Siseminister — Politseiameti põhimääruse kinnitamine — RTL, 169, 2466

Politseiseaduse (RT 1990, 10, 113; 1991, 10, 152; RT I 1993, 20, 355; 1994, 34, 533; 40, 654; 86/87, 1487; 1995, 62, 1056; 1996, 49, 953; 1998, 50, 753; 51, 756) paragrahvi 116 lõike 2 alusel: 1. Kinnitan Politseiameti põhimääruse (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks siseministri 18. novembri 1998. a määruse nr 59 «Politseiameti põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 350, 1458; 1999, 98, 1203) ja siseministri 31. mai 1999. a määruse nr 62 «Siseministri 18. novembri 1998. a määruse nr 59 «Politseiameti põhimääruse kinnitamine» muutmine» (RTL 1999, 98, 1203). 3. Kehtestan käesoleva määruse 28. detsembrist 1999. a. Minister Tarmo LOODUS Kantsler Märt KRAFT Kinnitatud siseministri 13. detsembri 1999. a. määrusega nr 117 POLITSEIAMETI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Politseiamet (edaspidi amet) on valitsusasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. 3. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve ja pangaarve. 4. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust. Teenistuslikku järelevalvet Politseiameti ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab siseminister. 5. Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pagari 1, 15060 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne tema asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 6. Ameti tegevusvaldkond on avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise, kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamise, tõkestamise ja avastamise, kriminaalasjade kohtueelse uurimise ja haldusõiguserikkumise asjade menetlemise korraldamine ning muude seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. 7. Amet: 1) analüüsib, koordineerib, suunab ja kontrollib tema halduses olevate politseiasutuste ja politseikooli tegevust; 2) rakendab meetmeid kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks, kuritegude kohtueelse uurimise ning haldusõiguserikkumiste menetlemise korraldamiseks; 3) arendab kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel koostööd teiste riigiasutuste ning valla- ja linnavalitsustega politseile pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 4) teeb kehtestatud korras koostööd teiste riikide politseikeskasutuste ja rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega; 5) korraldab politsei- ja teiste riigiasutuste varustamist nende tegevuseks ettenähtud andmete ja operatiivteabega; 6) töötab Siseministeeriumi ülesandel välja politsei tegevust käsitlevate seaduste ja määruste ning siseministri käskkirjade eelnõusid, politsei arengukava, samuti üleriigilisi ja regionaalseid programme ning kavasid ameti tegevusvaldkonnas; 7) informeerib üldsust ja teabevahendeid ameti ja selle allasutuste tegevusest ning osaleb õiguskasvatuses; 8) rakendab meetmeid politseiametnike kaadrivaliku parandamiseks ja koolituse tõhustamiseks ning teenistus-, sealhulgas täitedistsipliini tõstmiseks; 9) koostab ameti eelarve projekti ja jaotab eelarvevahendeid ameti allasutuste vahel ning teeb kokkuvõtteid eelarve täitmise käigust; 10) korraldab ameti allasutuste varustamist erivahendite, relvastuse, laskemoona, infotehnoloogia-, side- ja transpordivahendite, vormiriietuse ning muude vahenditega ning teostab riigihankeid; 11) revideerib ameti allasutuste finants- ja majandustegevust; 12) täidab muid talle seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesandeid. III. AMETI JUHTIMINE 8. Ametit juhib politseipeadirektor. 9. Politseipeadirektor: 1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise ning tulemusliku toimimise eest ning annab aru siseministrile; 2) teeb siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 3) teeb siseministrile ettepanekuid politseipeadirektori asetäitjate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 4) kinnitab ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja ja raamatupidamise sise-eeskirja ning struktuuriüksuste põhimäärused; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti politseiametnikud (välja arvatud politseipeadirektori asetäitjad) ja muud ametnikud, samuti politseiprefektuuride, Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei ja Politseikooli kõrgemad politseiametnikud; 6) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti abiteenistujatega; 7) kinnitab ameti ametnike ametijuhendid ning vajadusel ka abiteenistujate tööjuhendid; 8) edutab oma pädevuse piires tema poolt ametisse nimetatud teenistujaid; 9) pärib aru ameti teenistujatelt ja ameti allasutuste juhtidelt ning alluvatelt politseiametnikelt nende ja neile alluvate teenistujate tegevuse kohta ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras; 10) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 11) teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 12) teeb siseministrile ettepanekuid ameti ja selle allasutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning kontrollib eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 13) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 14) täidab muid siseministri või Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. 10. Politseipeadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju. 11. Politseipeadirektor annab ameti teenistujatele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras. 12. Politseipeadirektori ajutisel äraolekul asendab teda politseipeadirektori asetäitja. 13. Politseipeadirektori lühiajalisel, mitte üle seitsme ööpäeva, äraolekul vormistatakse politseipeadirektori asendamine politseipeadirektori käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. Käskkirja koopia edastatakse viivitamatult Siseministeeriumile. Politseipeadirektori asendamine muudel juhtumitel vormistatakse siseministri käskkirjaga. 14. Politseiametis on politseipeadirektori asetäitjate ametikohad. Ametikohtade arv nähakse ette Politseiameti teenistujate koosseisuga. Ametiülesannete jaotus politseipeadirektori ja politseipeadirektori asetäitjate vahel kehtestatakse politseipeadirektori käskkirjaga. IV. AMETI STRUKTUURIÜKSUSED 15. Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja bürood, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16. Ameti struktuuriüksused on: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) sisekontrolli osakond; 8) pressibüroo. 17. Kriminaalosakonna põhiülesanne on ameti allasutuste tegevuse analüüsimine, kavandamine, suunamine ning kontrollimine kuritegude ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja kohtueelsel uurimisel, rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks rahapesuga seotud andmete kogumine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja nendest oluliste edastamine kohtueelse uurimise asutusele, prokuratuurile, samuti kohtule seoses kohtumenetlusega. 18. Korrakaitseosakonna põhiülesanne on ameti allasutuste tegevuse analüüsimine, kavandamine, koordineerimine, suunamine ja kontrollimine avaliku korra ja turvalisuse tagamisel, liiklusjärelevalve teostamisel ning haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel; lubade ja litsentside väljaandmine seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras. 19. Arengu- ja infoosakonna põhiülesanne on õiguskorra analüüsimine ja prognoosimine; politsei arenguprogrammide ja kavade väljatöötamine; politsei informaatika- ja sidesüsteemide loomise, arendamise, hooldamise ning kaitse tagamine, teabe edastamise tagamine; registrite ja muude andmekogude pidamise korraldamine, andmekaitse korraldamine ning ameti ja halduses olevate politseiasutuste välissuhete korraldamine ja koordineerimine; koostöö-, välisabi- ja väliskoolitusprogrammide korraldamine ja koordineerimine ja Euroopa Liidu integreerumise küsimused. 20. Haldusosakonna põhiülesanne on ameti ja selle allasutuste vallata antud riigivara (sh sõidukid, relvastus jm politseivarustus) haldamise ja majandamise korraldamine, remondi- ja ehitustegevuse ning riigihangete korraldamine; ameti asjaajamise ja arhiivi töö korraldamine; ameti allasutuste asjaajamise ja arhiivialase töö juhendamine ning kontrollimine; muud küsimused, mis ei kuulu ühegi teise struktuuriüksuse pädevusse. 21. Personaliosakonna põhiülesanne on ameti personali- ja koolitustöö; ameti allasutuste personali- ja koolitustöö koordineerimine ja korraldamine; personalialase arvestuse pidamine; ameti konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tehniline teenindamine; teenistujate töötervishoiu ja tööohutuse ning psühholoogilise teenindamise korraldamine. 22. Rahandusosakonna põhiülesanne on ameti raamatupidamise korraldamine; ameti ja tema allasutuste majandustegevuse ning raamatupidamise koordineerimine, eelarveprojekti koostamine ning eelarve täitmise kontrollimine. 23. Sisekontrolli osakonna põhiülesanne on politseiametnike ja teiste teenistujate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning distsiplinaarasjade menetlemine, finantsjärelevalve ja õigusjärelevalve politseiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; õigusaktide ja õigusaktide eelnõude seadusele vastavuse kontrollimine; Politseiameti õiguste ja huvide esindamine kohtutes ja teistes ametkondades. 24. Pressibüroo põhiülesanne on ameti suhete korraldamine ajakirjandusega, samuti ameti allasutuste meediasuhete koordineerimine ja suunamine. 25. Struktuuriüksuse täpsemad ülesanded sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimääruses. 26. Struktuuriüksuse juht: 1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 5) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja struktuuriüksustele; 6) teeb ettepanekuid politseipeadirektorile struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 8) taotleb teenistujatele täienduskoolitust; 9) teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks struktuuriüksuse valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks; 10) vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele kirjutab alla ameti kirjaplangil vormistatud kirjadele teabe, arvamuste ja dokumentide edastamiseks ning saamiseks, millega ei võeta rahalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti. 27. Struktuuriüksuse juhi täpsem pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. 28. Juht vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 29. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja muud struktuuriüksused. Osakonna struktuuriüksuse ülesanded, pädevus ja juhtimine sätestatakse osakonna põhimääruses. V. NÕUNIK 30. Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad politseinõunik(ud) ja nõunik(ud). 31. Politseinõunik ja nõunik alluvad vahetult politseipeadirektorile või politseipeadirektori asetäitjale. 32. Politseinõuniku ja nõuniku ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud politseinõuniku ja nõuniku ametijuhendis. VI. AMETI KOMISJON 33. Politseipeadirektor võib ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon). Komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. 34. Komisjon moodustatakse politseipeadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed ning ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni teenindamise eest vastutav ameti struktuuriüksus. 35. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 36. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru politseipeadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 37. Komisjonil on õigus pöörduda ameti osakonna ja ameti halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 38. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 39. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest ja selle alusel antud õigusaktist ei tulene teisiti. 40. Politseiameti teenindamisel oleva siseministri poolt moodustatud komisjoni asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse politseipeadirektor. VII. AMETI SÜMBOLID 41. Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «POLITSEIAMET». 42. Politseiametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid. VIII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 43. Politseipeadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet Politseiameti halduses olevate asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras. 44. Politseipeadirektor tunnistab kehtetuks Politseiameti halduses olevate asutuste juhtide ja teiste ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või korralduse või politseipeadirektori käskkirjaga. 45. Politseipeadirektoril on õigus tunnistada kehtetuks Politseiameti halduses olevate asutuste juhtide ja ametiisikute akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvile 100. 46. Politseipeadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha politseipeadirektori asetäitjale või Politseiameti struktuuriüksuse juhile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. IX. LÕPPSÄTTED 47. Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga. Politseipeadirektori asetäitja politseipeadirektori ülesannetes Jüri KASESALU