Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-82-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. augusti 2005. a määrus M. G. süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi — RT III, 2005, 26, 267

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-82-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 30. august 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Kriminaalasi M. G. süüdistuses KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 4 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 18. aprilli 2005. a määrus, millega jäeti M. G. apellatsioon läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. G., määruskaebus Asja menetlemise kuupäev 10. august 2005. a Resolutsioon Jätta M. G. määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 18. aprilli 2005. a määruse peale läbi vaatamata ja tagastada M. G-le. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2005. a otsusega tunnistati M. G. lühimenetluse korras süüdi KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o neljale kuule. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 2004. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk viie kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti kohtualusele üheksa kuud vangistust. Pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist loobusid M. G. ja tema kaitsja apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kinnitades loobumist allkirjaga. 2. 27. märtsil 2005. a teatas M. G. linnakohtule, et soovib kasutada apellatsiooniõigust, sest ei ole rahul talle mõistetud karistusega ja 1. aprillil 2005. a esitas vastavasisulise apellatsiooni. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Julia Katškovskaja jättis 18. aprilli 2005. a määrusega apellatsiooni läbi vaatamata. Määruses märgitakse, et M. G. näol on tegemist isikuga, kellel puudus õigus apellatsiooni esitada, sest apellatsiooniõiguse kasutamisest loobumine on pöördumatu protsess. Vastasel korral puuduks seadusel, mis annab kohtule võimaluse apellatsiooniõiguse kasutamise soovist loobumisel piirduda resolutiivotsusega, sisuliselt mõte. Määruses viidatakse analoogia korras ka apellatsioonkaebusest loobumisele, pärast mida puudub isikul õigus vaidlustada ringkonnakohtu otsust kassatsiooni korras (KrMS § 333 lg 8). 4. Ringkonnakohtu kohtuniku määruse peale esitas M. G. määruskaebuse. Kaebuses selgitab ta, et tunneb halvasti seadust ja andes pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist mingile paberile allkirja, ei saanud ta aru, et loobub sellega õigusest kohtuotsuse apelleerimiseks. Täiendavalt leiab ta, et tema karistus on ebaõiglaselt suur, ning palub mõista õiglase karistuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 384 lg 2, § 344 lg 3 ja § 390 kohaselt saavad Riigikohtusse määruskaebuse esitada prokuratuur, advokaadist kaitsja, teine kohtumenetluse pool advokaadi vahendusel ja menetlusväline isik advokaadi vahendusel, kui ringkonnakohtu määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. M. G. selliseks isikuks ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 350 lg 2 p-st 2 tuleneb Riigikohtu kohustus jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada see, kui kaebuse on esitanud isik, kellel ei ole selleks õigust. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 350 lg 2 p-st 2 ja § 388 lg-st 4 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium M. G. määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab M. G-le. Hannes KIRIS Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR