Saku Vallavolikogu — Saku valla ehitusmääruse kinnitamine — KO, 192, 1913

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 29, planeerimisseaduse § 5 ning ehitusseaduse § 19 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Ehitusmääruse ülesanne ja reguleerimisala (1) Saku valla ehitusmääruse (edaspidi määrus) ülesanne on planeerimisseaduse ja ehitusseaduse rakendamiseks Saku valla siseste ülesannete jaotuse määramine planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel ning kohalikke olusid arvestades valla või selle osa planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine ning planeerimisseaduse ja ehitusseaduse nõuete täpsustamine. (2) Määrus reguleerib Saku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu), Saku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus ) ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. § 2. Mõisted Saku valla ehitusmääruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) Vastav ajaleht on vähemalt üks kord kuus ilmuv valla leht ja regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on vallavalitsuse poolt määratud Saku valla kui kohaliku omavalitsusüksuse ametlike teadete avaldamise kohaks. 2) Teemaplaneering on üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks koostatud planeering, mille teema määratakse vastavalt planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu eesmärkidele. 3) Üldplaneeringu või detailplaneeringu projekt on kehtestamata planeering. 4) Üldplaneeringu muutmise ettepanek on ettepanek üldplaneeringu strateegiliste põhisuundade või maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks vajaliku infrastruktuuri kujundamise eesmärgil. 5) Planeering on planeerimise käigus valmiv dokument, mis koosneb tekstilisest ja graafilisest osast. 6) Lähteülesanne on vallavolikogu või vallavalitsuse kinnitatud dokument, milles määratakse ära Saku valla kui kohaliku omavalitsusüksuse lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded. 7) Miljööväärtusega hoonestusala on üldplaneeringu või detailplaneeringuga määratletud ala, milles on ära määratud komponendid, mis on iseloomulikud antud alale, ning mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. 8) Olulise ruumilise mõjuga objekt on objekt, millest tingitud transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk ja tooraine või tööjõu vajadus muutuvad objekti kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. 9) Krundi ehitusõigus on tingimuste kogum, millega määratletakse krundi kasutamise sihtotstarve, krundi ehituskeeluala, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete lubatud suurim ehitusalune pindala ja hoonete suurim lubatud kõrgus ning korruselisus. 10) Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 11) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 12) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 13) Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. 14) Väikeehitiseks loetakse järgmisi hooneid ja rajatisi: – ehitis, mis on kuni 60 m 2 ehitusaluse pindalaga ja maapinnast kuni 5 m kõrgusega, asub ühel kinnistul ning millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; – olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik tehnovõrgu rajatis kuni tehnovõrgu omanikule või valdajale kuuluva liini, trassi või liinirajatisega ühendamis- või liitumispunktini; – olemasoleva tehnokommunikatsiooni täiendamiseks paigaldatav või ehitatav võrguettevõtjale kuuluv elektrikilp, vee-ettevõtjale kuuluv pumpla vms. 15) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, püstitatud ehitis. Ehitise ajutisuse määrab ehitise kasutamise kavandatav tähtaeg. Ehitise ajutisus ei sõltu selle suurusest, ehitamisel kasutatud materjalidest või ehitamise tehnoloogiast. 16) Üksikelamu on ühel krundil paiknev ühe korteriga elamu. 17) Kaksikelamu on kaks teineteise külge ehitatud ühise seinaga üksikelamut. 18) Ridaelamu moodustavad kolm või enam üksteisega kokku ehitatud üksikelamut. 19) Korterelamu on kolme või enama korteriga elamu. 20) Kõrvalhoone on krundi kasutamise sihtotstarbe juhtfunktsiooniga hoonet teenindav abihoone. 21) Kuja on ehitiste väikseim lubatud vahekaugus. 22) Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine või ehitise lammutamine. 23) Hoone kõrgus on maapinna ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. 24) Tiheasustusala on maa-ala, mis on tiheasustusega alaks määratud valla üldplaneeringuga või vastavalt Harju maakonnaplaneeringu määratlusele. 25) Hajaasustusala on maa-ala, mis ei ole määratud tiheasustusalaks. 26) Õuemaa on maatulundusmaa osa, mis on ette nähtud ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete rajamiseks. 2. peatükk SAKU VALLAVOLIKOGU, VALLAVALITSUSE JA VALLAVALITSUSE STRUKTUURIÜKSUSTE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL § 3. Vallavolikogu pädevus Vallavolikogu pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes valla üldplaneeringust ning arengukavast; 2) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine, selle lähteülesande kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine; 4) põhjendatud vajaduse korral detailplaneeringu koostamise algatamine aladel ja juhtudel, millele planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 ei ole sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustust; 5) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 6) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks. § 4. Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsuse pädevuses on: 1) valla üldise ehituspoliitika elluviimine; 2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine; 3) projekteerimistingimuste väljastamine; 4) detailplaneeringu algatamine, ning detailplaneeringu vastuvõtmine, kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga 5) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud määruse § 3 punktis 4 ja 5 sätestatud juhtudel. 6) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta; 7) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohaste krundiväliste rajatiste väljaehitamise kohta; 8) kirjalike nõusolekute andmine. 9) ehituslubade väljastamine 10) kasutuslubade väljastamine 11) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine; 12) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine; 13) Saku valla kohta koostatavate planeeringute vormistamisel kasutatavate ühtsete tingmärkide, planeeringute kihtide ja värvide jaotuse kinnitamine; 14) ehitusjärelevalvet teostavate ametiisikute määramine; 15) üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 16) muude planeerimisseadusest ja ehitusseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse õiguste ja kohustuste täitmine, kui see ei kuulu volikogu pädevusse; 17) ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamine. § 5. Ehitus- ja planeerimisteenistuse pädevus (1) Ehitus- ja planeerimisteenistuse pädevuses maa-alade planeerimisel on: 1) üld-, detail- ja teemaplaneeringute koostamise korraldamine; 2) üldplaneeringu ja detailplaneeringu lähteülesande väljatöötamine; 3) planeeringu algatamiseks, planeeringu vastuvõtmiseks ja planeeringu kehtestamiseks vallavalitsuse korralduse või vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine; 4) teenistuse tööplaanis ette nähtud planeeringute koostamine ja planeeringute koostamise korraldamine; 5) vallavalitsuse kui detailplaneeringu tellija õiguste esindamine, kui üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine on tellitud projekteerimisettevõtjalt; 6) vallavalitsuse nimel vastavas ajalehes vähemalt üks kord aastas informatsiooni avaldamine kavatsetava üldplaneeringu kohta; 7) vallavalitsuse nimel vastavas ajalehes informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise kohta, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ja koha kohta; 8) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine; 9) üldplaneeringu projekti kooskõlastamise korraldamine; 10) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine; 11) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine; 12) kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringute arhiveerimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine; 13) detailplaneeringu koostamise vajalikkuse üle otsustamine ja projekteerimistingimuste määramine planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel. (2) Ehitus- ja planeerimisteenistuse pädevuses ehitusvaldkonna korraldamisel on: 1) projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine; 2) ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramine; 3) väikeehitiste püstitamise kooskõlastamine ehitise arhitektuurse sobivuse osas enne vallavalitsuse poolt ehitise püstitamiseks kirjaliku nõusoleku väljastamist; 4) olemasolevate hoonete välisilmet muutvate ja korteri siseste muudatuste ehitusprojektide kooskõlastamine. 5) ehitusloa ja kirjaliku nõusoleku taotluste menetlemine; 6) ehitise kasutusloa taotluse menetlemine; 7) ehitusgeoloogiliste ja –geodeetiliste tööde tulemuste säilitamine 8) kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine 9) ehitusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine 10) kasutusloa väljastamisega seotud dokumentide säilitamine 11) riiklikusse ehitisregistrisse andmete esitamine ja väljavõtete tegemine; 12) ehitusjärelevalve teostamine; 13) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 14) vajadusel ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 15) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 16) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 17) ettekirjutuste tegemine; 18) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist; 19) ehitise registreerimise menetlemine ehitusseaduse §15 ja teistel põhjendatud juhtudel, kui omanik ei taotle kasutusluba. 3. peatükk MAA-ALADE PLANEERIMINE § 6. Üldplaneering (1) Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu koostamise aluseks on kehtestatud maakonnaplaneering ja valla arengukava. Vallaosade planeeringute aluseks on valla üldplaneering. (2) Üldplaneeringu võib koostada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks, lähtudes planeerimisseaduse § 8 lõikes 3 sätestatud üldplaneeringu eesmärkidest; 2) huvitatud kohalike omavalitsuste vahelisel kokkuleppel valla ja vallaga piirnevate teiste valdade territooriumite või nende osade kohta. (3) Üldplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. (4) Üldplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valiku tegemisel. Olulise ruumilise mõjuga objekti üldplaneeringuga planeeritava maa-ala suuruse määrab maavanem koostöös vallavalitsusega ja kooskõlastab keskkonnaminister. (5) Üldplaneeringu algatab ja lähteülesande kinnitab vallavolikogu ning üldplaneeringu koostamist korraldab ehitus- ja planeerimisteenistus. (6) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele või projekteerimistingimustele detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel. (7) Lähteülesandega määratakse kindlaks üldplaneeringu graafilise osa koosseis ja graafilise materjali mõõtkava, samuti kooskõlastavate ametite, inspektsioonide ja muude asutuste nimekiri, valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks. (8) Üldplaneeringu kooskõlastamise korraldab vallavalitsus koostöös planeeringu koostajaga, vallavolikogu komisjonidega, naabervaldadega, asjasse puutuvate riiklike ametite, inspektsioonide ja asutustega ning valla territooriumil asuvate kaitsealade valitsejatega, samuti planeeringu järelevalvet teostava maavanema või Harju maavanema poolt planeerimisseaduse § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määratud asutuste ja ametiisikutega. (9) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, korratakse avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. § 7. Detailplaneering (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks oleva valla territooriumi osa kohta. Valla territooriumi osa on vastavalt vajadusele üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala. (2) Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib ehitus- ja planeerimisteenistus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu avalikustamist. (3) Detailplaneeringu algatamise ettepaneku võib teha igaüks, esitades vormikohase avalduse Saku vallavalitsusele. Avalduse vormi kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. (4) Avaldusele lisatakse: 1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (1:10 000); 2) taotletava planeeringuala geodeetiline plaan (selle olemasolul), mis hõlmab naaberkrunte 10-20 m ulatuses ümber planeeritava krundi perimeetri; 3) senise maakasutuse puhul maakasutusõigust ja hoonete omandiõigust tõendavad dokumendid (maa andmise otsus, maa looduses eraldamise akt, hooneregistri tõend vms); 4) kinnistu olemasolul kinnistusraamatu väljavõte; 5) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus või eskiislahendus, mis sõltuvalt taotluse iseloomust tuleb kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega. (5) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu lähteülesandes tuleb ära näidata üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus. (6) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus taotletakse detailplaneeringu koostamise finantseerimist Saku valla eelarve vahenditest, algatatakse detailplaneering ainult juhul, kui taotletava planeeringu koostamine on eelarves ette nähtud. (7) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus vaadatakse enne volikogule esitamist läbi vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjonis ning volikogu maa- ja olmekomisjonis. Üldplaneeringule vastava detailplaneeringu algatamise taotluse vaatab enne vallavalitsusele esitamist läbi vallavalitsuse projektide läbivaatamise komisjon. (8) Detailplaneeringu lähteülesandega määratakse kindlaks planeeringu otstarve ja eesmärgid, vastavus kehtivale üldplaneeringule, planeeringuala ulatus, põhilised arhitektuurilised ja muinsuskaitselised nõuded, detailplaneeringu graafilise osa koosseis ja jooniste mõõtkava, detailplaneeringu lihtsustatud korra rakendamine, samuti vajalikud kooskõlastused ja vallavalitsuse poolsed olulisemad tingimused. Ruumilisel planeerimisel lähtutakse järgnevast: 1) hajaasustuses on planeeritava ala minimaalne suurus 20 ha, va juhul kui tegemist on üksiku maaüksuse ehitusõiguse üksikasjade muutmise või täpsustamisega; 2) hajaasustuses oleva kinnistu jagamisel on ühe elamu ehitamiseks kavandatud maaüksuse minimaalne suurus 5 hektarit, metsamaal 8 hektarit ja õuemaa suuruseks kuni 5% maaüksuse pindalast; hajaasustuse säilitamise eesmärgil on kuni kolme maaüksuse hoonegruppide vahekaugus muust hoonestusest üle100 meetri; 3) tiheasustusala moodustamisel on elamu ehitamiseks kavandatud krundi minimaalne suurus 2400 m5, hoonestustihedus kuni kolm krunti hektari kohta, kõrghaljastusele ja/või sotsiaalobjektidele reserveeritud pind peab moodustama vähemalt 15% detailplaneeringu alast; (81)Vallavolikogu võib erandjuhul kaalutlusõigust rakendades käesoleva paragrahvi lõikes 8 määratud arvulisi tingimusi vähendada arvestades olulisi asjaolusid ja otstarbekust. (9) Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat. Lähteülesande aegumist arvestatakse kuni detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemiseni. Vanem kui kaks aastat olev lähteülesanne vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse vastavusse kehtiva seadusandlusega. (10) Ehitus- ja planeerimisteenistus koostab või tellib detailplaneeringu ning valmistab ette vallavanemale lepingu eelnõu huvitatud isikuga lepingu sõlmimiseks detailplaneeringu koostamise kohta ning huvitatud isik tellib detailplaneeringu koostamise pädevalt ettevõtjalt. Lepinguga määratakse vallavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. (11) Detailplaneeringu koostamise aluseks kasutatakse kuni kahe aasta vanust digitaalset topo-geodeetilist plaani. Arhiveerimiseks esitada üks eksemplar digitaalselt ja üks paberkandjal. (12) Ehitus- ja planeerimisteenistus korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteülesandes. Eskiisprojekti avalikule arutelule kutsutakse detailplaneeringu algatamise ettepaneku teinud isik, vajadusel tehnovõrkude valdajate esindajad ja detailplaneeringut kooskõlastavad spetsialistid. Eskiisprojektis esitatakse põhimõttelised lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse kohta. (13) Detailplaneeringu eskiisprojekti avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus ning arutelu käigus tehtud märkused ja ettepanekud. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (14) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Ehitus- ja planeerimisteenistusele kooskõlastamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja kirjalik seisukoht tehnovõrkude koondplaanile. 4. peatükk EHITUSVALDKONNA KORRALDAMINE § 8. Ehituslik projekteerimine (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. Vallavalitsus võib välja anda ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. (2) Ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt võivad lisaks käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. (3) Planeerimisseaduse § 3 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste määramise eelduseks on käesoleva ehitusmääruse § 7 lõike 8 punktides 2 ja 3 kirjeldatud tingimustele vastava maaüksuse või krundi olemasolu. (4) Vallavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata: 1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist; 2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnistu jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) aiandusühistute ehitiste püstitamist, rekonstrueerimist, ja/või kasutusotstarbe muutmist tingimusel, et ei muudeta krundi sihtotstarvet; 6) muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel; 7) kui naaberkruntide omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks. (5) Projekteerimistingimuste määramine avalikustatakse Saku valla veebilehel. (6) Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse ehitus- ja planeerimisteenistusele vallavalitsuse poolt kehtestatud vormil. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekteeritava ehitise lühikirjeldus või eskiisjoonised ja võimsus; 2) projekteeritava ehitise asukoha mõõtkavas plaan; 3) vajadusel tehnilised tingimused ehitise tehnovarustuse (reo- ja sadevete kanalisatsioon, drenaaž, vee-, soojus-, elektri-, sidevarustus jne) kohta. (7) Ehitusprojekti koostamiseks kuni 31. detsembrini 2002. a. kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt kehtestatud detailplaneeringu alale tuleb taotleda detailplaneeringu nõudeid täpsustavad projekteerimistingimused. (8) Naaberkinnistute omanikega kooskõlastamise vajadusel korraldab projekteerimistingimuste kooskõlastamist projekteerimistingimuste taotluse esitaja. Vallavalitsus määrab projekteerimistingimused pärast naaberkinnistute omanikega kooskõlastamist. (9) Projekteerimistingimuste kehtivusaeg on kaks aastat, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti. Projekteerimistingimuste pikendamise soovi korral tuleb taotleda uued projekteerimistingimused. (10) Ehitusprojekt on kohustuslik väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitsealal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks. (11) Ehitusprojekt koostatakse kehtival digitaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil mõõtkavaga 1:500, kui projekteerimistingimustega ei ole määratud teisiti. (12) Ehitusprojekt esitatakse ehitus- ja planeerimisteenistusele ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal kahes eksemplaris, millest originaalkooskõlastustega eksemplar arhiveeritakse vallaarhiivis.« § 9. Kirjalik nõusolek (1) Väikeehitise, mille ehitusalune pind on kuni 20 m2, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole vallavalitsuse nõusolek ega ehitusluba nõutav. Enne väikeehitise püstitamist tuleb ehitise asukoht ja arhitektuurne sobivus kooskõlastada ehitus- ja planeerimisteenistusega. Väikeehitise püstitamisest tuleb ehitus- ja planeerimisteenistusele teatada, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. (2) Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2 või muudetakse ehitise tehnosüsteeme. (3) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (4) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) ehitusprojekt, kui taotlejale on vastav nõue esitatud; 2) asendiplaaniline ehituskava; 3) asendiplaanilise ehituskava kooskõlastuste vajaduse määrab ehitus- ja planeerimisteenistus, kooskõlastamise korraldab taotluse esitaja. (5) Ehitusprojekti nõude esitab taotlejale ehitus- ja planeerimisteenistus, põhjendades seda ehitise ohutusest, detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt. § 10. Ehitusluba (1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral. (2) Ehitusloa taotlus esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (3) Ehitist ehitada sooviv taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) uusehitise puhul - maa omandi- või kasutusõigust tõendav dokument, krundi mõõdistamise dokumendid, ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt heakskiidetud ehitusprojekt; 2) ehitise laiendamise, rekonstrueerimise, tehnosüsteemide muutmise või ehitise lammutamise puhul - ehitise omandiõigust tõendav dokument, ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt heakskiidetud ehitusprojekt, ehitise kasutusluba ja hoone või rajatise ehitisregistrikaart; 3) tõend riigilõivu tasumise kohta. (4) Lisaks ehitisele, mille ehitamiseks on vajalik ehitusluba, võib sama ehitusloa taotlusega esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamise kohta. (5) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb lisada ehitise omandiõigust tõendav dokument ja ehitise lammutusprojekt. § 11. Ehitamine (1) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a määruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhul. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata. (2) Ehitamine peab toimuma vastavalt ehitusprojektile, kui taotlejale on vastav nõue esitatud. (3) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris registreeritud isikult. (4) Kaevetööde tegemiseks tuleb taotleda kaevetöödeluba Saku Vallavalitsuselt. (5) Piiret võib rajada ilma ehitusprojektita ja ehitusloata. Piirete lahendus tuleb kooskõlastada ehitus- ja planeerimisteenistuses. (6) Ehitisele vaivundamendi rajamise korral hoonestusega piirneval alal kuni 500 m ulatuses tuleb kasutada tehnoloogiat, mis võimalikult vähe kahjustab ja häirib ümbritsevat keskkonda. (7) Korterelamute korterisisesed ümberehitustööd tuleb kooskõlastada ehitus- ja planeerimisteenistuses. (8) Inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtlikuks muutunud ehitise omanik peab sellise ehitise ettekirjutust ootamata likvideerima avariiohtliku olukorra. Järgnevas tegevuses juhindub omanik kehtivast seadusandlusest. (9) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise ehitamise korra ja tingimused, kasutamise aja, likvideerimise viisi ja tähtpäeva kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. § 12. Monumentaalkunsti- ja väikevormide püstitamine ning hoonete välisilme muutmine (1) Käesolev regulatsioon on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes soovivad püstitada või paigaldada monumentaal- või väikevorme üldkasutatavale territooriumile või muuta hoonete välisilmet. (2) Üldkasutatavale territooriumile paigaldatakse monumendid, skulptuurid, mälestusmärgid või -tahvlid vallavalitsuse korralduse alusel. Korralduse eelnõu valmistab ette ehitus- ja planeerimisteenistus. (3) Üldkasutataval territooriumil asuvad monumendid, skulptuurid jms kunstiteosed peavad olema varustatud eestikeelse ilmastikukindla teabetahvliga teose nimetuse ja autori kohta. (4) Monumentide, skulptuuride ja mälestusmärkide paigaldamiseks esitatakse ehitus- ja planeerimisteenistusele vabas vormis avaldus, millele on lisatud: 1) mõõtkavas asendiplaan; 2) monumendi, skulptuuri või mälestusmärgi lahendus; 3) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus; 4) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek. (5) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil kooskõlastatakse eelnevalt ehitus- ja planeerimisteenistusega. (6) Hoonele uue kujundusega välisuste ja akende paigaldamine, fassaadielementide (sildid, viidad, päikesevarjud, varikatused jms) paigaldamine või muul viisil hoone välisilme muutmine, tiheasustusalal oleva ehitise värvitooni muutmine lubatud pärast värvi- või muudatuste lahenduse kooskõlastamist ehitus- ja planeerimisteenistuse poolt. Kinnismälestisel, selle kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal on vajalik eelnev kooskõlastamine muinsuskaitseametiga. (7) Ehitus- ja planeerimisteenistus kooskõlastab hoone värvipassi. Ehitusloa taotlemisel antakse hoone välisfassaadide värvilahendused projekti mahus. (8) Rõdude ja lodžade kinniehitamine toimub sellekohase ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. 5. peatükk EHITISE KASUTAMINE § 13. Ehitise kasutusloa taotlus (1) Valminud ehitise kasutuselevõtmiseks või ehitise kasutusotstarbe muutmiseks esitatakse vallavalitsusele ehitise kasutusloa taotlus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud vormi kohaselt paberkandjal. Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest. (2) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa või registreerimise taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt. (3) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab vallavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi. (4) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja. § 14. Ehitise ülevaatus (1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas. Kasutusloa taotleja esitab vallavalitsusele järgmised dokumendid: 1) vormikohane kasutusloa taotlus 2) ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud, või ehitise mõõdistusprojekt enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitise korral; 3) ehitise mahamärkimise akt (uusehitisel); 4) ehitustööde päevikud; 5) kaetud tööde aktid; 6) teostus- ja kontrollmõõdistamise joonised; 7) tehnovõrkude valdajate õiendid ja load kasutamise alustamiseks; 8) tehniliste seadmete ja süsteemide katsetuste aktid; 9) joogivee analüüs; 10) prügiveoleping; 11) tehnosüsteemide liitumislepingud; 12) tõend riigilõivu tasumise kohta. (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi ehitus- ja planeerimisteenistus. Nimetatud teenistus määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavate isikute ja institutsioonide loetelu ja teeb neile ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel. Ühepereelamute, taluhoonete, suvilate, aiamajade, individuaalgaraažide, elamute majapidamishoonete, väikesemahuliste rajatiste (alajaamad, pumbamajad, laadimisestakaadid, kommunikatsioonid) ülevaatusel võib loobuda ehitaja ja projekteerija kaasamisest ülevaatusele. (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikuga kooskõlastatud ajal. (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult. (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud ametiisikud. Akti vormi kehtestab vallavalitsus. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja institutsioonide esindajate kirjalikud arvamused. (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse läbiviija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest. § 15. Ehitise mõõdistusprojekt (1) Ehitise mõõdistusprojekt koostatakse enne 1995. aasta 22. juulit õiguslikul alusel püstitatud ehitisele kasutusloa taotlemiseks või ajavahemikul 22. juulist 1995 kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele kasutusloa taotlemiseks. (2) Ehitise mõõdistusprojekt koosneb arhitektuursetest ja ehituslikest joonistest, mis on mõõdetud faktiliselt ehitatud ehitise ülesmõõdistamise teel. Ehitise mõõdistusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid andmekogude seaduse tähenduses. (3) Ehitise kasutusloa taotlemisel esitatakse vallavalitsusele majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele vastav mõõdistusprojekt kahes eksemplaris. (4) Ehitise mõõdistusprojekti kooskõlastamise vajaduse määrab ehitus- ja planeerimisteenistus. § 16. Ehitise kasutusluba (1) Ehitist võib kasutada ainult kasutusloas või registreeritud ehitise teatises näidatud otstarbel. (2) Ehitise kasutusluba antakse pärast ehitise ülevaatamist, ülevaatuse käigus tehtud ettekirjutuste täitmist, käesoleva määrusega määratletud ehitusdokumentatsiooni üleandmist vallavalitsusele, prügiveolepingu esitamist ja tingimusel, et hoonele või piirdele on kinnitatud aadressi tähistav silt. (3) Ehitise või selle osa kasutamise otstarbe muutmiseks peab omanik taotlema uue kasutusloa või ehitise registreerimise. (4) Kasutamise otstarbe muutmise avalduse laekumise järel määrab ehitus- ja planeerimisteenistus ehitusprojekti või detailplaneeringu koostamise vajaduse ning kasutamise otstarbe muutmise võimaliku ulatuse. Uue kasutusloa väljastamine või ehitise registreerimine otsustatakse kooskõlas kehtiva planeeringuga vallavalitsuse korraldusega. Krundi sihtotstarbe muutmine otsustatakse detailplaneeringu või maakorralduskavaga ja registreeritakse riigi maakatastris. § 17. Nõuded olemasolevatele ehitistele (1) Õigusliku aluseta püstitatud ehitise ehitus- või kasutusloa väljastamisest või ehitise registreerimisest keeldumise korral määrab seadusjärgse tegevuse ehitus- ja planeerimisteenistus. (2) Kui ehitus- või kasutusluba ei anta või ei registreerita ehitist, on omavolilise ehitise omanik kohustatud ehitise omal kulul likvideerima vallavalitsuse määratud ametniku ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. § 18. Ehitiste korrashoid (1) Ehitise omanik on kohustatud omavolilise ehitise või inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise lammutama või viima vastavusse ehitisele esitatavate nõuetega hiljemalt ehitus- ja planeerimisteenistuse ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. (2) Ehitisel peab olema projektile vastav korrastatud ja hooldatud välimus. Hoonete välisseinte kate, aknad, uksed, karniisid, vihmaveetorud ja muud fassaadielemendid peavad olema terved ja hooldatud. 6. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE § 19. Rakendussätted (1) Määruses nimetatud taotluste ja avalduste vormid, mille kehtestamise kohta vastavas sättes viide puudub, on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. (2) Määruse § 7 lõike 8 punkt 2 ei laiene enne käesoleva määruse jõustumist algatatud detailplaneeringutele, millised on 31.detsembriks 2005.a detailplaneeringu menetlemisel läbinud eskiisi avaliku arutelu ja saanud vallavalitsuse poolse heakskiidu. (3) Määruse § 7 lõike 8 punkt 2 ei laiene ajavahemikul 20. november 2003.a kuni käesoleva määruse jõustumiseni moodustatud maaüksustele minimaalse suurusega 2 hektarit. Nimetatud maaüksustele on võimalik taotleda projekteerimistingimusi kahe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. (4) Enne käesoleva määruse jõustumist algatatud detailplaneeringute lähteülesannete väljastamisel lähtutakse kuni 31.detsembrini 2005.a Saku vallavolikogu 13.novembri 2003.a määrusega nr 20 kinnitatud ehitusmääruses sätestatust. Pärast eelnimetatud kuupäeva lähtutakse detailplaneeringute lähteülesannete väljastamisel käesolevast määrusest. (5) Käesoleva määruse rikkumine toob kaasa Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutuse. (6) Tunnistada kehtetuks Saku Vallavolikogu 13. novembri 2003. a. määrus nr. 20 «Saku valla ehitusmääruse kinnitamine». (7) Määrus jõustub 01. juulil 2005. a. Vallavolikogu aseesimees volikogu esimehe ülesannetes Marianne RANDE