Kunda Linnavolikogu — Kunda linna jäätmehoolduseeskirja kinnitamine — KO, 201, 1955

Jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja 2, pakendiseaduse § 15 lg 1 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja § 22 lg 1 p 36 5 alusel Kunda Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kunda linna jäätmehoolduseeskiri koos järgmiste lisadega: 1.1. Lisa 1. Ohtlike jäätmete käitlemise ettevõtete nimistu, ohtlike jäätmete kogumiskohad; 1.2. Lisa 2. Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad. 2. Määrus jõustub 05. mail 2005. a. Volikogu esimees Anne TASUJA Kinnitatud Kunda Linnavolikogu 29. aprilli 2005. a määrusega nr 6 KUNDA LINNA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Reguleerimisala ja mõisted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks ning vältimaks tervise- ja keskkonnaohtu Kunda linna haldusterritooriumil. 2. Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Kunda linna haldusterritooriumil Kunda linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). 3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal - hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal - ehitise omanik. 4. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 4.1. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt (metaankääritus) või aeroobselt (kompostimine) lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4.2. Elektroonikaromud on kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, nagu meditsiini-, valgustus- ja valveseadmed, suured ja väikesed kodumasinad, mänguasjad, automaadid, tööriistad, arvuti- ja telekommunikatsioonivahendid. 4.3. Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste jm ehituskivide, klaasi ja teiste ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata. 4.4. Haiglajäätmed on tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed. 4.5. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.6. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 4.7. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 4.8. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis (sh prügila) jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 4.9. Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. 4.10. Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 4.11. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 4.12. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 4.13. Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 4.14. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. 4.15. Kompaktor e presskonteiner on elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m3 suurusega kogumismahuti. 4.16. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 4.17. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 4.18. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 4.19. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.20. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. 4.21. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 4.22. Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.23. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 4.24. Suurjäätmed on tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud. 4.25. Taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 4.26. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4.27. Territooriumi haldaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik. 4.28. Tootja on isik, kes: 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. II. Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitluse moodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 6. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 7. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. 8. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel muud taaskasutamist korraldavad organisatsioonid. 9. Koduses majapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud elektroonikaromude kogumise korraldavad tootjad. 10. Jäätmeid võib põletada ainult selleks vastavat jäätmeluba ja välisõhu erisaasteluba omavas ettevõttes. 11. Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 12. Jäätmevaldaja, kes on jäätmeid omavoliliselt viinud keskkonda või kelle tegevuse tulemusel on tekkinud keskkonnareostus, on kohustatud koheselt reageerima ning alustama jäätmete likvideerimise ja reostuse tõrjega. III. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused 13. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. 14. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, va korraldatud jäätmevedu. 15. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldamata jäätmeveo osas kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõtetega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 16. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldama ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul. 17. Elektroonikaromude valdaja on kohustatud need viima vastava tootja poolt määratud kogumiskohtadesse. 18. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. IV. Jäätmete kogumine 19. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. 20. Jäätmete paigutamine väljapoole mahuteid ei ole lubatud, va suurjäätmed, mida võib paigutada ajutiselt olmejäätmete mahutite vahetusse lähedusse. 21. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 21.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 21.2. vedelaid jäätmeid; 21.3. ohtlikke jäätmeid; 21.4. käimlajäätmeid; 21.5. kogumiskaevude setteid; 21.6. liiva, pühkmeid ja kuuma tuhka; 21.7. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit; 21.8. taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 21.9. pakendijäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 21.10. elektroonikaromusid, mille kogumine on korraldatud; 21.11. ehitus- ja lammutusjäätmeid; 21.12. haiglajäätmeid; 21.13. kasutatud autorehve. 22. Jäätmevedaja võib kehtestada täiendavad tingimused, mis võimaldaksid eelnimetatud jäätmeid paigutada mahutitesse ja vedada käitluskohta. 23. Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid (soovitavalt biolagunevasse kotti). 24. Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta, milliste olemasolust või loomisest, nende asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab Kunda linnavalitsus jäätmevaldajaid regulaarselt. 25. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta. 26. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia vastavasse kogumispunkti. 27. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, kalmistud, ühissõidukite peatused jmt) paigutab prügikonteinerid linnavalitsus või territooriumit haldav organisatsioon, kes korraldab jäätmete edasise käitlemise. 28. Kaupluste, toitlustuskohtade ja asutuste sissekäikude juures peab olema nende lahtioleku ajal prüginõu. 29. Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumisvahenditega ürituse korraldaja, kes korraldab jäätmete edasise käitlemise. V. Korraldatud jäätmevedu 30. Kunda linnahaldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus korraldatakse jäätmevedu. 31. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse linnavolikogu eraldi määrusega. 32. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 33. Jäätmevaldaja, kelle elu- või tegevuskoht on Kunda linnas, loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu või mitte. 34. Konkursi korras valitud jäätmevedaja sõlmib jäätmekäitluslepingu jäätmevaldajaga. 35. Linnavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord poolaastas linnavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. VI. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 36. Olmejäätmete kogumiseks on soovitav kasutada järgmise suurusega mahuteid: 36.1. ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 100 (max 15 kg) liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 36.2. kas 80, 140, 240, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse; 36.3. kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m 3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 36.4 presskonteinereid. 37. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid. 38. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu. 39. Tühjendamissagedust Kunda linna haldusterritooriumil tuleb rakendada järgmiselt: 39.1. eramajade mahuteid tühjendada vähemalt üks kord kuus; 39.2. kuni 2 korteriga elamute mahuteid tühjendada vähemalt kaks korda kuus; 39.3. 3-e ja enama korteriga elamute mahuteid tühjendada vähemalt üks kord nädala jooksul. 40. Juhul kui kuni 2-korteriga elamutes on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine võib neid tühjendada üks kord kuus. Lõplik tühjendussagedus fikseeritakse lepingus vedaja firmaga. 41. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 42. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 43. Kinnistul paiknevad jäätmemahutid ja kompostimisanumad või -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 44. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 45. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 46. Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. 47. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse üldjuhul jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 48. Jäätmemahutite asukoha valikul arvestatakse esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte. Koht, kus mahutid paiknevad, võiks olla pimedal ajal valgustatud. 49. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 50. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8m. 51. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 52. Igasugune jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu. Jäätmemahutitetühjendamise käigus maha pudenenud jäätmed on kohustatud ära koristama tühjendaja. 53. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul viisil selliselt, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 54. Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Täiendavate kompostimisvõimaluste tekkimisel teavitab Kunda linnavalitsus jäätmekäitlejaid koheselt. VII. Ohtlike jäätmete käitlemine 55. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 56. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 57. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 58. Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist korraldab Kunda linnavalitsus, kes teavitab elanikele ohtlike jäätmete äraandmiseks paigaldatud kogumispunktide asukohad ja vastuvõtmise ajad (lisa 1). 59. Ohtlike jäätmete kogumispunktides peavad olema nähtaval kohal ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 60. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab täielikult nende sattumise keskkonda. 61. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 62. Ettevõtted ja asutused peavad ise oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. VIII. Pakendite ja pakendijäätmete käitlemine 63. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või spetsiaalsetesse kogumismahutitesse. 64. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta (v a tagatisrahaga väärtustatud pakend) tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis kui ta ei ole pakendijäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu. 65. Kogumismahutite asukohad tuleb eelnevalt kooskõlastada linnavalitsusega. 66. Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. 67. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 68. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja ise või sõlmib sellekohase lepingu taaskasutusorganisatsiooni ehk muu jäätmeveo õigust omava ettevõttega. IX. Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemine 69. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 70. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 71. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 71.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 71.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule; 71.3. ohtlikud ehitusjäätmed ja ohtlikke osi sisaldavad ehitusjäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule; 71.4. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele. 72. Juriidilisest ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad ehitusjäätmete veoga on kohustatud registreerima end jäätmekäitlejana asukohajärgses keskkonnateenistuses. X. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 73. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud jäätmete (edaspidi haiglajäätmed) ohutu käitlemise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastutab tervishoiuteenuse osutaja. 74. Tervishoiuteenuse osutajad Kunda linnas on: 74.1. eriarstid; 74.2. perearstid, 74.3. eraarstid; 74.4. hooldekodu; 74.5. lasteaed; 74.6. hooldusõed, kes teevad hooldust kodus. 75. Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end Kunda linnavalitsuses esitades järgmise andmed: 75.1. Tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 75.2. kontaktisik; 75.3. äriregistri registreerimiskood; 75.4. telefoni number; 75.5. ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 75.6. kinnitus selle kohta, et tervishoiuteenuse osutaja teab ja vastutab jäätmete õige hoidmise, pakkimise, märgistamise ja jäätmekäitlus ettevõtetele edastamise korrast; 75.7. jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. 76. Haiglajäätmed, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed, tuleb pakkida tekkekohas. 77. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna ja märgistatult teenuse osutaja hoidlasse. Hoidlaks tuleb teenuse osutajal sisse seada eraldi lukustatud ruum. 78. Haiglajäätmed pakitakse järgmiselt: 78.1. ravimijäätmed – plastikkotti või -purki; 78.2. teravad ja torkivad jäätmed – mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse nõudesse; 78.3. nakkusohtlikud jäätmed – hoolikalt suletud jäätmekotti; 78.4. radioaktiivsed jäätmed – kiirguskindlasse säilituspakendisse; 78.5. kemikaalide jäätmed – suletud mittepurunevasse anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused; 78.6. elavhõbedat sisaldavad jäätmed – korgiga tihedalt suletud plastikpurki või klaaspurki. Pakitud jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. 79. Kõik haiglajäätmete pakendid tuleb varustadanõutavate ohutunnuste ja -märgistega. Teenuse osutaja hoidlast saadetakse haiglajäätmed edasi vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 80. Ravimijäätmeid saab üle anda ka üldapteekidele sotsiaalministri poolt kehtestatud korras. XI. Suletud Kunda prügila järelhoolduse nõuded 81. Kunda prügila järelhooldust on kohustatud tegema prügila viimane haldaja. 82. Prügila haldaja on kohustatud järelhoolduse tegemisel täitma kõiki õigus- ja haldusaktidest tulenevaid nõudeid. XII. Järelvalve ja vastutus 83. Käesoleva eeskirja täitmist kontrollib Kunda Linnavalitsus (valitsuse poolt volitatud ametiisikute kaudu). 84. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul koheselt peale keskkonnajärelvalvet teostava asutuse poolt tehtud ettekirjutust. 85. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 86. Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 87. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 88. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kohaldatakse karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku vastavaid sätteid. 89. Väärtegude kohtuvälised menetlejad on Keskkonnainspektsioon, Politseiprefektuur ja kohaliku omavalitsuse keskkonnainspektor. Lisa 1 Kunda Linnavolikogu 29. aprilli 2005. a määrusele nr 6 OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLUSEGA TEGELEVAD ETTEVÕTTED KODUMAJAPIDAMISES TEKKIVATE OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISKOHAD 1. Koidu tänav 55 autoparklas asuv spetsiaalne vastuvõtu konteiner: - kõik kodumajapidamises tekkivad ohtlikud kodujäätmed, - lisateenusena – televiisorid, külmkapid. 2. Selja tee 7 Raktoomi tanklas asuv spetsiaalne konteiner: - vanad õlid ja autoakud. Jäätmete kogumine kohapealt 1. AS Epler & Lorentz, - ohtlikud koduolmejäätmed 2. AS Masp - AS Kunda Nordic Tsement, tehase ohtlikud jäätmed AS-i Kunda Nordic Tsement ahjudes põletatavaid vedelaid ohtlikke jäätmeid vedavad ettevõtted: 1. AS Masp 2. AS Epler & Lorentz 3. Eco Pro AS 4. Ökoloog OÜ 5. OÜ Eesti Absorbent 6. Scantrans AS 7. AS Viru Õlitööstus 8. Velsicol Eesti AS 9. OÜ BLRT Eko OÜ 10. Renrekor Trading OÜ Lisa 2 Kunda Linnavolikogu 29. aprilli 2005. a määrusele nr 6 TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMISKOHAD JOOGIPAKENDITE JÄÄTMETE TASUTA VASTUVÕTT 1. Kunda turuplatsi parkla - 1 spetskonteiner. 2. Koidu 55 parklas - 1 spetskonteiner. Lepingu järgi veab linnavalitsuse tellimisel kastid tühjaks AS Vaania.