Sotsiaalminister — Sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määruse nr 121 "Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika" muutmine — RTL, 96, 1464

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel. Sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määruses nr 121 «Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika» tehakse järgmised muudatused ja täiendused: 1) 8. peatükki muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA § 31. Metoodika rakendusala Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel. § 31¹. Mõisted Mõisted käesoleva määruse tähenduses: 1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel; 2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused; 3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, kroon); 4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht; 5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12; 6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu tuginedes eksperthinnangule; 7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku poolt antud hinnang. § 32. Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine (1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide ja korduvkasutusega meditsiiniseadme kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga. (2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumus on võrdne ressursi kasutamise keskmise mahuga. § 33. Tööjõu kulu arvestamine (1) Tööjõu keskmise kasutamise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega. (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva määruse tähenduses koosneb: 1) brutopalgast; 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse); 3) koolitus- ja lähetuskulust; 4) bürookulust; 5) tööriiete kulust; 6) juhtimiskulust; 7) töökoha kulust (ruum, inventar). (3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2. (4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 97 krooni 50 senti tunnis; 2) õe brutopalk on 46 krooni 80 senti tunnis; 3) hooldustöötaja brutopalk on 25 krooni 30 senti tunnis; 4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 97 krooni 50 senti tunnis; 5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 46 krooni 80 senti tunnis. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast. (6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3. § 34. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta. (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb: 1) kulumist; 2) hooldus- ja remondikuludest. (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, seadme optimaalsele kasutamise mahule, soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile. (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangust. (5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne maht määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, mis ei või olla väiksem eksperdi poolt antud hinnangust. (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja keskmine kasutamise maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 4. § 35. Ruumide kasutuskulu arvestamine (1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis. (2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb: 1) hoonete ja rajatiste kulumist; 2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkuludest (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu); 3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muudest kuludest (hooldus, remont); 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulust. (3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse tuginedes eksperthinnangule vastavalt käesoleva määruse lisale 5. (4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest. (5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suurus ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust. (6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6. (7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 7. § 36. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule. (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse: 1) meditsiiniseadmete maksumusest; 2) meditsiiniseadmete optimaalsest kasutamise mahust. (3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemas kasutamise optimaalses mahus kui eksperdi poolt antud hinnang. (4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 8. § 361. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule. (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust. (3) Ravimid arvestatakse teenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus. (4) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 9. § 37. Tugiteenuste kulu arvestamine (1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule: 1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus; 2) pesupesemine; 3) patsientide toitlustamine; 4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon; 5) jäätmekäitlus. (2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 10. (3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 11. § 38. Teenuse standardkulu arvutamine (1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras. (2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse teenuse osutamisega seotud lisade 3, 4, 7, 8, 11 määratud ressursivajaduse ja § 32 alusel arvutatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised ning liidetakse käesoleva määruse lisas 9 teenuse osutamisega seotud tegevustes kirjeldatud ressursside kulud ja käesoleva määruse § 39 lõike 3 punktis 7 loetletud teenuste osutamiseks vajalikud kulud. § 39. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks (1) «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus ). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja. (3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene ja ettevalmistusaeg); 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv meditsiiniseadme kohta (aastas); 3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 7 – nimetus ja keskmine kasutusaeg; 4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 8 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus; 5) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 9 – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus; 6) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 11 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus kuupmeetrites ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides; 7) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus. (4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu. § 391. Teenuse piirhinna muutmine (1) Tegevusteks vajalike ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht vaadatakse üle kord aastas «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel. (2) Käesoleva määruse lisades 5–10 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ressursside keskmine kasutusvajadus vaadatakse üle kord aastas «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest vähemalt ühe piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 toodud kulude jaotuste ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 toodud vormi kohaselt. § 392. Teenuse piirhinna arvutamine Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31. § 393. Diagnoosipõhise kompleksteenuse (DRG) piirhinna arvutamine ja muutmine (1) DRG piirhind arvutatakse DRG piirhinna arvutamisele eelneva 12 kuu jooksul haigekassale esitatud statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude arvete alusel järgmiselt: 1) leitakse iga DRG grupi ravijuhtude raviarvete aritmeetiline keskmine maksumus ja standardhälbe suurus; 2) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui 3 standardhälvet aritmeetilisest keskmisest; 3) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude raviarvete uus aritmeetiline keskmine ja standardhälve; 4) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui 2 standardhälvet aritmeetilisest keskmisest; 5) kui väärtus, mis saadakse punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest lahutades punktis 4 nimetatud 2 standardhälbe väärtust, on väiksem kui loetelus kehtestatud odavaima piirhinnaga voodipäev, siis valitakse minimaalseks alumiseks piiriks odavaima voodipäeva piirhind; 6) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude abil uus aritmeetiline keskmine maksumus, mis on vastava DRG piirhind; 7) kui pärast punktis 4 kirjeldatud kallimate ja odavamate ravijuhtude raviarvete eemaldamist hinnaarvutusest jääb alles vähem kui 30 ravijuhtu, võetakse aluseks möödunud 24 kuu vastavasse DRG-sse grupeerunud ravijuhtude raviarved ning korratakse punkte 1–6. (2) Kui raviarve teenusepõhine hind on väiksem või suurem kui lõike 1 punktides 4 ja 5 kirjeldatud piirid, siis statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude eest DRG alusel ei maksta ning raviarve makstakse 100% teenusepõhiselt.»; 2) määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 3) määrust täiendatakse lisadega 2–13 käesoleva määruse lisade 2–13 sõnastuses. Minister Jaak AAB Kantsler Maarja MÄNDMAA Märkus: Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 7.09.2005. a resolutsioon nr 17-1/05007117.)