Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-70-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. septembri 2005. a kohtuotsus OÜ S väärteoasjas tubakaseaduse § 21^6 lg 2 järgi — RT III, 2005, 26, 275

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-70-05 Otsuse kuupäev 9. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi OÜ S väärteoasi tubakaseaduse § 216 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsus väärteoasjas nr 4-7/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ S kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 10. august 2005. a Istungil osalenud isikud OÜ S kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm Resolutsioon 1. Kassatsioon rahuldada. 2. Tühistada Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsus OÜ S väärteoasjas ning menetlus lõpetada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Ida Politseiprefektuuri 27. detsembri 2004. a otsusega karistati OÜ-d S 5. juunini 2005. a kehtinud tubakaseaduse (TubS) § 216 lg 2 alusel 12 000 kroonise rahatrahviga selle eest, et osaühingu juhatuse esimees A. S. müüs 17. novembril 2004. a kell 23.30 K. A-le Lääne-Viru maakonnas V vallas R külas asuvas tanklas paki vene maksumärgiga märgistatud sigarette Primo Nevo. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Lääne-Viru Maakohtule kaebuse menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat K. Namm, kes taotles otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuses väideti, et tankla oli peale kella 17.00 suletud ja sealt ei olnud võimalik teha sisseoste. Ka ei viibinud A. S. 17. novembril 2004. a tanklas. Tanklast läbiotsimisel leitud 523 pakki vene maksumärkidega sigarette kuulusid A. S-le, kes ise ka tanklas elas, ja olid mõeldud isiklikuks tarbeks. Tunnistajate K. A. ja L. K. ütlused lahknevad ostu sooritamise kellaaja ja ostetud kauba osas. Lisaks leiti, et oluliselt on rikutud menetlusõigust. A. S. ülekuulamisel ei osalenud tõlk, kuigi see on kohustuslik, sest A. S. ei valda eesti keelt. Ka ei ole A. S. üle kuulatud kui juriidilise isiku OÜ S esindajat. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud edasikaebamise tähtaega. 3. Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt nähtub väärteoasja materjalidest, et A. S. müüs K. A-le, kelle kohtuvälises menetluses antud ütlustes ei ole põhjust kahelda, paki sigarette. Kohus leidis, et L. K. ütlused ei ole K. A. ütlustele otseselt vastukäivad. Kohtuvälises menetluses ei ole rikutud menetlusõigust. A. S. on ülekuulamisprotokollis omakäeliselt kinnitanud, et ta tõlki ei vaja. Ka on ekslik kaebuses esitatud väide, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole märgitud edasikaebe korda ja tähtaega. 4. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas Lääne-Viru Maakohtu 1. aprilli 2005. a otsuse peale kassatsiooni, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja lõpetada OÜ S suhtes väärteomenetlus. Kassaator leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust – TubS § 216 lg-t 2, mis näeb ette juriidilise isiku vastutuse maksumärgiga märgistamata või teistele nõuetele mittevastavas müügipakendis tubakatoodete hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti selliste tubakatoodetega kauplemise eest. Kuna sigaretid ei kuulunud OÜ-le S, vaid A. S-le kui füüsilisele isikule, ei ole osaühing talle inkrimineeritavat tegu (vene maksumärgiga sigarettide müük) toime pannud ning puudub alus tema karistamiseks TubS § 216 lg 2 järgi. Kassatsiooni kohaselt on oluliselt rikutud ka väärteomenetlusõigust. VTMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse oluline rikkumine see, kui menetlust ei ole lõpetatud VTMS §-s 29 sätestatud aluste esinemisel. Käesoleval juhul oleks kohus pidanud menetluse lõpetama VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna OOÜ S teos puuduvad väärteo tunnused. Lisaks ei ole kohtuotsus nõuetekohaselt põhistatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud tunnistaja V. S. ütlusi, kes kinnitas, et leitud sigaretid kuulusid A. S-le, mitte OÜ-le S. Ka ei ole kohus põhjendanud, miks ta leiab, et sigaretid kuulusid osaühingule. Kohus on jätnud tähelepanuta, et tankla oli ajal, mil rikkumine väidetavalt aset leidis, suletud. Maakohus on võtnud arvesse üksnes tunnistajate K. A. ja L. K. ütlusi, kuid mõlemad tunnistajad olid oma jutu järgi väidetava väärteo toimepanemise ajal joobes. Samuti leiab kassaator, et väärteomenetlusõigust on rikutud sellega, et menetlusaluse isiku seaduslikku esindajat ei ole väärteomenetluses üle kuulatud, 25. novembril 2004. a kuulati üle A. S. kui füüsiline isik, mitte kui OÜ S esindaja. Kassatsioonis korratakse väiteid, et menetluses oleks pidanud osalema tõlk ning kohtuvälise menetleja otsuses ei olnud märgitud edasikaebamise tähtaega. 5. Riigikohtu istungil jäi kassaator kassatsiooni juurde ning märkis lisaks, et Riigikohtu 6. mai 2005. a (s.o peale kassatsiooni esitamist tehtud) otsusest asjas 3-1-1-137-04 tulenevalt oleks deliktistruktuuri elemendid esmalt tulnud kindlaks teha füüsilise isiku tegevuses ning alles nende tuvastamise järel oleks saanud lahendada küsimuse, kas tegu on inkrimineeritav ka juriidilisele isikule. Seejuures tuleks otsuses põhjendada seda, et tegu oli pandud toime juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja ja maakohtu otsustes taoline põhjendus puudub. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et Lääne-Viru Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, kuna kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et kohtuotsuse põhistatus tähendab seda, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. oktoobri 2000. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-85-00 – RT III 2000, 23, 253 ja 9. juuni 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-47-04 – RT III 2004, 17, 208 ning 19. mai 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-43-05 – RT III 2005, 22, 223). Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt võib isikut karistada üksnes teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik süüdi. Seega peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse jõusse jätmisel kohtuotsuse motiveerivast osast nähtuma isiku teo vastavus kõigile deliktistruktuuri elementidele ning see, mille alusel kohus sellisele seisukohale jõudis. Kassatsioonis väidetakse, et maakohus oleks pidanud ära näitama, miks ta leiab, et sigaretid kuulusid OÜ-le S. Kriminaalkolleegium leiab, et OÜ-le S süüks arvatud teo puhul ei ole tingimata vajalik, et sigaretid oleks kuulunud osaühingule. See-eest tuleb ära näidata teo – vene maksumärkidega sigarettide müügi – seotus OÜ-ga S. KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt peab tegu olema vahetult või vahendlikult toime pandud juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja ega kohtu otsusest ei nähtu, mil moel on tegu pandud toime juriidilise isiku huvides. Samuti ei ole kohtuvälise menetleja ega maakohtu otsuses analüüsitud, kas A. S. kui juriidilise isiku juhatuse liikme tegevus vastab kõigile deliktistruktuuri tunnustele. Riigikohtu 6. mai 2005. a otsusest asjas nr 3-1-1-137-04 (RT III 2005, 8, 184) on kriminaalkolleegiumi täiskogu märkinud: «Juriidiliste isikute karistusõigusliku vastutuse küsimuse lahendamise seotusest füüsiliste isikute käitumisega tuleneb arusaam, et enne seda, kui omistada mingi kuriteo toimepanemist juriidilisele isikule, peab sellele eelnevas süüteomenetluses igal juhul olema selgitatud juriidilise isiku organi liikme või tema juhtivtöötaja käitumise vastavust deliktistruktuurile.» Käesolevas asjas seda tehtud ei ole ning nimetatud asjaolud on tõendamata. Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et tegemist on veaga, mida ei ole edasises menetluses võimalik parandada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. septembri 2005. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-04 – RT III 2004, 24, 263 ja 22. detsembri 2004. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-121-04 – RT III 2005, 3, 21). Seega tuleb Lääne-Viru Maakohtu otsus VTMS § 174 p 4 alusel tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ühtlasi peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et OÜ S suhtes toimus üheaegselt kaks eraldi menetlust eesti maksumärkideta sigarettide müügi ja hoidmise osas, mis mõlemad kujutavad endast maksumärgita sigarettide käitlemise osategusid ning on kvalifitseeritavad sama sätte järgi. Teoühtsuse põhimõttest tulenevalt on tegemist ühe teoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. aprilli 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-4-04 – RT III 2004, 10, 117) ning isiku karistamine kahes eraldi menetluses oleks rikkunud PS § 23 lg-s 3 sätestatud kahekordse karistamise keeldu. Hannes KIRIS Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR