusfaktor 6771–6780 Tuumormarkerite uuring 6816 Immunoglobuliinide (IgG, IgM) määramine 6818 Erinevate antigeenide määramine 6818, 6820, 6822, 6824, 6843 Anti-HIV-1/HIV-2 määramine 6822, 6824, 6825 Hormoonide, AFP- ja HCG-uuring kemiluminestsents-(LIA) meetodil (üks parameeter) 6834a Kasvaja-, aneemia- jm markerite, ravimite, spetsiifiliste antikehade uuring kemiluminestsentsmeetodil (LIA – meetod) (üks parameeter) 6834b Interleukiinide, erütropoetiini , deoksüpüridinoliini jm määramine kemiluminestsentsmeetodil (üks parameeter) 6834c Immunoloogiline uuring radioisotoopmeetodil (RIA-meetod) (üks parameeter) 6834d Immunofluorestsentsuuring (IF-uuring) (üks antigeen) 6835a Immunofluorestsentsuuring autoantikehadele (tuuma-, mitokondri-, silelihaskoe, parietaalraku, kilpnäärme, IgG tüüpi endomüüsiumi jt antikehad) 6835b Immunofluorestsents (IF) uuring kommertsslaididel 6836 HIV-i verifitseerimine 6843a, 6843b Allergeenide määramine 6844–6849 Spiroheetide immobilisatsiooni test 6736 Histoloogilised uuringud 6901–6903 Tsütoloogilised uuringud 6911–6913 (2) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud 20,5%-lisele summale normaalse raseduse jälgimiseks tehtud uuringute eest tervishoiuteenuste loetelus sisalduvate teenuste piirhindade alusel. [RTL 2005, 14, 142 – jõust. 28.01.2005] §7. Baasraha ja lisatasu tasumine (1) Haigekassa tasub baasraha koefitsiendiga kuni 1,5, kui perearstil on mitu tegevuskohta ja need asuvad haldusterritoriaalse korralduse tõttu mitmes linnas, alevis, alevikus või külas ning kui on täidetud järgmised tingimused: 1) perearsti kõigis tegevuskohtades on täidetud sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrusega nr 116 «Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile» (RTL 2001, 130, 1886) kehtestatud nõuded; 2) perearsti nimistu ei ületa sotsiaalministri 29. novembri 2001. a määrusega nr 113 «Perearsti nimistu piirsuurus, perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord» (RT I 2001, 130, 1883) kehtestatud piirsuurust; 3) perearsti vastuvõtuaeg teises või teistes tegevuskohtades on vähemalt 3 tundi nädalas; 4) perearsti teine või teised tegevuskohad paiknevad põhilisest tegevuskohast kaugemal kui 10 kilomeetrit. (2) [Kehtetu – RTL 2004, 10, 146 - jõust. 01.01.2004] §71. Koolitervishoiuteenuse eest tasumine (1) Koodiga 3081 tähistatud koolitervishoiuteenuse piirhinda rakendatakse päevases õppevormis põhiharidust, üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavale õpilasele koolis tervishoiuteenuse osutamise korral. (2) Koolis iseseisva õendusabina osutatava tervishoiuteenuse eest tasumisel rakendatakse koodiga 3081 tähistatud koolitervishoiuteenuse piirhinda koefitsiendiga 0,8. [RTL 2004, 78, 1265 – jõust.19.06.2004] 3. peatükk ERIARSTIABI EEST TASUMINE 1. jagu Ambulatoorne eriarstiabi §8. Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine (1) Tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud eriarsti vastuvõtu piirhind sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine; 2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine; 3) ravi määramine; 4) nõustamine tervise säilitamise ja parandamise osas; 5) nõustamine töö- ja elukorralduse osas; 6) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 8) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 9) teised, vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega; 10) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (biokeemilised uuringud üks kord päevas), 6571, 6572, 6573, 6574 ja 6576 ( hematoloogilised uuringud), 6601, 6602 ja 6603 (uriiniuuringud), 6621a, 6621b, 6621c (väljaheiteuuringud). (2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud terviseuuringud ja osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel. (3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud terviseuuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel. §9. Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine Vähihaige koduse toetusravipäeva, koodiga 7408 tähistatud teenuse piirhind sisaldab eriarsti või õe koduvisiidi käigus tehtud järgmisi tegevusi ja protseduure koos vajalike materjalidega: 1) põieloputus ja kateetri vahetamine; 2) krooniliste haavade sidumine, plaastrite vahetus, lamatiste profülaktika; 3) pidev hapnikravi; 4) tilkfusioon; 5) pidev valutustamine (valupump); 6) sondiga toitmine; 7) punktsioonid, haige punktsioonijärgne jälgimine; 8) vajadusel teadvuseta haige jälgimine; 9) põetus-hooldusplaani koostamine esmasel koduvisiidil ja haige omaste õpetamine, terviseseisundi muutumisel põetusplaani muutmine koos omaste õpetamisega; 10) klistiiri tegemine; 11) suuõõne puhastamine suuõõnekasvaja korral; 12) imavsidemed; 13) haige ja tema omaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära. §10. Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva, koodiga 7033 tähistatud teenuse piirhind sisaldab kulutusi vajalikele tarvikutele, lahustele, haige õpetamisele ning nõustamisele. §11. Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine (1) Päevaravi ja päevakirurgia korral osutatakse arstiabi haigele, kes vajab teenust, sh operatsiooni ning teenuse osutamise järgset jälgimist vähem kui 24 tundi. (2) Päevaravi ja päevakirurgia tingimustes osutatava teenuse piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele: 1) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks; 2) soovitused töö- ja elukorralduse osas; 3) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 4) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 5) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 6) teised vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega; 7) tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis sätestatud järgmised laboriuuringud: biokeemilised uuringud – kood 6500b (üks kord päevas), hematoloogilised uuringud – koodid 6571, 6572, 6573, 6574 ja 6576, uriiniuuringud – koodid 6601, 6602 ja 6603, väljaheiteuuringud – koodid 6621a, 6621b, 6621c; 8) haige hooldus, põetus, ravimid ning üks söögikord. (3) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel. [RTL 2003, 16, 221 - jõust 08.02.2003] §12. Taastusravi ambulatoorse ravipäeva eest tasumine (1) Taastusravi ambulatoorse ravipäeva eest tasub haigekassa sellekohast tegevusluba omavale tervishoiuteenuse osutajale ravipaketi hinna alusel. (2) Ambulatoorse taastusravi ravipaketi piirhind sisaldab järgmisi tegevusi ja kulusid: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, terviseseisundi hindamine, raviplaani koostamine, ravi määramine; 3) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (glükoos bioloogilises vedelikus), 6501g (kolesterooli fraktsioonid), 6502l (triglütseriidid ), 6502r (CRV latekstest, kuni 3 lahjendust), 6502t (ASO latekstest, kuni 3 lahjendust), 6571 (vereanalüüsi üksikkomponent); 4) kolm taastusravi liiki järgmistest: liikumisravi, vesiravi, lokaalne käsimassaaž, sooja- või külmaravi, soolakamber, manuaalteraapia, nõelravi. Aparaatne füsioteraapia ja tegevusteraapia ei kuulu eraldi arvestamisele liikide osas. 2. jagu Statsionaarne eriarstiabi §13. Statsionaarse eriarstiabi arvestus (1) Statsionaarse eriarstiabi põhiline arvestusühik on voodipäev, mille maksumuse aluseks on haige ravil viibimise ööpäevane kestus, v.a tervishoiuteenuste loetelus sätestatud juhtudel. (2) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a käesoleva määruse §-s 14 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel. §14. Voodipäeva eest tasumine Voodipäeva piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, kliinilise diagnoosi püstitamine, ravi määramine; 3) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks; 4) soovitused töö- ja elukorralduse osas; 5) haige hooldus, põetus, toitmine; 6) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 7) ravimid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud erialadel kasutatavad ravimid; 8) laboriuuringud, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (on arvestatud voodipäeva piirhinna sisse juhul, kui see on tehtud üks kord päevas); 6500c, 6500d, 6501a, 6501b, 6501d, 6501f, 6501j, 6501k, 6501l, 6502a, 6502b, 6502r, 6504d (biokeemilised uuringud); 6571, 6572, 6573, 6574, 6576 (hematoloogilised uuringud); 6552a (verehüübimise uuring); 6601, 6602, 6603, 6606, 6607 (uriiniuuringud); 6621a, 6621b, 6621c (väljaheiteuuringud); 9) eriarstide konsultatsioonid. §15. Voodipäevade arvestus (1) Haige ravil viibimisel sama tervishoiuteenuse osutaja erinevates osakondades on voodipäevade eest tasumise aluseks haige põhidiagnoosile vastava eriala voodipäeva piirhind. (2) Erialajärgsete ravipäevade arvu hulka loetakse ka I astme intensiivravi päevad. (3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda. (4) Haige suunamisel uuringutele või ravile ühe tervishoiuteenuse osutaja juurest teise tervishoiuteenuse osutaja juurde rakendatakse käesoleva määruse §-des 13 ja 14 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud korda. §16. Järelravi eest tasumine Haige suunamisel järelravile teise haiglasse rakendatakse haige vastuvõtnud haiglas voodipäevakulude arvutamisel käesoleva määruse paragrahvides 13 ja 14 kehtestatud korda. Voodipäevade eest tasumise aluseks on järelravi voodipäeva piirhind (kood 2047). [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] §17. Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine (1) Hooldusravipäeva piirhind (kood 2053) sisaldab hooldushaige ravi ja põetamisega seotud tegevuste ja protseduuride maksumuse. (2) Koos haige lapsega haiglas viibiva vanema või hooldaja eest tasub haigekassa täiendavalt põetuse, hoolduse voodipäeva järgi koodiga 2048 tähistatud teenuse eest järgmiselt: 1) kuni 1-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest; 2) lapse rinnaga toitmisel haiglas viibimise päevade eest; 3) alla 10-aastase lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva eest. §18. Intensiivravi eest tasumine (1) Intensiivravi (sellekohase astme intensiivravi tegevusluba omaval voodil) teenuste eest tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale sotsiaalministri 6. mai 2002. a määruse nr 76 “Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord” (RTL 2002, 59, 891) lisades 19 ja 20 sätestatud ja haigusloos TISS-lehele kantud toimingute ning nende 24 tunni jooksul kogutud hindepunktide alusel punktide arvu järgi järgmiselt: 1) 8 -14 punkti - I aste; 2) 15 - 24 punkti - II aste; 3) 25 - 39 punkti - III aste; 4) 40 ja enam punkti - III A aste. [RTL 2003, 16, 221 - jõust 08.02.2003] (2) Vähem kui 8 punkti korral tasub haigekassa põhidiagnoosijärgse voodipäeva piirhinna. (3) Haige viibimisel intensiivraviosakonnas (intensiivravi tegevusluba omaval ravivoodil) ööpäevas 18 ja enam tundi tasub haigekassa voodipäevajärgse piirhinna alusel ning alla 18-tunnisel viibimisel tegelikult viibitud tundide eest käesoleva määruse § 48 punktis 4 sätestatud teenuse hulga alusel. (4) Põletushaige I ja II astme intensiivravi korral tasub haigekassa kuni 25 intensiivravipäeva eest. (5) Madalama astme intensiivravi eest võib tasuda ka kõrgema astme tegevusloaga intensiivraviosakonnas tehtud ravi eest lähtudes punktide arvust. (6) Kulude eest tasumisel intensiivravi pikenemisel üle käesolevas paragrahvis kehtestatud intensiivravipäevade arvu kooskõlastatakse tasu maksmine kõrgema astme intensiivravi piirhinna alusel eelnevalt haigekassa piirkondliku osakonnaga, kelle nimekirja kindlustatud isik on kantud. §19. Taastusravi statsionaarse ravipäeva eest tasumine (1) Statsionaarse taastusravi teenuse eest tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud taastusravi voodipäeva piirhinna alusel kindlustatud isiku ravil viibitud päevade eest. (2) Statsionaarse taastusravi teenuse eest tasub haigekassa sellekohast tegevusluba omavale tervishoiuteenuse osutajale ravipaketi alusel, mis sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, terviseseisundi hindamine, raviplaani koostamine, ravi määramine; 3) vajadusel laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuse loetelu 8. peatükis sätestatud koodidega 6501f (kolesterool), 6501g (kolesterooli fraktsioonid), kood 6502l (triglütseriidid ), 6502r (CRV latekstest kuni 3 lahjendust), 6502t (ASO latekstest, kuni 3 lahjendust), 6571 (vereanalüüsi üksikkomponent); 4) haige toitlustamine; 5) haige majutamine; 6) kolm taastusravi liiki järgmistest: liikumisravi, vesiravi, lokaalne käsimassaaž, sooja- või külmaravi, soolakamber, manuaalteraapia, nõelravi. Aparaatne füsioteraapia ja tegevusteraapia ei kuulu eraldi arvestamisele liikide osas. (3) Haige statsionaarsesse taastusravi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumise ja lahkumise päev arvestatakse ühe päevana. [RTL 2005, 14, 142 – jõust. 28.01.2005] 4. peatükk UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE §20. Fluorograafia eest tasumine Fluorograafia (kood 6123) eest tasub haigekassa erandjuhtudel, mis on eelnevalt kooskõlastatud sotsiaalministriga. §21. Anesteesia eest tasumine (1) Anesteesia aeg algab anestesioloogi esimesest toimingust haigega operatsiooniruumis ja lõpeb haige operatsiooniruumist lahkumisel. (2) Koodiga 2111 tähistatud teenuse eest tasub haigekassa ainult juhul, kui operatsioonibloki juures on recovery ehk ärkamisruum. Ärkamisruumis viibimise aega arvestatakse täistundides ja haigekassa tasub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aja eest, kuid mitte enam kui 3 tunni eest. 5. peatükk KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE §22. Kompleksteenuste eest tasumine (1) Tervishoiuteenuste loetelus koodidega 2240K, 2242K–2248K, 2250K ja 2282K tähistatud kompleksteenuste piirhinnad sisaldavad operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni ja veretoodete maksumust järgmiste kompleksteenuste korral: Teenuse nimetus Teenuse kood Suure liigese endoproteesimine 2240K Apendektoomia 2242K Ingvinaalherniotoomia 2243K Umbilikaal- ja femoraalherniotoomia 2244K Laparoskoopiline koletsüstektoomia 2245K Eesnäärme TUR-resektsioon 2246K Transuretraalne nõelablatsioon 2247K Katarakti operatsioon 2248K Alajäseme veenilaiendite operatsioon koos safenektoomiaga 2250K Pehmekoe defekti parandamine koeekspandri abil 2282K [RTL 2004, 10, 146 – jõust . 01.01.2004] (2) Kompleksteenuse piirhind sisaldab operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni, meditsiiniseadmete ja veretoodete hinda järgmiste günekoloogilise operatsioonide korral: Kompleksteenuse nimetus Teenuse kood Günekoloogia I grupi operatsioon 2270K Günekoloogia II grupi operatsioon 2271K Günekoloogia III grupi operatsioon 2272K Günekoloogia IV grupi operatsioon 2273K Günekoloogia V grupi operatsioon 2274K Kusiti fikseerimine tupe kaudu proleenlingu abil 2275K §23. Normaalse raseduse jälgimise eest tasumine (1) Normaalse raseduse jälgimise eest tasub haigekassa kompleksteenusena, mille kohta vormistab rasedat jälgiv arst ühe raviarve iga rasedusperioodi lõppedes, lähtudes Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist järgnevalt: Teenuse nimetus Teenuse kood Raseduse tuvastamine ja kulu jälgimise plaani koostamine 2252K Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani 2253K Raseduse juhtimise plaani täpsustamine 2254K Raseduse kulu jälgimine 20.–36. nädalani 2255K Sünnituse juhtimise plaani koostamine 2256K Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani 2257K (2) Normaalse raseduse jälgimise kompleksteenuste piirhindade rakendamise erijuhud on järgmised: 1) koodidega 2252K–2257K tähistatud piirhindu ei rakendata kõrge riskiga raseduse ja raseduspatoloogiaga naiste puhul, kes nimetatud põhjustel kuuluvad jälgimisele günekoloogia tegevusluba omavas piirkondlikus haiglas või keskhaiglas; 2) geneetilise riskiga raseda puhul, kelle suhtes peab olema läbi viidud geneetiline uuring ja konsultatsioon, tasub haigekassa lisaks koodiga 2253K tähistatud teenusele ka koodidega 6876, 7040 ja 6007 tähistatud teenuste eest; 3) koodiga 2255K tähistatud teenuse eest tasub haigekassa asjaomase näidustuse korral täiendavalt koodidega 6710a ja 6500b (kuni 3 korda) tähistatud laboriuuringute eest. Pärast rasedal esinenud nakkuse ravi tasub haigekassa täiendavalt ka koodiga 6737 tähistatud laboriuuringu eest. §24. Normaalse füsioloogilise sünnituse kompleksteenuse eest tasumine (1) Haigekassa tasub täiendavalt normaalse füsioloogilise sünnituse kompleksteenuse piirhinnale (kood 2207K) ülekantud veretoodete maksumuse. (2) Normaalse füsioloogilise sünnituse kompleksteenuse piirhinda (kood 2207K) ei rakendata järgmiste terviseseisundite korral: 1) raske preeklampsia, eklampsia; 2) hüpotoonilised (atoonilised), hüübivushäiretega emakaverejooksud; 3) keisrilõige; 4) IV järgu lahkliharebendid; 5) raske organpuudulikkusega sünnitaja sünnitusjärgse II või III astme intensiivravi korral; 6) septiliste ja nakkuslike tüsistuste esinemisel sünnituse ajal või sünnituse järgselt. § 25. Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise kompleksteenuste eest tasumine Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise eest (koodid 2208K ja 2281K) tasub haigekassa juhul, kui embrüo siirdamisel on järgitud “Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse” (RT I 1997, 51, 824; 2003, 18, 102) §-des 5, 9, 10, 14, 16 ja 17 sätestatut. [RTL 2004, 10, 146 – jõust. 01.01.2004] §26. Polükemoteraapia eest tasumine (1) Haigekassa tasub täiendavalt polükemoteraapia piirhinnale hematoloogia voodipäeva piirhindade eest järgmiste teenuste puhul: Teenuse nimetus Teenuse kood Äge müeloidne leukeemia (üks 7-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kolm ravikuuri aastas ühele haigele) 2225K Äge lümfoidne leukeemia (üks 14-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kolm ravikuuri aastas ühele haigele) 2226K Hodgkini lümfoom (üks 6-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kuus ravikuuri aastas ühele haigele) 2227K Mitte-Hodgkini lümfoom (üks 6-päevane standardne polükemoteraapiakuur, tasutakse kuni kuus ravikuuri aastas ühele haigele) 2228K Agranulotsütoos (üks 14-päevane standardne polükemoteraapiakuur , tasutakse kuni üks ravikuur aastas ühele haigele) 2229K (2) Koodidega 2230K–2239K tähistatud teenuste piirhindade alusel tasub haigekassa juhul, kui polükemoteraapia ravikuur on läbi viidud sellekohast tegevusluba omavas haiglas töötava onkoloogi (koodi 2239K puhul uroloogi) poolt tingimustel, et ravikuuri ettevalmistamise ja läbiviimise ajal on tagatud tsütostaatiliste ravimite käsitsemisjuhendite tingimuste täitmine, järgnevalt: Teenuse nimetus Teenuse kood Kopsukasvajate tsütostaatiline ravikuur 2230K Seedesüsteemi pahaloomuliste kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2231K Günekoloogilise sfääri kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2232K Uroloogilise sfääri pahaloomuliste kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2233K Naha, luude ja pehmete kudede pahaloomuliste kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2234K Rinnakasvajate tsütostaatiline ravikuur 2235K Pea- ja kaelapiirkonna kasvajate tsütostaatiline ravikuur 2236K Ajukasvajate tsütostaatiline ravikuur 2237K Plasmotsütoomi tsütostaatiline ravikuur 2238K Pindmiste kusepõiekasvajate intravesikaalnetsütostaatiline ravikuur (ühele haigele kuni kuus ravikuuri) 2239K (3) Polükemoteraapia piirhinnad sisaldavad ravimite käibemaksu. §261 Ööpäevaringse vältimatu arstiabi eest tasumine (1) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa eriarsti ööpäevaringse kohaloleku korral Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» (RT I 2003, 35, 223) nimetatud haiglatele. (2) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tartu Ülikooli Kliinikumile järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) otorinolarüngoloogia; 3) neuroloogia; 4) ortopeedia; 5) sünnitusabi ja günekoloogia; 6) sisehaigused; 7) pediaatria; 8) psühhiaatria; 9) erakorraline meditsiin. (3) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) otorinolarüngoloogia; 3) neuroloogia; 4) ortopeedia; 5) sünnitusabi ja günekoloogia; 6) sisehaigused; 7) psühhiaatria; 8) erakorraline meditsiin. (4) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tallinna Lastehaiglale järgmiste erialade eest: 1) lastekirurgia; 2) pediaatria; 3) erakorraline meditsiin. (5) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa keskhaiglatele järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sünnitusabi ja günekoloogia; 3) sisehaigused; 4) pediaatria; 5) erakorraline meditsiin. (6) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa üldhaiglatele järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sünnitusabi ja günekoloogia; 3) sisehaigused; 4) erakorraline meditsiin. (7) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa SA Hiiumaa Haiglale järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sisehaigused; 3) erakorraline meditsiin. Sealjuures on nõutav ühe loetelus nimetatud eriala arsti kohalolek haiglas ööpäevaringselt. Teised nimetatud erialade arstid on ööpäevaringselt valves telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. (8) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta poolaastas (kood 2280K) tasub haigekassa kohalikele haiglatele erakorralise meditsiini eriala eest. [RTL 2004, 78, 1265 – jõust.19.06.2004] § 262 Diagnoosipõhise kompleksteenuse ja muude samaaegselt osutatud teenuste eest tasumine (1) Tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 1 nimetatud diagnoosipõhise kompleksteenuse (edaspidi DRG) eest tasutakse koos muude samaaegselt osutatud teenustega sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. (2) Tasumisel rakendatakse DRG piirhinda osakaaluga 0,5 ja käesoleva määruse § 49 punkti 4 kohaselt arvutatud muude samaaegselt osutatud teenuste summasid osakaaluga 0,5. Lepingus võib kokku leppida rakendatavates osakaaludes vastavalt 0 ja 1. (3) Järgneva raviarve vormistamise korral DRG piirhindu ei rakendata. [RTL 2005, 14, 142 – jõust. 28.01.2005] 6. peatükk OPERATSIOONIDE EEST TASUMINE §27. Üldkirurgia, traumatoloogia-ortopeedia, uroloogia, torakaalkirurgia, veresoontekirurgia, neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi ning otorinolarüngoloogia operatsioonide eest tasumine (1) Haigekassa tasub üldkirurgia, traumatoloogia-ortopeedia, uroloogia, torakaalkirurgia, veresoontekirurgia, neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, günekoloogia ja sünnitusabi ning otorinolarüngoloogia operatsioonide eest operatsiooni raskusastme ja keerukuse alusel kehtestatud kümne operatsioonigrupi järgi, mille nimetused ja gruppide piirhinnad on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 6. peatükis. (2) Haigekassa poolt teenuse eest tasumisel loetakse simultaanoperatsiooniks juhtu, kui erinevate operatsioonide käigus lahendatakse mitu haigusseisundit üheaegselt või ühe anesteesia vältel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. Ühe täiendava organi lõikuse korral tasub haigekassa täiendavalt 25% põhioperatsiooni piirhinnast, kahe ja enama organi operatsiooni korral täiendavalt 45% põhioperatsiooni piirhinnast. (3) Günekoloogiliste operatsioonide I kuni V grupi piirhindu, mis on sätestatud tervishoiuteenuse loetelu §-s 46, rakendatakse simultaan- ja liitoperatsioonide ning pahaloomulise kasvaja radikaalse operatiivse ravi korral. [RTL 2005, 14, 142 – jõust. 28.01.2005] §28. Oftalmoloogia operatsioonide hinnad Haigekassa tasub oftalmoloogia operatsioonide eest operatsiooni raskusastme ja keerukuse alusel kehtestatud üheksa operatsioonigrupi alusel, mille nimetused ja erinevate gruppide piirhinnad on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 6. peatükis. 7. peatükk LABORIUURINGUTE JA RAVIMITE EEST TASUMINE §29. Laboriuuringu eest tasumine (1) Laboriuuringu piirhind sisaldab analüüsi võtmiseks vajaminevate tarvikute maksumust. (2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja uuringuks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha. §30. Ravimite eest tasumine (1) Hepatiit B vaktsiini ühe lasteannuse (kood 302R) eest tasub haigekassa järgmiselt: 1) 2002. aastal 1989. a ja 1990. a sündinud laste vaktsineerimise eest (kaks annust); 2) 2003. aastal 1989. a ja 1990. a sündinud laste vaktsineerimise eest (üks annus) ja 1991. a sündinud laste vaktsineerimise eest (kaks annust); 3) 2004. aastal 1991. a sündinud laste vaktsineerimise eest (üks annus); 4) 2005. aastal 1992. a sündinud laste vaktsineerimise eest (kaks annust). (2) Hepatiit B vaktsiini 1 täiskasvanu annuse (kood 303R) eest tasub haigekassa arstiteaduskonna üliõpilase vaktsineerimise eest (kolm annust). (3) Mitte-Hodgkini lümfoomi (üks 6-päevane standardne polükemoteraapiakuur) (kood 2228K) kompleksteenus sisaldab järgimisi ravikuure: 1) tsütostaatilise ravi kombinatsioon rituksimabiga esimese rea raviskeemina CD20-positiivse difuusse B-suurerakulise lümfoomi korral; 2) monoravi rituksimabiga III-IV staadiumi teiste kemoterapeutikumide suhtes resistentse või retsidiveerunudfollikulaarselümfoomi korral. (4) Rinnakasvajate tsütostaatilise ravikuuri (kood 2235K) kompleksteenus sisaldab järgmisi ravikuure: 1) antratsükliinravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsient pole saanud adjuvantravisantratsükliine või adjuvantravist on möödas üle 1 aasta; 2) CMF kombinatsioonravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsiendil on ravi antratsükliinidega vastunäidustatud ning haigus on hea kuluga; 3) taksaani ja antratsükliini kombinatsioonravi esimese rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui patsient on saanud adjuvantravisantratsükliine, haigusevaba periood on alla 1 aasta ja haigus on agressiivse kuluga; 4) monoravi trastuzumabiga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kelle kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud keemiaravi antratsükliini ja taksaane sisaldavate raviskeemidega, v.a juhud, kui patsiendile on need ravimid vastunäidustatud; 5) trastuzumabi ja taksaani kombinatsioonravi teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kelle kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud ravi antratsükliini sisaldava raviskeemiga; 6) monoravi taksaaniga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga HER2 retseptor negatiivsetel patsientidel antratsükliini sisaldava keemiaravi järgselt. [RTL 2005, 14, 142 – jõust. 28.01.2005] 8. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 31. Metoodika rakendusala Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 31¹. Mõisted Mõisted käesoleva määruse tähenduses: 1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside edaspidi ressurss) vahel; 2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused; 3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse: ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, kroon); 4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht; 5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12; 6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu tuginedes eksperthinnangule; 7) eksperthinnang – “Ravikindlustuse seaduse” § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku poolt antud hinnang. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 32. Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine (1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga. (2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumus on võrdne ressursi kasutamise keskmise mahuga. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 33. Tööjõu kulu arvestamine (1) Tööjõu keskmise kasutamise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega. (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva määruse tähenduses koosneb: 1) brutopalgast; 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse); 3) koolitus- ja lähetuskulust; 4) bürookulust; 5) tööriiete kulust; 6) juhtimiskulust; 7) töökoha kulust (ruum, inventar). (3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2. (4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 97 krooni 50 senti tunnis, 2) õe brutopalk on 46 krooni 80 senti tunnis; 3) hooldustöötaja brutopalk on 25 krooni 30 senti tunnis; 4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 97 krooni 50 senti tunnis; 5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 46 krooni 80 senti tunnis. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast. (6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 34. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta. (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb: 1) kulumist; 2) hooldus- ja remondikuludest. (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, seadme optimaalsele kasutamise mahule, soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile. (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangust. (5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne maht määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, mis ei või olla väiksem eksperdi poolt antud hinnangus. (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja keskmine kasutamise maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 4. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 35. Ruumide kasutuskulu arvestamine (1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis. (2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb: 1) hoonete ja rajatiste kulum; 2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu); 3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont); 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu. (3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse tuginedes eksperthinnangule vastavalt käesoleva määruse lisale 5. (4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest. (5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suurus ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust. (6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6. (7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 7. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 36. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule. (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse: 1) meditsiiniseadmete maksumusest; 2) meditsiiniseadmete optimaalsest kasutamise mahust. (3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemas kasutamise optimaalses mahus kui eksperdi poolt antud hinnang. (4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 8. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 361. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule. (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust. (3) Ravimid arvestatakse teenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus. (4) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 9. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 37. Tugiteenuste kulu arvestamine (1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule: 1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus; 2) pesu pesemine; 3) patsientide toitlustamine; 4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon; 5) jäätmekäitlus. (2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 10. (3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 11. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 38. Teenuse standardkulu arvutamine (1) Teenuse standardkulu arvutatakse “Ravikindlustuse seaduse” § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras. (2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse teenuse osutamisega seotud lisade 3, 4 , 7, 8, 11 määratud ressursivajaduse ja § 32 alusel arvutatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised ning liidetakse käesoleva määruse lisades 9 teenuse osutamisega seotud tegevustes kirjeldatud ressursside kulud ja käesoleva määruse § 39 lõike 3 punktis 7 loetletud teenuste osutamiseks vajalikud kulud. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 39. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks (1) “Ravikindlustuse seaduse” § 31 lõikes 5 nimetatud isik lisab “Ravikindlustuse seaduse” § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja. (3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg); 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv meditsiiniseadme kohta (aastas); 3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 7 – nimetus ja keskmine kasutusaeg; 4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 8 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus; 5) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 9 – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus; 6) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 11 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus kuupmeetrites ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides; 7) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus. (4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 391. Teenuse piirhinna muutmine (1) Tegevusteks vajalike ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht vaadatakse üle kord aastas “Ravikindlustuse seaduse” § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel. (2) Käesoleva määruse lisades 5–10 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ressursside keskmine kasutusvajadus vaadatakse üle kord aastas “Ravikindlustuse seaduse” § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud “Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest vähemalt ühe piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 toodud kulude jaotuste ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 toodud vormi kohaselt. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 392. Teenuse piirhinna arvutamine Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning “Ravikindlustuse seaduse” §-st 31. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] § 393. Diagnoosipõhise kompleksteenuse (DRG) piirhinna arvutamine ja muutmine (1) DRG piirhind arvutatakse DRG piirhinna arvutamisele eelneva 12 kuu jooksul haigekassale esitatud statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude arvete alusel järgmiselt: 1) leitakse iga DRG grupi ravijuhtude raviarvete aritmeetiline keskmine maksumus ja standardhälbe suurus; 2) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui 3 standardhälvet aritmeetilisest keskmisest; 3) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude raviarvete uus aritmeetiline keskmine ja standardhälve; 4) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui 2 standardhälvet aritmeetilisest keskmisest; 5) kui väärtus, mis saadakse punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest lahutades punktis 4 nimetatud 2 standardhälbe väärtust on väiksem, kui loetelus kehtestatud odavaima piirhinnaga voodipäev, siis valitakse minimaalseks alumiseks piiriks odavaima voodipäeva piirhind; 6) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude abil uus aritmeetiline keskmine maksumus, mis on vastava DRG piirhind; 7) kui peale punktis 4 kirjeldatud kallimate ja odavamate ravijuhtude raviarvete eemaldamist hinnaarvutusest jääb alles vähem kui 30 ravijuhtu, võetakse aluseks möödunud 24 kuu vastavasse DRG-sse grupeerunud ravijuhtude raviarved ning korratakse punkte 1 – 6. (2) Kui raviarve teenusepõhine hind on väiksem või suurem, kui lõike 1 punktis 4 ja 5 kirjeldatud piirid, siis statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude eest DRG alusel ei maksta ning raviarve makstakse 100% teenusepõhiselt. [RTL 2005, 96, 1464 – jõust. 18.09.2005] 9. peatükk RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED §40. Raviarve vormistamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» kehtestatud tervisekaardi või haigusloo alusel. (2) Kooskõlastatult haigekassaga on tervishoiuteenuse osutaja juhil õigus anda raviarve vormistamise õigus ka teenust osutavale arstikutseta spetsialistile (logopeed, psühholoog). Tervishoiuteenuse osutaja taotlusel kehtestab haigekassa arstikutseta spetsialisti koodi. (3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 51 sätestatud juhul. § 41. Raviarve esitamine ja säilitamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras. (2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele. (3) Raviarvet säilitatakse seitse aastat . [RTL 2004, 78, 1265 – jõust.19.06.2004] §42. Raviarve üldandmed Raviarvele kantakse järgmised üldandmed: 1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile; 2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale; 3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud; 4) raviarve alustamise kuupäev. §43. Teenust iseloomustavad andmed (1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed: 1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E); 2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E); 3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel. (2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt: Kood Teenuse tüüp 1 ambulatoorne (v.a päevastatsionaar) 2 statsionaarne 3 vältimatu hambaravi üle 19-aastastele 4 hambaravi alla 19-aastastele 10 hambaproteesimine alla 19-aastastele 11 ortodontia 12 hambahaiguste ennetus alla 19-aastastele 13 ennetus (koolitervishoid) 14 ennetus 15 statsionaarne taastusravi 16 ambulatoorne taastusravi 17 perearsti teenused 18 statsionaarne hooldusravi 19 päevaravi ja päevakirurgia 20 ambulatoorne hooldusravi 31 hambaproteeside rahaline hüvitis vähemalt 63-aastastele (3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule. [RTL 2003, 75, 1103 - jõust. 01.07.2003] §44. Suunanud arsti andmed Raviarvele kantakse eriarsti vastuvõtule suunanud arsti järgmised andmed: 1) eriarsti vastuvõtu korral vastuvõtule suunanud arsti ees- ja perekonnanimi; 2) arsti vastuvõtule toomisel kiirabiga – «kiirabi»; 3) ilma saatekirjata arsti vastuvõtule tulnu korral – «tuli ise»; 4) haige tagasikutsumisel sama arsti juurde pärast statsionaarset ravi – «tagasikutse»; 5) haige suunamisel arsti vastuvõtule politsei, päästeameti, tuletõrje poolt – «politsei»; 6) suunanud arsti eriala koodi ei märgita raviarvel, kui kanne sisaldab tähistusi «kiirabi», «tuli ise», «tagasikutse», «politsei»; 7) suunanud arsti kood või lähtuvalt eriarsti vastuvõtule tuleku viisist märgitakse kood järgnevalt: T0001 «kiirabi» T0002 «tuli ise» T0003 «tagasikutse» T0004 «politsei» §45. Haige andmed Raviarvele kantakse haige järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) sünnipäev, -kuu ja -aasta; 4) riigi kood vastavalt ISO-3166 kolmetähelisele standardile, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1994. a määrusega nr 213 «Majandus- ja haldusinformatsiooni klassifitseerimise ühtlustamine ja korrastamine» (RT I 1994, 45, 723); 5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK), mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10. juuni 1994. a määrusega nr 213 «Majandus- ja haldusinformatsiooni klassifitseerimise ühtlustamine ja korrastamine». Välismaalasest haige korral jääb täitmata; 6) välismaalasest haige täpne aadress; 7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine. §46. Diagnoosi andmed (1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed: 1) põhidiagnoosi kood sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» (RTL 2002, 14, 180) kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10 ); 2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgnevalt: + esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata 3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi; 4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgnevalt: + esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata (2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi. §47. Raviarve lõpetamise andmed Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed: 1) lõpetamise kuupäev; 2) surma kuupäev; 3) suunatud edasiseks raviks või uuringuteks, märkides numbri järgnevalt: 1 sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 2 sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile 3 teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 4 teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile §48. Teenuse osutamise andmed Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgnevalt: 1) teenuse nimetus; 2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus; 3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid; 4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgnevalt: Aeg (tundides) Sellekohane hulk 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 üle 18 0.04 0.08 0.13 0.17 0.21 0.25 0.29 0.33 0.38 0.42 0.46 0.5 0.54 0.58 0.63 0.67 0.71 1 1 5) teenuse osutamise kuupäev; 6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi. §481. DRG andmed DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 48 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed: 1) kood; 2) piirhind; 3) käesoleva määruse § 262 lõikes 2 nimetatud DRG piirhinna osakaal. [RTL 2004, 10, 146 – jõust. 01.04.2004] §49. Tasumise andmed Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgnevad andmed: 1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamist; 2) koefitsient 2 tähistab ravi rahastamise lepingu muutmisel piirhinnast erineva hinna korral teenusele rakendatavat koefitsienti; 3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus; 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena. §50. Kirurgilise protseduuri kood raviarvel Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» alusel järgnevalt: 1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi); 2) NCSP kood; 3) NCSP teenuse osutamise kuupäev. §51. Järgnev raviarve Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus. §52. Raviarve kogusumma Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 49 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. §52 1 . Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral (1) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse DRG piirhinna korrutamisel käesoleva määruse § 262 lõikes 2 nimetatud DRG piirhinna osakaaluga. (2) R aviarvele kantakse summa, mis saadakse käesoleva määruse § 49 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel käesoleva määruse § 26 2 lõikes 2 nimetatud muude teenuste summa osakaaluga. (3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel. (4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 52. [RTL 2004, 10, 146 – jõust. 01.04.2004] §53. Tervishoiuteenuse osutaja andmed Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood; 2) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi; 4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number (registreerimistõendi saamiseni arsti kood), logopeedi või psühholoogi kood; 5) [Kehtetu]. [RTL 2003, 94, 1410 - jõust. 25.08.2003] 10. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE §-d 54-56 [Käesolevast tekstist välja jäetud]