Eesti Panga President — Krediidiasutuste aruandlus — RTL, 176, 2529

Juhindudes krediidiasutuste seaduse (RT I 1999, 23, 349) paragrahvi 91 lõike 1 punktidest 1 ja 2 ning tulenevalt vajadusest korrigeerida krediidiasutuste aruandlust, Eesti Pank määrab: 1. Kinnitada alates 31. detsembrist 1999. a aruandevorm «Bilanss» (lisa 1), «Bilansi koostamise juhend» (lisa 2) ja «Bilansi kirjekoodid» (lisa 3). 2. Kasutada bilansi koostamisel ja esitamisel käesoleva määruse lisades toodud aruandevormi, juhendit ja kirjekoode. 3. Tunnistada alates 31. detsembrist 1999. a kehtetuks Eesti Panga presidendi 31. jaanuari 1997. a määrusega nr 2 «Krediidiasutuste aruandlus» (RTL 1997, 23, 131; 1999, 6, 65; 1999, 106, 1349) kinnitatud lisa 1 («Bilanss ja bilansi koostamise juhend») ja lisa 7 lisa 1 («Bilansi kirjekoodid»). President Vahur KRAFT Lisa 1 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 17. detsembri 1999. a määrusega nr 28 BILANSS (tuh kr) Varad Nõuded mitteresidentidele Nõuded residentidele Kokku EEK V.VAL EEK V.VAL 1. Sularaha x x 2. Nõuded keskpangale 2.1. Nõudmiseni hoiused 2.2. Muud hoiused 2.3. Keskpanga poolt tagatud ja väljalastud väärtpaberid 3. Nõuded krediidiasutustele 3.1. Nõudmiseni hoiused 3.2. Tähtajalised hoiused 3.3. Arvelduslaenud 3.4. Muud nõuded 4. Nõuded klientidele 4A. sh arvelduslaenud 4B. sh hüpoteegiga tagatud laenud 4.1. Laenud valitsusele 4.1.1. Laenud keskvalitsusele 4.1.2. Laenud eelarvevälistele fondidele 4.1.3. Laenud kohalikele omavalitsustele 4.2. Nõuded finantseerimisasutustele 4.2.1. Hoiused finantseerimisasutustes 4.2.2. Laenud kindlustus- asutustele ja pensionifondile 4.2.3. Laenud muudele finantseerimisasutustele 4.3. Laenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 4.4. Laenud muudele äriühingutele 4.5. Laenud mittetulundusühingutele 4.6. Laenud eraisikutele 5. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustele 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt 5.3. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 6. Väärtpaberid 6A. sh repo 6.1. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 6.2.3. Muud aktsiad ja osad 7. Immateriaalne põhivara 8. Materiaalne põhivara 9. Muu vara 9A. sh maksed teel 10. Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud 10A. sh intressinõuded VARAD KOKKU Kohustused ja omakapital Võlad mitteresidentidele Võlad residentidele Kokku EEK V.VAL EEK V.VAL EEK 1. Võlgnevused keskpangale 2. Võlgnevused krediidiasutustele 2.1. Nõudmiseni hoiused 2.2. Tähtajalised hoiused 2.3. Arvelduslaenud 2.4. Muud võlgnevused 3. Võlgnevused klientidele 3.1. Võlgnevused valitsusele 3.1.1. Keskvalitsus 3.1.1.1. Nõudmiseni hoiused 3.1.1.2. Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.1.3. Muud võlgnevused 3.1.2. Eelarvevälised fondid 3.1.2.1. Nõudmiseni hoiused 3.1.2.2. Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.2.3. Muud võlgnevused 3.1.3. Kohalikud omavalitsused 3.1.3.1. Nõudmiseni hoiused 3.1.3.2. Tähtajalised ja säästuhoiused 3.1.3.3. Muud võlgnevused 3.2. Võlgnevused finantseerimisasutustele 3.2.1. Kindlustusasutused ja pensionifondid 3.2.1.1. Nõudmiseni hoiused 3.2.1.2. Tähtajalised hoiused 3.2.1.3. Säästuhoiused 3.2.1.4. Muud võlgnevused 3.1.2. Muud finantseerimisasutused 3.1.2.1. Nõudmiseni hoiused 3.1.2.2. Tähtajalised hoiused 3.1.2.3. Säästuhoiused 3.1.2.4. Muud võlgnevused 3.3. Võlgnevused riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele 3.3.1. Nõudmiseni hoiused 3.3.2. Tähtajalised hoiused 3.3.3. Säästuhoiused 3.3.4. Muud võlgnevused 3.4. Võlgnevused muudele äriühingutele 3.4.1. Nõudmiseni hoiused 3.4.2. Tähtajalised hoiused 3.4.3. Säästuhoiused 3.4.4. Muud võlgnevused 3.5. Võlgnevused mittetulundusühingutele 3.5.1. Nõudmiseni hoiused 3.5.2. Tähtajalised hoiused 3.5.3. Säästuhoiused 3.5.4. Muud võlgnevused 3.6. Võlgnevused eraisikutele 3.6.1. Nõudmiseni hoiused 3.6.2. Tähtajalised hoiused 3.6.3. Säästuhoiused 3.6.4. Muud võlgnevused 4. Valitsuse laenu- ja välisabifondid 5. Väljaantud võlakirjad 6. Muud kohustused 6A. sh maksed teel 7. Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 7A. sh intressivõlad 8. Eraldised 8.1. Lühiajalised eraldised 8.2. Pikaajalised eraldised 9. Allutatud kohustused 10. Aktsiakapital 11. Aažio 12. Üldine pangandusreserv 13. Ümberhindluse reserv 14. Muud reservid 15. Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum 16. Majandusaasta kasum/kahjum 17. Oma aktsiad KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU Lisa 2 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 17. detsembri 1999. a määrusega nr 28 BILANSI KOOSTAMISE JUHEND _______________________ Vara _______________________ Krediidiasutuse vara näidatakse bilansis vastavatel kirjetel, vaatamata sellele, kas see vara on oma või teiste kohustuste tagatisena krediidiasutuse poolt panditud. Krediidiasutusele panditud vara ei kajastata krediidiasutuse bilansis, välja arvatud laenutagatiseks olev raha, mis on krediidiasutuse käsutuses. Vara, mida krediidiasutus valdab oma nimel, kuid teiste osapoolte eest, kajastatakse krediidiasutuse bilansis siis, kui vara omandiõigus on krediidiasutusele üle läinud. Vara, mida krediidiasutus soetab teiste nimel ja mille omandiõigus on teistel, krediidiasutuse bilansis ei kajastata. 1. SULARAHA Siin näidatakse käibivad ringlusvahendid krediidiasutustes nii pangatähtedena kui ka müntidena. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused hinnatakse bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Ümberhindluse tagajärjel tekkinud kasum või kahjum valuutakursi muutusest näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Siin näidatakse sularaha: – krediidiasutuse kassas; – valuutavahetuspunktides; – teel krediidiasutuse piires (nt peapangast filiaali). 2. NÕUDED KESKPANGALE 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin näidatakse arvelduskontod ja muud nõudmiseni hoiused keskpankades, sealhulgas Eesti Pangas olev kohustuslik reserv. 2.2. Muud hoiused Siin näidatakse kõik muud kontod keskpangas, mis ei ole näidatud kirjel 2.1 ega esindatud turukõlblike väärtpaberitega. 2.3. Keskpanga poolt tagatud ja välja lastud väärtpaberid Siin näidatakse Eesti Panga poolt väljalastud väärtpaberid ja ka muud väärtpaberid (nt keskvalitsuse või omavalitsuste poolt käibele lastud väärtpaberid), mis on laenustatud Eesti Pangas. Ühtlasi näidatakse siin ka teiste riikide keskpankade, keskvalitsuste või omavalitsuste poolt väljalastud väärtpaberid, mis on laenustatud nende riikide keskpankadest. 3. NÕUDED KREDIIDIASUTUSTELE Siin näidatakse hoiused teistes krediidiasutustes ja muud nõuded teistele krediidiasutustele. Kui paigutatud hoiuse (väljaantud laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) paigutatut (väljaantut). 3.1. Nõudmiseni hoiused Siin kajastatakse arveldus- ja korrespondentkontod ning üleööhoiused teistes krediidiasutustes. 3.2. Tähtajalised hoiused 3.3. Arvelduslaenud Siin kajastatakse teistele krediidiasutustele antud arvelduslaenud ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduslaenu vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 3.4. Muud nõuded Siin näidatakse kõik muud nõuded teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 3.1, 3.2 ja 3.3, sh tagatishoiused, laenud teistele krediidiasutustele, pöördrepo-tehingud (reverse repo agreements), väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud (buy/sellback agreements) ja väärtpaberite laenamise tehingud (securities lending agreements). Pöördrepo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu andmisega. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb ostjale (laenuandjale) üle või mitte. Juhul kui väärtpaberi ostjal (laenuandjal) on lepingu järgi õigus väärtpaberit veel omakorda edasi müüa või pantida ning ta kasutab seda õigust, tekib tal väärtpaberi müüja (laenusaaja) ees kohustus. Väärtpaberi ostu- ja tagasimüügihinna vahe jaotatakse lepingu kestvuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 1 «Intressitulu» ja bilansi varakirjel 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Kui laenuandja ei ole kohustatud, vaid võib ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, on see laenuandja jaoks pöördrepo-tehing, millele lisandub tagasimüügi õigus (optsioon). Selline tehing kajastatakse nagu pöördrepo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et laenuandja kasutab optsiooni. Kui on tõenäoline, et laenuandja optsiooni ei kasuta, muutub selline pöördrepo-tehing väärtpaberi ostutehinguks. Väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud kajastatakse sarnaselt pöördrepo-tehingutega. 4. NÕUDED KLIENTIDELE Siin näidatakse nõuded (paigutatud hoiused, antud laenud, pöördrepo-tehingud, väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingud, väärtpaberite laenamise tehingud jms) klientidele, kes ei ole krediidiasutused. Siin ei kajastata investeeringuid klientide väärtpaberitesse ega nõudeid, mis tulenevad konsultatsiooni või muude teenuste osutamisest. Need nõuded kajastatakse vastavalt bilansi varakirjetel 6 «Väärtpaberid» ja 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Kui väljaantud laenu (paigutatud hoiuse) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda laenu (hoiust) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) väljaantut (paigutatut). Sellel kirjel kajastatakse nõuded ja laenud klientidele nende bilansist mahakandmiseni, vaatamata sellele, et osa nendest võib olla kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Klientidelt ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja laenude reserv näidatakse varakirjel 5 «Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded» miinusmärgiga. 4A. sh arvelduslaenud Siin kajastatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud arvelduslaenud ja/või üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt antud arvelduslaenu vahe näidatakse bilansivälise kohustusena. 4B. sh hüpoteegiga tagatud laenud Siin kajastatakse krediidiasutuse poolt klientidele antud laenud, mille tagatiseks on kinnisasi. 4.2.1. Hoiused finantseerimisasutustes Siin näidatakse hoiused finantseerimisasutustes (nt tagatishoiused ja garantiifondid). 5. EBATÕENÄOLISELT LAEKUVAD NÕUDED (KONTRAAKTIVA) Siin näidatakse klientidelt ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja laenude reserv. Vastavalt krediidiasutuste seaduse paragrahvi 86 lõikele 3 kehtestab ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korra Eesti Pank. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete ja laenude kulu näidatakse kasumiaruande kirjel 10 «Nõuete ja bilansiväliste kohustuste väärtuste muutus». 5.1. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt Siin näidatakse varakirjel 3 «Nõuded krediidiasutustele» esitatud nõuded ja laenud osas, mille laekumine on ebatõenäoline. 5.2. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt Siin näidatakse varakirjel 4 «Nõuded klientidele» esitatud nõuded ja laenud osas, mille laekumine on ebatõenäoline. 5.3. Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded Siin näidatakse kõik muud nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline ning mis ei ole kajastatud varakirjetel 5.1 ja 5.2. 6. VÄÄRTPABERID Siin näidatakse kõik krediidiasutuse käes olevad väärtpaberid, millele tal on omandiõigus (v.a väärtpaberid, mis on kajastatud varakirjel 2 «Nõuded keskpangale») ja repo-tehingutega (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud) müüdud (laenatud) väärtpaberid, millele aruandval krediidiasutusel ei ole hetkel omandiõigust. Siin ei kajastata pöördrepo-tehingutega (väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehingutega ja väärtpaberite laenamise tehingutega) soetatud väärtpabereid vaatamata sellele, et omandiõigus nendele võib olla aruandval krediidiasutusel. Need väärtpaberid kajastab oma bilansis väärtpaberi müüja (laenaja). Siin ei kajastata ka krediidiasutuse poolt tagasiostetud oma võlakirju. Tagasiostetud oma võlakirjad kajastatakse kohustustekirje 5 «Väljaantud võlakirjad» vähenemisena. Väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest (nt maakleri ja krediidiasutuse teenustasud). Väärtpabereid, mida krediidiasutus haldab oma nimel, kuid teiste osapoolte eest ning millele tal puudub omandiõigus, ei kajastata krediidiasutuse bilansis. Vahendustehingute puhul väärtpaberite soetamiseks laekunud summad võetakse krediidiasutuse bilansis arvele varana ja kohustusena teisele osapoolele. Vahendustehingute puhul ei kuulu soetatud väärtpaberitega seotud riskid krediidiasutusele. Pärast väärtpaberite soetamist ja omandiõiguse üleminekut teisele osapoolele, soetatud väärtpabereid krediidiasutuse bilansis varana enam ei kajastata ning sama summa võrra vähendatakse ka krediidiasutuse kohustust teisele osapoolele. 6A. sh repo Repo-tehingute puhul kajastatakse müüdud väärtpaberid aruandva krediidiasutuse (laenuvõtja) bilansis vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Siin näidatakse ka väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingutega ja väärtpaberite laenamise tehingutega seotud väärtpaberid. Varakirjetel 6.1 ja 6.2 kajastatavad väärtpaberid jagunevad lühi- ja pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks. Jaotus oleneb omamise eesmärgist ja plaanitavast omamisperioodist. Lühiajaliste väärtpaberite jäägi hindamisel rakendatakse FIFO meetodit, mille alusel müügitulu määramine toimub soetatud väärtpaberite sisseostu järjekorras. Lühiajalised finantsinvesteeringud hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt turuhindadele. Ümberhindlusest tekkinud kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Lühiajalised finantsinvesteeringud, millel ei ole turuhinda, hinnatakse bilansis lähtudes madalamast, kas soetusmaksumusest või neto realiseerimismaksumusest (müügihind miinus otsesed turustuskulud). Allahindluse summa näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutest». Pikaajalised finantsinvesteeringud (v.a pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) hinnatakse bilansis realiseerimismaksumuses, kui realiseerimismaksumus (bilansipäeva turuhind) on püsivalt madalam soetusmaksumusest. Kui olukord muutub ja varem tehtud allahindamine ei ole enam õigustatud, korrigeeritakse pikaajaliste finantsinvesteeringute maksumust, kuid korrigeerimise ülempiiriks on nende soetusmaksumus. Allahindlus ja allahindluse korrigeerimine kajastatakse kasumiaruande kirjel 11 «Pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtuse muutus». 6.1. Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Siin näidatakse võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid (sh sertifikaadid ja eelisaktsiad). Kui pikaajaliseks hoidmiseks soetatud võlakirja soetusmaksumus erineb selle nimiväärtusest (premium, discount), jaotatakse see vahe vastavalt võlakirja kestvuse perioodidele kas lineaarselt või lähtudes võlakirja efektiivsest tulumäärast nii, et kustutustähtajaks jääb võlakiri bilanssi nimiväärtuses. Arvestatud intressitulu/kulu näidatakse kasumiaruande vastavatel kirjetel 1 «Intressitulu» ja 2 «Intressikulu». 6.2. Aktsiad ja osad 6.2.1. Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Osalust tütarettevõtetesse käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Lühiajalised finantsinvesteeringud tütarettevõtjate aktsiatesse ja osadesse kajastatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.2. Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Osalust sidusettevõtetesse käsitletakse pikaajalise finantsinvesteeringuna. Lühiajalised finantsinvesteeringud sidusettevõtjate aktsiatesse ja osadesse kajastatakse varakirjel 6.2.3 «Muud aktsiad ja osad». 6.2.3. Muud aktsiad ja osad Siin näidatakse soetatud aktsiad ja osad, v.a pikaajalised finantsinvesteeringud sidus- ja tütarettevõtjatesse. Samuti kajastatakse sellel kirjel soetatud erastamisväärtpaberid. Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» ja «Avaliku vahearuande» koostamisel hinnatakse tütar- ja sidusettevõtjate aktsiaid ja osasid laiendatud kapitaliosaluse meetodil vastavalt EV Raamatupidamise Toimkonna 15. augusti 1997. a protokollilise otsusega nr 8-1 kinnitatud juhendile «Kapitaliosaluse meetod» (RTL 1997, 159/160, 863). 7. IMMATERIAALNE PÕHIVARA Siin näidatakse krediidiasutuse immateriaalne põhivara jääkmaksumuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Immateriaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Immateriaalne põhivara amortiseeritakse lineaarselt. Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad: asutamisväljaminekud; arenguväljaminekud; ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne; firmaväärtus (goodwill); ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Asutamisväljaminekud on majandusüksuse asutamisega seotud kapitaliseeritud väljaminekud, sealhulgas juriidilise ekspertiisi ja audiitori tasud, riigilõiv, aktsiate trükkimisega ja teised asutamisega otseselt seotud väljaminekud. Need väljaminekud amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. Arenguväljaminekuid kapitaliseeritakse ainult juhul, kui krediidiasutusel on antud arenguprojekti teostamiseks vajalikud ressursid ja on tõenäoline, et nende väljaminekute tulemuseks on tulu. Need väljaminekud amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. Ostetud kontsessioonide, frantsiiside, patentide, litsentside ja kaubamärkide soetusväljaminekud amortiseeritakse üldjuhul kuni viie aasta jooksul. Eritingimustes võib need immateriaalsed varad amortiseerida kuni 20 aasta jooksul, kuid amortisatsiooniperiood ei või ületada soetatud õiguse kestvuse perioodi. Firmaväärtus (goodwill) on majandusüksuse ostmisel ostuhinna ja ostetud netoaktivate reaalväärtuse vahe. Firmaväärtuse arvestust ja kajastamist käsitleb EV Raamatupidamise Toimkonna 11. juuli 1995. a protokollilise otsusega nr 10-1 kinnitatud «Äriühendluse arvestuse juhend» (RTL 1995, 54, lk 1849). Positiivne firmaväärtus amortiseeritakse kuni viie aasta jooksul. Üldjuhul negatiivset firmaväärtust bilansis ei kajastata. Negatiivse firmaväärtuse võrra vähendatakse proportsionaalselt kõigepealt arvelevõetavat põhivara, siis varude maksumust. Erandjuhtudel, kui negatiivset firmaväärtust enam ei saa eespool loetletud vara maksumuse vähendamisega elimineerida, st et soetatud vara maksumus on vähendatud nullini, kajastatakse negatiivse firmaväärtuse jääk kohustustekirjel 8 «Eraldised». Siin näidatakse ka ettemaksed immateriaalse põhivara eest. 8. MATERIAALNE PÕHIVARA Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse materiaalne põhivara jääkväärtuses (soetusmaksumus miinus akumuleeritud kulum). Materiaalse põhivara kulum näidatakse kasumiaruande kirjel 9 «Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus». Materiaalse põhivara arvelevõtmist ja hindamist käsitlevad raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584) paragrahvid 29–32. Materiaalse põhivara hulka kuuluvad: maa ja ehitised; masinad ja seadmed; muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud; lõpetamata ehitus; kapitalirendi tingimustel renditud materiaalne põhivara; hoonestusõigus; ettemaksed materiaalse põhivara eest. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest väljaminekutest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Otseste kasutuselevõtmist võimaldavate väljaminekute hulka kuuluvad kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmise ja projekteerimise väljaminekud. Raamatupidamiskohuslase üldhalduskulusid põhivara maksumusse ei lülitata. Rekonstrueerimisväljaminekud lülitatakse põhivara maksumusse. Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu (teenuse) kvaliteeti või vähendavad tootmis(teenindus)kulusid. Materiaalse põhivarana arvele võetavate objektide määramine toimub krediidiasutuse enda poolt ja fikseeritakse tema raamatupidamise sise-eeskirjades. Sellel kirjel kajastatakse ka materiaalne põhivara, mille krediidiasutus on omandanud pandi realiseerimisel. Krediidiasutusele panditud materiaalset põhivara, millele krediidiasutusel on tekkinud müügiõigus, kuid mida krediidiasutus ei ole omandanud, bilansis ei kajastata. Maa on piiramatu kasutusega põhivara. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maa soetusmaksumus koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maamõõtja, notari ja juriidilise ekspertiisi tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud maksesummad ja ülevõetud, eelmise omaniku poolt tasumata maamaksu võlg. Maa soetusmaksumusse lülitatakse maa kasutuselevõtmist võimaldavad väljaminekud, sealhulgas maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud (miinus lammutamisel tagastuvad tulud). Kui renditakse maad pikaajalise lepingu alusel ja rentnikul on olulised väljaminekud, mis pikema ajavahemiku jooksul osalevad rentniku majandustegevuses, nt maarajatised või hooned, võetakse need arvele materiaalse põhivarana ning amortiseeritakse tavakorras. Kehtestatud amortisatsiooniperiood ei või ületada rendilepingu kestvuse ajavahemikku. Maarajatised on maa peal või all asuvad rajatised, sealhulgas sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jms. Maarajatised amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul. Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest, sealhulgas ostu vahendajatele makstud komisjonitasust, notarile ja teistele ostu eest makstud juriidilise vormistamise tasust ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest (sealhulgas rekonstrueerimisväljaminekud). Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi kontodel, kuna maa soetusmaksumust ei amortiseerita. Maast ja sellel asuvatest hoonetest (kui hooned ei kuulu maa kasutuselevõtul lammutamisele) koosneva kinnisvara ostmisel ühtse ostusumma eest tuleb ostja raamatupidamises määrata eraldi soetusmaksumus maale ja hoonetele. Selleks tuleb kasutada eksperthinnanguid. Uusehituse puhul koosneb ehitise soetusmaksumus projekteerimiskuludest, ehitusorganisatsioonile makstavast summast või omaehituse korral tegelikest ehituskuludest. Kui renditakse ehitist pikaajalise rendilepingu alusel ja ehitise kasutuselevõtmine nõuab olulisi rekonstrueerimisväljaminekuid, võetakse rekonstrueerimisväljaminekud bilansis arvele ja amortiseeritakse tavakorras. Maksimaalne amortiseerimisperiood on rendilepingu kestvus. Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad ja sisseseade on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest. Kasutuselevõttu võimaldavateks kuludeks on nt kohaleveo kulud, montaažikulud, katsetuskulud jms. Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vana seadmestiku demonteerimiseks, mille asemele paigaldatakse uued seadmed. Demonteerimise kulud arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse. Oma tarbeks valmistatud masinad, seadmed ja muu põhivara võetakse raamatupidamises arvele soetusmaksumuses, mis võrdub nende objektide tootmisomahinnaga. Tootmisomahinda lülitatakse tegelikud valmistamisväljaminekud, sealhulgas otsekulud ja tootmise üldkulud. Siin näidatakse ehitusettevõtetele ja põhivara hankijatele tehtud ettemaksed. 9. MUU VARA Sellel kirjel näidatakse: – maksed teel (nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); – materiaalne ja immateriaalne vara müügiks; – kõik väärismetallid; – dividendinõuded; – vallasvara, milleks ei ole ette nähtud bilansikirjet; – summad selgitamisel; – tuleviku-tehingute (spot-, forward-, futuur-tehingud igas valuutas eraldi) pikk netopositsioon (ostetud miinus müüdud) enne väärtuspäeva; – optsiooni preemiad juhul, kui nad laekuvad väärtuspäeval. Väärismetallid näidatakse nõudena mitteresidentidele välisvaluutas. Väärismetallid maailmaturgudel kaubeldavates ühikutes hinnatakse bilansipäeval ümber vastavalt bilansipäeva Londoni börsi ennelõunasele USA dollarites väljendatud noteeringule. Ümberhindluse käigus tekkinud realiseerimata kasum/kahjum näidatakse kasumiaruande kirjel 7 «Neto kasum/kahjum finantstehingutelt». Spekulatiivsete või kursiriski maandamiseks sõlmitud tehingute puhul, kui vahendite ülekandmine toimub ainult intressi- ja intressi iseloomuga maksete osas, kajastatakse tehingu positiivne positsioon bilansi varakirjel 10 «Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud». Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» koostamisel ei sisalda kirje alakirjet «maksed teel». 10. VIITLAEKUMISED JA ETTEMAKSTUD TULEVASTE PERIOODIDE KULUD Sellel kirjel näidatakse: – intressi- ja intressi iseloomuga nõuded; – viitlaekumised, mis tulenevad teenuste osutamisest krediidiasutuse poolt; – viitlaekumised, mis tulenevad finantsinvesteeringutest; – muud viitlaekumised; – maksude ettemaksed; – muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud. Viitlaekumised on tulud, mis on tekkepõhiselt juba arvestatud, aga veel laekumata (nt bilansipäevaks laekumata intressid jms). Viitlaekumised kantakse tuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt kindlustusmaksete ja rendi (üüri) ettemaksed). Tulevaste perioodide kulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi kuludesse. Ettemaksed immateriaalse ja materiaalse põhivara eest kajastatakse bilansi varakirjetel 7 «Immateriaalne põhivara» ja 8 «Materiaalne põhivara». _____________________ Kohustused ja omakapital ___________________ 1. VÕLGNEVUS KESKPANGALE Siin kajastatakse kõik võlgnevused keskpangale. 2. VÕLGNEVUSED KREDIIDIASUTUSTELE Sellel kirjel kajastatakse teiste krediidiasutuste hoiused ja muud võlgnevused neile. Kui sissevõetud hoiuse (laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) sissevõetut. 2.1. Nõudmiseni hoiused Siin kajastatakse teiste krediidiasutuste arveldus- ja korrespondentkontod ning üleööhoiused. 2.2. Tähtajalised hoiused 2.3. Arvelduslaenud Siin kajastatakse teistelt krediidiasutuselt saadud arvelduslaenud ja üleöölaenud. Avatud krediidiliini ja selle arvelt saadud arvelduslaenu vahe on bilansiväline nõue. 2.4. Muud võlgnevused Siin näidatakse kõik muud võlgnevused teistele krediidiasutustele, mis ei ole kajastatud kirjetel 2.1, 2.2 ja 2.3, sh tagatishoiused, teiselt krediidiasutustelt saadud laenud (v.a arveldus- ja üleöölaenud), repo-tehingud (k.a väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud) ja pöördrepo-tehinguga (k.a väärtpaberite ostu/tagasimüügi tehinguga ja väärtpaberite laenamise tehinguga) soetatud väärtpaberi edasimüümisel väärtpaberi esmasmüüja (laenaja) ees tekkiv kohustus. Repo-tehingud kajastatakse sarnaselt laenu saamisega. Väärtpaber kajastatakse müüja (laenusaaja) bilansis, vaatamata sellele, kas väärtpaberi omandiõigus läheb üle ostjale (laenuandjale) või mitte. Kui väärtpaberi müügi- ja tagasiostuhinnad on erinevad, jaotatakse müügi- ja ostuhinna vahe lepingu kestvuse perioodidele ning kajastatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu» ja bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». Tehing, mille puhul laenuandja ei ole kohustatud, vaid omab õigust (optsiooni) ostetud väärtpaberid tagasi müüa kokkulepitud hinna eest, kajastatakse laenusaaja poolt nagu repo-tehing seni, kuni on tõenäoline, et laenuandja kasutab optsiooni. Kui on tõenäoline, et laenuandja optsiooni ei kasuta, muutub selline repo-tehing väärtpaberi müügitehinguks. Väärtpaberite müügi/tagasiostu tehingud ja väärtpaberite laenamise tehingud kajastatakse sarnaselt repo-tehingutega. 3. VÕLGNEVUS KLIENTIDELE Siin näidatakse nende klientide hoiused ja laenud, kes ei ole krediidiasutused. Kui sissevõetud hoiuse (laenu) lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt DEM) kursiga, tuleb seda hoiust (laenu) käsitleda kui selles valuutas (antud juhul DEM) sissevõetut. Kliendigruppide lõikes näidatakse: 1) nõudmiseni hoiused; 2) tähtajalised hoiused; 3) säästuhoiused; 4) muud võlgnevused. 4. VALITSUSE LAENUFONDID JA VÄLISABIFONDID Siin näidatakse valitsuse laenufondide ja välisabifondide sihtotstarbeline ressurss. Ülejäänud fondide vahendid kajastatakse bilansis kohustustekirje 3 «Võlgnevused klientidele» alamkirjel 3.1 «Võlgnevused valitsusele». 5. VÄLJAANTUD VÕLAKIRJAD Sellel kirjel näidatakse krediidiasutuse poolt väljaantud turustatavad võlakirjad ja muud krediidiasutuse poolt väljaantud võlakirjad, sh krediidiasutuse sertifikaadid, vekslid ja aktseptid. Siin kajastatakse ainult need vekslid, mida krediidiasutus on välja andnud enda kohustuste katmiseks. Enne kustutustähtaega tagasiostetud oma võlakirjad kajastatakse selle kirje vähenemisena. Bilansilise väärtuse ja soetusmaksumuse vahe näidatakse kasumiaruande kirjel 2 «Intressikulu». Siin ei näidata neid kohustusi, mis kuuluvad kajastamisele bilansi kohustustekirjel 9 «Allutatud kohustused». 6. MUUD KOHUSTUSED Sellel kirjel näidatakse: – maksed teel (nõuded seoses maksekorraldustega ja pankadevaheliste arveldustega); – dividendivõlad; – tuleviku-tehingute (spot-, forward-, futuur-tehingud igas valuutas eraldi) lühike netopositsioon (ostetud miinus müüdud) enne väärtuspäeva; – optsiooni preemiad juhul, kui nad makstakse väärtuspäeval. Spekulatiivsete või kursiriski maandamiseks sõlmitud tehingute puhul, kui vahendite ülekandmine toimub ainult intressi- ja intressi iseloomuga maksete osas, kajastatakse tehingu negatiivne positsioon bilansi kohustustekirjel 7 «Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud». Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» koostamisel ei sisalda kirje alakirjet «maksed teel». 7. VIITVÕLAD JA ETTEMAKSTUD TULEVASTE PERIOODIDE TULUD Sellel kirjel näidatakse: – intressi- ja intressi iseloomuga võlad; – võlad töötajatele, sealhulgas puhkusetasu kohustused; – võlad hankijatele; – võlad, mis tulenevad väljaantud võlakirjadest; – maksuvõlad ja viivisvõlad; – muud viitvõlad; – ettemakstud tulevaste perioodide tulud. Viitvõlad on kulud, mis on tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel ülekandmata (nt bilansipäevaks väljamaksmata maksud, intressid jms). Viitvõlad kantakse kuludesse tekkepõhiselt. Ettemaksete hulka kuuluvad bilansipäevaks tehtud ettemaksed tulevaste perioodide eest (nt laekunud järgmise kuu rent (üür)). Tulevaste perioodide tulude ettemakseid ei kanta aruandeperioodi tuludesse. 8. ERALDISED 8.1. Lühiajalised eraldised Siin näidatakse potentsiaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb majandusaasta kasumi tekkimisega. 8.2. Pikaajalised eraldised Siin näidatakse: – pensionikohustused (mitteriiklikud); – potentsiaalne tulumaksukohustus, mis tuleneb maksu- ja raamatupidamise amortisatsiooni vahest; – potentsiaalne tulumaksukohustus, mis kaasneb üldise pangandusreservi moodustamisega; – muud eraldised. 9. ALLUTATUD KOHUSTUSED Siin näidatakse pikaajalised kohustused, mis tagastatakse krediidiasutuse pankroti või likvideerimise puhul pärast teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. 10. AKTSIAKAPITAL Siin näidatakse väljalastud aktsiad nimiväärtuses. Aktsiakapitali kogusumma tuleb vastavalt sellele, kas aktsia omanikuks on resident või mitteresident, jaotada kaheks ja korrigeerida vähemalt üks kord kvartalis (s.o kvartali lõpus). 11. AAŽIO Siin näidatakse krediidiasutuse aktsiate väljalaskmisel üle nimiväärtuse saadud summa. 12. ÜLDINE PANGANDUSRESERV Siin näidatakse krediidiasutuste seaduse paragrahvi 73 lõike 4 alusel moodustatud üldine pangandusreserv. Reservi moodustamisega kaasneb potentsiaalne tulumaksukohustus, mis võrdub 26% üldisest pangandusreservist. Potentsiaalne tulumaksukohustus kajastatakse bilansi kohustustekirjel 8 «Eraldised». 13. ÜMBERHINDLUSE REALISEERIMATA KASUMI/KAHJUMI RESERV Sellel kirjel kajastatakse ümberhindluse realiseerimata kasumi/kahjumi reserv vastavalt rahandusministri 29. novembri 1996. a määrusele nr 88 (RTL 1996, 139, 691; 1997, 9, 58). 14. MUUD RESERVID Siin näidatakse vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596) paragrahvile 336 iga- aastaste kasumieraldiste teel moodustatud kohustuslik reservkapital ja muud reservid, mis on moodustatud puhaskasumist või eelmiste aastate jaotamata kasumist. 15. EELMISTE AASTATE JAOTAMATA KASUM/KAHJUM Siin näidatakse eelmiste aastate jaotamata kasumi/kahjumi konto jääk bilansipäeva seisuga. 16. MAJANDUSAASTA KASUM/KAHJUM Siin näidatakse majandusaasta kasum (millest on maha lahutatud potentsiaalne tulumaksukohustus) või kahjum. Potentsiaalne tulumaksukohustus tuleb kajastada bilansi kohustustekirjel 8 «Eraldised». Märkus. «Avaliku vahearuande» koostamisel tuuakse lisades ära krediidiasutuse majandusaasta kasum/kahjum ilma laiendatud kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasumi/kahjumita. Märkus. «Avaliku majandusaasta aruande» koostamisel näidatakse kirjed 16 «Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum» ja 17 «Majandusaasta kasum/kahjum» ühisel kirjel 16 «Jaotamata kasum/kahjum». 17. OMA AKTSIAD (KONTRAPASSIVA) Siin näidatakse krediidiasutuse oma aktsiad soetusmaksumuses miinusmärgiga. Lisa 3 Kinnitatud Eesti Panga presidendi 17. detsembri 1999. a määrusega nr 28 BILANSI KIRJEKOODID Kirje kood Kirje hierarhi- line kood aruandes Kirje nimi Aruande osa 7 1 Sularaha A 6 2 Nõuded keskpangale A 8 2.1 Nõudmiseni hoiused A 9 2.2 Muud hoiused A 11 2.3 Keskpanga poolt tagatud ja väljalastud väärtpaberid A 18 3 Nõuded krediidiasutustele A 20 3.1 Nõudmiseni hoiused A 21 3.2 Tähtajalised hoiused A 19 3.3 Arvelduslaenud A 22 3.4 Muud nõuded A 23 4 Nõuded klientidele A 441 4A sh arvelduslaenud A 25 4B sh hüpoteegiga tagatud laenud A 12 4.1 Laenud valitsusele A 14 4.1.1 Laenud keskvalitsusele A 16 4.1.2 Laenud eelarvevälistele fondidele A 27 4.1.3 Laenud kohalikele omavalitsustele A 26 4.2 Nõuded finantseerimisasutustele A 1401 4.2.1 Hoiused finantseerimisasutustes A 1402 4.2.2 Laenud kindlustusasutustele ja pensionifondidele A 1403 4.2.3 Laenud muudele finantseerimisasutustele A 28 4.3 Laenud riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele A 29 4.4 Laenud muudele äriühingutele A 1404 4.5 Laenud mittetulundusühingutele A 30 4.6 Laenud eraisikutele A 442 5 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded A 443 5.1 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded krediidiasutustelt A 444 5.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded klientidelt A 1405 5.3 Muud ebatõenäoliselt laekuvad nõuded A 1406 6 Väärtpaberid A 1407 6A sh repo A 31 6.1 Võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid A 1409 6.2 Aktsiad ja osad A 446 6.2.1 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad A 445 6.2.2 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad A 38 6.2.3 Muud aktsiad ja osad A 44 7 Immateriaalne põhivara A 45 8 Materiaalne põhivara A 51 9 Muu vara A 52 9A sh maksed teel A 53 10 Viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud A 55 10A sh intressinõuded A 122 11 Varad kokku A 57 1 Võlgnevused keskpangale P 70 2 Võlgnevused krediidiasutustele P 72 2.1 Nõudmiseni hoiused P 73 2.2 Tähtajalised hoiused P 71 2.3 Arvelduslaenud P 74 2.4 Muud võlgnevused P 75 3 Võlgnevused klientidele P 69 3.1 Võlgnevused valitsusele P 60 3.1.1 Keskvalitsus P 61 3.1.1.1 Nõudmiseni hoiused P 62 3.1.1.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 63 3.1.1.3 Muud võlgnevused P 64 3.1.2 Eelarvevälised fondid P 65 3.1.2.1 Nõudmiseni hoiused P 66 3.1.2.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 67 3.1.2.3 Muud võlgnevused P 81 3.1.3 Kohalikud omavalitsused P 82 3.1.3.1 Nõudmiseni hoiused P 83 3.1.3.2 Tähtajalised ja säästuhoiused P 85 3.1.3.3 Muud võlgnevused P 76 3.2 Võlgnevused finantseerimisasutustele P 1411 3.2.1 Võlgnevused kindlustusasutustele ja pensionifondidele P 1412 3.2.1.1 Nõudmiseni hoiused P 1413 3.2.1.2 Tähtajalised hoiused P 1414 3.2.1.3 Säästuhoiused P 1415 3.2.1.4 Muud võlgnevused P 1416 3.2.2 Võlgnevused muudele finantseerimisasutustele P 1417 3.2.2.1 Nõudmiseni hoiused P 1418 3.2.2.2 Tähtajalised hoiused P 1419 3.2.2.3 Säästuhoiused P 1420 3.2.2.4 Muud võlgnevused P 86 3.3 Võlgnevused riigi- ja kohaliku omavalitsuse äriühingutele P 87 3.3.1 Nõudmiseni hoiused P 88 3.3.2 Tähtajalised hoiused P 89 3.3.3 Säästuhoiused P 90 3.3.4 Muud võlgnevused P 91 3.4 Võlgnevused muudele äriühingutele P 92 3.4.1 Nõudmiseni hoiused P 93 3.4.2 Tähtajalised hoiused P 94 3.4.3 Säästuhoiused P 95 3.4.4 Muud võlgnevused P 1421 3.5 Võlgnevused mittetulundusühingutele P 1422 3.5.1 Nõudmiseni hoiused P 1423 3.5.2 Tähtajalised hoiused P 1424 3.5.3 Säästuhoiused P 1425 3.5.4 Muud võlgnevused P 96 3.6 Võlgnevused eraisikutele P 97 3.6.1 Nõudmiseni hoiused P 98 3.6.2 Tähtajalised hoiused P 99 3.6.3 Säästuhoiused P 100 3.6.4 Muud võlgnevused P 68 4 Valitsuse laenufondid ja välisabifondid P 101 5 Väljaantud võlakirjad P 104 6 Muud kohustused P 447 6A sh maksed teel P 105 7 Viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud P 106 7A Intressivõlad P 107 8 Eraldised P 1426 8.1 Lühiajalised eraldised P 1427 8.2 Pikaajalised eraldised P 448 9 Allutatud kohustused P 112 10 Aktsiakapital P 449 11 Aažio P 111 12 Üldine pangandusreserv P 114 13 Ümberhindluse reserv P 113 14 Muud reservid P 115 15 Eelmiste aastate jaotamata kasum/kahjum P 116 16 Majandusaasta kasum/kahjum P 452 17 Oma aktsiad P 123 18 Kohustused ja omakapital kokku P