Rahandusminister — Rahandusministri 24. detsembri 1997. a määruse nr 92 «Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormide ja täitmise korra kinnitamine» muutmine — RTL, 172, 2506

Tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 ja 393) paragrahvi 27 lõike 4 ja sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; 61, 982; 113/114, 1875 ja 1876; 1999, 29, 397; 71, 685; 82, 749; 87, 789; 88, 806) paragrahvi 10 lõike 5 alusel määran: § 1. Teha rahandusministri 24. detsembri 1997. a määruses nr 92 «Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormide ja täitmise korra kinnitamine» (RTL 1998, 20, 128; 381, 1632) järgmised muudatused: 1. Täiendada korda punktiga 7.2 järgmises sõnastuses: «7.2. Residendist füüsilisel isikul on õigus oma tulust maha arvata mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes on Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määrusega nr 162 «Tulumaksuga mittemaksustatavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja koostamise kord» (RT I 1996, 48, 946 ja 947; 1999, 59, 615; 76, 718) kehtestatud tingimustel ja korras kantud «1999. aastal tulumaksuga mittemaksustatavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja» (RT I 1999, 9, 142; 20, 333; RTL 1999, 78, 977; 123, 1700 ja 1702), ning riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse kultuuri-, spordi-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustele tehtud annetused, kuid mitte rohkem kui 5% maksustamisperioodi tulust, millest on maha arvatud makstud elatis ja käesoleva korra punktides 6 ja 7 sätestatud mahaarvamised.» 2. Tunnistada kehtetuks punkt 8. 3. Asendada punkti 9 tekst järgmise tekstiga: «9. Tuludeklaratsioonis tehtud ümberarvestuste tulemusena maksmisele kuuluva maksusumma kohta väljastab maksukorralduse seaduse § 21 alusel maksuameti kohalik asutus maksuteate, mille alusel maksumaksja tasub nõutud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks maksuameti kohaliku asutuse pangakontole. Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni.» 4. Täiendada punkti 10 esimest lõiku pärast sõnu «1. juuliks» sõnadega «tuludeklaratsioonil märgitud pangakontole.» 5. Jätta välja punkti 10 teine lõik. § 2. Asendada tuludeklaratsiooni vormid A, T, Tl, E, V, El ja Vl uute vormidega (lisatud). § 3. Kehtestada vormi E lisa 4 «Ettevõtluse tulu ületavate tulumaksuseaduse § 181 sätestatud mahaarvamiste arvestus» (lisatud). § 4. Kehtestada vorm FESD «Ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku sotsiaalmaksu aastadeklaratsioon» (lisatud). § 5. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Vormi A täitmine: 1. füüsiline isik, kes deklareerib oma tulusid üksinda, täidab vormi viimase veeru «Kokku». Kui abikaasad esitavad ühise tuludeklaratsiooni, täidetakse kõik kolm veergu («MM», «AK», «Kokku»); 2. rida 5 täidetakse abivormi T veeru 6 andmete alusel; 3. real 5.1 näidatakse ravikindlustuse hüvitis; 4. rida 6 täidetakse abivormi E rea 10 alusel; 5. rida 7 täidetakse abivormi V rea 3 alusel; 6. real 8 näidatakse kõik mitteriiklikud pensionid ja stipendiumid, mis ei ole tulumaksust vabastatud vastavalt TMS § 9 lg 2 p-le 4; 7. real 9 näidatakse saadud, kohtu poolt väljamõistetud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist, millest postikulusid maha ei arvata; 8. rida 10 täidetakse abivormi T1 veeru 10 andmete alusel; 9. real 11 näidatakse muud maksustatavad tulud, mida ei ole eespool nimetatud (toetused, kompensatsioonid, preemiad jms, mis ei ole saadud tööandjalt), sealhulgas 26% maksustatavad intressid ja tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel saadud väljamaksed; teadaoleva investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud summad; tulu vara rentimisest juhul, kui rentimine ei ole ettevõtlus; osaniku tulu ettevõtte täielikul likvideerimisel, jne; 10. real 11.1 näidatakse 26% maksustatavad tulud kokku: rida 5+rida 6+ rida 7+rida 8+rida 9+rida 10+rida 11; 11. real 12 näidatakse 10% maksustatavad tulumaksusoodustusega pensionikindlustuse lepingu alusel ja pensionifondist saadud väljamaksed; 12. real 13.2 näidatakse kohtuotsuse alusel makstud või kinnipeetud elatise summa enne tulumaksu kinnipidamist; 13. rida 13.3 täidetakse vastavalt tuludeklaratsiooni täitmise korra punktile 6; 14. read 13.4 ja 13.5 täidetakse vastavalt tuludeklaratsiooni täitmise korra punktile 7; 15. rida 13.6 täidetakse vastavalt tuludeklaratsiooni täitmise korra punktile 7.1; 16. rida 13.7 täidetakse vastavalt tuludeklaratsiooni täitmise korra punktile 7.2; 17. rida 15.1 täidetakse abivormi T veeru 7 andmete alusel; 18. rida 15.2 täidetakse abivormi E ridade 11 ja 13 alusel; 19. real 16.1 deklareeritakse dividenditulu, mis on saadud Eestis registreeritud ettevõttelt ja mis on maksustatud TMS § 32 alusel; 20. real 16.2 näidatakse mitteriiklikud stipendiumid, mis TMS § 9 lg 2 p 14 alusel ei kuulu residendist maksumaksja tulu hulka Vabariigi Valitsuse 27. detsembri 1994. a määrusega nr 484 «Mitteriiklike stipendiumide tulumaksust vabastamine» (RT I 1995, 2/3, 23; 12, 125) kehtestatud tingimustel ja korras; 21. mitteresident ei täida ridu 3.1–3.5 ja 4.1. Rida 6 täidetakse vormi E1 rea 10 alusel. Rida 7 täidetakse vormi V1 rea 3 alusel. Rida 15.2 täidetakse vormi E1 ridade 11 ja 13 alusel. Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Vormi T täitmine: 1. veerus 6 näidatakse tööandja(te)lt saadud palk, preemiad ja muud tasud; 2. elatise maksja näitab palga koos makstud elatisega; 3. väljamakse tegija(te)lt saadud ja TMS § 33 järgi maksustatavaid erisoodustusi ei deklareerita; 4. veerus 7 näidatakse aasta jooksul tööandja(te) poolt kinnipeetud tulumaks. Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Vormi T 1 täitmine: 1. vormis T1 deklareeritakse välisriigis saadud maksustatavad tulud (välja arvatud TMS § 9 lg 2 nimetatud). Välisriigis saadud tulu arvutatakse Eesti kroonidesse tulu saamise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel. Välisriigis kinnipeetud (makstud) tulumaks võetakse Eesti Vabariigis arvesse TMS § 30 sätestatud korras; 2. veerus 9 näidatakse vastavas valuutas välisriigi tööandja(te)lt saadud palk, preemiad ja muud tasud, mitteresidendilt saadavad dividendid ja intressid ning muud välisriigis saadud tulud; 3. veerus 10 näidatakse veerus 9 toodud summad Eesti kroonides vastavalt punktile 1; 4. veerus 11 näidatakse vastavas valuutas väljamaksetelt kinnipeetud või makstud tulumaks; 5. veerus 12 näidatakse veerus 11 toodud summad Eesti kroonides vastavalt punktile 1. Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Vormi E täitmine: 1. vormi E täidab resident – ettevõtlusega tegelev füüsiline isik. Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt temale kuuluvate väärtpaberite võõrandamist, samuti temale kuuluva vara rentimist ilma rendileandja poolse hooldus- ja remondikohustuseta; 2. real 1 näidatakse kõik ettevõtlusest saadud tulud, k. a TMS § 36 järgi kasu varaga seotud kindlustusjuhtumite ja vara sundvõõrandamise korral; 3. ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes kasutab kassapõhist raamatupidamisarvestust, deklareerib oma ettevõtluse tulud ja kulud vormil E; 4. ridadel 2.1 kuni 2.10 näidatakse ettevõtlusest saadud tuludest maha arvatavad tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused; 5. real 2.1 näidatakse ettevõtluses kasutatava põhivara soetamismaksumus, parendused ja täiendused või maksuamortisatsioon. Ettevõtluses osaliselt kasutatava põhivara soetamismaksumus, parendus- ja täienduskulud võib maha arvata proportsionaalselt ettevõtluses kasutatava osaga. Kulutusi, mille puhul kulutuse suhe maksumaksja ettevõtlusega ei ole selge, maha arvata ei saa. Maksuamortisatsiooni arvestamiseks täidetakse tabel 1; 6. ridadel 2.2–2.3 näidatakse tasutud summad olenemata sellest, millal kaup või teenus ettevõtluses kasutatakse; 7. real 2.4 näidatakse töötajatele makstud palk ja muud tasud enne tulumaksu kinnipidamist; 8. real 2.5 näidatakse töötajate eest maksustamisperioodil tasutud sotsiaalmaksu summad; 9. real 2.6 näidatakse makstud sotsiaalmaksu summa; 10. real 2.7 näidatakse makstud riiklikud maksud, välja arvatud tulumaks. Samuti ei kanta kuludesse TMS § 33 alusel tasutud tulumaksu; 11. real 2.8 näidatakse täiendus- ja ümberõppe kulud vastavalt TMS § 13; 12. rida 2.9. Kuludesse kantakse maksustamisperioodil tasutud intressid; 13. real 2.10 näidatakse TMS § 18 sätestatud põhivara parendamiseks ja täiendamiseks tehtud kulusid kuni 5% ulatuses põhivara või selle kogumi korrigeeritud maksumusest juhul, kui real 2.1 on arvestatud amortisatsiooni. Siin näidatakse ka ettevõtluses kasutatava varaga seotud kindlustusmaksed jne; 14. rida 3. Netotulu (rida 1 – rida 2): ettevõtluse tulud, millest on tehtud tulumaksuseadusega lubatud mahaarvamised. Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes kasutab oma ettevõtluses tekkepõhist raamatupidamisarvestust, täidab ettevõtte tuludeklaratsiooni kuni reani «Korrigeeritud kasum» (rida 10), viimane kaasa arvatud, mis kantakse vormi E reale 3. Vormile E lisatakse ettevõtte tuludeklaratsioon koos lisadega; 15. real 4.1 näidatakse vastavalt TMS § 15 lubatud ettevõtlusega otseselt mitteseotud kulud, kuid mitte enam kui 2% real 3 «Kokku» näidatud summast; 16. real 4.2 näidatakse vastavalt TMS § 19 tehtud annetused, kuid mitte rohkem kui 10 % rea 3 veerus «Kokku» näidatud summast; 17. real 4.2.1 näidatakse Eestis registreeritud erakondadele pärast 1. juulit 1999. a tehtud annetused 50 000 krooni ulatuses, kuid mitte rohkem summast: rida 3 – rida 4.1 – rida 4.2 veerus «Kokku»; 18. real 4.3 näidatakse TMS § 181 alusel Vabariigi Valitsuse 4. mai 1999. a määrusega nr 144 (RT I 1999, 45, 516) määratud piirkondades lubatud mahaarvamised vastavalt tabelis 3 toodud andmetele, kuid mitte rohkem summast: rida 3 – rida 4.1 – rida 4.2 – rida 4.2.1 veerus «Kokku»; 19. real 5 näidatakse maksustamisperioodi maksustatav tulu realt 3, mida on vähendatud ridadel 4.1 kuni 4.3 kajastatud summade võrra; 20. real 6 näidatakse TMS § 9 lg 2 p 18 sätestatud maksuvaba tulu kuni 45 000 krooni; 21. rea 8 veerg 3 täidetakse rea 5 veeru 3 alusel, sama rea veerg 4 = rea 5 veerg 4 – rea 6 veerg 4; 22. real 9.1 näidatakse vastavalt TMS § 21 maksustamisperioodil kustutamisele kuuluv eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa, mis saadakse käesoleva vormi tabeli 2 rea 7 veerust 4, kuid mitte rohkem kui real 8 näidatud positiivne arv; 23. real 9.2 näidatakse ettevõtluse tulu ületavad TMS § 181 sätestatud mahaarvamised, mis saadakse käesoleva vormi tabeli 4 rea 3 veerust 4, kuid mitte rohkem kui rida 8 – rida 9.1 positiivne arv; 24. real 9.3 näidatakse TMS § 181 lg 4 põhivara soetamise, parendamise, täiendamise ja paigaldamise kulud, kui need olid maksustatavast tulust maha arvatud ja põhivara müük toimus kahe aasta jooksul pärast eespool nimetatud toiminguid; 25. real 10 näidatakse maksustatav tulu, kus positiivne arv kantakse vormi A reale 6, aga edasikantavad tuludest suuremad kulud kantakse tabeli 2 rea 5 veergu 5; 26. read 3, 4.1, 4.2, 4.2.1, 4.3, 5 ja read 8–13. Täidetakse veerg «Kokku», kui maksustamisperioodil on tegeldud põllumajandusliku ja muud liiki ettevõtlusega. Veerg «Kokku» täidetakse ka juhul, kui on tegeldud ainult üht liiki ettevõtlusega. Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Tabeli 1 täitmine: 1. rida 1. Põhivara korrigeeritud maksumus eelmise maksustamisperioodi viimase kuupäeva seisuga. Nimetatud maksumus saadakse eelmise maksustamisperioodi maksuamortisatsiooni tabeli realt 9; 2. rida 2. Maksustamisperioodil soetatud põhivara objektide soetamismaksumus, millest on maha arvatud maksustamisperioodil müüdud põhivara objektide müügihind; 3. rida 3. Põhivara maksumus enne parendusi (rida 1 + rida 2); 4. rida 4. Oma või renditud põhivarale tehtud parendamise ja täiendamise kuludeks loetakse kulud, mis võimaldavad saavutada põhivara kasuliku eluea pikenemist, tootmisvõimsuse kasvu, toodete kvaliteedi paranemist, tootmiskulude vähenemist; 5. rida 5. 5% real 1 näidatud summast. Iga summat, mis real 4 ületab real 5 näidatud summat, loetakse parenduseks ja lisatakse põhivara maksumusele (kogumile); 6. rida 6. Põhivara maksumusele lisatud parenduskulud; 7. rida 7. Põhivara maksumus maksuamortisatsiooni arvutamiseks. Summa saadakse rida 3 + rida 6. Kui kogumi saldo on negatiivne, siis loetakse antud real olev summa võrdseks nulliga ning nimetatud summa võrra suurendatakse vormi E rea 1 ettevõtluse tulude summat. I amortisatsioonigrupi põhivara müügi korral kirjutatakse antud reale null; 8. rida 7.1. Amortisatsiooni määr protsentides vastavalt tulumaksuseaduse § 17 lubatud piirmäärades: I grupi põhivaralt – kuni 8% maksustamisperioodil eraldi iga põhivara kohta, II grupi põhivaralt – kuni 40% maksustamisperioodil põhivara kogumi kohta; 9. rida 8. Arvutatud maksuamortisatsioon, mis kantakse vormi E reale 2.1; 10. rida 9. See summa kantakse järgneva maksustamisperioodi maksuamortisatsiooni tabeli reale 1. Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Tabeli 2 täitmine: 1. maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil tuludest suuremate kulude edasikandmine kuni viiele järgnevale maksustamisperioodile tulumaksuseaduse § 21 sätestatud korras; 2. veerg 2. Edasikantavad kulud võetakse arvele ja kustutatakse aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale; 3. veerus 3 näidatakse ettevõtluse tuludest suuremate kulude kustutamata osa eelmise aasta tabeli 2 veeru 5 andmete alusel; 4. veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluvad eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate kulude osa. Rea 7 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 9.1. Siin näidatud summa ei saa ületada vormi E real 8 näidatud positiivset summat; 5. veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad kulud. Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Tabeli 3 täitmine: 1. veerus 2 nimetatakse maksustamisperioodil soetatud, parendatud või täiendatud ettevõtluses kasutatav amortiseeritav põhivara, v. a riiklikku autoregistrisse kantud mootorsõidukid või põhivara, mille soetamismaksumus ei ületa 5000 krooni. Masinate ja seadmete puhul tuleb ära märkida ka tüübi (mudeli, seeria) tähis. Seadmete paigaldamisel tuleb näidata ka koht, kuhu seade on paigaldatud; 2. veergudes 3 ja 4 näidatakse vastavalt I ja II grupi põhivara soetamismaksumus ja kuu, millal vara soetati. Kapitalirendi lepingu (liisingu) alusel kasutatava vara soetamismaksumuseks loetakse maksustamisperioodil tasutud väljaostumaksete summa; 3. veerus 5 näidatakse maksustamisperioodil põhivarale tehtud parenduste/ täienduste kulud ja kuu, millal nende eest tasuti; 4. veerus 6 näidatakse summa, mille võrra on vähendatud maksustamisperioodi maksustatavat tulu. Summa kantakse vormi E reale 4.3, kuid mitte rohkem summast: vormi E rida 3 – rida 4.1 – rida 4.2 – rida 4.2.1 veerus «Kokku». Summa, mis ületab vormi E reale 4.3 kantavat summat, näidatakse tabeli 4 rea 2 veerus 5; 5. veerus 7 näidatakse soetatud, parendatud või täiendatud vara asukoha täpne aadress (linn, vald, küla, tänav, maja nr). Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Tabeli 4 täitmine: 1. maksumaksjal on lubatud maksustamisperioodil ettevõtluse maksustatavat tulu ületavate TMS § 181 alusel sätestatud mahaarvamiste edasikandmine kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile TMS § 21 sätestatud korras; 2. veerg 2. Edasikantavad mahaarvatavad summad võetakse arvele ja kustutatakse aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale; 3. veerus 3 näidatakse mahaarvamiste kustutamata osa; 4. veerus 4 näidatakse maksustamisperioodil kustutamisele kuuluvad eelmistest maksustamisperioodidest edasikantavate mahaarvamiste osad. Rea 3 veerus 4 näidatud summa kantakse vormi E reale 9.2. Siin näidatud summa ei saa ületada vormi E real 8 näidatud positiivset summat, mida on vähendatud real 9.1 näidatud summa võrra; 5. veerg 5. Järgmisele maksustamisperioodile edasikantavad mahaarvamised (veerg 3 – veerg 4). Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Vormi V täitmine: 1. Vormil V näidatakse kasu, mis on saadud: – ehitise või korteri (sealhulgas poolelioleva ehitise või korteri) kui kinnis- või vallasasja müügist, mida maksumaksja kuni müümiseni ei kasutanud alalise või peamise elukohana või mis ei läinud tema omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel; – suvila või aiamaja kui kinnis- või vallasasja müügist, mis oli maksumaksja omandis alla kahe aasta; – maa võõrandamisest, mis ei läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel; – väärtpaberite, sealhulgas osakute ja õiguste müügist; – muu vara, mis ei olnud isiklikus tarbimises, müügist. 2. Vara müügi kuludeks on võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused. 3. Vara müügist saadud tulu kuulub maksustamisele kogu ulatuses, kui varal puudub soetamismaksumus (TMS § 2 p 8 mõistes) ning vara müük ei ole vastavalt TMS-le tulumaksuvaba. Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuse arvutamisel võetakse aluseks erastamisväärtpaberite keskmine turuhind vara soetamise päeval. Keskmine turuhind on Tallinna Väärtpaberibörsil fikseeritud erastamisväärtpaberi sulgemishind. 4. Soetamismaksumus on vara omandamiseks tehtud kulutused, sh makstud komisjonitasud ja lõivud. Juhul kui omandati pooleliolev ehitis (maja, korter jms) ning selle ehitamine jätkus, siis dokumentaalselt tõestatud ehituskulud, kaasa arvatud eelmistel maksustamisperioodidel ehitise omandaja tehtud kulutused, lubatakse soetusmaksumusele juurde arvata. 5. Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite, sealhulgas osakute soetamismaksumuse arvutamisel võib kasutada FIFO meetodit (võõrandamine toimub sisseostu järjekorras) või kaalutud keskmise meetodit (võõrandamise päeval olemasolevate väärtpaberite kogu soetamismaksumus jagatuna nende kogusega). Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Kinnitatud rahandusministri 9. detsembri 1999. a määrusega nr 102

Vormi FESD täitmine: 1. sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooni vormi FESD esitab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik elukohajärgsele maksuameti kohalikule asutusele maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks; 2. real 3.1 vastab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik jaatavalt juhul, kui ta töötas maksustamisperioodil tööandja juures töö- või teenistuslepingu alusel ning tal on tööandja tõend vormil TSM «Füüsilisele isikule tehtud väljamaksed, nendelt kinni peetud tulumaks ning makstud tulumaks» (kinnitatud rahandusministri 27. augusti 1998. a määrusega nr 67 – RTL 1998, 273/274, 1126; 329/330, 1350; 1999, 155, 2172) tema eest arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta; 3. real 3.2 vastab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik jaatavalt juhul, kui ta oli maksustamisperioodil riikliku pensioni saaja; 4. rida 3.3. Isik, kes alustas või lõpetas ettevõtluse maksustamisperioodil, näitab ettevõtluse alustamise või lõpetamise kuupäeva; 5. real 3.4 märgib ettevõtlusega tegelev füüsiline isik maksustamisperioodi kuude arvuks 12, kui ta ei ole maksustamisperioodil ettevõtlust alustanud või lõpetanud. Kui maksumaksja alustas ettevõtlust või lõpetas selle maksustamisperioodi kestel, märgib ta real 3.4 maksustamisperioodil tegutsetud kuude arvu. Kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik alustab ettevõtlust enne 15. kuupäeva (viimane kaasa arvatud), loetakse kuu tegutsemise kuuks. Kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik lõpetas oma tegevuse ettevõtjana pärast 15. kuupäeva, loetakse kuu tegutsemise kuuks; 6. read 4.1 ja 4.2 täidab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes ei ole TMS § 27 lõike 3 alusel kohustatud esitama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni. Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes esitab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, alustab sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooni osa 4 «Sotsiaalmaksu arvestus» täitmist alates reast 4.3. Ühise tuludeklaratsiooni esitamisel loetakse sotsiaalmaksu maksjaks ettevõtlusega tegelevat füüsilist isikut; 7. real 4.1 näidatakse maksustamisperioodi ettevõtluse tulu TMS tähenduses; 8. real 4.2 näidatakse TMS lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised; 9. real 4.3 näidatakse maksustamisperioodi sotsiaalmaksuga maksustatav ettevõtluse tulu, millest on tehtud TMS lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised (rida 4.1 – rida 4.2). Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes esitab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, täidab rea 4.3 «Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni» vormi E rea 10 alusel; 10. real 4.4 näidatakse sotsiaalmaksuga maksustatavalt summalt ehk real 4.3 näidatud positiivselt tulemilt arvutatud sotsiaalmaks. Kui real 4.3 on näidatud negatiivne ettevõtluse tulem, märgitakse real 4.4 arvutatud sotsiaalmaksuks null; 11. real 4.5 näidatakse tööandja poolt maksustamisperioodil arvestatud sotsiaalmaks tõendi vorm TSM alusel; 12. real 4.6 näidatakse sotsiaalmaksu minimaalne kohustus. Ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kasutab selleks ühte alljärgnevatest variantidest: 1) variant a – täidab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kes oli maksustamisperioodil riikliku pensioni saaja. Tema näitab real 4.6 null; 2) variant b – täidab ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, kui tema eest maksis maksustamisperioodil sotsiaalmaksu ka tööandja ja nimetatud isiku ettevõtlusest saadud tulu (sotsiaalmaksuga maksustatav ettevõtluse tulu rida 4.3) on maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summast väiksem (1999. aastal alla 15 000 krooni). Negatiivse tulemi puhul näidatakse real 4.6 null; 3) variant c – täidetakse järgmistel juhtudel: – ettevõtlusega tegelev füüsiline isik ei olnud maksustamisperioodil riikliku pensioni saaja; – ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest ei maksnud sotsiaalmaksu tööandja; – ettevõtlusega tegeleva füüsilise isiku eest maksis sotsiaalmaksu tööandja, kuid tema ettevõtlusest saadud tulu oli suurem kui maksustamisperioodi kuude palga alammäärade summa; 13. real 4.8 näidatakse ettevõtluse tulult maksmisele kuuluv sotsiaalmaks, kuid mitte vähem kui real 4.6 ja mitte rohkem kui real 4.7 näidatud summast; 14. real 4.9 näidatakse maksustamisperioodil makstud avansilised maksed; 15. real 4.10 näidatakse juurdemaksmisele või tagastamisele kuuluv sotsiaalmaks; 16. taotlus – täidetakse, kui ettevõtlusega tegelev füüsiline isik taotleb enammakstud sotsiaalmaksu tagastamist ja/või selle kandmist teiste riiklike maksude katteks. Taotluse punkt 1 täidetakse juhul, kui soovitakse enammakstud sotsiaalmaksu summa osalist või täielikku tagastamist taotluses märgitud pangakontole. Taotluse punkt 2 täidetakse juhul, kui soovitakse enammakstud summa osalist või täielikku kandmist teiste riiklike maksude katteks; 17. sotsiaalmaksu aastadeklaratsioonis tehtud ümberarvutuse tulemusena maksmisele kuuluva maksusumma kohta väljastab maksukorralduse seaduse § 21 alusel maksuameti kohalik asutus maksuteate, mille alusel maksumaksja tasub nõutud summa hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks Maksuameti pangakontole; 18. sotsiaalmaksu aastadeklaratsiooni järgi tagastamisele kuuluv maksustamisperioodil enammakstud maksusumma tagastatakse ja/või kantakse teise riikliku maksu võla katteks sotsiaalmaksu aastadeklaratsioonis või eraldi esitatud taotluse alusel. Enammakstud maksusumma tagastatakse maksustamisperioodile järgneva aasta 1. juuliks taotluses näidatud pangakontole; 19. maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni.