Kohtutäituri seadus

(1) Käesolev seadus reguleerib kohtutäituri õiguslikku seisundit ja distsiplinaarvastutust ning kohtutäituri tasustamise aluseid.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seadust ei kohaldata täitetoimingutele.

(1) Kohtutäitur on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik.

(2) Kohtutäitur peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Kohtutäituri ametitegevuse maksustamisel kohaldatakse talle füüsilisest isikust ettevõtja kohta kehtivaid sätteid.

(3) Kohtutäitur peab ametitoimingut tehes olema erapooletu ning äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes ta toiminguid teeb.

(4) Kohtutäitur peab järgima oma ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.

(5)

(6) .

(1) .

(2) .

(1) Kohtutäituri töökoht on tema büroo.

(2) Kohtutäituri büroo peab asuma tema tööpiirkonnas kergesti juurdepääsetavas kohas ning see peab sobima isikute vastuvõtuks.

(3) Kohtutäituri büroo avamiseks ja selle asukoha muutmiseks on vaja justiitsministri luba. Justiitsministri loal võib kohtutäitur avada büroo väljaspool oma tööpiirkonda või avada mitu bürood.

(4) Samasse tööpiirkonda nimetatud kohtutäiturid võivad justiitsministri loal pidada ühist bürood. Ühist bürood pidavad kohtutäiturid määravad omavahelised õigused ja kohustused lepinguga. Ka ühise büroo pidamise korral teeb kohtutäitur ametitoiminguid enda nimel ja kannab ametitegevuse eest isiklikku vastutust.

(5) Kohtutäituri büroo peab olema avatud igal tööpäeval vähemalt neli tundi. Kohtutäituril peab olema neljatunnine vastuvõtuaeg vähemalt kahel tööpäeval nädalas. Büroo lahtioleku aeg ja kohtutäituri vastuvõtu aeg tuleb teha avalikkusele teatavaks.

(6) Kohtutäiturit käsitatakse raamatupidamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana. Ühist bürood pidavatel kohtutäituritel võib olla ühine raamatupidamine.

(7) Kohtutäituri poolt avalike ülesannete täitmise käigus loodud ja saadud dokumendid on avalikud arhivaalid arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271; 2000, 92, 597; 2001, 88, 531; 93, 565; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 82, 480) mõistes.

(1) Kohtutäitur ei või kohtutäituriameti kõrval pidada teisi tasulisi ameteid ega olla muul tasulisel tööl, välja arvatud

1) pedagoogiline ja teadustöö õppe- või teadusasutuses;

2) õigusnõustamine väljaspool täitemenetlust tsiviiltäite ja maksejõuetusmenetluse valdkonnas, kui kohtutäitur vastab kohtute seaduse § 47 lõigetes 1 ja 11 esitatud nõuetele;

3) tegutsemine pankrotihaldurina ja kohtu poolt määratud juriidilise isiku likvideerijana, kui ta on sooritanud pankrotihalduri eksami.

(2) Kohtutäitur ei või tegelda ettevõtlusega ega

1) olla äriühingu asutaja, äriühingu juhatuse või nõukogu liige, prokurist või äriühingu likvideerija, välja arvatud kohtu poolt määratud likvideerija;

2) olla välisriigi äriühingu filiaali juhataja;

3) olla pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja.

(3) Kui eksisteerivad asjaolud, mis tekitavad kahtlust kohtutäituri erapooletuses, ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast taandama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata kohtutäituri asendaja suhtes.

(5) Kohtutäituril on keelatud ennast ja oma ametitegevust reklaamida. Reklaamina ei käsitata kohtutäituri nime, büroo töö- ja vastuvõtuaja, aadressi, sidevahendite ja arveldusarve numbrite avalikkusele teatavakstegemist.

(1) Kohtutäitur vastutab oma ametikohustuse süülise rikkumise eest.

(2) Riik ei vastuta kohtutäituri tekitatud kahju eest.

(3) Kohtutäitur vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus.

(1) Kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt

1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba;

2) leping hõlmab kohtutäituri ametikohustuse rikkumisest tekkinud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest kohtutäitur seaduse järgi vastutab;

3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on vähemalt 1 miljon krooni ning kindlustusaasta jooksul väljamakstavate kindlustushüvitiste ülempiir vähemalt 1 miljon krooni. Ametikohustuse tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea;

4) omavastutus ühe kindlustusjuhtumi kohta ei või olla suurem kui 10 000 krooni.

(2) , hüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise aluste ja hüvitamise tähtaja kohta.

(3) Ametikindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata Justiitsministeeriumile.

(1) Kohtutäitur on kohustatud hoidma ärisaladust ning mitte avaldama ametitegevuses saadud andmeid, mida isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt ei või avaldada. Kohustus kehtib ka pärast kohtutäituri ametist lahkumist. Saladuse hoidmise nõuet peavad järgima kohtutäituri büroo töötajad ning teised isikud, kellele nimetatud andmed on kättesaadavad.

(2) Kohtutäitur avaldab ametitegevuses saadud andmeid ainult neile isikutele, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoimingud tehtud, või nende esindajatele. Kohtule tuleb tema nõudel anda kohtumenetluses oleva asjaga seotud andmeid. Kohtumääruse alusel annab kohtutäitur andmeid uurimisorganile.

(3) Isik, kelle kasuks või kelle suhtes on täitetoiming tehtud, tema õigusjärglane või esindaja võib oma kirjaliku nõusolekuga vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest. Kui nimetatud isikul ei ole õigusjärglast või kui temalt ei ole muul põhjusel võimalik nõusolekut küsida või kui on muid kaalukaid põhjusi, võib kohus vabastada kohtutäituri saladuse hoidmise kohustusest.

(4) Kohtutäituri ametitegevuses saadud andmeid on kohustatud saladuses hoidma ka krediidiasutus, kohus, arhiiv ning muu juriidiline isik ja asutus ning nende töötaja, kelle valduses on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid sisaldav dokument, kui seadusega ei sätestata teisiti. Nad avaldavad andmeid samadel alustel ja korras nagu kohtutäitur käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt, kui seadusega ei sätestata teisiti.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei ole vastuolus isikule täitemenetluse seadustikus ettenähtud õigusega olla täitetoimingute juures ja tutvuda täitetoimikuga.

Kohtutäitur peab oma erialateadmisi pidevalt täiendama.

(1) Kohtutäituriks võib nimetada ettevalmistusteenistuse läbinud ja kohtutäiturieksami sooritanud Eesti kodaniku, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõlbeline ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 ja lõikele 11.

(2) Kohtutäituriks ei või nimetada kohtute seaduse § 47 lõikes 2 nimetatud isikut.

(1) Kohtutäiturikandidaat on isik, kes on läbinud kohtutäiturikandidaadi kohtade täitmiseks korraldatud konkursi.

(2) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konkursi läbimist läbib kohtutäiturikandidaat ettevalmistusteenistuse.

(3) Kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kava kinnitab ja kohtutäiturikandidaadi ettevalmistamise kavakohasust kontrollib justiitsminister.

Kohtutäiturikandidaadiks taotleja usaldusväärsuse kontrollimisel kohaldatakse kohtute seaduse § 1171.

(1) Kohtutäituri ettevalmistusteenistus on justiitsministri kinnitatud kava alusel korraldatav väljaõpe, milles osaledes täidab kohtutäiturikandidaat juhendava kohtutäituri antud ülesandeid.

(2) Justiitsministri määratud kohtutäitur on kohustatud kohtutäiturikandidaati juhendama, kuid mitte üle ühe kandidaadi kolme aasta jooksul.

(3) .

(1) Pärast ettevalmistusteenistuse läbimist sooritab kohtutäiturikandidaat kohtutäituri eksami, mis on eelduseks vabadele kohtutäiturikohtadele kandideerimiseks. Kui vabale kohtutäiturikohale kandideerib mitu kohtutäiturikandidaati, nimetatakse ametisse parima tulemusega kohtutäiturieksami sooritanud isik.

(2) Konkursikomisjoni kuuluvad justiitsministri määratud kohtunik ja kohtutäitur ning kolm Justiitsministeeriumi esindajat ja üks tunnustatud jurist, kellele teeb ettepaneku komisjoni töös osalemiseks justiitsminister.

(3) Kohtutäituri nimetab ametisse justiitsminister. Kohtutäitur nimetatakse ametisse tähtajatult.

(4) Kohtutäitur peab ametisse asuma kolme kuu jooksul pärast ametisse nimetamist.

(1) Enne ametisse asumist peab kohtutäitur andma ametivande, mille tekst on järgmine

«Oma au nimel tõotan olla truu Eesti Vabariigile ning järgida tema põhiseadust ja seadusi. Kohtutäiturina tõotan pidada oma ametit ausalt, väärikalt ja erapooletult.»

(2) Kohtutäituri ametivannet hoitakse Justiitsministeeriumis.

(3) Käesoleva seaduse § 17 lõike 1, 11 või 2 kohaselt ametisse nimetatud kohtutäituri asendaja ei anna ametivannet.

(1) Kohtutäiturite atesteerimise komisjon atesteerib kohtutäitureid üks kord viie aasta jooksul.

(2)

(1) Justiitsminister vabastab kohtutäituri ametist

1) kohtutäituri isikliku kirjaliku avalduse alusel;

2) kui kohtutäituri tervis ei võimalda tal kohtutäiturina töötada;

3) kui kohtutäitur on saanud 65-aastaseks;

4) kui kohtutäituri suhtes on jõustunud tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistev kohtuotsus või muu süüdimõistev kohtuotsus, millega mõistetud karistus teeb võimatuks kohtutäiturina tegutsemise;

5) kui kohtutäiturile on kohaldatud distsiplinaarkaristusena ametist tagandamine;

6) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud nõudeid või kui pärast ametisse nimetamist selgub, et kohtutäitur on esitanud valeandmeid;

7) kui kohtutäitur ei asu ametisse käesoleva seaduse § 13 lõikes 4 ettenähtud ajal;

8) atesteerimistulemuste põhjal;

9) kui kohtutäituri suhtes on välja kuulutatud pankrot või kui pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 ettenähtud alusel.

(1¹) Justiitsminister vabastab kohtutäituri asendaja ametist, kui kohtutäituri asendaja ei asu ametisse käesoleva seaduse § 18 lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.

(2) Enne kohtutäituri ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 5–7 nimetatud alustel või kohtutäituri asendaja ametist vabastamist käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud alusel kuulab justiitsminister ära kohtutäituri või kohtutäituri asendaja selgitused.

(1) Täitetoimikute ja asjaajamisega koos lähevad ametist lahkuvalt kohtutäiturilt (edaspidi lahkuv kohtutäitur) täitetoimikuid ja asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur) üle kõik toimikutega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas kasutamata osas ettemaksud ja kohtutäituri ametialane arveldusarve.

(2) Lahkuv kohtutäitur ja ülevõttev kohtutäitur allkirjastavad kohtutäituri menetluses olevate nõuete ja nende nõuetega seotud ettemaksude üleandmise kohta üleandmis-vastuvõtmisakti, mille koopia edastatakse Justiitsministeeriumile.

(3) Lahkuv kohtutäitur peab säilitama ametitegevusega seotud dokumendid ja muudel teabekandjatel oleva teabe ning edastama need ülevõtvale kohtutäiturile ja Justiitsministeeriumile.

(4) Lahkuv kohtutäitur annab lõpetatud toimikud arhiivi vastavalt arhiivipidamist reguleerivatele õigusaktidele.

(5) Kui lahkuva kohtutäituri täitetoimikuid ja asjaajamist ei ole võimalik teisele kohtutäiturile üle anda, annab lahkuv kohtutäitur täitetoimikud sissenõudjate sooviavalduse alusel üle teistele sama piirkonna kohtutäituritele. Toimikute ning nendega seotud õiguste ja kohustuste üleandmisele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut.

(6) Kohtutäitur peab tagama justiitsministri määratud komisjoni liikmetele juurdepääsu kohtutäituri büroo ruumidesse ja täitetoimikute üleandmiseks vajalikule teabele.

(1) Ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist.

(2) Ülevõtval kohtutäituril on õigus otsustada varem tehtud täitetoimingu seaduslikkuse küsimus ja teha vajadusel täitetoiming uuesti.

(3) Justiitsministril on õigus kohustada ametist vabastatud kohtutäituri menetluses olevates asjades edasilükkamatute täitetoimingute tegemiseks samas tööpiirkonnas ametit pidavat kohtutäiturit.

(1) Justiitsminister võib peatada kohtutäituri ametivolitused seaduses sätestatud alustel.

(2) Ametivolituste peatamise ajal ei rakendu peatatud ametivolitustega kohtutäiturile kohtutäituri ametitegevust reguleerivad õigusaktid.

(3) Kohtutäitur annab ametivolituste peatamise ajaks Justiitsministeeriumisse hoiule oma ametipitsati, -märgi ning -tunnistuse. Üleandmise kohta koostatakse üleandmis-vastuvõtmisakt.

(4) Selle kohtutäituri menetluses olevad toimikud, kelle ametivolitused on peatatud, antakse teise kohtutäituri menetlusse. Kui samasse piirkonda on esitatud kohtutäituri eksami sooritanud isiku poolt büroo avamise avaldus, antakse toimikud üle ametisse asuvale kohtutäiturile. Kui piirkonda uut kohtutäiturit ametisse ei asu, antakse toimikud üle geograafiliselt kõige lähemal asuvale kohtutäiturile. Kui geograafiline lähedus ei osutu toimikute üleandmisel otstarbekaks, määrab justiitsminister käskkirjaga toimikuid menetleva kohtutäituri, arvestades sama piirkonna kohtutäiturite sooviavaldusi ning nende töö statistilisi näitajaid.

(5) Sissenõudjatel säilib õigus valida asja menetlemiseks endale samast piirkonnast kohtutäitur.

(6) Kohtutäituri ametivolitused taastab justiitsminister viivitamata pärast ametivolituste peatamise aluse äralangemisest teadasaamist.

(7) Kohtutäituri ametivolituste taastamisel lähevad üleantud toimikud ametivolituste taastumise päeva seisuga tagasi taastunud ametivolitustega kohtutäiturile, kes peab sellest informeerima ka menetlusosalisi. Sissenõudjatel säilib õigus jätta täiteasi asja vahepeal menetlenud kohtutäituri menetlusse või anda see üle teisele sama piirkonna kohtutäiturile.

(1) Kui kohtutäitur ei saa oma ametikohustusi täita üle viie päeva, nimetab tema tööpiirkonna maakohtu esimees kohtutäituri ettepanekul talle asendaja. Kohtutäitur võib asendaja määramise korral ametist puududa kalendriaastas kuni kaks kuud. Tervislikel põhjustel võib kohtutäitur asendaja määramise korral puududa ametist ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 57 lõigetes 1 ja 5 sätestatud ulatuses. Lapse sünni puhul võib kohtutäitur ametist puududa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Asendamisettepaneku teeb kohtutäitur maakohtule vähemalt kaks nädalat enne ametikohustuste täitmiselt puudumise alguspäeva.

(1¹) Ametikohustuste täitmiselt puudumise korral tervislikel põhjustel teatab kohtutäitur hiljemalt ametikohustuste täitmiselt puudumise alguspäeval maakohtule ametikohustuste täitmiselt eemalviibimise eeldatava pikkuse. Kui on põhjust eeldada, et kohtutäitur viibib ametikohustuste täitmiselt eemal üle viie tööpäeva, teeb kohtutäitur vastava asjaolu ilmnemisel viivitamatult maakohtule ettepaneku talle asendaja määramiseks. Kui kohtutäituri tervislik seisund ei võimalda tal asendamisettepanekut teha, on maakohtul õigus määrata talle asendaja.

(2) Kohtutäituri ettepanekul võib kohtu esimees nimetada talle alalise asendaja kalendriaastaks, määrates juhud, millal asendaja kohtutäituri ametikohustusi täidab.

(3) Kohtutäitur peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asendamisettepaneku esitama kirjalikult, tuues ära kohtutäituri asendajaks sobiva kandidaadi isiku ja tema kontaktandmed.

(4) Asendataval kohtutäituril on keelatud teha ametitoiminguid.

(5) Justiitsminister võib nimetada kohtutäituri asendaja kuni üheks aastaks juhul, kui kohtutäituri ametikoht on täitmata.

(1) Kohtutäiturit võib asendada teine kohtutäitur või muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami.

(2) Kohtutäiturit saab asendada isik, kes on Eesti kodanik, valdab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on aus ja kõlbeline. Kohtutäituri asendamisel kohaldatakse kohtutäituri asendaja eksami sooritanud muu isiku suhtes vastavalt käesoleva seaduse §-des 2, 8 ja § 10 lõikes 2 sätestatut.

(3) Kui pärast asendajaks nimetamist selgub, et isikut asendajaks nimetades ei järgitud käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud nõudeid või isik esitas valeandmeid, jäävad asendaja poolt selle hetkeni tehtud ametitoimingud kehtima.

(4) Kohtutäituri asendaja suhtes rakendatakse käesolevas seaduses kohtutäituri kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

(5) Kohtutäituri asendaja peab asuma ametisse viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist.

(6) Käesoleva seaduse § 17 lõike 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks määratud isiku võib tema nõusolekul määrata § 17 lõike 1 alusel teise kohtutäituri asendajaks.

(1) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab ametitoimingute eest laekunud tasu endale ja ta kannab ka kohtutäituri büroo ülalpidamise kulud.

(2) Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud kohtutäituri asendaja saab tasu kohtutäiturilt, keda ta asendab. Tasu suuruse määrab kohtutäitur.

(1)

(2) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud teine kohtutäitur, vastutab ta oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.

(3) Kui kohtutäituri asendajaks on käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt nimetatud muu isik, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, vastutavad asendaja tegevusega tekitatud varalise kahju eest kohtutäitur ja tema asendaja solidaarselt. Käesoleva seaduse § 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri asendajaks nimetatud muu isiku tegevusele, kes on sooritanud kohtutäituri asendaja eksami, laieneb kohtutäituri ametikindlustus.

(4) Käesoleva seaduse § 17 lõike 5 kohaselt nimetatud asendaja vastutab oma tegevusega tekitatud varalise kahju eest ise.

(1) Kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

(2)

(3) Kohtutäituril on õigus võtta tasu ainult käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid käesolevas seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks.

(1) Kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana.

(2) Seaduses sätestatud juhtudel on kohtutäituril õigus täitetoimingute tegemise eest saada lisatasu.

(1) Kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Seaduses sätestatud juhtudel on kohustatud isikuks sissenõudja või muu isik.

(2) Solidaarvõlgnikud vastutavad kohtutäituri tasu maksmise eest solidaarselt.

(1) Kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus.

(2) Kohtutäituri tasu otsus väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kohtutäituri tasu otsuses peab olema märgitud

1) kohtutäituri nimi, allkiri, kontaktandmed ja ametialase konto number;

2) otsuse kuupäev ja täiteasja number;

3) kohustatud isiku nimi ning aadress;

4) täitedokumendi andmed;

5) kohtutäituri tasu suurus koos käibemaksuga ja ilma selleta ning viited käesoleva seaduse sätetele, mille alusel on tasu arvutatud;

6) viide võlgniku õigusele tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul;

7) viited tasu otsuse peale kaebuse esitamise korrale.

(1) Rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisel, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Kui täitedokument täidetakse enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, võib võlgnikult nõuda kohtutäituri tasu, sealhulgas menetluse alustamise tasu, üksnes pooles ulatuses seaduses ettenähtust.

(3) Kui sundtäitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, võib kohtutäitur tasuna sisse nõuda üksnes summa, mis on võrdeline sissenõutud nõudesummaga. Sellisel juhul arvutatakse kohtutäituri tasu, lähtudes suhtarvust, mis saadakse järgmiselt: tasu kogumäär korrutatakse sajaga, saadud arv jagatakse nõude ja tasu kogumäära summaga.

(4) Täitetoimingu eest ettenähtud lisatasu muutub sissenõutavaks pärast täitetoimingu tegemist.

(1) Kohtutäituril on õigus nõuda sissenõudjalt enne täitemenetluse alustamist ettemaksu tasumist seadusega sätestatud ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda

1) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks lahendi, mis tehti kohtumenetluses ja millega ta täielikult või osaliselt vabastati õigusabi või riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu;

2) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalkohtumenetluses tehtud lahendi, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue;

3) füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.

(2) Kui samas täitemenetluses on mitu sissenõudjat, tasuvad nad ettemaksu omavahelisel kokkuleppel.

(3) Kui sissenõudja ei tasu ettemaksu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse alustamata. Sellisel juhul tagastab kohtutäitur sissenõudjale täitedokumendi viivitamata. Kui kohtutäitur alustab täitemenetlust ettemaksu tasumata jätmisele vaatamata, ei ole tal õigust hiljem nõuda ettemaksu tasumist.

(1) Kohtutäituri tasu ettemaks kantakse kohtutäituri ametialasele kontole. Ettemaksu tasumise kohta väljastab kohtutäitur sissenõudjale arve, millele on märgitud andmed täitedokumendi kohta ja võlgniku nimi.

(2) Kui kohtutäituri tasu on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastab kohtutäitur sissenõudjale ettemaksu kümne tööpäeva jooksul, arvates tasu laekumisest.

(3) Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele nõude rahuldamiseta, ei tagastata sissenõudjale kohtutäituri tasu ettemaksu ning see jääb kohtutäiturile täitemenetluse kulude katteks. Ettemaksu tagastamata jätmise kohta väljastatakse sissenõudjale kohtutäituri otsus.

Kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.

§ 25.

(1) Täitemenetluse alustamise tasu sõltub täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Võlgnikult täiendavate täitekulude nõudmine menetluse alustamisel ei ole lubatud.

(2) Täitemenetluse alustamise tasu on 250 krooni, kui täitmisteate toimetab võlgnikule kätte vahetult kohtutäitur ise või kohtutäituri abi.

(3) Täitemenetluse alustamise tasu on 100 krooni, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul viisil, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud juhul.

(4) Täitmisteate kättetoimetamise puhul tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korra kohaselt elektrooniliselt ei nõuta täitemenetluse alustamise tasu.

(1) Täitetoimingu eest, mis on tehniliselt või õiguslikult keerukas või ajaliselt kulukas, on kohtutäituril õigus nõuda käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses lisatasu. Lisatasu määratakse kindla summana või tunnitasuna. Lisatasu lisandub põhitasule ning seda saab nõuda üksnes juhul, kui võlgnik on jätnud nõude täitmata täitemenetluse seadustikust tuleneva vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ning kohtutäitur on teinud täitetoimingu, mille tegemise eest on õigus saada lisatasu.

(2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule pärast täitetoimingu tegemist. Tasu otsuses peab olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 222 lõikes 3 nimetatud andmetele täitetoimingu sisu, tegemise aeg ja koht. Lisatasu nõutakse sisse koos põhitasuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(1) Väljaspool kohtutäituri bürood tehtava arestimistoimingu eest, mis seisneb võlgniku valduses olevate vallasasjade arestimises, või kinnisasja arestimistoimingu eest on kohtutäituri lisatasu 0,5% arestitava vara väärtusest.

(2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse pärast arestimistoimingut, kui arestitud vara on hinnatud. Kui arestitud vara või vara hinna üle on vaidlus, väljastatakse lisatasu väljamõistmise otsus pärast vaidluse lõppemist tingimusel, et vara on jäänud arestituks ja on hinnatud.

(1) Enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest on kohtutäituri lisatasu 3% vara müügihinnast. Lisatasu nõuda ei ole õigust enampakkumise nurjumise korral, välja arvatud siis, kui enampakkumine nurjus ostja poolt ostusumma tasumata jätmise tõttu. Sel juhul on kohtutäituril õigus 3% suurusele summale ostja tasutud tagatisrahast.

(2) Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse võlgnikule ja sissenõudjale pärast enampakkumise lõppu ning tasu võetakse tulemi jaotamisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vara müügi eest muul täitemenetluse seadustikus lubatud viisil on kohtutäituri lisatasu 1% vara müügihinnast.

Käesoleva seaduse §-des 2513 ja 2515 nimetatud täitetoimingu tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood on kohtutäituril õigus teisest tunnist alates nõuda lisatasu 300 krooni. Lisatasu väljamõistmise otsus väljastatakse maksmiseks kohustatud isikule kohe pärast täitetoimingu tegemist.

Tunnitasuna määratud tasu puhul ümardatakse toimingu tegemiseks kulutatud aeg, mis läheb üle täis- või pooltunni, vastavalt täis- või pooltunniks.

13. jagu Kohtutäituri tasu erimenetlustes

(1) Tahteavalduse kättetoimetamise eest täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

(2) Tasu maksab isik, kes esitas kohtutäiturile avalduse tahteavalduse kättetoimetamiseks. Tasu makstakse enne tahteavalduse kättetoimetamist.

(1) Menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäiturile makstav tasu 250 krooni.

(2) Kohtutäituril on õigus nõuda tasu pärast kättetoimetamisteatise esitamist kohtule, väljastades kohtutäituri tasu otsuse.

2. jagu

Kohtutäituri tasu maksmise vaidlustamine

§-d 26--27 [Kehtetud - RT I 2005, 68, 526 - jõust. 1. 01. 2006]

(1) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma kuni 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri tasu ettemaks ja kohtutäituri tasu käesolevas tabelis toodud nõude summa ja tasumäära järgi

Sissenõude summa kuni ... krooni Kohtutäituri tasu määr kroonides Kohtutäituri tasu ettemaks kroonides 150 150 – 500 250 – 1 000 400 – 2 000 600 100 3 000 870 125 4 000 1080 150 5 000 1300 160 6 000 1500 170 7 000 1715 190 8 000 1920 200 9 000 2070 210 10 000 2200 225 15 000 3150 300 20 000 4020 375 25 000 4775 400 30 000 5430 500 40 000 6920 700 50 000 8125 900

(2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 50 000 krooni, arvutatakse kohtutäituri tasu järgmiselt

1) nõude summalt 50 001 kuni 60 000 krooni on kohtutäituri tasu 14,75% nõude summast;

2) nõude summalt 60 001 kuni 70 000 krooni on kohtutäituri tasu 13,75% nõude summast;

3) nõude summalt 70 001 kuni 80 000 krooni on kohtutäituri tasu 12,25% nõude summast;

4) nõude summalt 80 001 kuni 90 000 krooni on kohtutäituri tasu 11,25% nõude summast;

5) nõude summalt 90 001 kuni 100 000 krooni on kohtutäituri tasu 10,5% nõude summast;

6) nõude summalt 100 001 kuni 200 000 krooni on kohtutäituri tasu 9,5% nõude summast;

7) nõude summalt 200 001 kuni 400 000 krooni on kohtutäituri tasu 9,25% nõude summast;

8) nõude summalt 400 001 kuni 600 000 krooni on kohtutäituri tasu 9% nõude summast;

9) nõude summalt 600 001 kuni 800 000 krooni on kohtutäituri tasu 8,75% nõude summast;

10) nõude summalt 800 001 kuni 1 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 8,5% nõude summast;

11) nõude summalt 1 000 001 kuni 2 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 8% nõude summast;

12) nõude summalt 2 000 001 kuni 3 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 7,5% nõude summast;

13) nõude summalt 3 000 001 kuni 4 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 7,25% nõude summast;

14) nõude summalt 4 000 001 kuni 5 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 6,5% nõude summast;

15) nõude summalt 5 000 001 kuni 6 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 5,5% nõude summast;

16) nõude summalt 6 000 001 kuni 7 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 4,75% nõude summast;

17) nõude summalt 7 000 001 kuni 8 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 4,5% nõude summast;

18) nõude summalt 8 000 001 kuni 9 000 000 krooni on kohtutäituri tasu 4% nõude summast;

(3) Kohtutäituri tasumäär üle 9 000 000-krooniselt nõudesummalt on 360 000 krooni + 0,5% summalt, mis ületab 9 000 000 krooni.

(4) Kohtutäituri tasu ettemaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude summadelt on 3000 krooni ja lõikes 3 nimetatud nõude summalt 5000 krooni.

(1) Kindla tasumäära alusel makstakse kohtutäituri tasu järgmiste täitetoimingute eest

1) vallasasja väljanõudmine;

2) kinnisasja väljaandmine (väljatõstmine);

3) lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine;

4) kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamine;

5) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamine ja hindamine;

6) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmine;

7) muu toimingu tegemiseks kohustava lahendi täitmine.

(2) Kohtutäituri tasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud toimingu eest on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja kohtutäituri tasu ettemaks kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

(3) Kaasomanikevahelise enampakkumise korral on kohtutäituri tasu ühekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Tasu maksab parima pakkumise teinud kaasomanik.

(4) Sundvõõrandamistoimingute tasu maksab sundvõõrandisaaja. Tasu arvutatakse käesoleva seaduse § 2512 lõikes 1 toodud tasumääratabeli alusel järgmiselt

1) sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamise ja hindamise eest on kohtutäituri tasu pool tasumäärast, mis vastab üleskirjutatud kinnisasja hinnale hindamisakti kohaselt;

2) sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise korralduse täitmise eest on kohtutäituri tasu kolmandik tasumäärast, mis vastab määratud sundvõõranditasu suurusele.

(1) Elatusraha sissenõudmise eest makstav põhitasu on ühekordne summa, mis vastab seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale. Tasu nõutakse sisse koos esimese igakuise elatusrahaga. Kui võlgnik tasub elatusraha osaliselt, võtab kohtutäitur tasu võrdeliselt sissenõutud summaga.

(2) Kui võlgnik elatusraha maksmise katkestab, mis tingib täiendavate täitetoimingute tegemise nõude edasiseks täitmiseks, on kohtutäituril õigus nõuda lisatasu pooles elatusraha miinimummäärale vastavas summas.

(3) Kui täitemenetluse algatamise seisuga on tekkinud elatusraha võlgnevus, mis on kindlaks määratud, arvutatakse tasu võlasumma sissenõudmise eest tasumääratabeli kohaselt.

(4) Täiteasja üleandmisel ühelt kohtutäiturilt teisele ei ole õigust nõuda võlgnikult põhitasu uuesti maksmist, kui selle on enne sisse nõudnud asja üleandnud kohtutäitur.

(1) Hagi tagamise määruse täitmise tasu sõltub hagi hinnast ja tasu makstakse järgmiselt

1) kuni 50 000-kroonise hagi hinna korral on tasu neljandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast;

2) 50 001–200 000-kroonise hagi hinna korral on tasu pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast;

3) üle 200 000-kroonise hagi hinna korral on tasu ühekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

(2) Kui hagi tagamise määrus käsitleb mitterahalist nõuet või kui hagi hind on määramata või kui hagi on hinnata, samuti hagi tagamise tühistamise määruse või kohtuotsuse täitmise korral on kohtutäituri tasu kolmandik Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

(3) Kui hagi tagamise määrus käsitleb nii rahalist nõuet kui ka mitterahalist nõuet, liidetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud tasumäärad.

(4) Hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral maksab kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist.

(5) Kohtutäituri tasu muutub sissenõutavaks hagi tagamise määruse esitamisega sundtäitmiseks. Kui sissenõudja ei maksa kohtutäituri tasu, võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata.

(1) Asenduskaristuse määramise korral maksab kohtutäituri tasu sissenõudja. Kohtutäituri tasu täitemenetluse käigus kantud kulude hüvitamiseks on 1/17 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

(2) Asenduskaristuse määramise korral jääb võlgniku kanda kohustus tasuda täitemenetluse alustamise tasu. Tasu nõuab sisse kohtutäitur, kelle avalduse alusel asenduskaristus määrati.

(3) Kui võlgnikule väärteo eest kohaldatud rahatrahv asendatakse täitemenetluse seadustiku kohaselt arestiga, maksab kohtutäituri tasu väärteo otsuse täitmisele pööranud kohtuväline menetleja.

(4) Kui võlgnikule kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus asendatakse vangistusega või üldkasuliku tööga või kui varaline karistus asendatakse täitemenetluse seadustiku kohaselt vangistusega, makstakse kohtutäituri tasu justiitsministri määratud asutuse eelarvest.

(5) Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus väljastatakse sissenõudjale koos kohtumäärusega asenduskaristuse määramise kohta.

(6) Kui kohtutäitur on nõudnud täitemenetluse algatamisel tasu ettemaksu, vähendatakse selle võrra sissenõudjalt nõutava tasu summat. Kui tasu ettemaks on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel nõutav tasumäär, jääb kogu ettemaks kohtutäituri tasuks ning selle lõike alusel sissenõudjalt tasu nõudmise õigust ei teki. Sellest teavitatakse sissenõudjat kohe.

(1) Kui kohtutäitur teeb uurija määruse alusel kindlaks andmed, mida menetleja vajab kahtlustatavale või süüdistatavale varalise karistuse mõistmiseks, maksab kohtutäituri tasu menetleja.

(2) Kohtutäituri tasu sõltub kindlakstehtud vara väärtusest ja tasu makstakse järgmiselt

1) kuni 500 000 krooni väärtusega varalt 500 krooni;

2) 500 001–1 000 000 krooni väärtusega varalt 1000 krooni;

3) üle 1 000 000 krooni väärtusega varalt 1500 krooni. Tasu muutub sissenõutavaks alates varalise seisundi kohta koostatud õiendi esitamisest menetlejale.

(1) Kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud ja seda enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab täitemenetluse alustamise tasu kohtutäituri otsuse alusel sissenõudja.

(2) Kui kohtutäitur on nõudnud täitemenetluse algatamisel kohtutäituri tasu ettemaksu, ei tagastata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemisel sissenõudjale tasu ettemaksu. Kui ettemaksu summa ületab täitemenetluse alustamise tasu summa, ei või täiendavat alustamise tasu nõuda.

(1) Dokumendi koopia valmistamise eest tasub koopia tegemist taotlenud isik. Sätet ei kohaldata haldusorganile ega menetlusosalisele, kellel on õigus saada täitetoimingu tegemist käsitlev akt, kui see väljastatakse talle esmakordselt.

(2) Kohtutäituri tasu dokumendi koopia valmistamise eest on

1) A4 formaadis lehekülje eest 5 krooni;

2) A3 formaadis lehekülje eest 7 krooni.

(3) Täitemenetlust käsitleva õiendi väljastamise eest on kohtutäituri tasu 25 krooni. Kui õiend väljastatakse elatisasjas, on kohtutäituri tasu 15 krooni.

12. jagu Kohtutäituri lisatasu

Kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui kohtumenetluses tehtud ja jõustunud otsusega on tõendatud kaebuse esitaja pahausksus kaebuse esitamisel, võib kohtutäitur esitada kohtule taotluse kaebaja trahvimiseks. Trahvisumma on vähemalt 10, kuid mitte rohkem kui 100 päevapalka. Trahv kantakse riigituludesse.

Kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusevastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kohtumääruse jõustumisest alates kümne päeva jooksul.

(1) Kohtutäiturite täiskogusse (edaspidi täiskogu ) kuuluvad kõik kohtutäiturid ja käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel ametisse nimetatud kohtutäituri asendajad (edaspidi täiskogu liikmed).

(2) Täiskogu koguneb iga aasta detsembri esimesel reedel. Erakorralise täiskogu võib kutsuda kokku 1/10 täiskogu liikmetest või justiitsminister. Kirjalik teade täiskogu toimumise kohta ning kavandatav päevakord tuleb saata täiskogu liikmetele posti teel või elektrooniliselt vähemalt kaks nädalat enne täiskogu toimumist.

(3) Täiskogul osalevad täiskogu liikmed isiklikult. Täiskogu on otsusevõimeline, kui seal on kohal vähemalt pooled täiskogu liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Kui täiskogule ei kogune vähemalt pooled täiskogu liikmetest, kutsutakse täiskogu kokku mitte varem kui kuu aja möödudes. Selliselt kogunenud täiskogu loetakse otsusevõimeliseks, olenemata täiskogule kogunenud liikmete arvust. Täiskogu otsus kehtib kõigi täiskogu liikmete suhtes.

(4) Täiskogu suhetele kolmandate isikutega kohaldatakse seltsingu sätteid.

(5) Täiskogu koosolekute protokollid edastatakse seitsme päeva jooksul täiskogu toimumisest justiitsministrile.

(1) Täiskogu

1) korraldab kohtutäiturite täienduskoolituse korraldamise ja finantseerimisega seotud küsimusi;

2) teeb ettepanekuid täitemenetlusregistri infosüsteemi arendamiseks;

3) kinnitab kohtutäiturite eetikakoodeksi;

4) valib kohtutäiturite aukohtu ja kinnitab aukohtu reglemendi;

5) korraldab välissuhtlusega seotud küsimusi;

6) määrab kontrolli teostavad isikud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rahaliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle;

7) valib kohtutäiturite esindaja kohtutäiturite atesteerimiskomisjoni, kohtutäiturikandidaatide eksamikomisjoni ja kohtutäituri asendaja eksamikomisjoni;

8) kehtestab täiskogu kodukorra;

9) korraldab vajadusel muid kohtutäiturite ühistegevusega seotud küsimusi.

(2) Täiskogu kinnitab igaks järgnevaks kalendriaastaks majanduskava, milles sätestatakse teostatavad ülesanded ning nende arvestuslik maksumus. Täiskogule õigusaktidega pandud ülesannete täitmisega seotud kulutusi finantseerivad täiskogu liikmed ühiselt. Majanduskava koopia saadetakse seitsme päeva jooksul selle vastuvõtmisest justiitsministrile.

(3) Majanduskavast lähtudes kehtestab täiskogu oma liikmetele kalendriaastas täiskogule tasumisele kuuluva summa ja kulutuste hüvitamise korra.

(4) Täiskogu võib teha oma otsuste ja oma pädevuses olevate ülesannete täitmise käsundi alusel ülesandeks teisele isikule. Käsundisaaja kirjutab käsundi aktseptimise kinnituseks alla täiskogu otsusele, millega täiskogu liikmed otsustasid käsunduslepingu sõlmimise, selle eseme ja tingimused ning käsundisaaja isiku.

(5) Täiskogu otsusega kehtestatud summa mittemaksmine võib olla täiskogu liikme suhtes distsiplinaarasja algatamise aluseks.

Kohtu tööpiirkonna kohtutäiturite tegevuse järele valvab maakohtu esimees ning kõigi kohtutäiturite tegevuse järele justiitsminister.

(1) Järelevalveametnik kontrollib kohtutäituri tegevuse nõuetekohasust. Ta kontrollib kohtutäituri büroo töökorraldust, finantsmajanduslikku tegevust, infosüsteemi kasutamist ja infotehnoloogilise töö korraldust, kohtutäituri dokumentide säilitamist ning ametikindlustuse nõude järgimist. Kohtutäitur võib eelnimetatud küsimustes konsultatsiooni saamiseks pöörduda järelevalveametniku poole.

(2) Järelevalveametnik kontrollib kohtutäituri tegevust korrapäraselt vähemalt üks kord aastas. Erakorraliselt on lubatud kohtutäituri tegevust kontrollida, kui on andmeid, mis viitavad lisakontrollimise vajadusele või seda taotleb kohtutäitur. Uue kohtutäituri puhul korraldatakse esimene korraline kontrollimine teise ametiaasta jooksul.

(3) Kohtutäitur on kohustatud järelevalveametnikule esitama registrid ja muud dokumendid.

(4) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka kohtutäituri asendaja ametitegevuse kontrollimisele.

Kohtutäituri distsiplinaarsüüteod on

1) ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine omakasu ajendil;

2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ametikohustusi täites.

Kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv;

3) ametist tagandamine.

Kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramise õigus on justiitsministril.

(1) Justiitsminister algatab distsiplinaarmenetluse, kui seda nõuab maakohtu esimees. Justiitsminister võib algatada distsiplinaarmenetluse, kui kohtutäituri ametitegevuse järelevalve tulemused või isiku kaebus või muu dokument või teade annab alust arvata, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo. Distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks olevate asjaolude kohta nõuab justiitsminister kohtutäiturilt kirjalikku seletust.

(2) Distsiplinaarmenetluse algatamiseks annab justiitsminister käskkirja, mis tehakse kohtutäiturile viivitamata teatavaks.

(1) Justiitsminister annab käskkirja distsiplinaarsüüteo tuvastamise kohta ja määrab distsiplinaarkaristuse või annab käskkirja distsiplinaarsüüteo puudumise tuvastamise kohta ning lõpetab distsiplinaarmenetluse.

(2) Justiitsministri käskkiri distsiplinaarasjas tehakse käskkirja allakirjutamisest alates kolme tööpäeva jooksul teatavaks kohtutäiturile, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast seda ka kõigile teistele kohtutäituritele.

Noomitus vormistatakse käskkirjaga.

(1) Kohtutäiturile võib distsiplinaarkaristusena määrata kuni 100 000 krooni suuruse rahatrahvi.

(2) Rahatrahv tuleb tasuda selle määramisest alates kolme kuu jooksul. Trahv kantakse riigituludesse.

(3) Justiitsminister võib rahatrahvi määramise käskkirjas ette näha, et trahv tasutakse kindlaksmääratud tähtpäevadel osade kaupa kuni ühe aasta jooksul.

(1) Kohtutäitur võidakse ametist tagandada tahtlikult toimepandud raske distsiplinaarsüüteo eest, kustumata või kustutamata distsiplinaarkaristuse ajal toimepandud süüteo eest või sellise vääritu teo eest, mis teeb kohtutäiturina töötamise võimatuks.

(2) Enne kohtutäituri ametist tagandamist kuulab justiitsminister ära kohtutäituri selgitused.

(1) Käesoleva seaduse § 32 punktis 1 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kümne aasta jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates kuue kuu jooksul.

(2) Käesoleva seaduse § 32 punktis 2 nimetatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata süüteo toimepanemisest alates kuue kuu jooksul ning süüteo toimepanemisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.

(3) Kohtutäituri teo suhtes, millest justiitsminister oli teadlik, kuid milles käesoleva seaduse § 32 tunnustega tegu ei tuvastatud, uute asjaolude ilmnemisel, mis tekitavad kahtluse käesoleva seaduse § 32 tunnustega teo toimepanemisest, saab distsiplinaarmenetluse uuendada kolme kuu jooksul nimetatud asjaoludest teadasaamisest.

(4) Distsiplinaarsüüteo aegumine katkeb kohtutäituri ametikohustuste täitmiselt puudumise ja kohtumenetluse ajaks.

(5) Kui kohus tühistab kohtutäiturile määratud distsiplinaarkaristuse süüteole mittevastavuse tõttu, võib kohtutäiturile ilma uut distsiplinaarmenetlust algatamata määrata uue karistuse ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(1) Ühe süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

(2) Süüteo jätkumine pärast distsiplinaarkaristuse määramist on uus süütegu ja selle eest võib kohtutäiturile määrata uue distsiplinaarkaristuse.

Kohtutäituri võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest määrata distsiplinaarkaristust.

Distsiplinaarkaristus on kustunud, kui kohtutäiturile ei ole karistuse määramisest alates ühe aasta jooksul määratud uut distsiplinaarkaristust.

Justiitsminister võib distsiplinaarkaristuse kustutada enne karistusaja lõppemist.

Kohtutäitur võib distsiplinaarkaristuse määramise peale esitada halduskohtule kaebuse karistuse määramisest teada saamisest alates ühe kuu jooksul.

(1) Kui kohtutäiturit on karistatud ebaseaduslikult või kui karistus ei vasta süüteo raskusele ja süüteo toimepanemise asjaoludele või süüteole eelnevale kohtutäituri käitumisele, tühistab kohus distsiplinaarkaristuse.

(2) Kui kohus on kohtutäituri ametist tagandamise distsiplinaarsüüteo raskusele mittevastavuse tõttu tühistanud, on kohtutäituril õigus nõuda saamata jäänud sissetuleku eest hüvitist enne distsiplinaarkaristuse määramist töötatud viimase kuue kuu keskmise sissetuleku ulatuses.

Kui kohtutäituri suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, võib ta oma soovil ametist vabastada pärast seda, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud.

Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarsüüteod on

1) ettevalmistusteenistuse kohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine;

2) vääritu tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või mis vähendab usaldust kohtutäituri ameti vastu, sõltumata sellest, kas tegu on pandud toime ettevalmistusteenistuse kohustuste täitmisel.

Kohtutäiturikandidaadile määratavad distsiplinaarkaristused on

1) noomitus;

2) rahatrahv mitte üle kandidaadi 10-kordse päevapalga;

3) ettevalmistusteenistuse lõpetamine.

Kohtutäiturikandidaadi distsiplinaarasjade menetlemisel kohaldatakse käesolevas seaduses kohtutäituri distsiplinaarasja kohta sätestatut.

Justiitsministril on õigus anda määrusi käesoleva seaduse rakendamiseks.

(1) Kuni 2002. aasta 1. juulini ei kohaldata kohtutäituri ametisse nimetamisele käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud haridusnõuet ja nõuet läbida ettevalmistusteenistus. Nimetatud nõuetele mittevastavus ei ole kohtutäituri ametist vabastamise alus ka pärast 2002. aasta 1. juulit.

(2) Kuni 2001. aasta 31. detsembrini võib kohtutäituriks nimetada isiku, kelle tsiviiltäiteteadmised võimaldavad kohtutäituriametit pidada kohtutäiturieksamit sooritamata.

(3) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel ei ole nõutav kohtutäituri osalemine käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud konkursikomisjoni töös.

(4) 2001. aastal kohtutäiturite ametisse nimetamisel peab kohtutäitur ametisse asuma viie tööpäeva jooksul pärast ametisse nimetamist.

Alates Euroopa Liiduga ühinemisest võib kohtutäituriks saada lisaks Eesti kodanikule ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument antakse kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduse alusel.

(2) Käesoleva seaduse jõustumise ajal maakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument, mille kohaselt on sissenõudja riik või kohaliku omavalitsuse üksus,

(3)

Kohtutäiturite esimene korrapärane atesteerimine toimub 2002. aasta teisel poolel.

Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud endisele maakohtu täitevosakonna kohtutäiturile ei maksta avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18) §-s 131 ettenähtud hüvitist.

(1) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks võõrandada riigile kuuluvat vallasvara.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17) §-s 24 ettenähtud piiranguid.

(3) Käesoleva seaduse alusel ametisse nimetatud kohtutäiturile võib tema tegevuse alustamiseks anda kuni 2001. aasta 31. detsembrini tasuta kasutada enne käesoleva seaduse jõustumist maakohtu täitevosakonna käsutuses olnud ruumi.

§-d 55--58 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

Esimese korralise täiskogu kutsub kokku justiitsminister.

(1) Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. märtsil.

(2) Käesoleva seaduse §-d 3, 10, 13, 48 ja 49 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2¹) Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punkt 4 jõustub 2003. aasta 1. juunil.

(2²) Käesoleva seaduse § 253 lõikes 2 sätestatud iga-aastast kohtutäituri tasu ja lõikes 4 sätestatud juhul elatise sissenõudmise eest makstavat põhitasu võetakse enne 2003. aasta 1. maid menetlusse võetud elatisnõudelt alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

(2³) Käesoleva seaduse § 256 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

(2⁴) Käesoleva seaduse 4. peatüki 11. ja 12. jaos kehtestatud tasumäärasid rakendatakse nende täitedokumentide täitmisel, mille menetlemist on alustatud pärast 1. jaanuari 2006, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 5 sätestatud juhtudel. Enne 1. jaanuari 2006 menetlusse võetud täitedokumentide täitmisel nõutakse kohtutäituri tasu vastavalt kohtutäituri tasu otsuse väljastamise või kohtutäituri tasu sissenõutavaks muutmise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale.

(2⁵) Käesoleva seaduse § 2514 lõigetes 1 ja 3 kehtestatud tasu võtmise korda rakendatakse elatusraha asjades, mis on menetlusse võetud pärast 1. jaanuari 2006. Sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul võib kohtutäitur tasu nõuda ka menetlustes, mida on alustatud enne 1. jaanuari 2006.

(2⁶) Käesoleva seaduse 4. peatüki 14. jagu jõustub koos tsiviilkohtumenetluse seadustikuga.

(2⁷) Käesolevas seaduses kasutatud mõisted «alustamine» ja «täitmisteade» on samatähenduslikud mõistetega «algatamine» ja «täitekutse» käesolevas seaduses ning sellega seonduvates teistes seadustes ja seaduse alusel antud õigusaktides.

(3) Käesolevas seaduses sätestatut ei kohaldata enne 2001. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud maa- ja linnakohtu täitevosakondade koosseisu kuuluvatele kohtutäituritele.