Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — 3-4-1-12-05 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. septembri 2005. a kohtumäärus Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlustes Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust kontrollida — RT III, 26, 263

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-12-05 Otsuse kuupäev 8. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi ja Ants Kull Kohtuasi Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust kontrollida Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Maiko Markuse, Enn Oja ja Henn Põlluaasa taotlused läbi vaatamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Enn Oja pöördus 28. juunil 2005 Riigikohtu poole kaebusega, milles taotles Riigikogus 20. juunil 2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. E. Oja on seisukohal, et nimetatud seadus on vastuolus põhiseaduse §-ga 122, sest see muudab Tartu rahulepinguga määratud maismaapiiri Eesti ja Venemaa vahel. Põhiseaduse § 122 kohaselt on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu ja teiste piirilepingutega. 2. 30. juunil 2005 esitas Maiko Markus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile taotluse kontrollida Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseadusele vastavust. M. Markus leiab, et selle seadusega ratifitseeritud Eesti–Vene riigipiiri leping on vastuolus põhiseaduse preambula ja §-dega 2, 3, 5, 6, 32, 122 ja 123. M. Markus märgib taotluses, et ta tugineb taotlust esitades põhiseaduse §-s 54 sisalduvale Eesti kodaniku kohustusele olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. 3. Henn Põlluaas taotles PSJKS §-le 16 ja põhiseaduse §-le 15 tuginedes 30. juunil 2005 Riigikohtult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist. Henn Põlluaasa arvates rikub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline riigipiiri leping põhiseaduse preambulat, § 2 lõiget 1, § 5, § 6, § 32 lõiget 1 ja § 122 lõiget 1. 4. Lähtudes sellest, et kõik esitatud taotlused puudutavad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadust, otsustas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium PSJKS § 52 järgi E. Oja, M. Markuse ja H. Põlluaasa taotlused liita ja neid koos käsitleda. Vaidlusalune seadus 5. Riigikogu poolt 20. juunil 2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seadus (RT II 2005, 18, 59) sätestab: «Lähtudes 1918. aasta 24. veebruaril välja kuulutatud Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991. aasta 20. augusti otsusest «Eesti riiklikust iseseisvusest» ja Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri deklaratsioonist «Põhiseadusliku riigivõimu taastamisest» ning silmas pidades, et käesoleva seaduse §-s 1 nimetatud leping muudab kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 122 osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepingu artikli III lõikes 1 määratud riigipiiri joont, ei mõjuta ülejäänud lepingut ega määra piirilepingutega mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist, Riigikogu otsustab: § 1. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti–Vene riigipiiri leping, mis kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas. § 2. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 punktile 1 ja §-le 122 ratifitseerida juurdelisatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise leping, mis kirjutati alla 2005. aasta 18. mail Moskvas.» Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht 6. M. Markus, E. Oja ja H. Põlluaas on Riigikohtus vaidlustanud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse põhiseaduspärasuse. 7. Õigusaktide suhtes Riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamist reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leiab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei anna isikutele võimalust esitada kaebust teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus seab üksikisiku kaebuse esitamise eeltingimuseks selle isiku subjektiivsete õiguste rikkumise. Kolleegium on samale seisukohale asunud ka varem (vt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. mai 2005. a määrust asjas nr 3-4-1-8-05 – RT III 2005, 19, 192). 8. Ükski taotluse esitaja ei ole ära näidanud, kuidas vaidlustatud seadus rikub tema õigusi. H. Põlluaas peab oma kaebuse esitamise aluseks kõigi Eesti Vabariigi kodanike põhiseaduslike õiguste rikkumist. M. Markus on kaebust esitades lähtunud Eesti kodaniku kohustusest olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. E. Oja aga peab oma huvide rikkumiseks põhiseaduse rikkumist seadusandja poolt. Kolleegiumi arvates on M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa taotluste näol tegemist avalikes huvides esitatud kaebustega. 9. Eelnevast tulenevalt ei ole M. Markuse, E. Oja ja H. Põlluaasa kaebuste läbivaatamine Riigikohtu pädevuses ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jätab need kaebused PSJKS § 20 lõikele 3 tuginedes läbi vaatamata. Märt RASK Tõnu ANTON Eerik KERGANDBERG Lea KIVI Ants KULL