Legislator Case Law & Legislation
928623 EE

Narva Linnavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Narva linnas — KO, 190, 1897

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Narva Linnavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Narva linnas — KO, 190, 1897

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1 ja § 22 lõige 1 punkt 5, sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõige 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1 Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kinnitatakse linna eelarvest hooldajatoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses hooldajatoetuse saamise tingimustele ning, kelle enda ja tema hooldusel oleva inimese elukoht on Eesti rahvastiku registri andmetel Narva linn. (2) Hooldajatoetuse eelarve ja vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks. § 2 Põhimõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi põhimõisteid: 1) hooldajatoetus on hooldust vajava toimetulekuraskustes 18-aastase ja vanema isiku hooldajale antav igakuine rahaline toetus; 2) hooldaja on perekonnaseaduse alusel hooldajaks või eestkostjaks määratud teovõimeline isik; 3) hooldatav on hooldusel või eestkostel olev 18-aastane ja vanem isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi; 4) hindamisinstrument on küsimustik, mille alusel selgitakse välja hooldusvajadus. 2. peatükk HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE JA HINDAMINE § 3 Hooldajatoetuse maksmise juhud (1) Hooldajatoetust määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale isikule vastavalt käesoleva korra sätetele. (2) Ühel hooldajal on õigus saada hooldajatoetust kuni kahe hooldatava hooldamise eest. (3) Hooldajatoetust ei maksta hooldajale: 1) kes töötab või õpib statsionaarses õppevormis 2) kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus välja arvatud juhtudel, kui hooldatav vajab ööpäevaringselt hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet; 3) kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) alusel raske või sügav puue. § 4 Hooldusvajaduse väljaselgitamine (1) Hooldusvajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi abil. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võetakse aluseks isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni või arstliku ekspertiisi otsuse nende dokumentide olemasolul. § 5 Hooldajatoetuse taotlemine (1) Taotluse hooldajatoetuse saamiseks koos põhjendavate dokumentidega ja nende koopiatega esitab hooldaja Sotsiaalabiameti sotsiaalsete erivajadustega inimeste kaitse osakonda. (2) Taotlust põhjendavateks dokumentideks on: 1) linnavalitsuse korraldus perekonnaseaduse alusel hooldajaks määramise kohta või kohtuotsus perekonnaseaduse alusel eestkostjaks määramise kohta; 2) arstliku ekspertiisi otsus hooldatava kohta; 3) isikut tõendav dokument; 4) hooldatava isiku rehabilitatsiooniplaan ja geriaatrilise hindamise dokumentatsioon (olemasolul); 5) hooldaja omakäeline kinnitus mittetöötamise ja statsionaarses õppevormis mitteõppimise kohta. (3) Sotsiaalabiameti sotsiaalametnikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi taotluses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks. (4) Sotsiaalabiameti sotsiaalametnikul on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada hooldatava eluaset ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja leibkonna liikmeid. § 6 Hooldusvajaduse hindamine (1) Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks ja hooldajatoetuse määramiseks täidetakse hindamisinstrumenti Sotsiaalabiameti poolt. Hindamine toimub täidetud hindamisinstrumendi alusel. (2) Hindamine võib toimuda Narva linna territooriumil asuvas hooldatava kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses vm. Narva linna haldusterritooriumil asuvas kohas, kus viibivad hooldatav ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud. (3) Hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. (4) Hindamise läbiviimiseks ja hooldajatoetuse määramise otsustamiseks on aega 30 päeva alates vastavasisulise taotluse saamisest hooldajalt. (5) Vajadusel võib Sotsiaalabiameti juhataja või tema asetäitja hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada veel 30 päevaks. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. Sotsiaalametnik on kohustatud sellest pöördujat koheselt informeerima. (6) Hooldusvajadust ja hooldust hinnatakse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. 3. peatükk HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE § 7 Üldpõhimõtted (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutmiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni. (2) Hooldajatoetus võib olla määratud täismääras või osalises määras konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks vastavalt koostatud hooldusplaanile. (3) Üldjuhul määratakse hooldajatoetus tähtajatult. Hooldajatoetuse võib määrata tähtajaliselt puude raskusastme kehtivuse lõpptähtajani või hooldaja tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemiseni. § 8 Hooldajatoetuse saaja kohustused Hooldajatoetuse saaja on kohustatud: 1) osutada hooldatavale hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet vastavalt hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile; 2) tegema koostööd sotsiaalametnikega, vajadusel arstide, õdede jt. spetsialistidega hooldatava paremaks hooldamiseks; 3) võtma osa talle kohaliku omavalitsuse poolt pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest. 4) hiljemalt 10 päeva jooksul teatama Sotsiaalabiametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse. § 9 Otsustamine (1) Sotsiaalabiameti sotsiaalsete erivajadustega inimeste kaitseosakond vaatab läbi hindamisinstrumendi ja teeb ettepaneku vastavasisulise otsuse tegemiseks Sotsiaalabiameti juhatajale või juhataja asetäitjale, kes teeb otsuse hooldajatoetuse määramise või määramisest keeldumise kohta kolmekümne päeva jooksul taotluse või viimase täiendavalt nõutud dokumendi või andmete esitamisest. (2) Sotsiaalabiameti juhatajal või tema asetäitjal on õigus erandkorras linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul määrata hooldajatoetus § 1 lõikes 1 ja § 3 lõikes 2 ja 3 kehtestatud tingimustest erinevalt, välja arvatud § 3 lõige 3 punkt 3. (3) Hooldajatoetuse määramise või määramisest keeldumise motiveeritud otsus saadetakse hooldajale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. § 10 Hooldajatoetuse maksmine (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt 15. kuupäevaks jooksva kuu eest alates Sotsiaalabiameti vastavasisulise otsuse tegemise päevast. (2) Hooldajatoetust makstakse hooldajale välja hooldaja taotluses märgitud pangaarvele. § 11 Hooldajatoetuse maksmise peatamine (1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse: 1) kui hooldajatoetuse saaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil; 2) kui hooldajatoetuse saaja ei saa ajutiselt osutada hooldatavale hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet. (2) Hooldajatoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast. (3) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama Sotsiaalabiametile kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise peatamist. § 12 Hooldajatoetuse ümberarvutamine (1) Hooldajatoetuse suurendamist või vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse hooldajatoetust ümber. Selleks esitab hooldaja vastava avalduse Sotsiaalabiametile, kes selgitab suurenenud või vähenenud hooldusvajaduse välja hindamisinstrumendi abil. (2) Juhul kui hindamine selgitab välja, et hooldajatoetuse maksmise suurendamine või vähendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud või vähendatud määras alates Sotsiaalabiameti vastavasisulise otsuse tegemisest. (3) Kui hindamine selgitab välja, et hooldajatoetuse maksmise suurendamine või vähendamine on põhjendamata, makstakse hooldajatoetust endises määras alates Sotsiaalabiameti vastavasisulise otsuse tegemisest. § 13 Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine (1) Hooldajatoetuse maksmist lõpetatakse, kui: 1) Hooldaja hooldusõiguse lõpetamisel; 2) on ära langenud hooldajatoetuse maksmise põhjused; 3) hooldaja või hooldatava surma korral; 4) hooldaja ei täida või loobub temale hooldajana määramisel pandud kohustustest; 5) hooldatav soovib uue hooldaja määramist; 6) hooldatava alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile; 7) hooldatava paigutamisel elamiseks sotsiaalhoolekandeasutusse; 8) hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil; 9) muul põhjusel hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas korras sätestatud tingimustele. (2) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse maksmise lõpetamise tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. (3) Sotsiaalabiameti juhatajal või tema asetäitjal on õigus hooldajatoetuse maksmine lõpetada kui selgub, et hooldaja on toetuse saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid või kui hooldaja ei täida oma kohustusi hooldatava ees nõuetekohaselt. Juhul, kui hooldaja keeldub valeandmete alusel saadud toetust vabatahtlikult tagastamast, on linnavalitsusel õigus teha hooldajale ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib linnavalitsus rakendada sunniraha. (4) Hooldajatoetuse maksmise lõpetamiseks teeb sotsiaalabiameti juhataja või tema asetäitja motiveeritud otsuse, millest teatatakse hooldajale kirjalikult viie tööpäeva jooksul. § 14 Hooldajatoetuse määr ja suurus (1) Ühekordne hooldajatoetuse määr on Riigieelarve Seadusega sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr. (2) Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 1) kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelvalvet või hooldust ööpäevaringselt - 100 protsenti sotsiaaltoetuse määrast; 2) kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust igal ööpäeval -60 protsenti sotsiaaltoetuse määrast; § 15 Vaidlustamine (1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmisega seotud vaidlusi saab esitada maavanemale. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata. § 16 Maksude tasumine Isiku eest, kellele makstakse käesoleva määruse alusel hooldajatoetust, maksab Narva linn sotsiaalmaksu kuni isiku jõudmiseni vanaduspensioniikka. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 17 Varem määratud hooldajatoetuse maksmine (1) Hooldajatoetust makstakse edasi samades suurustes ja samadele isikutele juhul, kui hooldajatoetus on määratud enne 01. aprilli 2005.a kuni arstliku ekspertiisi komisjoni poolt kehtestatud tähtajani. (2) Juhul kui hooldusvajadus enne arstliku ekspertiisi komisjoni poolt kehtestatud tähtaega suureneb või väheneb, maksatakse hooldajatoetust alates 01. aprillist 2005 kehtima hakanud alustel ja korras. § 18 Rakendamine Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Narva linnas rakendada alates 01.aprillist 2005.a. § 19 Jõustumine Määrus jõustub vastavalt seadusele. Volikogu esimees Mihhail STALNUHHIN

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →