Veriora Vallavolikogu — Veriora valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 212, 2041

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7, ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 1 ja Veriora valla põhimääruse § 5 lg 1, 5 alusel Veriora vallavolikogu otsustab: 1. Kinnitada Veriora valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017 (juurde lisatud). 2. Määrus avaldada elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 01.septembril 2005.a. Volikogu esimees Rein RAADLA Veriora Vallavolikogu 25. augusti 2005. a määruse nr 16 lisa VERIORA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2005 –2017 Objekti asukoht: VERIORA VALD, PÕLVAMAA Tellija: VERIORA VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS Juhataja: URMAS URI Koostajad: KATRIN DERMAN KADI KUKK TARTU 2005 ÜLDANDMED Projekti nr. P 218 Projektinimetus VERIORA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENGUKAVA 2005 - 2017 Objekti asukoht: VERIORA VALD, PÕLVA MAAKOND Tellija: VERIORA VALLAVALITSUS Töö täitja: KOBRAS AS reg. nr. 10171636 Kontaktisikud: Tellija poolt – Enel Liin, vallavanem tel.:795 8369 Töö täitja poolt – Katrin Derman tel.: 730 0310, mob.: 510 8384 Vastutav täitja: Katrin Derman Töö täitjad: Katrin Derman – projekteerija Kadi Kukk – assistent Konsultandid: Mihkel Gross – hüdrotehnikainsener Ene Kõnd – geoloog SISUKORD ÜLDANDMED 1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 1.1 ÕIGUSLIK BAAS 1.2 OMAVALITSUSE ARENGUKAVA 1.3 PLANEERINGUD 1.4 MUUD ANDMED 1.4.1 Põhjaveevarud 1.4.2 Tehnovõrkude joonised 1.4.3 Vee erikasutusluba 1.4.4 Kokkuvõte 2 sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 2.1 KESKKOND 2.1.1 Lühiülevaade 2.1.2 Maastikurajoonid 2.1.3 Ala geoloogiline ehitus 2.1.4 Mullastik 2.1.5 Põhjavesi ja selle kaitstus 2.1.6 Veekogud 2.1.7 Tehiskeskkond 2.1.8 Kokkuvõte 2.2 ELANIKKOND 2.2.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuste kasutajad 2.2.2 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime 2.2.3 Tööhõive 2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinnad 2.2.5 Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu 2.2.6 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 2.2.7 Teenindava infrastruktuuri ja ettevõtete/asutuste iseloomustus 2.2.8 Kokkuvõte 2.3 KOHALIKU OMAVALITSUSE VÕIMUORGANID 2.3.1 Iseloomustus 2.3.2 Eelarve (tulud ja kulud) 2.3.3 Normatiivakt 2.3.4 Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 3 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid 3.1 ÜHISVEEVÄRGI OBJEKTID 3.1.1 Puurkaevud 3.1.2 Veetorustikud 3.1.3 Hüdrandid, tuletõrjevesi 3.1.4 Veepuhastus- või veetöötlemisjaamad 3.1.5 Kokkuvõte 3.2 ÜHISKANALISATSIOONI OBJEKTID 3.2.1 Lokaalsed puhastusseadmed 3.2.2 Kanalisatsioonitorustikud 3.2.3 Reoveepuhastusseadmed 3.2.4 Suublad 3.2.5 Purgimissõlmed 3.2.6 Drenaaži- ja sademevesi 3.2.7 Kokkuvõte 3.3 ÜHISVEEVÄRKI JA -KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTTE 3.4 PROBLEEMID 4 investeeringuprojektid 4.1 VERIORA VALLA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE VAJADUSTE JA REALISEERIMISE ALTERNATIIVIDE MÄÄRATLEMISE ALUSED 4.2 INVESTEERINGUPROJEKTIDE EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE ALUSED kasutatud kirjandus LISAD LISA1.Veriora valla ühisveevärgi puurkaevudest võetud joogivee analüüside tulemused LISA 2. Veriora valla reoveepuhastite väljavoolust võetud analüüside tulemused LISA 3. Veriora valla ühisveevärki kuuluvate objektide vee erikasutusluba 1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 1.1 Õiguslik baas Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb kehtivast seadusandlusest: Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus, vastu võetud 10.02.1999 seadusega (RT I 1999, 25, 363), jõustunud 22. 03. 1999. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 4.05.2000 (RT I 2000, 39, 238) 26.05.2000; 8.06.2005 (RT I 2005, 37, 280) 10.07.2005, 1.01.2006. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse alusel kehtestatud määrus: - Veriora Vallavolikogu 18.12.2003 määrus nr 23 «Vee ja kanalisatsiooni hinna kinnitamine» Veeseadus, vastu võetud 11.05.1994 seadusega (RT I 1994, 40, 655), jõustunud 16.06.1994. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 24.01.1996 (RT I 1996, 13, 240) 29.02.1996; 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87) 3.04.2005 Veeseaduse alusel kehtestatud määrused: - - Keskkonnaministri 30.01.1997 määrus nr 8 «Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimine ja likvideerimise korra kehtestamine» - - Keskkonnaministri 06.12.1999 määrus nr 99 «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» - - Keskkonnaministri 26.03.2002 määrus nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» - - Keskkonnaministri 16.10.2003 määrus nr 75 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta» - - Sotsiaalministri 31.07.2001 määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» - - Sotsiaalministri 21.12.2001 määrus nr 152 «Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu (KMTO) joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord» - - Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» - - Vabariigi Valitsuse 8.05.2001 määrus nr 160 «Vee erikasutuse tasu määrad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist» - - Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded» - - Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded» o Ehitusseadus, vastu võetud 15.05.2002 seadusega (RT I 2002, 47, 297), jõust. vastavalt §-le 102. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 13. 11. 2002 (RT I 2002, 99, 579) 1. 01. 2003; 10. 03. 2004 (RT I 2004, 18, 131) 15. 04. 2004. Ehitusseadus alusel kehtestatud määrus: - - Veriora Vallavolikogu 28.09.2000 määrus nr 18 «Veriora valla ehitusmäärus» o Jäätmeseadus, vastu võetud 28.01.2004 seadusega ( RT I 2004, 9, 52), jõustumise aeg 1. 05. 2004. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 14.04.2004 (RT I 2004, 30, 208) 1.05.2004; 16.06.2005 (RT I 2005, 37, 288) 10.07.2005. o Kemikaaliseadus, vastu võetud 06.05.1998 seadusega ( RT I 1998, 47, 697), jõustunud 7. 06. 1998. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 28.04.1999 ( RT I 1999, 45, 512) 28.05.1999; 16.12.2004 (RT I 2004, 89, 612 ) 31.12.2004 o Planeerimisseadus, vastu võetud 13.11.2002 seadusega ( RT I 2002, 99, 579), jõustunud 1.01.2003. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 24.03.2004 ( RT I 2004, 22, 148) 8.04.2004; 6.04.2005 (RT I 2005, 22, 150) 8.05.2005 Planeerimisseadus alusel kehtestatud määrus: - - Veriora Vallavolikogu 28.09.2000 määrus nr 18 «Veriora valla ehitusmäärus» o Saastetasu seadus, vastu võetud 10.02.1999Vastu võetud 10. 02. 1999. a seadusega ( RT I 1999, 24, 361), jõustunud 21. 03. 1999. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 16.06.1999 ( RT I 1999, 54, 583) 23.06.1999; 17.06.2004 ( RT I 2004, 53, 371) 18.07.2004. o Päästeseadus, vastu võetud 23.03.1994 seadusega ( RT I 1994, 28, 424), jõustunud 24. 04. 1994. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 26.06.1996 (RT I 1996, 49, 953) 26.07.1996; 16.12.2004 (RT I 2004, 89, 612 ) 31.12.2004. Päästeseaduse alusel kehtestatud määrus: - - Siseministri 13.09.2000 määrus nr 58 « Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» o Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, vastu võetud 2.06.1993. a seadusega (RT I 1993, 37, 558), jõustunud vastavalt §-le 67. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 9.02.1994 (RT I 1994, 12, 200) 11.03.1994, 15. 12. 2004 (RT I 2004, 89, 610) 1.06. 2005. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus alusel kehtestatud määrus: - - Veriora Vallavolikogu 28.09.2000 määrus nr 18 «Veriora valla ehitusmäärus» - - Veriora Vallavolikogu 17.12.2002. määrus nr 5 «Veriora valla arengukava kinnitamine» - - Veriora Vallavolikogu 18.12.2003 määrus nr 23 «Vee- ja kanalisatsiooni hinna kinnitamine» - - Veriora Vallavolikogu 16.02.2005 määrus nr 4 «Veriora valla 2005. aasta eelarve kinnitamine» 1.2 Omavalitsuse arengukava Veriora valla arengukava kinnitati aastateks 2003-2005. Veriora valla arengukavas antakse ülevaade valla sotsiaalsest, majanduslikust ja keskkonnaalasest olukorrast ning pakutakse välja erinevaid arengusuundi. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvad eesmärgid arengukavas on: o Veevarustuse seisukorra väljaselgitamine asulates o Reoveemajanduse seisukorra väljaselgitamine asulates o Leevi küla kanalisatsiooni taastamine ning reoveepuhasti käivitamine o Uuringute läbiviimine Veriora aleviku raudteejaamapoolse uue joogi- ja reoveehaarde rajamiseks ja eeltööde alustamine 1.3 Planeeringud Veriora valla arengukava on koostamisel, üldplaneering on vaja koostada. 1.4 Muud andmed 1.4.1 Põhjaveevarud Veriora valla põhjaveevaru pole määratud. 1.4.2 Tehnovõrkude joonised Veriora valla olemasolevad tehnovõrkude joonised: o «Veriora aleviku vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusmõõdistus», töö nr 138/99, A&O maamõõdubüroo OÜ o «Veriora aleviku veevärgi ja reoveepuhasti rekonstrueerimine», eelprojekt, töö nr H23/030, Kobras AS o «Veriora asula biotiigi rekonstrueerimine», tööprojekt, töö nr E01517, OÜ Tartu EKE Projekt o «Põlva rajooni Veriora asula topo - geodeetiliste uurimistööde aruanne», töö nr 3000211, Eesti Maaehitusprojekt o «Põlva rajooni Veriora sovhoosi keskasula topo - geodeetiliste uurimistööde aruanne», töö nr 2015003, Eesti Maaehitusprojekt o «Veriora sovhoosi ridaelamute majandushoone ja veevõrgud», tööprojekt, töö nr 284332, EKE Projekt 1.4.3 Vee erikasutusluba Tabel 1. Vee erikasutusluba Linn (asula) Loa valdaja ettevõte: Veriora Vallavalitsus Vee erikasutusloa väljastaja: Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa Keskkonnateenistus Vee erikasutusloa nr ja kehtestamise kuupäev: Nr. L.VV.PÕ-34738, 22.03.2005 Vee erikasutusloa kehtivuse kuupäev: 22.03.2010 VEEVÕTT Veehaarde nimetus Põhjaveekihi nimetus Lubatud kogus m3/kv Tegelikult võetav kogus m3/kv Vee erikasutustasu kr/kv Veriora keskuse pk D2 3250 1350 796.5 Viluste Põhikooli pk D2 800 500 295 KOKKU: 4050 1850 1091.5 HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, suubla nimetus Reostusnäitajad Lubatud reostuskoormus t/kv Tegelik reostuskoormus t/kv Saastekahju- hüvitis kr/kv Veriora asula biopuhasti, Pahtpää jõgi BHT7 Hõljvaine üldP üldN 0.034 0.047 vee erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 0.009 0.069 0.002 0.006 48.55 747.89 18.28 29.70 KOKKU 0.086 844.42 Viluste Põhikooli puhasti, Pahtpää jõgi BHT7 Hõljuvaine üldP üldN 0.013 0.018 vee erikasutusloaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 0.001 0.003 0.000 0.002 7.10 4.50 7.95 0.30 KOKKU 0.006 19.85 1.4.4 Kokkuvõte Tabel 2. Hinnang olemasoleva lähteandmestiku kohta Lähteandmestik Olemasolu Hinnang täiendamise või koostamise kohta Vajadus lähteandmestiku täiendamiseks või koostamiseks (orienteeruv aasta) Ehitusmäärus Olemas Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskiri Puudub Omavalitsuse arengukava Olemas Põhjaveevarude kinnitamine Puuduvad Tehnovõrkude joonised Enamjaolt puudulikud Täiendada ja digitaliseerida Vee erikasutusluba Olemas Kehtib aastani 2010 Lähteandmed on puudulikud, kuid arengukava on võimalik koostada. 2 sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 2.1 Keskkond 2.1.1 Lühiülevaade Veriora vald asub Kagu Eestis Põlva maakonnas, Põlvast 25 km, Tallinnast 255 km kaugusel. Valda läbib tihe teedevõrk. Valla territooriumi suurus on 200.3 km². Veriora valla territooriumil elab 01.01.05.a seisuga 1665 elanikku. Veriora valla maa-ala läbib kaunis Võhandu jõgi koos liivapaljandike ja koobastega. Mitmed looduskaitse objektid paiknevad Veriora vallas (Võhandu jõe ürgorg, Valgjärv, Mustjärv, Meenikunno soo), samuti mitmed loodus- ja arheoloogilised mälestusmärgid. Eesti Vabariigi perioodil (1918-1940) kuulus Veriora vald Võru maakonna Räpina kihelkonda. 04. juunil 1992.a kinnitati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt Veriora valla omavalitsuslik staatus ning Veriora vald astus omavalitsusliku haldusüksuse õigustesse. Vallas on kokku 29 küla (Haavapää, Himmiste, Jõevaara, Jõeveere, Kikka, Kirmsi, Koolma, Koolmajärve, Kullamäe, Kunksilla, Laho, Leevi, Lihtensteini, Mõtsavaara, Männisalu, Nohipalo, Pahtpää, Sarvemäe, Soohara, Süvahavva, Timo, Vareste, Verioramõisa, Viira, Viluste, Vinso, Võika, Väike-Veerksu, Vändra), valla keskuseks on Veriora alevik. Veriora alevikus asuvad elanikkonda teenindavad asutused: Veriora sidejaoskond, perearstikeskus, apteek, lasteaed Õnneseen, Veriora rahva-raamatukogu ja kauplused. Piirkonnas asuvad ka Viluste Põhikool, Leevi Algkool, Leevi Internaatkool, Leevi Rahvaraamatukogu ja Leevi Hooldekodu. Ettevõtete valdavad tegevusalad on puidutöötlemine ja põllumajandus. Valla tulevikku määravad (väike)ettevõtlus, põllumajandus, samuti tihedast teedevõrgust ning kauni looduse olemasolust tulenev turism. 2.1.2 Maastikurajoonid Veriora vald paikneb Palumaa maastikurajooni põhja-loode osas. Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40 %-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega, so sandurmaastik. Metsadest valdavad palu- ja nõmmemännikud. Palumaa lõunaosas on mitu madalat küngastikku, mis moodustavad katkendliku vööndi, ulatudes Võhandu jõe keskjooksuni Leevil. Lääne pool, Kliima-Madala-Leevi vahemikus on kaks pikemat küngaste rida koos mõne sandurkuhikuga. Lõuna poolt liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel on tekkinud Leevilt ida pool Meenikunno raba. Rohketest järvesaartest on saanud salulehtmetsaga kaetud rabasaared. Raba all on oletatavasti kirde-edelasihiline tektooniline rikkevöönd, millle kohal asub ümmargusi ja ovaalseid sulglohke – veeneelulehtreid. Raba arengut mõjutab lääneosas olev 98 ha surune tootmisväli. Palumaa läänepiiril voolab oma keskjooksul liivakivises ürgorus Võhandu jõgi (162 km, Eesti pikim). Jõeorg on siksakiline, järskude loogetega, 100 – 200 m laiune, terrassiline ja põrkeveerul paljude kaldakaljudega, kus avaneb arvukalt allikaid. Jõeoru vaheldurikkam ja ürgsem, 12 km pikkune osa Leevilt Reo sillani on võetud looduskaitse alla (709 ha). Meenikunno raba ja Võhandu jõe ürgorg on kantud ka Natura 2000 eelvalikuala nimistusse. 2.1.3 Ala geoloogiline ehitus Aluskorra kivimeil, selle kuni 10 m paksusel murenemiskoorikul lasuvad pealiskorra settekivimid – aluspõhi ja pinnakate, Veriora valla piirkonnas kuni 400 m paksuse kompleksina. Üldgeoloogiliste uuringute põhjal paiknevad Veriora valla äärmised põhja- ja loodealad Kesk-Devoni ladestu Gauja lademe avamusalal, valla lõunapoolse ala aluspõhja moodustavad Gauja lademe kivimid. Aluspõhjaline liivakivi on heledavärviline, põimjaskihiline, vahel nõrgalt tsementeerunud, aleuroliidi vahekihtide ja kohati arvestatava paksusega savi läätsedega ning jääb maapinnast paiguti vaid mõne meetri sügavusele. Pealiskorra ülemise osa, pinnakatte moodustavad Kvaternaariajastu – jääaja ja pärastjääaja – setted. Pinnakate koosneb omavahel põimunud glatsiaalsetest, fluvioglatsiaalsetest (jääjõelistest) ja limnoglatsiaalsetest (jääjärvelistest) setetest. Glatsiaalsed setted on esindatud peamiselt kahe eriilmelise saviliivmoreeniga. Sügavamal on moreen lillakashalli värvusega ja võib sisaldada jämepurdu (lubjakiviveeriseid) kuni 50 %. Moreeni ülemine osa on kollaka- kuni punakaspruuni värvusega, jämepurru sisaldus 5 – 25 % (keskmiselt 15 %). Konsistentsilt on moreen kõva- kuni voolavplastne (sügavamal), võib sisaldada eriteraliste liivade vahekihte. Veriora valla territooriumi lõuna- ja edelaosas levib laialdaselt jääjärvelisi setteid, samuti jääjõelisi, mis on esindatud liivsavi, saviliiva ning erineva terasuurusega liivalasunditega, lasundi paksus kõigub suuresti, 0,5 – 5,0+ m. Liivadest valdavad tolm- ja peenliivad, peamiselt heledavärvilised, ka kirjud või punakaspruunid, valdavalt hästi kihitatud, ka põimjaskihilised ning liivsavi, savi ja kruusa vahekihtidega. Suures ulatuses valla territooriumist moodustab pinnakatte pindmise osa mullakiht paksusega 0,1 – 0,45 m, reljeefi madalamates paikades ja orgudes valla lõuna- ja lääneosas ka madalsoo- ja rabaturvas. 2.1.4 Mullastik Veriora vald paikneb Palumaa maastikurajooni põhja-loode osas. Palumaale on omane alljärgnev muldade ning kasvukohtade mikrotsonaalsus: kõrgematel kohtadel valdavad näivleetunud e kahkjad mullad, milledel lasub kohati leetunud muldi; madalamal asendil järgnevad gleistunud näivleetunud ja gleistunud leetunud mullad, nõgusatel või nõrga loodusliku drenaaziga tasastel aladel näivleetunud gleimullad. Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, mistõttu huumus on vaid nõrgalt happeline. Mullad on keskmise potensiaalse viljakusega (keskmiselt 36 hindepunkti). 2.1.5 Põhjavesi ja selle kaitstus Veriora vallas on põhjaveekogumitena kasutusel Kvaternaari veekiht ja Kesk–Devoni veekiht. Paksu pinnakattega aladel on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Põhjavee seisundit võib mõjutada põllumajandustootmine. Kvaternaari veekiht levib väga erineva geneesiga setetes kuid enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel, vesi on lokaalse levikuga, toitub sademete veest ja sügavamal lasuvatest survelistest põhjaveekihtidest. Kvaternaari veekiht on tundlik reostusele. Kesk-Devoni (D2) veekihi (tuntud ka kui Tartu põhjaveekompleks) põhjapoolne piir kulgeb piki Narva lademe avamust. Põhjaveekihi toitumine toimub kõrgustikel ja kihti dreneerivad jõeorud. Tänu põhjavee suhteliselt heale looduslikule kaitstusele (paksu pinnakattega alal on põhjavesi reostuse eest kaitstud) on lämmastikühendite sisaldus võrdlemisi väike. Põhjavee keemiline koostis on ühtlane. Valdab HCO3-Ca-Mg-tüüpi põhjavesi. Veekvaliteedi peamiseks puuduseks on liigkõrge raua sisaldus, mis ületab joogiveele lubatud raua piirsisaldust ~19 korda. Kesk-Devoni veekiht on vallas laialt kasutusel. Tabel 3. Tsentraalse veevarustuse puurkaevude alandus ja deebit Puurkaevu passi number Alandus m Põhjaveekiht Deebit l/s Asukoht 2641 12 D2 10 Veriora keskuse puurkaev 119 D2 Veriora raudteejaama puurkaev 3633 5.50-6.80 D2 1.27-1.58 Viluste Põhikooli puurkaev Leevi Hooldekodu puurkaev* * Puurkaevu andmed on dokumenteerimisel Koostatud puurkaevu passide, arvestuskaartide ja katastri alusel Tabel 4. Põhjavee näitajad Näitaja Mõõtühik Keskm. valdav sisaldus Min-Max sisaldused Keemilise kvaliteedinäitaja piirsisaldus* Lõhn palli 0 0 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Maitse palli 0 0 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus mg/l Pt 0 38361 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Hägusus NTU 29 Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Kuivjääk mg/l Üldkaredus mg-ekv/l Oksüdeeritavus O2 mg/l 2.4 5 Bikarbonaadid mg/l Kloriidid mg/l 9.2 2.0-20.4 250 Sulfaadid mg/l 9.9 250 Fluoriidid mg/l 0.25 0.2-0.3 1.5 Nitraadid mg/l 50 Nitritid mg/l 0.5 Ammoonium mg/l 0.19 0.05-0.19 0.5 Kaltsium mg/l Magneesium mg/l Raud ìg/l 3960 130-7460 200 Mangaan mg/l 198** 32-386 50 Seleen mg/l Termot.colilaadsete bakterite arv pesa/100 ml Coli-laadsete bakterite arv pesa/100 ml 0 0 0 Naftaproduktid mg/l pH 7.5 7.4-7.5 6.5 kuni 9.5 *Sotsiaalministri määrus nr 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» ** Lubatust kõrgem mangaani sisaldus võib olla tingitud kõrgest raua sisaldusest 2.1.6 Veekogud Valla tähtsamaks vooluveekoguks on Peipsi alamvesikonda kuuluv Võhandu jõgi, mille suuremateks lisajõgedeks on Pahtpää ja Mädajõe jõed. Kiirevoolulise (1.0 – 1.2 m/s) Võhandu jõe pikkuseks on 162 km, seega on tegemist Eesti pikima jõega. Võhandu jõe org on kujunenud tektooniliste lõhede piirkondadesse. Jõeoru vaheldusrikkam ja ürgsem osa Leevilt Reo sillani on võetud loouskaitse alla. Võru, Leevi ja Reo lõigus on vesi mesotroofne. Tegemist on Eesti liigirikkaima kalastikuga jõega, liike kokku 24. Võhandu jõe veekvaliteeti on aastakümneid halvendanud Võru linna reoveed. Kuna praeguseks on suudetud ehitada toimivad puhastusseadmed, siis on ka vee kvaliteet paranenud. Vastavalt keskkonnaministri 6.12.1999 a. määrusele nr 99 « Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Võhandu jõgi kantud reostustundlike veekogude nimekirja Leevi külast kuni suudmeni. Valla territooriumil asub ka Eesti kõige läbipaistvama (u 8,5 m) ning mineraalidevaesema veega vähetoiteline Nohipalu Valgejärv. 0,5 km Valgejärvest lõuna pool on punakaspruuni happelise ning suviti kõige enam soojenenud veega järv Eestis – Mustjärv. Suurematest järvedest paiknevad valla territooriumil veel Viinakoja järv (1.8 ha), Leevi Mustjärv (2.2 ha), Koolma järv (6.1 ha), Helmjärv (1.7 ha), Veriora paisjärv ( 5.0 ha). 2.1.7 Tehiskeskkond Hoidlad, paisud: o Verioral asuv masuudihoidla o Veriora paisjärv o Mahta Kütuse Viluste tankla o Leevi Hüdroelektrijaam Masuudihoidla on eravalduses. Vallavalitsuse esindaja sõnul on esinenud lekkeid,seega vajab mõju põhjaveele uurimist. Samuti vajab uurimist Vilustes asuva endise töökoja maa –ala, mis on reostunud valdavalt naftaproduktidega. Mahta Kütuse Viluste tankla on ehitatud vastavalt nõuetele, praegu otsest ohtu põhjaveele pole. Võhandu jõele Leevil on ehitatud hüdroelektrijaam. Paisu peamiseks funktsiooniks on arendaja soov toota hüdroelektrienergiat. Vallavalitsuse esindaja sõnul on elektrijaamale väljastatud ehitusluba kuid mitte kasutusluba. Sellele vaatamata toimub jaamas elektrienergia tootmine. Leevi paisu senine kasutamine on toimunud väga keskkonnavaenulikult, tekitatud on olulist kahju kalastikule. Verioral asub Wermo puidujäätmete hoidla, mis on suletud 2005. aastal, tegutsevaid prügi- ega jäätmehoidlaid pole. Valla territooriumile jääb ka raudtee ning raudteejaam, mis on potentsiaalseks ohuallikaks põhjaveele. Sõnnikuhoidlate seisukord ja mõju vajab eraldi uuringut, hindamaks, kas täidetakse Vabariigi Valitsuse määruses nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded» toodud nõudeid. 2.1.8 Kokkuvõte Vajalik on parandada Vabariigi Valitsuse määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» täitmist. Puurkaevude ümber sanitaarkaitsealal järgida Veeseadus § 28 nõuetele vastavust. Puurkaevude veele on iseloomulik suur raua sisaldus, salvkaevude vee kvaliteet vajab uurimist. 2.2 Elanikkond Tabel 5. Elanike arv Veriora valla asulates (valla andmetel) Küla nimi Elanike arv seisuga 01.01.2004 Elanike arv seisuga 01.01.2005 Elanike arv seisuga 01.07.2005 Haavapää 12 12 12 Himmiste 25 24 24 Jõevaara 8 7 7 Jõeveere 29 29 31 Kikka 30 28 28 Kirmsi 27 26 26 Koolma 10 10 9 Koolmajärve 1 1 1 Kullamäe 7 7 7 Kunksilla 18 18 18 Laho 18 21 21 Leevi 218 215 213 Lihtensteini 24 24 24 Mõtsavaara 9 8 7 Männisalu 35 33 33 Nohipalo 33 29 29 Pahtpää 103 109 109 Sarvemäe 19 16 16 Soohara 47 44 43 Süvahavva 41 40 42 Timo 4 7 7 Vareste 24 25 26 Väike-Veerksu 60 58 57 Veriora alevik 552 547 534 Verioramõisa 84 82 81 Viira 28 27 28 Viluste 137 135 132 Vinso 20 16 16 Võika 35 34 33 Vändra 36 36 34 Kokku elanikke vallas 1694 1667 1648 Veriora vallas elab 01.07.2005 a seisuga 1648 inimest, mis moodustab u 5 % Põlvamaa rahvastikust. Veriora valla asustustihedus on 8,2 in/km 2. Valla suuremateks asulateks on Veriora (534 elanikku), Leevi (213 elanikku) ja Viluste (132 elanikku), Pahtpää (109 elanikku), teistes külades on elanike arv alla saja (tabel 5). Rahvastiku loomulik iive on viimastel aastatel olnud negatiivne, mistõttu on valla elanike arv vähenenud. Rahvastikku iseloomustab võrdne sooline jagunemine. Märkimisväärseid suvilapiirkondi vallas pole, ka endised suvilad on praegu suuremalt osalt asustatud aastaringselt. Suvel käib vallas hulgaliselt matkajaid ja puhkajaid. Peamised elamutüübid on vallas paljukorterilised elamud ja ühepereelamud. Veriora vallas on 3 suuremat korterelamute piirkonda. Statistikaameti andmeil (2000 a rahvaloenduse andmed, korrigeeritud 2003) elab korterelamutes ligi pool Veriora valla elanikest. 2.2.1 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuste kasutajad Veevõrguga ühendatud tarbijate arv: o Veriora alevik – 280 tarbijat (elanikud, asutused), tarbitav vee kogus 5500-6000 m3 /aastas o Viluste küla – 200 tarbijat (Viluste kool), tarbitv vee kogus 1400 – 1600 m3/aastas o Leevi küla – 70 tarbijat (elanikud, asutused), vee koguseid ei mõõdeta, arvutuslik tarbitav vee kogus 1680 m3/aastas Vana torustiku renoveerimisest majanduslikult otstarbekam on Leevil asuva Veriora Hoiu ja Laenu Ühistule kuuluva puurkaevu tarbijad lülitada tulevikus üle Leevi Hooldekodu puurkaevule. Liituda soovijate arvu väljaselgitamiseks on vaja läbi viia küsitlus. Osa eramuvaldajaid eelistab jääda oma lokaalsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide peale ja osa ei ole võimelised tasuma liitumismaksu. 2.2.2 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime Statistikaameti andmete järgi oli 2004. aastal Eesti Vabariigis leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 3029 krooni. Põlva maakonna kuu keskmiseks sissetulekuks leibkonnaliikmel oli 2324.6 krooni. 2.2.3 Tööhõive Töötute arv vallas on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Tööealisest elanikkonnast on töötuid 10-15%. Võrreldes meeste tööpuudusega on tunduvalt suurem naiste tööpuudus. Pikaajalistel töötutel on õpitud abituse ja toetuste taotlemise harjumuse tõttu madal motivatsioon otsida alalist tööd. Tööhõiveameti kaudu alalise töö otsinguid mõjutavad ka kevad-, suve- ja sügisperioodil pakutavad einevad hooajatööd. Eksisteerib tööpuudus, kuid samas ka kvalifitseeritud tööjõupuudus, mistõttu kohalikud tööandjad kasutavad väljastpoolt valda pärinevat tööjõudu. Valla tööealisest elamikkonnast 68 on tegevad põllumajanduses, tööstuses 211 inimest, 256 on hõivatud teenindussektoris. 65 valla elanikku käivad tööl väljaspool valda. 2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad on kehtestanud Veriora Vallavolikogu 18.12.2003 määrusega nr 23 « Vee- ja kanalisatsiooni hinna kinnitamine». Teenuste hinnakiri on toodud tabelis 7. Tabel 7. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad Teenus Hind Veevarustus 5.00 kr/m3 Kanalisatsioon 7.00 kr/m3 2.2.5 Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu Verioral ja Vilustes on torustikud rekonstrueeritud ja mõõtjad paigaldatud, veekadusid ei esine. Leevi veevarustuse veekadude ja tarbitava vee koguse kohta andmed puuduvad, kuid vee- ja kanalisatsioonisüsteemi haldaja sõnul on kaod suured (10 %), kuna seal on tegemist amortiseerunud torustikuga. Põhilised kaod tulenevad avariidest ja lekkivatest torustikest. 2.2.6 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond Ühisveevärgiga ühendamata elanikkond tarbib vett oma lokaalsetest salvkaevudest ja juhib reovee kogumis- või imbkaevudesse. Kogumiskaevude reovee kogub kokku paakauto, mis transpordib vee edasi kas Räpinasse või Põlvasse. Suuremate koguste korral (et auto ei peaks mitu korda sõitma) toimub ka reovee laotamine põllumaadele. 2.2.7 Teenindava infrastruktuuri ja ettevõtete/asutuste iseloomustus Seisuga 01.01.2005 tegutseb Veriora vallas 15 ettevõtet, sealhulgas 6 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 4 äriühingut (valla andmetel). Veriora valla suurimaks tööstusharuks on puidutööstus, kus tegeldakse peamiselt saematerjali tootmisega. Põllumajanduses tegeldakse peamiselt sea- ja teraviljakasvatusega, suurimad tootjad on Haameri talu (teravilja- ja seakasvtus) ning Oidermaa talu (teraviljakasvatus). Suurimad ettevõtted ja tööandjad on Veriora Vallavalitsus koos hallatavate asutustega (Leevi Hooldekodu, Leevi Algkool, Viluste Põhikool), Astel AS, Pro Trä OÜ, AS Tani Mets. 2.2.8 Kokkuvõte Kokkuvõte elanikkonna iseloomustavate näitajate kohta on toodud tabelis 8. Tabel 8. Elanikkonda iseloomustavad näitajad Indikaator Ühik Arvnäitaja Elanike arv (01.07.2005) 1648 Töötuse määr % elanikkonnast 10 – 15 % Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek (2004) kr/kuus 2324.6 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste tarbijate arv % elanikkonnast ~20 Summaarne veetarbimine m3/a ~9280 2.3 Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 2.3.1 Iseloomustus Veriora Vallavalitsuse töö on korraldatud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Kohalik omavalitsus kinnitab valla veemajandust reguleerivad õigusaktid ja arengukavad. Vallavalitsus on viieliikmeline ja kinnitatud vallavanema ettepanekul volikogu poolt. Vallavolikogu on 11-liikmeline ja valitakse kolmeks aastaks hääleõiguslike kodanike poolt. Volikogus töötavad mitmed komisjonid. Vee- ja kanalisatsioonimajanduse korraldamine on majandusnõuniku kohustus. Veemajanduse ehitised, rajatised ja seadmed kuuluvad Veriora Vallavalitsusele (osutab ka veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuseid) ja Veriora Hoiu ja Laenu Ühistule. Veriora Hoiu ja Laenu Ühistule kuuluvad ehitised, rajatised ja seadmed asuvad Leevil ja on täielikult amortiseerunud, tegeldakse ainult avariide likvideerimisega, mida aitab teha ka vald. 2.3.2 Eelarve (tulud ja kulud) Veriora valla 2005. a eelarve koosneb eelarve tuludest summas 13 861 000 krooni, kuludest summas 14 103 670.33 krooni ja finantseerimistehingud 242 670.33 krooni. Kulude ja tulude jaotused on toodud tabelis 9 ja 10. Tabel 9. Veriora valla eelarve tulude jaotus Näitaja Summa EEK–ides Maksud 4 695 000 Kaupade ja teenuste müük 1 250 000 Toetused 7 916 000 Tabel 10. Veriora valla eelarve kulude jaotus Näitaja Summa EEK-ides Üldised valitsussektori teenused 2 597 600.33 Avalik sektor ja julgeolek 3600 Majandus 225 450 Keskkonnakaitse 160 800 Elamu- ja kommunaalmajandus 419 620 Tervishoid 49 150 Vaba aeg, kultuur, religioon 1 698 450 Haridus 6 834 100 Sotsiaalne kaitse 2 114 900 2005. aasta eelarves on veevarustusele eraldatud 16 500 kr ja heitveekäitlusele 55 800 kr. 2.3.3 Normatiivakt Vee- ja kanalisatsioonitasud on kehtestatud Veriora Vallavolikogu määrusega: - - Veriora Vallavolikogu 18.12.2003 määrus nr 23 «Vee- ja kanalisatsiooni hinna kinnitamine» 2.3.4 Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel Tabel 11. Tegevorgani ja volikogu põhinäitajad Näitaja Ühik Arvnäitaja Märkused Tegevorgani töötajate arv 5 Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv 3 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni doteerimine kr/a - Laenud veemajanduse rajatiste investeeringuks kr/a - Volikogu liikmete arv 11 Eelarve maht kr/a 13 861 000 3 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid 3.1 Ühisveevärgi objektid 3.1.1 Puurkaevud Veriora vallas on registreeritud OÜ Eesti Geoloogiakeskuse andmebaasi 25 puurkaevu, mille juurde peab arvestama Leevi Hooldekodu puurkaevu, mille dokumenteerimine lõppeb 2005.a sügisel. Enamus puurkaeve on eravalduses. Tsentraalne veevarustus on Verioral (2 puurkaevu), Vilustes (1 puurkaev) ja Leevil (1 puurkaev). Tabel 12. Veriora valla puurkaevude andmed Jrk.nr Asukoht Puurkaevu passi nr Rajamise aasta Sügavus (m) Veekiht Märkused 1 Veriora raudteejaam* 119 1934 199,2 D2 tarbepuurkaev 2 Pahtpää laut A-151-B 1961 35 D2 tarbepuurkaev 3 Ploompuu laut 1018 1963 38 D2 tarbepuurkaev 4 Lepundi küla A-1198-M 1964 45 D2 tarbepuurkaev 5 Karjalaut Veriora ligidal 1690 1966 50 D2 tarbepuurkaev 6 Veriora tootmispunkt 2538 1969 130 D2 tarbepuurkaev 7 Veriora keskuse puurkaev* 2641 1969 180 D2 tarbepuurkaev 8 Kirmsi farm 3461 1972 50.5 D2 tarbepuurkaev 9 Viluste Põhikool* 3633 1973 105 D2 tarbepuurkaev 10 Sibulamäe laudad 5239 1983 55 D2 tarbepuurkaev 11 Pahtpää suurfarm 5240 1983 55 D2 tarbepuurkaev 12 Viluste elukvartal 5919 1988 180 D2 tarbepuurkaev 13 Soohara laudad A-1069-M 1963 55 D2 tarbepuurkaev 14 Saarjärve spordibaas 4305 1976 50 D2 tarbepuurkaev 15 Leevi sigala 1500 1965 60 D2 tarbepuurkaev 16 Kunksilla farm 1236 1964 60 D2 tarbepuurkaev 17 Himmiste farm 1957 1967 60 D2 tarbepuurkaev 18 Leevi suurfarm 3310 1972 115 D2 tarbepuurkaev 19 Viluste küla A-188-B 1962 46 D2 tarbepuurkaev 20 Viluste küla, töökoda A-1760-M 1966 45 D2 tarbepuurkaev 21 Veriora farm A-189-B 1962 51 D2 tarbepuurkaev 22 Viluste farm 2151 1968 100 D2 tarbepuurkaev 23 Leevi küla 35/92 1992 100 D2 tarbepuurkaev 24 Leevi Eriinternaatkool V-117 1996 70 D2 tarbepuurkaev 25 Kuivamäe talu M-08 1997 50 D2 tarbepuurkaev 26 Leevi Hooldekodu* tarbepuurkaev, dokumenteerimisel *Valla halduses, tsentraalse veevarustuse puurkaev Veriora keskuse puurkaev on rekonstrueeritud 1999. aastal, Kobras AS poolt koostatud eelprojekti «Veriora aleviku veevärgi ja reoveepuhasti rekonstrueerimine» alusel, töö nr H23/030. Puurkaevu pumbamajja on paigaldatud rauaärastusseade. Veriora raudteejaama puurkaevu vesi on suure rauasisaldusega. Puurkaevu juures olevad hüdrofoor, pump ja elektriseadmed on amortiseerunud. Rauduteejaama puurkaevu rekonstrueerimine ei ole otstarbekas kuna vesi on halva kvaliteediga ning tarbijate arv on väike. Võimalusel peab tarbijate seas tegema küsitluse, uurimaks nende soovi üle minna Veriora keskuse puurkaevu toitele. Viluste Põhikoolis on rauaärastusseade, mis ei tööta statsionaarselt. Välja on vahetatud nii hüdrofoor kui ka pump. Leevi Hooldekodu puurkaevu pumbamajas puudub rauaärastusfilter ning paigaldatud hüdrofoor ja pump on väikese võimsusega. Puurkaevude juurde, kus on rauarikas vesi, tuleb paigaldada statsionaarne rauaärastusfilter. Amortiseerunud ja kasutuseta seisvad puurkaevud tuleb põhjavee reostumise vältimiseks likvideerida tampoonimise teel. Veevajaduse vähenemise või puurkaevu omaniku (valdaja) tegevuse lõppemise tõttu kasutuseta jäänud puurkaevud tuleb konserveerida. Selleks tuleb puurkaevude suudmed kinni keevitada. 3.1.2 Veetorustikud Veetorustiku hinnanguline pikkus (valla halduses): o Veriora alevik ~1600 m o Viluste küla ~200 m o Leevi küla ~1500 m Veriora alevik Valla keskosa torustik on ~1200 m ulatuses renoveeritud, torustiku materjalina on kasutatud plasttorusid Ø 50 mm. Raudtee poolses küla osas on veetoru malmist Ø 200 mm, kohati terasest Ø 300 mm ning pikkuseks on ~400 m. Vee vahetuse kiirendamiseks peaks võimalusel raudtee puurkaevu tamponeerima ning rekonstrueerima veetorustiku nii, et kõik aleviku ühisveevärgi tarbijad saaksid vee keskuse puurkaevust. Viluste küla Põhikooli puurkaevust väljuv veetorustik rajati 2002. aastal, materjalina kasutati plasttorusid Ø50 mm. Torustiku pikkus on ~200 m ning torustiku seisund on hea. Vee vahetuse kiirendamiseks peaks Vilustes ühendama põhikooli puurkaevu taha võimalikult palju tarbijaid. Leevi küla Leevi kolmest puurkaevust kaks on eraomandis. Torustiku pikkus ~1500 m, torustiku materjalina on kasutatud terastoru Ø 25-65 mm. Leevi Hooldekodu reservis olunud puurkaev võeti kasutusele 2 aastat tagasi. Tegemist on perspektiivse puurkaevuga, mis võiks tulevikus ka teiste puurkaevude tarbijad veega varustada. Kokkuvõte Terasest ja malmist veetorustikud üle dimensioneeritud ning veevahetus torustikes on aeglane. Vanad torustikud on aastaid olnud läbi pesemata ning (rooste)setteid täis, mis ei võimalda tarbijale anda nõutava kvaliteediga joogivett. Veekvaliteedi parandamiseks ning kadude vähendamiseks tuleb osa torustikke renoveerida ja laiendada olemasolevaid veetorustike. Renoveerimisel oleks soovitav kasutada plasttorusid, mis mahuvad olemasolevate malm- ja terastorude sisse. Samuti on otstarbekas mõningaid hargvõrke või nende osi uute ühendustorustike rajamisega ringistada. Enne ühisveevärgi laiendama asumist tuleb läbi viia rahvaküsitlus, et välja selgitada võimalike liitujate arv. Kui Veriora alevikus jääb tööle ainult keskuse puurkaev on vaja laiendada torustiku ~2200 m ulatuses. Kui Viluste külas jääb tööle ainult Viluste Põhikooli puurkaev on vaja laiendada torustiku ~3000 m ulatuses. Kui Leevi külas jääb tööle ainult Leevi Hooldekodu puurkaev on vaja laiendada ja renoveerida torustiku ~3200 m ulatuses. 3.1.3 Hüdrandid, tuletõrjevesi Veriora alevik Veriora alevikus on üks hüdrant, mis ei ole töökorras. Tuletõrje veevõtu koht on Veriora paisjärve juures. Tulevikus tuleb asulasse vajadusel näha ette tuletõrjevee mahutid. Viluste küla Vilustes on põhikooli kõrval tuletõrje veevõtukoht. Tulevikus ette näha tuletõrjevee mahuti Vilustes töökoja juurde. Leevi küla Hüdrandid puuduvad, tulevikus ette näha tuletõrjevee mahuti hooldekodu juurde. 3.1.4 Veepuhastus- või veetöötlemisjaamad Veriora keskuse puurkaevu pumbamajja on paigaldatud rauaärastussüsteem. Teistes ühisveevärgi puurkaevudes puuduvad statsionaarsed veepuhastusjaamad ja veetöötlusseadmed. Pikemas perspektiivis peab kõigile Veriora valla joogivee puurkaevudele, kus on liigne raudiooni sisaldus, paigaldama rauaärastusfiltrid. Kohati on puurkaevudes üle lubatud normi mangaani, mis võib olla tingitud kõrgest raua sisaldusest. Mangaani eemaldavate seadmete vajadust hinnata peale rauaärastusfiltri paigaldust, sest rauafiltrid peavad kinni ka mingi osa mangaani. 3.1.5 Kokkuvõte Tabel 13. Kokkuvõte Objekti nimetus Tööde maht Tööde maksumus 2005 a. hindades Planeeritav ajavahemik tööde teostamiseks Veetorustiku renoveerimine ja laiendamine* ~11.7 km ~9 360 000 kuni 2017 Tuletõrje veemahuti ~4** tk ~600 000 kuni 2017 Rauaärastusfiltrid ~2 tk ~140 000 kuni 2017 *On arvestatud, et jäävad tööle Veriora keskuse, Viluste Põhikooli ja Leevi Hooldekodu puurkaevud **Maht – 50 m3, tegelik mahutite arv selgub projekteerimise käigus 3.2 Ühiskanalisatsiooni objektid 3.2.1 Lokaalsed puhastusseadmed Lokaalseid puhastusseadmete kohta informatsioon puudub. 3.2.2 Kanalisatsioonitorustikud Kanalisatsioonitorustiku hinnanguline pikkus (valla halduses): o Veriora ~2000 m o Viluste ~480 m o Leevi ~1200 m Veriora alevik Kanalisatsioonitorustik on ~2000 m pikk ja ehitatud keraamilistest torudest läbimõõduga 150 mm. Tegemist on täielikult amortiseerunud torustikuga, mis tuleb renoveerida. Viluste küla (kool) Kanalisatsioonitorustik on täies ulatuses renoveeritud, pikkus ~480 m, millest ~300 m on keraamilist toru läbimõõduga 150 mm ja ~180 m plasttoru läbimõõduga 160 mm. Leevi küla Kanalisatsioonitorustik on ~1200 m pikk ning tehtud keraamilistest torudest läbimõõduga 150mm. Torustik on amortiseerunud ja vajab väljavahetamist. Kokkuvõte Valla edasise arengu, keskkonna seisukorra parandamise ja elanikkonna elukvaliteedi tõusu tagamiseks tuleb lähiaastatel ette näha ühiskanalisatsiooni torustike renoveerimine ja uute torustike ehitamine. See võimaldab vähendada keskkonnareostust elamupiirkondades ning ohtu põhjaveele, mis tuleneb torustike leketest ja reovee kogumiskaevudest kruntidel. Enne ühiskanalisatsiooni laiendama asumist tuleb läbi viia rahvaküsitlus, et välja selgitada võimalike liitujate arv. Kanalisatsioonisüsteemide laiendamisvajadused on orienteeruvalt järgmised: Veriora alevikus ~2200 m, Viluste külas ~3000 m ning Leevi külas kuni ~1000 m. Ühiskanalisatsioonisüsteemi laiendamine on ühtlasi eeldus ühisveevarustuse sisseviimiseks elamutesse. Seetõttu on otstarbekas kanalisatsioonitorustike rajamist kavandada samaaegselt uute veetorustike rajamisega. Sealjuures peab arvestama kanalisatsioonisüsteemide laienemise reaalseid piire, mis tähendaks sisuliselt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemidest kaugemal ja hajusalt asuvate eramute juurde omapuhastite rajamist. Elanikkonna arvu märkimisväärset suurenemist tulevikus (ca 10 a) pole ette näha. 3.2.3 Reoveepuhastusseadmed Veriora valla hallata on kaks reoveepuhastit. Veriora aleviku reoveepuhasti Puhasti valdaja: Veriora Vallavalitsus Seadme tüüp: BIO-100, mis on ümber ehitatud BIO-50-ks Puhasti valmimise aasta: 1978, rekonstrueeriti 1999 Järelpuhastus: biotiik 3300 m2 Seisukord: töötab kuid 3-4 aasta pärast on vaja rekonstrueerida Projektis esitatud põhiandmed: reoveepuhasti rekonstrueerimise projekteeris Kobras AS-i ja ehitas Santex OÜ Puhasti hüdrauliline jõudlus: 52…55 m3/d Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi : 20 kg BHT7/d Viluste Põhikooli reoveepuhasti Puhasti valdaja: Veriora Vallavalitsus Seadme tüüp: MIT-6.8 Puhasti valmimise aasta: 2002 Järelpuhastus: Seisukord: põhipuhastus ei toimi hästi. Järelpuhastiks on projekteeritud Schöttli Kesk- konnatehnika AS-i poolt serpentiinkraav koos pajuvõsa istandusega Projektis esitatud põhiandmed: projekteeris ja ehitas Schöttli Keskkonnatehnika AS Puhasti hüdrauliline jõudlus: Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi : Leevi küla reoveepuhasti Puhasti valdaja: Veriora Hoiu ja Laenu Ühistu Seadme tüüp: Ringkanal Puhasti valmimise aasta: ~1970 Järelpuhastus: biotiik Seisukord: ringkanal ei tööta, põhipuhastina töötab biotiik Projektis esitatud põhiandmed: projekteeris EKE Projekt, ehitas Põlva KEK Tabel 14. Saasteainete kogused 2004 2005 Vee erikasutusluba 03-04.2004 17.03.2005 Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Veriora Hõljuvaine (mg/l) 10.0 9.0 35.0 BHT7 (mg/l) 3.2 25.0 Üld N (mg/l) 3.8 1.9 Üld P (mg/l) 0.32 0.41 Viluste Hõljuvaine (mg/l) 47 35.0 BHT7 (mg/l) 62 25.0 Üld N (mg/l) 28 2.5 Üld P (mg/l) 3.9 0.043 Leevi küla reoveepuhasti saasteainete analüüse pole tehtud. Praeguses Veriora puhastussüsteemis puudub võrekaev (mis oli rekonstrueerimisprojektis ette nähtud) ja eelsetiti, mis on tarvis rajada jämeprahi kinnipidamiseks. Biotiiki on rekonstrueeritud 2001. aastal, tiigi sügavus on alla 1 meetri. Tulevikus ette näha tiigi süvendamine ja nõlvade tugevdamine, eriti tiigi ja jõe vahelist tammi osa. Vee filtratsiooni tõkestamiseks läbi tammi peab vajadusel tammi rajama saviekraani. Viluste küla reoveepuhasti MIT-6.8 töötab tõrgetega, põhjuseks suur vooluhulga kõikumine ööpäevas. Reoveepuhasti efektiivsemaks töötamiseks peab koostama eksperthinnangu, mis pakuks lahenduse vooluhulkade ühtlustamiseks. Järelpuhastiks on projekteeritud Schöttli Keskkonnatehnika AS-i poolt serpentiinkraav koos pajuvõsa istandusega. Serpentiinkraavi asemel oleks eelistatud biotiigi rajamine, selle suurema puhastusefektiivsuse tõttu talvel, mil reostuskoormus on kooli tõttu suurem. Leevi külas on amortiseerunud ringkanal ja põhipuhastina töötab biotiik. Tulevikus, kanalisatsiooni laiendamisel, tuleb reoveepuhasti väljatöötamisel arvestada vähemalt kahe alternatiivse variandiga. Ühe variandi kohaselt peaks külas Võhandu jõe mõlemale kaldale rajama eraldi reoveepuhastid. Teise variandi kohaselt tuleks rajada üks reoveepuhasti jõe ühele kaldale ja jõe teise kalda elamute reovesi juhitaks reoveepuhastisse ülepumpamise teel. Tabel 15. Veriora vallas asuvad reoveepuhastid Asukoht Hinnang tehnilise seisukorra kohta Veriora hea Viluste rahuldav Leevi halb 3.2.4 Suublad Veriora alevik: Pahtpää jõgi Viluste küla: Pahtpää jõgi Leevi küla: Võhandu jõgi Vastavalt keskkonnaministri 6.12.1999 a. määrusele nr 99 « Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine» on Võhandu jõgi kantud reostustundlike veekogude nimekirja Leevi külast kuni suudmeni, Võhandu jõe ürgorg on kantud ka Natura 2000 eelvalikuala nimistusse. 3.2.5 Purgimissõlmed Veriora vallas transporditakse kogumiskaevudest kogutud reovesi Põlva või Räpina puhastusseadmesse. Põlva reoveepuhasti juures on purgimissõlm olemas. Räpina reoveepuhastis suunatakse paakautost reovesi otse reoveepuhasti pumplase. Spetsiaalsed purgimissõlmed Veriora valla puhastusseadmetes puuduvad. 3.2.6 Drenaaži- ja sademevesi Drenaaživee kohta andmed puuduvad. Elamute ja teenindusasutuste territooriumil tekkiv sademevesi hajutatakse haljasaladele. Sajuvesi juhitakse teedelt ja asfalteeritud pindadelt mööda teed ja maapinna kallet kraavidesse ja pinnasesse. Vooluhulga suurenemine kanalisatsioonisüsteemis lume sulamis- ja sajuperioodidel on tingitud pinnasevee kõrgest tasemest, kanalisatsioonitorustike ja kaevude ebatihedusest ja kanalisatsioonikaevude luukide halvast seisukorrast. Vastupidine protsess – reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodil, kui põhjavee tase langeb allapoole kanalisatsioonitorustike paigaldussügavust ja seal, kus torustiku seisukord on halb. 3.2.7 Kokkuvõte Tabel 16. Kokkuvõte Objekti nimetus Tööde maht Tööde maksumus 2005 a. hindades Planeeritav ajavahemik tööde teostamiseks Kanalisatsioonitorustiku renoveerimine ja laiendamine ~9.40 km 7 520 000 kuni 2017 Reoveepuhasti rekonstrueerimine 2 tk 2 270 000 kuni 2017 3.3 Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni teenindav ettevõtte Veriora vallas 1992. aastal loodud munitsipaalettevõte «Giga» pankrotistus 1997 aastal, mistõttu on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenindamine Veriora Vallavalitsuse üheks tegevusalaks. Veemajandusega tegeleb vallas otseselt kolm isikut (majandusnõunik, hooldustööline ja kassapidaja). Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine kohaliku omavalitsuse töötajate poolt ei ole parim lahendus, mis on aga hetkel toimiv ja odavaim tarbijate jaoks. Otstarbekas oleks luua üks, kogu valla veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteeme haldav ettevõte. 3.4 Probleemid o o Joogivee suur raua sisaldus o o Veetorustikud üle dimensioneeritud, amortiseerunud, veevahetus aeglane o o Enamikul tarbijatest puuduvad veemõõtjad (Leevi külas) o o Enamikul puurkaev-pumbamajades puuduvad rauaärastusseadmed o o Puhastusseadmed on amortiseerunud või peagi amortiseerumas (Leevi ja Veriora) o o Kanalisatsioonitorustikud on amortiseerunud o o Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on ühendatud väike osa elanikkonnast 4 investeeringuprojektid 4.1 Veriora valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute vajaduste ja realiseerimise alternatiivide määratlemise alused Veriora valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide auditeerimisel, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel tuleb arvestada: Insener-tehniliste aspektidega o vee- ja kanalisatsioonirajatiste hetkeseisund ja nende ekspluatatsioonitingimused o puudulikud andmed ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude (ÜVK) plaanimaterjali kohta o ebapiisav informatsioon ÜVK-süsteemides varem tehtud ehitus- ja remonttööde käigus kasutatud seadmete, materjalide ja parameetrite kohta o hajali asustusest tingitud pikad torustikud o tarbevee kulu mõõtmise osaline puudulikkus o kaasaegsete veekäitlemise tehnoloogiate rakendamine Keskkonnamõjudega o vee- ja kanalisatsioonivõrgud on lõpuni välja arendamata o olemasolevad vee- ja kanalisatsioonivõrgud on vanad ja amortiseerunud o vanad veetorustikud on üle dimensioneeritud ning veevahetus neis aeglane o Võhandu jõgi on Leevi külast kuni suudmeni reostustundlik o loomakasvatusest pärinev potentsiaalne reostus on koondunud farmidesse o põhjaveel kõrge raua sisaldus o asulates puuduvad nõutele vastavad reoveepuhastid (Leevi ja Viluste) o paljudel individuaalelamutel puudub ühendus ÜVK-ga Majanduslike aspektidega o osutatav ÜVK-alane teenus peab olema tarbijatele tagatud ööpäevaringselt nõutava kvaliteediga o vee kvaliteedinäitajate parandamise vajadus o investeeringute tegemiseks rahaliste vahendite olemasolu ja nende piisavus projektide realiseerimiseks Ühisveevärgija-kanalisatsiooni arengukava peab arvestama kõiki ülaltoodud aspekte investeeringuprojektide ja nende alternatiivsete variantide kavandamisel. 4.2 Investeeringuprojektide eesmärkide püstitamise alused Investeeringuprojektide väljatöötamisel tuleb lähtuda ÜVK-süsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest, nõuetest ja seadusandlusest: o kõikidel tarbijatel peavad olema veemõõtjad o puurkaevude juurde tuleb paigaldada rauaärastusseadmed o veekvaliteet tarbija juures peab investeeringuprojektide tulemusena vastama kehtivale Eesti Vabariigi Sotsiaalministri 3l.07.200l.a määrusele nr 82 «Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid» o vee viibeaeg torustikus enne tarbijani jõudmist ei tohi ületada 48 tundi ehk kaht ööpäeva o suublasse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a määrusele nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord», (RT I 2001, 69, 424) Tabel 17. Eelhinnang suuremate investeeringute kohta Projekti nimetus Projekti maksumus kokku EEK-I Investeeringud Tehtud kuni 2005 Kuni 2017 1 2 3 4 Veriora reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 614 000 1 614 000 Viluste reoveepuhasti rekonstrueerimine Rekonstrueeritud Leevi reoveepuhasti rekonstrueerimine 654 000 654 000 Vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku digitaliseerimine 300 000 300 000 Rauaärastusfiltridpuurkaevudesse (2 puurkaevu) 140 000 140 000 Leevi Hooldekodu puurkaevus välja vahetada väikse mahuline hüdrofoorid ja pump 50 000 50 000 Tuletõrje veemahutid 600 000 600 000 Veriora aleviku veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine 3 040 000 3 040 000 Viluste küla veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine 2 560 000 2 560 000 Leevi küla veetorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine 3 760 000 3 760 000 Veriora aleviku kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine 3 360 000 3 360 000 Viluste küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine 2 400 000 2 400 000 Leevi küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja laiendamine 1 760 000 1 760 000 Veemõõtjate paigaldus elamutesse 80 000 80 000 Elanikelt laekuvate maksude arvelt pole võimalik investeeringuid teha. Vahendeid tuleb taotleda KIK-ilt ja teistel fondidelt. kasutatud kirjandus Arold, I. «Eesti maastikud». Tartu Ülikooli kirjastus, 2005. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Andmebaasid. [http://www.egk.ee/egk/?r=r8&ra=r8_2_4_2] 21.07.05. Green, R., Maardla, V. Veriora asula biotiigi rekonstrueerimine. Tartu EKE Projekt OÜ. Tartu, 2001. Gross, M., Kurvits M. Veriora aleviku veevärgi ja reoveepuhasti rekonstrueerimine. Kobras AS, töö nr H 23/030. tartu, 1999. Leikin, J., Tigasing, R. Veriora valla jäätmekava 2005 – 2009, eelnõu. Veriora 2005 Pirrus, E. «Eesti geoloogia». Tallinn, 2001. Põhjaveekomisjon. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn, 2004. Sutt, J. Veriora aleviku puurkaevu ja asula veevõrgu joogivee kvaliteedi uuring ja meetmete väljatöötlus puurkaevu vee kvaliteedi tõstmiseks EVS 663:1995 «Joogivesi» nõuete tasemele. Veelux OÜ. Tallinn, 1998. Uri, U., Rooma, A. Veriora puidujäätmete prügila sulgemiskava keskkonnamõju hindamise aruanne. Kobras AS, töö nr. L 073/050. Tartu, 2002. Vee erikasutusluba nr L.VV.PÕ-34738. Vastu võetud keskkonnaministri 2002. a 26. märts määruse nr 18 «Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid» lisa 1 põhjal Viru ja Peipsi alamvesikonna veemajanduskava eelnõu. Tallinn, 2005. [http://www.maves.ee/Projektid/2004/Viru-peipsi.pdf] 26.07.05. Viru ja Peipsi alamvesikondade jõgede kalastiku seisundi hindamine veemajanduskavade koostamiseks. [http://www.envir.ee/viru.peipsi/] 26.07.05.