Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-84-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. augusti 2005. a määrus S. H. taotluses tunnistada KrMS § 208 lg 1 põhiseaduse vastaseks — RT III, 2005, 26, 268

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-84-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. august 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 7. juuni 2005. a määrus kohtuasjas nr 2-1-172/2005, millega jäeti läbi vaatamata S. H. kaebus Riigiprokuratuuri 31. jaanuari 2005. a määruse peale Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S. H., määruskaebus Asja menetlemise kuupäev 10. august 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta S. H. määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 7. juuni 2005. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada S. H-le. Asjaolud ja menetluse käik 1. Riigiprokuratuuri 31. jaanuari 2005. a määruse kohaselt alustati 26. jaanuaril 2004. a kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel selles, et P talu maade tagastamisel S. H-le selgus, et tagastataval kinnistul on toime pandud ebaseaduslik metsaraie ning varastatud metsamaterjal. 23. septembril 2004. a lõpetati asjas menetlus S külas toimepandud metsaraie osas. S. H. pidas menetluse lõpetamist põhjendamatuks ja esitas selle kohta kaebuse Riigiprokuratuurile. Riigiprokurör Jaan Naaberi 31. jaanuari 2005. a määrusega jäeti S. H. kaebus rahuldamata ja määruse lõpposas selgitati talle, et sellega mittenõustumisel on kaebuse esitajal õigus esitada KrMS § 208 lg 1 alusel kaebus ringkonnakohtule advokaadi vahendusel. 2. S. H. esitas Riigiprokuratuuri kõnealuse määruse peale Tartu Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles määruse tühistamist ja KrMS § 208 lg 1 põhiseaduse vastaseks tunnistamist. 3. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 7. juuni 2005. a määrusega jäeti S. H. kaebus läbi vaatamata, sest S. H. ei esitanud kaebust advokaadi vahendusel, vaid tegi seda ise. Ringkonnakohus ei nõustunud ka kaebuse väitega, et KrMS § 208 lg 1 rikub isiku õigust tõhusale kohtumenetlusele, vaid leidis, et kvalifitseeritud õigusabi kasutamise nõue tagab isiku õiguste parema kaitse. 4. S. H. esitas ringkonnakohtu 7. juuni 2005. a määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et KrMS § 208 lg-s 1 toodud piirang kaebuse esitamise õigusest üksnes advokaadi vahendusel on vastuolus põhiseadusega ja taotleb selle põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et kohtumenetluses toimub kohtumääruse vaidlustamine määruskaebe korras. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 384 lg 2 ja § 344 lg 3 kohaselt saavad Riigikohtusse määruskaebuse esitada prokuratuur, advokaadist kaitsja, teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel ja menetlusväline isik advokaadi vahendusel, kui ringkonnakohtu määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. S. H. selliseks isikuks ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 350 lg 2 p-st 2 tuleneb Riigikohtu kohustus jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada see, kui kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust. 6. Seoses S. H. taotlusega tunnistada KrMS § 208 lg 1 põhiseaduse vastaseks, kordab kriminaalkolleegium 6. juunil 2005. a kohtuasjas nr 3-1-1-56-05 tehtud määruses väljendatud seisukohta, mille kohaselt on sellise taotluse esitamine kohtuasja lahendamise ehk kõnealusel juhul kaebemenetluse käigus võimalik, kuid seda taotlust saab kohus lahendada vaid juhul, kui see on tekkinud kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisel advokaadi vahendusel esitatud kaebuse alusel. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 388 lg-st 4 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium S. H. määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab S. H-le. Hannes KIRIS Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR