Rahandusminister — Riigieelarve kassalise täitmise eeskirja kinnitamine — RTL, 176, 2532

Vastavalt riigieelarve seaduse (RT I 1999, 55, 584; 92, 824) paragrahvi 32 lõikele 4 määran: 1. Kinnitada riigieelarve kassalise täitmise eeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 30. jaanuari 1997. a määrus nr 11 «Riigieelarve kassalise täitmise eeskirja kinnitamine» (RTL 1997, 22, 121). 3. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 23. detsembri 1999. a määrusega nr 110 RIIGIEELARVE KASSALISE TÄITMISE EESKIRI I. ÜLDOSA 1. Riigieelarve kassaline täitmine on riigieelarve kulude katmine riigieelarve tuludega ning tulude ja kulude vahe haldamine. 2. Riigieelarve kassalist täitmist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi Riigikassa). 3. Riigieelarve kassaline täitmine toimub läbi riigieelarvet teenindavate pankade selleks sõlmitud lepingutes ettenähtud tingimustel ja korras. 4. Sissemaksed riigieelarvesse ja sealt väljamaksed toimuvad riigieelarvet teenindavates pankades avatud Riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu käesolevas eeskirjas kindlaksmääratud korras. 5. Riigieelarve tulude kassalist täitmist korraldavad Maksuamet ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldurid) käesolevas eeskirjas sätestatud korras kontsernikonto koosseisu kuuluvate pangakontode kaudu. 6. Riigieelarvest väljamakseid (v.a käesoleva eeskirja punktides 7 ja 8 nimetatud väljamaksed) korraldavad Riigikassa struktuuriüksused – piirkondlike riigikassade talitused (edaspidi piirkondlikud riigikassad) kontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu. 7. Riigieelarve riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse väljamakseid korraldavad vastavalt Keskhaigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet. 8. Riigi sise- ja välisvõlaga seotud väljamakseid riigieelarvest korraldavad Riigikassa struktuuriüksused – keskriigikassa talitused (edaspidi keskriigikassa). 9. Riigieelarve tulude ja kulude vahe haldamisel lähtub Riigikassa Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1999. a määrusest nr 268 «Riigi raha haldamise põhimõtete ja korra kinnitamine» (RT I 1999, 70, 679) ning teistest õigusaktidest. 10. Piirkondliku riigikassa teeninduspiirkonda kuuluvad tema asukohajärgse maakonna administratiivpiirides asuvad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused (edaspidi asutused). Asutuse identifitseerimisnumbriks on tema registreerimisnumber riiklikes registrites. 11. Piirkondlik riigikassa teeb väljamakse riigieelarvest asutuse korralduse alusel käesolevas eeskirjas sätestatud korras. Asutus vastutab korralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud kuluartiklilt väljamaksete tegemise õigsuse eest. 12. Korraldusele kirjutavad alla asutuse juht ja raamatupidamise eest vastutav isik. Nende isikute nimed, kontaktandmed ja allkirjanäidised teatab asutus piirkondlikule riigikassale vormil TE01 (lisa 1). Nimetatud isikute või kontaktandmete muutumisel esitab asutus piirkondlikule riigikassale uue vormi TE01. 13. Kontsernikonto koosseisus olevad pangakontod avab ja sulgeb Rahandusministeerium. 14. Pangakontode avamiseks kontsernikonto koosseisus riigieelarveliste maksete teostamiseks esitab asutus Rahandusministeeriumile avalduse (lisa 2) kolmes eksemplaris. Rahandusministeerium teatab pangakontode avamisest asutusele avalduse ühe eksemplari tagastamisega. 15. Riigieelarve kassalise täitmise arvestust korraldab Riigikassa käesolevas eeskirjas sätestatud korras. II. RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS 16. Riigieelarve tulud laekuvad riigieelarvet teenindavatesse pankadesse neis avatud kontsernikonto koosseisu kuuluvate maksuhaldurite ja teiste riigiasutuste tulude kogumiseks avatud arvelduskontodele. 17. Riigieelarvesse sissemaksel märgib maksja oma registrikoodi või isikukoodi ning maksuhalduri poolt väljastatud makse aluseks oleval dokumendil näidatud või maksesihtotstarbele vastava viitenumbri. Viitenumbrite loetelu kättesaadavuse tagavad maksuhaldurid. 18. Väljaspool kontsernikontot on Maksuametil riigieelarvesse mittekuuluvate maksude kogumise erikontod, millelt peale sissekannete tegemist nende laekumise arvestusregistritesse kannab Maksuamet summad seaduses ettenähtud korras üle teistesse eelarvetesse. 19. Füüsiliste isikute tulumaks laekub tervikuna kontsernikonto koosseisu kuuluvale Maksuameti arvelduskontole. Iga tööpäeva lõpus kannab Maksuamet seaduses ettenähtud eraldise kontsernikonto koosseisus olevalt arvelduskontolt füüsilise isiku tulumaksu kontsernikontovälisele erikontole. 20. Hasartmängumaks laekub tervikuna kontsernikonto koosseisu kuuluvale arvelduskontole ning Maksuamet kannab kord nädalas nimetatud kontolt hasartmängumaksu seaduses ettenähtud eraldise kontsernikontovälisele erikontole. 21. Tolliamet kannab igapäevaselt sularahas kogutud maksud ja riigieelarve muud tulud kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele. 22. Tollitagatiste arvestust korraldab Tolliamet väljaspool kontsernikontot olevatel erikontodel. 23. Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määratud ja sissenõutavad trahvisummad laekuvad vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule. 24. Välisministeerium esitab riigieelarvesse arvestuslikult võetavate Eesti Vabariigi välisesindustele laekunud eelarvetulude aruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. Riigikassa arvestab need riigieelarve tulude laekumise koondaruandesse. Erandina arvestatakse Eesti Vabariigi välisesinduste eelarvetulud (riigilõiv) välisesinduste finantseerimisena riigieelarvest nimetatud aruande alusel kassakuluks. 25. Rahandusministeerium peab arvestust finantstulude, majandustegevusest laekuvate tulude ja muude tulude osas, mis ei laeku maksuhaldurite arvelduskontodele. 26. Riigiasutuste majandustegevusest tulude kogumisel ja nende kasutamisel lähtutakse rahandusministri poolt kehtestatud korrast. 27. Riigieelarvesse enammakstud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu laekumise arvel. 28. Riigieelarvesse enammakstud summa tagastamist või arvestamist maksumaksja maksude, intresside või trahvide võlgnevuste katteks korraldavad seaduses ettenähtud korras maksuhaldurid. 29. Halduskaristusena määratud trahvisummasid maksavad tagasi asutused, kelle ametiisiku poolt trahv oli määratud, neile laekuvatest trahvisummadest. 30. Riigieelarvesse enammakstud muu tulu ja valesti laekunud summa tagastamise, mille laekumise arvestust ei peeta maksuhaldurite poolt, otsustab taotleja kirjaliku avalduse alusel rahandusminister ja tagastamise korraldab Riigikassa. 31. Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud summade tagastamiseks esitavad maksuhaldurid igal kolmapäeval, rahvuspüha või riigipühade puhul sellele eelneval tööpäeval, broneeringu Riigikassale järgmise nädala riigieelarvest tagastamisele kuuluvate summade kohta päevade lõikes. Broneeringute esitamise täpsus on ±2 000 000 krooni. 32. Maksja taotlusel ühe tululiigi enammakstud summa arvestamine tema teise tululiigi katteks ühe ja sama maksuhalduri poolt teostab vastav maksuhaldur sisemise arveldusena. 33. Kui maksja taotlusel ühe tululiigi enammakse ühe maksuhalduri juures arvestatakse teise maksuhalduri juures oleva kohustuse katteks, tehakse arveldus pangakonto kaudu. 34. Maksuhaldurid esitavad riigieelarve tulude laekumise aruande Riigikassale hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. 35. Keskhaigekassa ja Sotsiaalkindlustusamet esitavad Riigikassale nende arvelduskontodele laekuvate tulude kohta andmed riigieelarve riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse kassalise täitmise aruannetes. 36. Riigikassa koostab esitatud aruannete ja oma arvestusregistrite alusel riigieelarve tulude laekumise koondaruande aruandekuule järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks. III. RIIGIEELARVEST VÄLJAMAKSETE BRONEERIMINE 37. Riigieelarve seaduse paragrahvi 27 lõike 1 alusel Rahandusministeeriumile esitatud jaotuskavade põhjal koostab Keskriigikassa piirkondlike riigikassade lõikes nende teenindamisel olevate asutuste assigneeringute kasutamise jaotuskavad kuude lõikes. Keskriigikassa edastab nimetatud jaotuskavad piirkondlikele riigikassadele ühe nädala jooksul. 38. Võttes aluseks käesoleva eeskirja punktis 37 nimetatud jaotuskava, esitab asutus vormil EA01 (lisa 3) oma alaeelarve kulude jaotuskava kuude lõikes ühe nädala jooksul arvates eelpool nimetatud jaotuskava saabumisest piirkondlikusse riigikassasse. 39. Kui ministeerium muudab jooksva eelarveaasta kestel käesoleva eeskirja punktis 37 nimetatud jaotuskava, esitab asutus piirkondlikule riigikassale oma kulude korrigeeritud jaotuskava ühe nädala jooksul vormil EA01. 40. Asutus esitab piirkondlikule riigikassale hiljemalt viiendal tööpäeval enne iga kalendrikuu algust oma alaeelarve kulude jaotuskava nädalate lõikes vormil EA02 (lisa 4). Eelnevatel kuudel kasutamata broneeringu võib juurde arvata nimetatud kuu broneeringusse, sealjuures kasvavalt ületamata oma valitsemisala ministri poolt kinnitatud kulude jaotuskava kuude lõikes. 41. Piirkondlik riigikassa võtab aluseks asutuse alaeelarve jaotuse järgneva kuu finantsplaneerimisel ja teatab sellest asutusele vormi EA02 teise eksemplariga. 42. Piirkondlik riigikassa koostab asutuste poolt esitatud broneeringute ja korralduste alusel oma finantsplaani alljärgnevalt: 1) kolm tööpäeva enne iga kalendrikuu algust kulude jaotuskava nädalate lõikes; 2) iga nädala eelviimasel tööpäeval järgmise nädala planeeritavad väljamaksed päevade lõikes. 43. Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendid broneerib asutus täiendavalt. Kui asutus kavandab kasutada eraldatud vahendeid jooksval kuul, esitab ta piirkondlikule riigikassale broneeringu vormil EA02. Kui nimetatud väljamaksed kavandatakse teha järgnevatel kuudel, esitab asutus kulude jaotuse kuude lõikes vormil EA01 ning lähtub edaspidi käesoleva eeskirja punktis 40 toodud nõuetest. 44. Hasartmängumaksust Hasartmängumaksu Nõukogu otsuste alusel eraldatud vahendite väljamaksete kavandamisel lähtub asutus käesoleva eeskirja punktis 43 toodud korrast. 45. Riigieelarvest riigi sise- ja välisvõlaga seotud väljamaksete broneeringud koostab keskriigikassa vastavalt nende maksegraafikule. 46. Riigieelarve muude kulude broneeringud koostab Rahandusministeerium. 47. Asutuse broneerimata väljamaksed teostab piirkondlik riigikassa talle eraldatud vahendite arvelt viimases järjekorras. 48. Kui rahandusminister piirab riigieelarve seaduse paragrahvi 28 lõike 2 alusel ajalises jaotuses ettenähtud kulude tegemist riigieelarvest, siis piirkondlik riigikassa teostab väljamaksed lähtudes järgmisest järjekorrast: 1) töötasud ja töötasudega võrdsustatud maksed, riigimaksud, riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse maksed, riigi sise- ning välisvõlaga seotud maksed; 2) väljamaksed füüsilistele isikutele ja toetused kohalikele omavalitsustele; 3) asutuste lepingulistest kohustustest tulenevad maksed; 4) ülekanded avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 5) muud väljamaksed (v.a käesoleva punkti alapunktides 6 ja 7 nimetatud väljamaksed); 6) ülekanded sihtasutustele; 7) asutuste broneerimata kulud. 49. Sotsiaalkindlustusamet ja Keskhaigekassa esitavad Riigikassale vastavalt riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse kulude broneeringud. Broneeringute esitamise aluseks on sotsiaalministri poolt kinnitatud riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse kulude jaotuskavad kuude lõikes. Sotsiaalkindlustusameti ja Keskhaigekassa poolt Riigikassale esitatavad broneeringud on: 1) iga kuu 25-ndaks kuupäevaks (kui 25. on puhkepäev, siis sellele eelneval tööpäeval) järgmise kuu väljamaksete jaotuskava nädalate lõikes; 2) iga nädala eelviimaseks tööpäevaks järgmise nädala väljamaksete jaotuskava päevade lõikes. IV. RIIGIEELARVEST VÄLJAMAKSETE TEGEMINE 50. Väljamaksed riigieelarvest teeb piirkondlik riigikassa tema teenindamisel oleva asutuse korralduse alusel. 51. Korralduse esitab asutus piirkondlikule riigikassale vähemalt kolm tööpäeva enne korraldusel näidatud väljamakse tähtaega. Piirkondliku riigikassa ja asutuse kokkuleppel võib nimetatud tähtaega lühendada. 52. Korraldused esitatakse piirkondlikule riigikassale paberkandjal kahes eksemplaris või elektroonselt. Korralduse selgituses kajastab asutus korralduse aluseks oleva alusdokumendi sisu. 53. Piirkondlikul riigikassa juhatajal on õigus finantskontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt tema poolt esitatud korralduse aluseks olevat raamatupidamisnõuetele vastavat alusdokumenti või selle koopiat, mis on viseeritud asutuse juhi poolt. 54. Korraldusel näidatakse riigieelarve assigneering, mille arvelt väljamakse tehakse. 55. Piirkondlikule riigikassale paberkandjal esitatavad korraldused peavad olema esitatud käesolevale eeskirjale lisatud vormidel: 1) püsikorraldus MK02 (lisa 5); 2) korraldus MK03 (lisa 6); 3) korraldus MK03A (lisa 7); 4) korraldus (rahvusvaheline makse) MK03V (lisa 8). 56. Püsikorralduse eelarveaasta kestel maksegraafiku alusel teostatavate maksete kohta esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK02. 57. Korralduse makseks ühe kuluartikli järgi esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK03. 58. Korralduse makseks mitme kuluartikli järgi esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK03A. 59. Korralduse rahvusvaheliseks makseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale vormil MK03V. 60. Asutuse poolt elektroonses vormis piirkondlikule riigikassale edastatud korraldused loetakse võrdseteks paberkandjal esitatud korraldustega MK03 (Eesti-sisene makse) või MK03V (rahvusvaheline makse). 61. Piirkondlik riigikassa teeb korralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras. Sisemist arvlemist rakendatakse Riigikassa teenindamisel olevate asutuste vahel. 62. Piirkondlik riigikassa registreerib saabunud korraldused kronoloogiliselt. 63. Nimekirjaga maksete ülekandmiseks või sularaha väljavõtmiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale korralduse vormil MK03 summa ülekandmiseks kontsernikonto koosseisus oleva asutuse transiitkontole. Asutuse poolt pangale esitatud nimekirja alusel kannab pank nimekirjas näidatud summad arvelduskontodele sama pangapäeva jooksul. Päeva lõpuks asutuse poolt kasutamata vahendid kannab pank tagasi piirkondliku riigikassa arvelduskontole või asutuse kulukonto olemasolul asutuse arvelduskontole. 64. Piirkondlik riigikassa kontrollib asutuse poolt esitatud korralduse vastavust järgmistele nõuetele: 1) korralduse vormikohane täitmine; 2) korraldusel näidatud väljamakse vastavus alusdokumendile ning asutuse poolt esitatud broneeringule EA02; 3) eelarvevahendite olemasolu näidatud kuluartikli järgi; 4) korralduse vastavus eelarve assigneeringu majanduslikule sisule; 5) väljamakse vastavus õigusaktidele. 65. Korralduse vastavusel käesoleva eeskirja punktis 64 toodud nõuetele sanktsioneerib piirkondliku riigikassa juhataja korralduse ning suunab selle väljamaksmisele. 66. Korralduse mittevastavusel käesoleva eeskirja punktis 64 toodud nõuetele, keeldub piirkondliku riigikassa juhataja sanktsioneerimast nimetatud korraldust ning teavitab sellest asutust koos keeldumise põhjendusega. 67. Kui piirkondliku riigikassa juhataja on keeldunud korralduse sanktsioneerimisest selle mittevastavusel käesoleva eeskirja punkti 64 alapunktides 4 või 5 toodud nõudele ning asutus ei nõustu esitatud põhjendusega, esitab asutus oma valitsemisala ministrile taotluse sanktsioneerimiskeelu tühistamiseks. Koopia nimetatud taotlusest esitatakse piirkondlikule riigikassale. 68. Kui valitsemisala minister loeb käesoleva eeskirja punktis 67 nimetatud asutuse poolt esitatud taotluse põhjendatuks, esitab valitsusala minister rahandusministrile taotluse sanktsioneerimiskeelu tühistamiseks. Rahandusministri otsus nimetatud taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta on Riigikassale kohustuslik. 69. Piirkondlik riigikassa tagastab asutusele pärast korralduse täitmist ühe eksemplari paberkandjal esitatud korraldusest. 70. Elektroonselt esitatud korralduse alusel esitab piirkondlik riigikassa asutusele kinnituse korralduse täitmisest või sanktsioneerimisest keeldumise kohta elektroonselt. 71. Piirkondlik riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist korralduse alusel tehtud väljamakse riigieelarve kassalise täitmise arvestusregistrisse. 72. Asutuse nõudel esitab piirkondlik riigikassa asutuse korralduste päevaraamatu. 73. Oma eelneva korralduse annulleerimiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale teatise vormil TE05 (lisa 12). Annulleerida ei saa piirkondliku riigikassa poolt juba teostatud korraldusi. 74. Asutuse varem tehtud kulude ümberpaigutamiseks esitab asutus piirkondlikule riigikassale teatise vormil TE02 (lisa 9) põhjendades ümberpaigutust. 75. Riigi sise- ja välisvõlaga seotud maksed riigieelarvest teostab keskriigikassa. 76. Riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse väljamakseid Riigikassa kehtestatud päevalimiidi piires korraldavad vastavalt Sotsiaalkindlustusamet ja Keskhaigekassa. Väljamaksete vastavust käesoleva eeskirja punkti 64 alapunktides 4 või 5 toodud nõuetele kontrollivad Sotsiaalkindlustusamet ja Keskhaigekassa. 77. Sotsiaalkindlustusamet ja Keskhaigekassa esitavad vastavalt riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse kassalise täitmise aruanded Riigikassale hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. 78. Eesti Vabariigi välisesinduste kulude finantseerimiseks kannab Välisministeeriumi korralduste alusel teda teenindav piirkondlik riigikassa Eesti Vabariigi välisesinduste majandustegevuseks vajaminevad summad Eesti Vabariigi välisesinduste pangakontodele nende asukohamaades asuvates pankades. 79. Tulenevalt riigisaladuse seadusest finantseerib Riigikassa nimetatud seaduses toodud riigiasutusi kontsernikonto koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu, millelt nimetatud riigiasutused teevad arvelduskontodele kantud vahendite arvelt ise väljamakseid. Pank kannab päeva lõpuks nimetatud kontodel oleva kasutamata jäägi tagasi kontsernikontole. Nimetatud riigiasutused ei esita neid teenindavatele piirkondlikele riigikassadele korraldusi ega nende alusdokumente. V. TASAARVELDUSED 80. Asutus, kelle varem tehtud kulusid taastatakse, esitab piirkondlikule riigikassale teatise vormil TE04 (lisa 10) kolme tööpäeva jooksul arve väljastamise hetkest. Kinnituse summa laekumisest teatab piirkondlik riigikassa asutusele teatisega vormil TE04A (lisa 11). 81. Piirkondliku riigikassa arvelduskontodele laekunud summadest, mille kohta puudub asutuse poolt esitatud teatis vormil TE04, teavitab piirkondlik riigikassa asutust vormil TE04A. Nimetatud kulude taastamise kinnitab asutus teatisega vormil TE04. 82. Kui asutus kümne tööpäeva jooksul ei esita käesoleva eeskirja punktis 81 nimetatud teatist, arveldab piirkondlik riigikassa laekunud summa riigieelarve tuludesse. 83. Piirkondliku riigikassa teenindamisel olevale asutusele laekunud summad varem tehtud kulude taastamiseks arvestatakse juhul, kui tegemist on sama eelarveaasta kulude taastamisega, asutuse eelarveaasta kulude vähendamiseks. 84. Varasematel eelarveaastatel tehtud kulude taastamiseks riigieelarvesse laekunud summad arveldab piirkondlik riigikassa riigieelarve tuludesse. VI. ARVESTUSE JA ARUANDLUSE KORRALDAMINE RIIGIKASSAS Arvestuse ja aruandluse korraldamine piirkondlikus riigikassas 85. Piirkondlik riigikassa peab riigieelarve kassalise täitmise arvestust alljärgnevates arvestusregistrites: 1) päevaraamat – kajastatakse piirkondliku riigikassa sissetulekuid ja väljaminekuid kronoloogiliselt; 2) riigieelarve kassalise täitmise arvestusregister – peetakse riigieelarve kassalise täitmise arvestust piirkondliku riigikassa teenindamisel olevatele asutustele eraldatud assigneeringute lõikes; 3) Vabariigi Valitsuse reservist tehtud eraldiste kassalise täitmise arvestusregister – peetakse arvestust Vabariigi Valitsuse reservist tehtud eraldiste kasutamise kohta Vabariigi Valitsuse korralduste lõikes. 86. Piirkondlik riigikassa esitab asutusele igakuiselt asutuse eelarve kassalise täitmise aruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks. Asutus võrdleb esitatud aruannet oma eelarve arvestuse andmetega ning teatab erinevuste ilmnemisest kümne tööpäeva jooksul piirkondlikule riigikassale. 87. Piirkondlik riigikassa esitab tema poolt peetavate arvestusregistrite põhjal riigieelarve kassalise täitmise kuuaruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kuuendaks tööpäevaks keskriigikassale. 88. Piirkondlik riigikassa esitab pärast eelarveaasta lõppu teenindamisel olevale asutusele tema eelarve kassalise täitmise aastaaruande. Aruanne esitatakse kahes eksemplaris, millest ühe tagastab asutus kinnitatuna kümne tööpäeva jooksul. 89. Piirkondlik riigikassa esitab keskriigikassale tema teenindamisel olevate asutuste eelarvete kassalise täitmise aastaaruande. Koos aastaaruandega esitab piirkondlik riigikassa käesoleva eeskirja punktis 88 nimetatud asutuste kinnitatud aruanded. Aastaaruande esitamise tähtaja teatab piirkondlikule riigikassale keskriigikassa. Arvestuse ja aruandluse korraldamine keskriigikassas 90. Keskriigikassa peab riigieelarve kassalise täitmise arvestust alljärgnevates arvestusregistrites: 1) pearaamat – registreeritakse riigieelarve kassalise täitmise arvestuse operatsioonid kronoloogiliselt ja süstemaatiliselt; 2) riigieelarve kassalise täitmise koondregister – peetakse riigieelarve kassalise täitmise koondarvestust; 3) riigieelarve vahendite arvestusregister – peetakse riigieelarve vahendite arvestust, sh riigieelarve riikliku ravikindlustuse ja riikliku pensionikindlustuse vahendite kohta eraldi. 91. Keskriigikassa koostab igakuiselt oma arvestusregistrite põhjal aruandekuule järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks alljärgnevad aruanded: 1) riigieelarve kassalise täitmise aruanne; 2) riigieelarve kassavoogude aruanne; 3) riigieelarve vahendite olemi ja paigutuse aruanne. 92. Keskriigikassa avaldab käesoleva eeskirja punktis 91 nimetatud aruanded Rahandusministeeriumi interneti koduleheküljel. 93. Keskriigikassa esitab igakuiselt ministeeriumile tema valitsemisala asutuste riigieelarve kassalise täitmise aruande hiljemalt aruandekuule järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks. 94. Keskriigikassa esitab igakuiselt Sotsiaalkindlustusametile ja Keskhaigekassale vastavalt riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja riikliku ravikindlustuse kassalise täitmise ning nende rahaliste vahendite aruanded. 95. Keskriigikassa avaldab igapäevaselt Rahandusministeeriumi interneti koduleheküljel riigi rahaliste vahendite seisu. VII. RIIGIKASSA DOKUMENTATSIOONI JA ARVESTUSREGISTRITE SÄILITAMINE 96. Rahandusministeerium säilitab riigieelarve kassalise täitmise dokumentatsiooni ja arvestusregistreid alljärgnevalt: 1) piirkondlike riigikassade arvestusregistreid ja riigieelarve kassalise täitmise dokumentatsiooni seitse aastat; 2) keskriigikassa arvestusregistreid ja riigieelarve kassalise täitmise dokumentatsiooni seitse aastat. 97. Riigieelarve kassalise täitmise aastaaruanne koos lisadega säilitatakse alaliselt.