Majandus- ja kommunikatsiooniminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.1 "Transpordi infrastruktuuri arendamine" tingimused ning toetuse kasutamise kava koostamise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumine): 03.08.2005 nr 84 (RTL 2005, 87, 1308 ) 12.08.2005 Määrus kehtestatakse « Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 ja § 17 lõike 2 alusel. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Määrus kehtestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) 4. prioriteedi meetme 4.1 «Transpordi infrastruktuuri arendamine» (edaspidi meede ) raames toetuse taotlemise ja menetlemise, toetuse rahaliste vahendite kasutamise ning toetuse kasutamise kava koostamise korra. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §2. Meetme eesmärk Meetme eesmärgiks on majandusarengut takistavate transpordiühenduste kitsaskohtade kõrvaldamine ja ühendusvõimaluste nüüdisajastamine. Meetme objektiks on riigile kuuluvad maanteed, raudteed, veeteed, sadamad ja lennuväljad. §3. Meetme rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme rakendusasutuseks (edaspidi rakendusasutus) on vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrusele nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Meetme rakendusüksused on loetletud (edaspidi rakendusüksus ) Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruses nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine». §4. Toetatavad tegevused (1) Meetme raames toetatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 17 lõike 2 alusel kinnitatud toetuse kasutamise kavas sisalduvaid investeerimisobjekte. (2) Maanteede valdkonna puhul toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi riigile kuuluvate infrastruktuuriobjektide arendamiseks: 1) trans-Euroopa transpordivõrgustikuga (TEN-T) ühendavate riigimaanteede ehitus ja renoveerimine; 2) regioonikeskustele ligipääsu tagavate riigimaanteede ehitus ja renoveerimine; 3) piirkonna majanduslikuks ja regionaalseks arenguks vajaliku teedevõrgu arendamine; 4) keskkonnaprobleemide lahendamine riigimaanteedel; 5) liiklusohutuse parandamine riigimaanteedel tulenevalt Maanteeameti poolt iga-aastaselt läbiviidavast teedevõrgu liiklusohutuse analüüsist. (3) Raudteede valdkonna puhul toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi riigile kuuluvate infrastruktuuriobjektide arendamiseks: 1) reisirongiliiklusega seotud raudteelõikude ja muu infrastruktuuri rekonstrueerimine, kaasajastamine ja ehitus; 2) reisijate veoga seotud infrastruktuuri (jaamahoonete, perroonide jm) rekonstrueerimine ja ehitus; 3) raudteega seotud keskkonnaprobleemide ennetamine ning likvideerimine. (4) Sadamate ja veeteede valdkonna puhul toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi riigile kuuluvate infrastruktuuriobjektide arendamiseks: 1) veeteede ning laevatatavate siseveeteede rajamine ja uuendamine; 2) riigile kuuluvate regionaalset ja sotsiaalset tähtsust omavate väikesadamate rekonstrueerimine; 3) sadamate juurdepääsuteede ehitamine; 4) sadamate infrastruktuuri arendamine vastavalt kauba ja reisijate läbilaske prognoosidele; 5) ohutu navigatsiooni tagamiseks sadamate navigatsioonisüsteemide kaasajastamine; 6) laevaliikluse ja veetranspordi infrastruktuuri arenguprogrammide uuringute ja analüüside ettevalmistamine, eelkõige rannikuveo, saarte- ning saarte ja mandrivahelise ühenduse kaasajastamiseks. (5) Lennunduse valdkonna puhul toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi riigile kuuluvate infrastruktuuriobjektide arendamiseks: 1) regionaalsete lennujaamade infrastruktuuri kaasajastamine ja arendamine; 2) ohutu lennunduse tagamiseks keskkonnakaitse, lennuohutuse ja turvameetmete parendamine. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §5. Abikõlblikud kulud (1) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste projektiga otseselt seotud kulutuste katmiseks kooskõlas §-s 7 sätestatud piirmääradega: 1) kulud, mis on otseselt vajalikud § 4 lõigetes 2–5 nimetatud projekti tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks ning heaks kiidetud vastava toetuse andmise otsusega; 2) kinnisvara ost kuni 10% projekti kogumaksumusest; 3) käibemaks rakendusüksuse kui toetuse saaja puhul, kui viimane on selle lõplikult tasunud ja ei saa seda riigilt tagasi nõuda. (2) Meetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused: 1) amortisatsioon ja hoolduse iseloomuga remonditööd (hooldusremont); 2) käibevahendid (materjalid, tarbekaubad, halduskulud, finantseerimistehingutega seotud kulutused jms); 3) trahvid, kohtukulud, viivised; 4) erisoodustusmaks; 5) esinduskulud ja kingitused; 6) käibemaks riigi osalusega transpordi infrastruktuuri omaval äriühingul; 7) tehingud «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 554; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 36, 251; 37, 252; 45, 319) mõistes seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast; 8) muud toetatavate tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. §6. Kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev (1) Toetatava tegevuse kulud on abikõlblikud, kui need on tehtud ajavahemikus 29. aprillist 2004. a kuni 31. oktoobrini 2008. a. (2) Enne taotluse esitamise kuupäeva tehtud abikõlblikud kulud, mille hüvitamist taotletakse, peavad olema taotluses eraldi näidatud. Juhul kui taotleja on teinud abikõlbliku kulutuse enne 29. aprilli 2004. a ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse vahelisel perioodil, kuid taotlus jääb rahuldamata, peab ta tehtud kulutused ise kandma. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §7. Toetuse piirmäärad ning taotleja omafinantseering (1) Toetuse minimaalne summa taotleja kohta on 2,5 miljonit Eesti krooni ehitushanke puhul ning 200 000 Eesti krooni uuringu või projekteerimise puhul. (2) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr ühe projekti kohta on kuni 75% abikõlblikest kuludest. (3) Taotleja omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 25% projekti abikõlblikest kuludest. (4) Juhul kui riigi osalusega transpordi äriühingu poolt esitatav taotlus sisaldab riigi kaasfinantseerimist, siis peab ettevõtja omafinantseeringu määr olema vähemalt 25% abikõlblikest kuludest. (5) Juhul kui käesoleva määruse alusel antav toetus on riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 mõistes, järgitakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (ELT L 10, 13.01.2001, lk 33–42), mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 364/2004 (ELT L 63, 28.02.2004, lk 22–29) või Euroopa Komisjoni juhistes riigipoolse regionaalabi andmiseks (EÜT C 74, 10.03.1998, lk 9–18) või Euroopa Komisjoni dokumendis «Ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta» (EÜT C 37, 03.02.2001). [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] 2. peatükk TOETUSE KASUTAMISE KAVA §8. Toetuse kasutamise kava (1) Rakendusasutus koostab määruse lisas 2 toodud vormil arengukava perioodiks meetmest riigi investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava (edaspidi kava). Kava sisaldab investeeringuid, mida toetatakse meetme rahalistest vahenditest ja mille abil täidetakse meetmega ettenähtud konkreetseid eesmärke. Kava kinnitab Vabariigi Valitsus. (2) Kava koostatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevate transpordi infrastruktuuri eest vastutavate valitsusasutuste ja riigi osalusega transpordi infrastruktuuri omavate äriühingute poolt esitatud investeeringu ettepanekute (edaspidi ettepanek) alusel. (3) Rakendusasutus teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevaid transpordi infrastruktuuri eest vastutavaid valitsusasutusi ja riigi osalusega transpordi infrastruktuuri omavaid äriühinguid ettepanekute esitamise tähtpäevast kirjalikult. Rakendusasutus võib saata ettepanekute esitamise kutse vaid nende valdkondade tegevuste osas, mis aitavad kõige paremini täita meetme eesmärke. (4) Kava koostamise tähtaeg on kuni 20 tööpäeva lõikes 3 nimetatud tähtpäevast arvates. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §9. Ettepaneku esitamine Kavasse lisamiseks tuleb rakendusasutusele esitada ettepanek koos investeeringu kirjeldusega, mis sisaldab: 1) investeeringu nimetust, eesmärki ja tegevuste kirjeldust; 2) investeeringu hinnangulist kogumaksumust (koos abikõlblike ja mitteabikõlblike kuludega), selle määramiseks kasutatud metoodikat ja esmast tasuvusanalüüsi; 3) investeeringu omafinantseerimise määra; 4) investeeringu rakendamise aega; 5) investeeringu riikliku ja regionaalse olulisuse kirjeldust; 6) kirjeldust investeeringu mõju kohta transporditeenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §10. Investeeringute hindamine, kava koostamine ja muutmine (1) Investeeringute hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht hindamiskomisjoni. Investeeringuid hinnatakse skaalal 0–4. Investeeringu hindamisel antud summaarne koondhinne moodustub lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Investeering jääb eelistusnimekirja kantavate investeeringute hulgast välja juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks lõikes 2 loetletud hindamiskriteeriumidest hinnatakse hindega 0. Investeeringute hindamisel teeb hindamiskomisjon konsensusliku otsuse. (2) Investeeringuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) investeeringu riiklik ja regionaalne olulisus, lähtudes erinevate valdkondade (maanteed, sadamad ning veeteed, õhuteed, raudteed) tasakaalustatud arengust kooskõlas arengukavas püstitatud eesmärkidega (50% maksimaalsest koondhindest); 2) investeeringu mõju transporditeenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele, võrreldes praegust olukorda investeeringu elluviimise tulemusel saavutatava olukorraga (20% maksimaalsest koondhindest); 3) investeeringu kuuluvus lõikes 3 loetletud eelistuste hulka (30% maksimaalsest koondhindest). (3) Meetme eelistusteks on investeeringud: 1) mis vastavad riiklikule transpordipoliitikale; 2) mis parandavad juurdepääsu regionaalsetele keskustele; 3) mis omavad regionaalset ja sotsiaal-majanduslikku tähtsust ja tagavad tasakaalustatud arengu erinevate transpordiliikide vahel; 4) mille rakendamise tulemusena paraneb liiklusohutus või keskkonna olukord võrreldes investeeringu eelse olukorraga; 5) mis parandavad ligipääsu trans-Euroopa transpordivõrgustikule (TEN-T). (4) Hindamise tulemusel koostatakse investeeringutest eelistusnimekiri. Kava eelnõusse esitatud parimate investeeringute summa ei tohi ületada meetme rahastamise eelarvet. (5) Kava muutmiseks vaadatakse see hindamiskomisjoni poolt üle ja vajadusel muudetakse ning esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] 3. peatükk TAOTLUSE ESITAMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE §11. Taotluse esitamine ja nõuded taotlejale (1) Toetust võib taotleda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev transpordi infrastruktuuri eest vastutav valitsusasutus ja riigi osalusega transpordi infrastruktuuri omav äriühing (edaspidi äriühing). (2) Rakendusasutus teavitab lõikes 1 nimetatud asutusi ja äriühinguid kirjalikult taotluse esitamise tähtpäevast taotluse esitamise kutses (edaspidi taotlemise kutse) vähemalt 5 tööpäeva enne taotluse esitamise tähtpäeva. (3) Taotlemise kutse esitatakse kava põhinimekirjas oleva investeeringu kohta. Juhul kui kava põhinimekirjas olev investeering arvatakse kavast välja või põhinimekirjas oleva investeeringu teostamiseks ei esitata ühtegi taotlust või ühtegi esitatud taotlust ei rahuldata, esitatakse taotlemise kutse kava lisanimekirjas prioriteetsuselt esimesena oleva investeeringu kohta. (4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse vastavale rakendusüksusele väljastusteatega lihtkirjaga ja koopia elektrooniliselt. Kui taotlejaks on rakendusüksus, esitatakse taotlus rakendusasutusele. (5) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja peab olema projekti raames rajatava, rekonstrueeritava või renoveeritava infrastruktuuriobjekti omanik; 2) juhul kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas; 3) taotlejal on taotluses sisalduva projekti raames teostatavate tööde tegemiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi; 4) taotleja suudab tagada nõutavad vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 7 sätestatud tingimustele. (6) Lisaks lõikes 4 toodule peab äriühing vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole ajatamata maksuvõlga; 2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §12. Taotleja kohustused (1) Taotleja on kohustatud: 1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele; 2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni; 4) teavitama viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusasutuse või -üksuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist; 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusasutusele või -üksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (2) Lisaks lõikes 1 toodule on äriühing kohustatud viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest. §13. Nõuded taotlusele (1) Taotlus koosneb määruse lisas 1 toodud taotlusvormist ja sellele lisatud dokumentidest. (2) Taotlus ja selles kirjeldatud projekt peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) taotluses esitatud andmed on piisavad ja õiged; 2) taotluse on allkirjastanud taotleja või teda esindav esindusõiguslik isik. Kui taotluse esitamisel on kasutatud elektroonilist andmesidet, peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab tuvastada taotluse esitanud isikut ja allkirja andmise aega; 3) projektiga teostatakse taotlemise kutses nimetatud investeeringut; 4) projekti eesmärgid on kooskõlas arengukava, prioriteedi ja meetme eesmärkidega; 5) projekt sisaldab vähemalt ühte §-s 4 toodud tegevust; 6) projektis toodud tegevus on otseselt seotud riigi funktsioonide täitmisega; 7) maanteede valdkonna projekt vastab Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2004. a korraldusele nr 112-k «Teehoiukava aastateks 2004–2006»; 8) projekti elluviimisel luuakse, taastatakse infrastruktuuri ja/või soetatakse põhivara või projekt on suunatud infrastruktuuri haldamiseks või haldamise ettevalmistamiseks; 9) taotletud toetuse suurus on kooskõlas §-s 7 sätestatud toetuse piirsummaga ja toetuse määraga; 10) projekti finantsplaan sisaldab §-s 7 sätestatud minimaalselt nõutavat omafinantseeringut; 11) projekti ajaline kestus ei ületa 24 kuud ning projekt viiakse ellu hiljemalt 2008. aasta 31. augustiks; 12) projekti tulemusel valminud objekte ei ole kavas anda üle erasektorile vähemalt seitsme aasta jooksul objekti valmimisest. (3) Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 1) maa ja vara omandit või pikaajalist kasutusõigust tõendavad dokumendid; 2) projekti tasuvusanalüüs; 3) projekti keskkonnamõjude hinnang, juhul kui see on nõutav; 4) projekti avalikustamise meetmed; 5) paragrahvi 11 lõike 5 punktides 2–4 toodud nõuete täitmise kinnituskirjad. (4) Lisaks lõikes 3 toodule peab äriühing lisama taotlusele järgmised dokumendid: 1) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise kohta, mis on väljastatud vähemalt taotluse esitamise kuule eelnenud kuu esimese kuupäeva seisuga; 2) taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne, auditeerimise kohustusega taotleja korral auditeeritud aruanne; 3) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE §14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluse registreerimisest. (2) Taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või nõuetele mittevastavaks tunnistamisest, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §15. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ühe tööpäeva jooksul. (2) Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 10 tööpäeva. Taotluse läbivaatamisel kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist taotluse registreerimise kuupäev ja number. (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva. (4) Taotlus tagastatakse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente või ei ole esitanud taotlust tähtaegselt. §16. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise alused ja kord (1) [kehtetu] Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 11 taotlejale esitatud nõuded. (2) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juht taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Kui toetuse saajaks on rakendusüksus, teeb taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse rakendusasutuse juht. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse ning rakendusüksuse puhul teeb rakendusasutuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotluse vastavust hindamata. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §17. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise alused ja kord (1) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 13 taotlejale esitatud nõuded. 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed); 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) kui §-s 13 taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud. (11) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. (12) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotleja ei ole lõike 11 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed); 3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) kui «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 13 taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud ning puudust ei ole võimalik lõike 11 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. (2) Kui toetuse saajaks on riigi osalusega transpordi infrastruktuuri omav äriühing, teeb taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse rakendusüksuse juht. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Kui toetuse saajaks on rakendusüksus, teeb taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse rakendusasutuse juht. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusasutuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Rakendusüksus edastab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rakendusasutusele viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §18. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Taotlust hinnatakse lõikes 3 toodud kriteeriumide alusel skaalal rahuldav või mitterahuldav. Rahuldamisele kuulub taotlus, mis iga kriteeriumi osas on saanud hindeks rahuldav. Taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui vähemalt ühe lõikes 3 toodud kriteeriumi hinne on mitterahuldav. (2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse juures hinnatakse projekti valmisolekut, arvestades projekti elluviimiseks tehtud ettevalmistustöid ning taotleja omafinantseerimise võimet. Projekti valmisoleku hindamine sisaldab: 1) projekti tegevusplaani hindamist (kas on arvesse võetud kõik projekti elluviimiseks vajalikud tegevused, tegevusplaan on ajaliselt teostatav ja määratletud tegevused on võimalik ellu viia hiljemalt 31. augustiks 2008. a); 2) projekti kuluplaani hindamist (kas kuluplaanis olevad kulud on põhjendatud, tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud); 3) projekti finantsplaani hindamist (finantsplaani põhjendatus ja realistlikkus); 4) projekti tasuvusanalüüsi hindamist; 5) projekti keskkonnamõjude hinnangu hindamist, juhul kui keskkonnamõjude hinnangu koostamine on nõutav; 6) projekti avalikustamise meetmete hindamist. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §19. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusasutuse juht taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse § 16 lõike 2, § 17 lõigete 2 ja 3, § 18 lõigete 1 ja 2 alusel ning vastavalt § 19 lõigetes 2 ja 4 sätestatule. (2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja on esitanud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi, kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Muuhulgas sätestatakse otsuses: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) otsuse tegemise põhjendus ja alus; 4) toetuse saaja; 5) toetatava projekti nimi; 6) toetuse suurus summana Eesti kroonides ja osakaaluna projekti abikõlblikest kuludest; 7) kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) tähtaeg jooksva eelarveaasta riigieelarveliste väljamaksete prognoosi esitamiseks; 9) projekti aruandlus; 10) toetuse saaja kohustused; 11) toetuse tagasinõudmise alused. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) otsuse tegemise põhjendus ja alus. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (6) [kehtetu] [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] 20. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks (1) Koos taotluse rahuldamise otsusega saadetakse toetuse saajale kinnituskiri, mille allkirjastamisega ta kinnitab oma valmisolekut kasutada toetust vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatule. (2) Toetuse saaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kättetoimetamisest tagastama rakendusasutusele lõikes 1 mainitud kinnituskirja juhul, kui talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] §21. Taotluses esitatud andmete muutumisest teavitamine Toetuse saaja teavitab rakendusasutust viivitamatult kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist vastavalt taotluse rahuldamise otsusele. §22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti tegevusi, nii et sellega muutub oluliselt projekti sisu või tulemus; 2) projekti elluviimise algus- või lõppkuupäeva või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäeva; 3) projekti kuluplaani tegevuste või kulukohtade lõikes enam kui 10% tegevuse või kulukoha esialgsest eelarvest; 4) projekti finantsplaani finantseerimise allikate lõikes. (2) Rakendusasutus võib keelduda muudatuste heakskiitmisest, kui: 1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada § 13 lõike 2 punktis 11 sätestatud tähtajaks; 3) otsuse muutmist ei võimalda meetme või meetme osa rahastamise eelarve. (3) Rakendusasutus teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või keeldub vastava otsuse tegemisest, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult 20 tööpäeva jooksul muudatuste tegemise taotluse saamisest ja põhjendades keeldumist. (4) Otsus taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta toimetatakse toetuse saajani ning rakendusüksusele lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (5) Kehtetuks võib toetuse rahuldamise otsuse vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 202 lõikes 4 sätestatule tunnistada alljärgnevatel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole tagastanud allkirjastatud kinnituskirja meetme tingimustes sätestatud tähtaja jooksul; 3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 5) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada § 13 lõike 2 punktis 9 sätestatud tähtajaks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel; 7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA RAKENDUSASUTUSE VÕI -ÜKSUSE ÕIGUSED §23. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. (2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korrale. (3) Toetuse saajale toetuse väljamakse tegemise eelduseks on: 1) kulude vastavus projekti tegevus- ja kuluplaanile; 2) kulud on tehtud pärast taotluse rahuldamise otsuses märgitud kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva ja enne abikõlblikkuse lõppkuupäeva. (4) Toetuse saaja võib lõikes 2 nimetatud taotluse esitada üks kord kuus. Taotluse esitamise tähtaeg on jooksva kuu 3. kuupäev. (5) Rakendusüksus esitab toetuse väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse saajalt lõikes 2 nimetatud taotluse saamist. §24. Toetuse saaja kohustused (1) Toetuse saaja kindlustab projekti juhtimise ja eduka elluviimise projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas: 1) kasutab toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) tagab ehituse omanikujärelevalve kooskõlas «Ehitusseadusega» (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131); 3) järgib hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» tähenduses; 4) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste taotlemise ja saamise; 5) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse kasutamisel tekkiva vara arvelevõtmise ja toetuse saaja omandisse registreerimise ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise; 6) tagab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse, keskkonnakaitsenõuete ja konkurentsireeglite järgimise; 7) näitab toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks etteantud sümboolikat; 8) kasutab ja säilitab sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja 5 aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase makse tegemisest toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi); 9) täidab teisi «Struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud kohustusi. (2) Lisaks lõikes 1 toodule on äriühingust taotleja kohustatud: 1) informeerima viivitamatult kirjalikult projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 2) informeerima viivitamatult kirjalikult projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%. §25. Rakendusasutuse või -üksuse õigused Rakendusasutusel või -üksusel on õigus: 1) kontrollida projekti teostamist toetuse saaja territooriumidel, ruumides või mis tahes muul moel, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 2) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 3) tutvuda riigihanke läbiviimiseks vajalike dokumentide ja andmetega ning koosolekute protokollidega; 4) osaleda vaatlejana pakkumiste hindamisel ja töövõtulepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel, mis on vajalikud riigihanke läbiviimiseks ja lepingu sõlmimiseks; 5) osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel; 6) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 7) algatada toetuse rahuldamise otsuse muutmist; 8) teostada muid «Struktuuritoetuse seaduses» ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2004. a määruse nr 152 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.1 «Transpordi infrastruktuuri arendamine» tingimused ning toetuse kasutamise kava koostamise kord» lisa 1 [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005] Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuni 2004. a määruse nr 152 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.1 «Transpordi infrastruktuuri arendamine» tingimused ning toetuse kasutamise kava koostamise kord» lisa 2 [RTL 2005, 87, 1308 - jõust. 12.08.2005]