Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina valla jäätmekava kinnitamine — KO, 189, 1895

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 22 lõike 1 punkt 37 ja Jäätmeseaduse § 59 lg 1 alusel. 1. Kinnitada Vastseliina valla jäätmekava vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 3. Määrus jõustub 15. juulil 2005a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL LISA Vatseliina Vallavolikogu 06.07.2005a määruse nr 1-1/27 juurde VASTSELIINA VALLA JÄÄTMEKAVA Sisukord 1.Sissejuhatus ........................................................................................ 4 2.Olemasoleva olukorra kirjeldus ...................................................... .5 2.1 Asukoht ............................................................................................ 5 2.2 Elanikkond ja elamumajandus ....................................................... 6 2.3 Tööstus ja ettevõtlus ...................................................................... 6 2.4 Sotsiaalsfäär ......................................................................................7 3. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis .......................................... 8 3.1.Segaolmejäätmed ........................................................................... .8 3.2.Pakendijäätmed ............................................................................... 9 3.3.Biolagunevad jäätmed .................................................................. . 9 3.4.Tööstusjäätmed ............................................................................... 10 3.5.Ehitus- ja lammutusjäätmed ......................................................... 10 3.6.Ohtlikud jäätmed .............................................................................10 4. Jäätmete kogumine, transport ja lõppkäitlus ............................... 11 5. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon .......................................... 12 5.1 Jäätmeseadus, Pakendiseadus ja Keskkonnajärelvalve seadus ............................................................... 12 5.2 Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava .......................... 14 5.3 Üleriigiline jäätmekava ................................................................... 15 5.4 Võrumaa jäätmekava ....................................................................... 16 5. 5 Kohaliku omavalitsuse seadusandlus ............................................ 17 5.6 Euroopa Liidu seadusandlus ............................................................. 17 6. Jäätmehoolde eesmärgid .................................................................... 19 6.1 Jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine .............................. 19 6.2 Jäätmete taaskasutamine .................................................................. 20 6.3 Jäätmekäitluse üldine skeem ............................................................ 20 7. Jäätmekäitluse mõju keskkonna seisundile ...................................... 23 8. Tegevuskava .......................................................................................... 25 9. Kokkuvõte .............................................................................................. 28 10. Kasutatud kirjandus ........................................................................... 29 11. Lisad Lisa 1: Riiklikud õigusaktid, mis reguleerivadjäätmehoolduse korraldamist…………………..................................................................30 Lisa 2: Jäätmehoolduseeskiri…………………………………...……32 Lisa 3: Jäätmemajanduse teemalised mõisted ..................................... 51 Lisa 4: Jäätmeveo transpordiskeemid ................................................... 53 Lisa 5: Vastseliina valla eluruumides tekkivate segaolmejäätmete hinnangulised kogused ja jäätmeveo vajalik sagedus......................... 54 Lisa 6: Olukord piltlikult ........................................................................ 57 1.Sissejuhatus Jäätmeseaduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus, linn või vald, koostama oma arengukava osana jäätmekava. Jäätmekava on strateegiline dokument selle kohta, mida tuleb jäätmemajanduses ära teha, lähtudes hetkeseisust ja arvestades seadusandlusest tulenevaid kohustusi ning võimaluste ja vahendite olemasolu. Vastseliina valla arengukava aastateks 2004-2012 sätestab valla arenguvisiooni aastaks 2012: o Vastseliina on heaolukeskkonda pakkuv elamiskoht Puhas loodus, heakorrastatud elamud ja haljasalad, esmatasandi teenuste (haridus, tervishoid ja sotsiaalhoole, kaubandus jne) mitmekesisus ning hea kvaliteet kujundavad Vastseliinast soositud elamispiirkonna. Eelistatud on nii tiheasustuses alevikuelu kui üksindust hindavad inimesed. Toimub elamuehituse kasv, suureneb alaliste elanike arv. Võru-Luhamaa magistraali lähiümbrusse jäävatest asustustest kujuneb Võru lähitagamaa ning valla kasvupiirkond. Looduslähedane eluviis tagab vaimse (isiku ja ühiskonna vastastikune lugupidamine, lugupidamine enda vastu) ja füüsilise (igaühele vesi, õhk ja toit, peavari, soojus, turvalisus) ellujäämise. o Vastseliina on soodsa ettevõtluskliimaga majanduslikult mitmekesine piirkond Vastseliina tööstusala omab optimaalset ja kvaliteetset tehnilist infrastruktuuri ning tagab soodsa ning konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna. Hajaasutuses toimib alternatiivne tootmine ja traditsiooniline põllumajanduslik tootmine selleks sobivatel kõlvikutel. o Vastseliina on loodust säästva keskkonnakasutusega ajaloolist kultuuritraditsiooni väärtustav puhke- ja turismipiirkond Piirkonna turismi- ja puhkemajanduse potentsiaal leiab mitmekülgset realiseerimist. Sealjuures jälgitakse säästva arengu põhimõtteid. Inimtegevuse mõju looduskeskkonnale ei ületa loodusliku taluvusvõime piiri. On tagatud väärtuslike looduslike koosluste ja kultuurmaastike ning ajaloolise pärandi säilitamine. On ärakasutatud looduslike ökosüsteemide võime pakkuda « teenuseid». Visiooni tegelikkuseks saamiseks tuleb palju ära teha keskkonna seisundit otseselt mõjutavates valdkondades, eelkõige aga jäätmemajanduse korraldamises. Lisa 5: « Piltlik ülevaade» näitab ainult väikest osakest praeguse jäätmemajanduse varjukülgedest. Prügistatud maanteekraavid, metsaalused ning talude tagahoovid on saanud meie ajastu valukohtadeks. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduslik kasv nii, et samal ajal oleks kaitstud ja säilitatud stabiilne elukeskkond ja looduslik mitmekesisus endale ning tulevastele põlvedele. Jäätmeid tekitamata aga ei ela heaoluühiskonnas ega arenda majandust. Tuleb vaid muuta oma harjumusi ja teada, et liivaterast kasvab mägi. Piirkonna säästva arengu tagamiseks tuleb korraldada ja arendada kohalikku jäätmemajandust, mis on ka käesoleva töö eesmärgiks. 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Asukoht Võru maakonna kaguosa, Piusa ülemjooksu suures käärus, Venemaa ja Läti piiri lähedal. Territoorium: 22 277,8 ha Seisuga 01.01.2004 elanikke 2 255, neist keskuses Vastseliina alevikus 750. Kaugus suurematest keskustest: 285 km Tallinnast, 24 km Võrust, 75 km Pihkvast, 250 km Riiast

Võrumaa üldkaart Valda läbib Tallinn-Luhamaa maantee, tänu soodsale asetusele geograafilises ruumis on valla teedevõrk rahuldav. Valla keskuse lääneservas on välja kujunenud tööstuspiirkond. Maakonnaplaneering on määratlenud tiheasutus aladeks Vastseliina aleviku ning Vana-Vastseliina küla. Kaitsealadest jäävad Vastseliina valla territooriumile Kirikumäe järve ja Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealad ning Haanja looduspark. Eesti suurima languga jõe (Piusa jõe pikkus on 109 km, langus 207,9) ülemjooksul on laialdaselt sanduralasid, keskjooksul on maastik sügavatest ürgorgudest liigestatud. Valla põhjapiirilt suubub Piusa keskjooksu org Võru - Petseri ürgorgu. Vastseliina valla territooriumi kõlvikuline jagunemine: 59% metsamaad, haritavat maad 24%, loodusliku rohumaad ning muud maad kokku 16% ning õuemaad 1%. Vastseliina vallas on ca 20 puurkaevu, neist on omavalitsuse teenindada 8. Põhjaveevõtt toimub Kesk-Ülem-Devoni põhjaveeladestust, madala seisu ning geoloogilise ehituse tõttu on põhjavesi hästi kaitstud. Rekonstrueeritud on Vastseliina pumpla, kus toimub ka veepuhastus. Teistes pumplates on seaded vananenud ja veetrassid avariiohtlikud. Nõuetele vastab vaid Vastseliina pumplast väljastatav vesi. Biopuhasteid on vallas kaks. Vastseliina biopuhasti on hiljuti rekonstrueeritud ja seoses sellega heas seisukorras. Vana-Vastseliina biopuhasti seisukord on rahuldav. 2.2 Elanikkond ja elamumajandus Seisuga 01.01.2004 on vallas elanikke 2 255, mis on 5,68% Võrumaa rahvastikust ning 0,16% Eesti kogurahvastikust. Sotsiaalselt ning vanuseliselt jaguneb elanikkond: 30% pensioniealisi; tööealisi 45 % ning eelkooliealisi ning õpilasi 25%. Tööga, sh ettevõtlusega on hõivatud 75 % tööealisest elanikkonnast. Vallas on 47 küla, suurimad neist Vastseliina alevik 750 elanikku, Vana-Vastseliina küla 161 elanikku, Viitka küla 136 elanikku ning Külaoru küla 94 elanikku. Keskmine asustustihedus on 10,1 inimest/km 2. Valla elanikeregistri andmetel jaguneb elanikkond 1208 leibkonnaks. Eluruume on 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel 1046, neist 330 Vastseliina alevikus. Vastseliina aleviku ja Vana-Vastseliina küla eluruumid paiknevad segaaladena st elanikkond ning tootmistegevus paiknevad lähestikku, ka korterelamute osakaal on neis piirkondades suurem. 2.3 Tööstus ja ettevõtlus 2003. aasta novembri seisuga on äriregistris 102 ettevõtjat (28 osaühingut; 1 aktsiaselts; 10 mittetulundusühingut ning 63 füüsilisest isikust ettevõtjat), kelle majandustegevus toimub Vastseliina valla territooriumil. Põllumajanduse osakaal on viimasel kümnendil oluliselt vähenenud. Endised põllumajandustootmishooned on enamuses leidnud kasutust puidu- ja mööblitööstus- ettevõtete poolt. Valla asend, loodusvarad (mets, maa-aines) ning maastik loovad eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Olulisemad tööstusettevõtted vallas on: Förmann NT AS metsa- ja puidutööstus Talvar TR OÜ metallitööstus ning mehhanismide remondi teenindus P.N.K.Grupp OÜ metsa- ja puidutööstus H.A.K.S OÜ metsa- ja puidutööstus Kiviliiv OÜ liiva, kruusa ning maa-ainese kaevandamine, liiva eeltöötlemine ehitus- ning klaasitööstusele SEP Holding OÜ puitdetailide tootmine OÜ Timmo Puutöökoda mööbli tootmine Elukondlikku teenindust pakkuv ettevõtlus Vastseliina vallas: Võru Tarbijateühistu toitlustamine, kaubandus AS Eesti Post panga- ning postiteenused Mahta Kütus AS tankla-pood OÜ Aguli kaubandus Võru EMPAK AS ehitusmaterjalide- ja majapidamistarvete kaubandus Teenindusstruktuuris on vallas olemas juuksur, lilleseadete ning käsitöö müük, toidlustusteenus (FIE-d), haljastusfirma (Rein Aimu talu OÜ). Põllumajanduslikus tootmises tegeldakse Vastseliina vallas enam teravilja- ning veisekasvatusega, suurimad tootjad on Külmoja talu, Rein Aimu talu ning Ronkuse talu. Vastseliina valla turismiressursiks on puhas ja mitmekülgne loodus, ajaloolis-kultuuriliselt väärtustavad piirkonda vanaaja säilmed Vana-Vastseliinas. Loodusturismi tõmbekohad on Piusa jõe ürgorg matkaradade ja vaatamisväärsustega (liivakivipaljandid, ordulinnuse varemed) ning Kirikumäe järve puhkeala. Tuntud turismitooteks on kujunenud Vastseliina maarahva laat. Seisuga 01.05.2003 on Vastseliina vallas 4 tunnustatud majutusasutust: Lepa Puhkemaja Tabina külas 8 majutuskohta Jõeveere Puhkeküla ja -laager 6 majutuskohta + telkimisvõimalused Kirikumäe Matkamaja Kirikumäe külas 49 majutuskohta Kerepäälse Turismitalu Kerepäälse külas 15 majutuskohta + telkimisvõimalused 2.4 Sotsiaalsfäär Vallas töötab kaks sotsiaaltöötajat, peetakse sotsiaalregistrit. Üksikute vanurite jaoks on hooldekodu, kus on 20 hoolduskohta. Vastseliina hooldekodu teenust kasutavad ka teised Võrumaa omavalitsused. Vastseliina vallas töötavad järgmised tervishoiuga seotud asutused ja ettevõtjad: OÜ Vastseliina Ambulatoorium - hambaraviteenus DR AUNE OÜ - perearstiteenus Vastseliina perearstil on leping Võrumaa Haigekassaga ning ta osutab esimese astme arstiabi oma perearstipraksises, OÜ Vastseliina Ambulatooriumis. Perearsti nimistu suurus 2400 isikut. Perearstiga koos töötavad pereõed ja asendajana üldarst. Vajadusel korraldab perearst haige suunamise eriarstide konsultatsioonile. Vastseliina hambaarstil on leping Võrumaa Haigekassaga. Vastuvõturuumid asuvad Vastseliina Ambulatooriumis. Ravimeid müüb OÜ Vastseliina Apteek, aadressil Võidu 22 Vastseliina alevik. Vastseliina valla territooriumil on 2004 aasta seisuga 5 haridusasutust, nendest omavalitsuse halduses: Asutus laste/õpilaste arv Vastseliina Lasteaed 45 Viitka Algkool 12 Vastseliina Gümnaasium 402 Vastseliina Muusikakool 70 riigi halduses: Vastseliina Sanatoorne Internaatkool (SIK) 93 Vastseliina Rahvamaja teenindab kultuuriliselt kogu valla elanikkonda. 1956. aastal ehitatud kohalik rahvamaja kasutus on väga intensiivne, siin tegutseb 20 isetegevusringi ja klubi ligi 300 isetegevuslasega. Vastseliina vallas on kolm raamatukogu – Vastseliina, Loosi ja Vana-Vastseliina, kõik koos Avaliku Interneti Punktiga. Vastseliina ümbruskonna minevik ja tänapäev leiab kajastamist Vastseliina Koduloomuuseumi, Vana-Vastseliina Piiskopilinnuse ja Vastseliina Gümnaasiumi rohketes kodu-uurimusliku materjaliga varustatud ekspositsioonides. Sportimistingimustest on vallas olemas: korralikud suusarajad, värskelt renoveeritud välilasketiir ning gümnaasiumi spordisaal, taastatud on suusabaas. Vastseliina alevikus on olemas Päästeameti depoo ning politseijaoskond. 3. Tekkivate jäätmete kogused ja koostis Piirkonnas tekkivaid jäätmeid võib liigitada alljärgnevalt: o kodumajapidamistes tekkivad olmejäätmed o heakorraga seotud jäätmed, sealhulgas kalmistujäätmed o asutustes, sh ettevõtluse ja puhkemajandusega tegelevad, tekkivad olmejäätmed o pakendijäätmed o ehitus- ja lammutusjäätmed o ohtlikud jäätmed, sh bioloogiliselt ohtlikud ning probleemtoodete jäätmed o puidujäätmed o muud ettevõtlusega seotud jäätmed o põllumajandusjäätmed Loomakasvatusega tekkiv sõnnik ja loomakorjused ei kuulu Jäätmeseaduse regulatsiooni, nende käitlemist reguleerivad Veterinaarkorralduse seadus ja Loomatauditõrje seadus. Ohtlikke jäätmeid tekib nii ettevõtluses, halduses kui ka kodumajapidamistes. Enam tekkivad ohtlikke- ning probleemtoodete jäätmete liigid on: akud - patareid, elektroonikajäätmed, vanarehvid, elavhõbedalambid, kasutatud õlid, värvide jäägid. Väheses mahus tekib ohtlikke jäätmeid ka tervishoiu-, veterninaar- ning hoolekandeteenuse osutajatel. 3.1 Segaolmejäätmed Võrumaa Jäätmekavas on toodud 2001. aasta jäätmearuandlusele tuginedes andmed segaolmejäätmete tekke kohta Võrumaal, millest järeldatakse, et segaolmejäätmete teke elaniku kohta on ligikaudu 110 kg aastas. Samas on toodud ära ka mitmeid põhjuseid, miks antud number ei ole tõene: o Jäätmestatistikast jäävad välja korraldatud jäätmeveoga mittehaaratud jäätmetekitajad, illegaalselt ladestatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed; o Segaolmejäätmete algarvestus ja statistika ei kajasta tekkinud jäätmete kogust täies ulatuses, osa tekkivatest jäätmetest ladestatakse väljaspool maakonna piire; o Olmejäätmete koostise määramist ei ole Võrumaal teostatud; o Jäätmeid ladestuspaikades ei kaalutud 2001. aastal ega ka 2002. aastal; o Mitmete jäätmeliikide tegelik mass ei ole teada, sest kasutatakse jäätmete mahulist hindamist ja mahuliste näitajate teisaldamist massiühikuteks. ENTEC AS on töös «Võrumaa Jäätmejaamade asukoha valik, tüüpprojekti koostamine ja keskkonnamõju hindamine» Võrumaa omavalitsustes tekkivate jäätmekoguste määramisel lähtunud AS Ragn-Sells 2002. aasta oktoobrikuu jäätmestatistikast. ENTEC AS toob Vastseliina valla näitajateks: o keskmine tekkiv jäätmekogus elaniku kohta kuus 85,4 liitrit o jäätmekogus elaniku kohta aastas 112,7 kg (arvestuse aluseks on arvutuslik tihedus 110 kg/m3 ) Segaolmejäätmete arvestuslikuks aasta koguseks on toodud 257,6 tonni. ENTEC AS analüüs «Taaskasutatavate jäätmete kogused» toob eraldi välja reaalselt kogutavad taaskasutatavate jäätmete kogused, sh Vastseliina vald: Jäätmeliik tekkiv t / a jäätmetest võimalik eraldada % kogutav t / a Paber-papp 65,2 40 26,1 Biojäätmed 108,5 47 51,0 Plastikjäätmed 29,9 55 16,4 Klaasijäätmed 7,0 70 4,9 Metalljäätmed 9,8 70 6,9 Ladestatav tavajääde 152,4 Jäätmeid kokku 257,6 ENTEC AS on lahus koguvate jäätmete koguste määramisel aluseks võtnud AS Vaania poolt 2000. aastal üleriigilise jäätmekava kooseisus koostatud jäätmeuuringu Eesti keskmised tulemused. 3.2 Pakendijäätmed Trükises «Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis» on toodud, et Eestis tekib aastas ühe inimese kohta kuni 85 kg pakendijäätmeid. Hinnanguliselt on jaotunud pakendimaterjalide osa pakendijäätmetes: paber ja papp 43%, klaas 24%, metall 8%, puit 8% ja muu 1%. Kuna omavalitsuse ressursid on piiratud, jääb pakendijäätmete käitluse osas omavalitsuse rolliks liigiti kogumise korraldamine koostöös jäätmekäitlusettevõttega ja pakendiettevõtjatega ning tarbija teadlikkuse tõstmine. Pakendjäätmetest on Vastseliina vallas praeguseks korraldatud klaastaara kogumine Ragn-Sells Eesti AS poolt teenindatavas avalikus klaasikogumispunktis Vastseliina alevikus Rahu tänava korterelamute juures. Klaasijäätmete käitlemist finantseerib kohalik omavalitsus. Samuti toimib klaastaara tagasiostmine jaekaubanduses. 3.3 Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on orgaanilised jäätmed, mis lagunevad bakterite, mikroorganismide ja seente toimel: aia- ja haljastusjäätmed, reoveesetted, toidujäätmed. Võrumaa Jäätmekavas on toodud, et orgaanilised jäätmed moodustavad keskmiselt 42 % segaolmejäätmetest. Et tagada biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas, on vaja arendada jäätmete kompostimisvõimalusi. Kompostimine on jäätmete biokäitlus – orgaaniliste jäätmete käitlemine mikroorganismide kaasabil. Vallavalitsuse poolt Vastseliina alevikus korraldatavate heakorratööde käigus tekib ca 30 m3 haljastusjäätmeid (nii palju ladestati 2003. aastal lahtise prügina Räpo prügilasse). Peamiseks käitlusviisiks on olnud ladestamine prügilasse ning osaliselt on käesolevast aastast haljastusjäätmeid komposteeritud heakorra teenust pakkuva ettevõtja poolt. Hajaasutuses kõrvaldatakse ja taaskasutatakse haljastusjäätmed kohapeal. OÜ VAKS andmetel on Vastseliina reovee puhastusseadmete reoveesetete kogused järgmised: ringkanali puhastamisel iga aastaselt ca 5 tonni. Biotiikide (3 tiiki) puhastamine toimub iga nelja aasta tagant, eraldatav sette kogus ca 100 tonni. Aeroobselt stabiliseeritud ja tahendatud sete on üleantud põllumajanduses taaskasutamiseks. OÜ VAKS võtab aleviku puhastusseadmetesse vastu ka septikusetteid. 3.4 Tööstusjäätmed Tööstusjäätmetest võib Vastseliina vallas nimetada eelkõige puidutöötlemisjäätmeid. Võrumaa jäätmekavas on toodud, et 2001. aastal moodustasid maakonnas tekkinud tööstusjäätmetest 99,455% puidu töötlemisel tekkinud jäätmed, sellest 90% leidis edasist käitlemist teiste ettevõtete poolt, 9% taaskasutati ning alla 1% ladestati prügilatesse. Arvestades Vastseliina valla ettevõtlus struktuuri võib väita, et kohapealsed näitajad vastavad maakonna keskmisele. Vastseliina aleviku katlamajad kasutavad soojatootmisel hakkepuitu, tootmisjäägina tekkiv puutuhk (OÜ VAKS andmetel 30 m 3 aastas) on kasutatud kohalikel teedel täitematerjalina. Lisaks puidu-jäätmetele tekib ettevõtluses probleem- ning ohtlikke jäätmeid: vanaõlid, vanarehvid, vanametall jne. 3.5 Ehitus- ja lammutusjäätmed Ettevõtluse areng, samuti igasugune ehitustegevus toob kaasa jäätmete tekke. Tegelikke ehitus- ja lammutusjäätmete koguste kohta puudub ülevaade. Võrumaa jäätmekava toob maakonnas tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmete osakaaluks 3,9 % maakonna kogujäätmetest. Samas allikas on, toetudes Maves AS Võrumaa jäätmekava 1998.a jäätmeuuringule, toodud ehitus- ja lammutusjäätmete tekkivateks kogusteks suuremates asulates (sealhulgas on nimetatud Vastseliina alevikku) 150 kg inimese kohta aastas ning hajaasutuses 100 kg inimese kohta aastas. 3.6 Ohtlikud jäätmed Piirkonnas tekkivad ohtlikud jäätmed on enamasti tekkepõhiselt olmesfäärile iseloomulikud, valdavalt on tegemist akude, patareide, olmeelektroonikaga ning elavhõbedalampidega. Võrumaa jäätmekavas on toodud maakonnas ohtlike jäätmete osakaaluks maakonna kogujäätmetest 1,44 %. 2003. aasta sügisest on Vastseliina alevikus ohtlikke jäätmete kogumise konteiner, hinnapakkumise jäätmete käitlemiseks on teinud AS Epler & Lorenz. Põhiliselt üleantavaks ohtlikeks jäätmeteks on siiani olnud vana akud. Suurim « jäätmemõõt», mida kogumispunktis vastu võetakse, on televiisor. Kord aastas on korraldatud suuregabariidiliste ohtlikke jäätmete üleandmiseks kogumisringid. Elanikkonnalt ohtlikke jäätmete kogumist finantseerib kohalik omavalitsus. Ettevõtluses tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavale ettevõttele, tekkivad kulud kannab jäätmetekitaja. Ohtlike jäätmete hulka kuulub ka ohtlike ainetega reostunud pinnas. Vastseliina vallas leidub mitmeid alasid, kus pinnas on ohtlike ainetega reostunud. Põhilised jääkreostusobjektid on pärit ühismajandite ajast, endised kütuse-, väetise- ja mürgilaod ning ebaseaduslikult tekitatud prügi ladestus kohad. Suurimad ebaseaduslikult ladestamise kohad on Viitka külas, Vana-Vastseliina külas ning Vastseliina aleviku ääremaal. Ebaseadusliku ladestamise jääkreostuse astet on raske hinnata, ei ole ülevaadet ohtlike jäätmete osast ladestus kohtades. 2004.aastal on lahendatud KIK-i maakondliku programmi toetusel jääkreostuse likvideerimine Vastseliina alevikus endiste ühismajandi masuudihoidla likvideerimisega. Nimetatud objekt kujutas olulist ohtu Piusa jõe veekaitsele. Probleeme on ka Kündja külas endise Põlsu mürgilaoga. Konkreetseid reostusuuringuid ei ole läbi viidud, seega ei ole võimalik reostunud pinnase kogust hinnata. 4. Jäätmete kogumine, transport ja lõppkäitlus Alates 01.01.2002a on Vastseliina prügila suletud ning praeguseks ajaks rekultiveeritud. Vastseliina piirkonnas tegeleb segaolmejäätmete korralise kogumise ja kõrvaldamisega Ragn-Sells Eesti AS, kes ladestab kogutud jäätmed ettevõtte poolt hallatavas Räpo prügilasse. Enamik lepingulisi kliente on Vastseliina alevikust, valdavalt korterelamutest ning ettevõtted. Ragn-Sells Eesti AS andmetel on seisuga 01.01.2004a Vastseliina vallas korralise olmejäätmeveoga hõivatud 187 eluruumi (2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel on Vastseliina vallas 1046 eluruumi). Seega on korralise olmejäätmeteveoga kaasatud ainult 18%. Juriidilistest isikute korralise olmejäätmeteveo lepinguid on 15, nendest 9 kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused. Võttes aluseks, et arvestatavaid tootmis-, teenindus- ning riigiasutusi on Vastseliina vallas peale omavalitsuse asutuste 24, on asutustest ning ettevõtjatest korralise olmejäätmeteveoga hõlmatud 45,5%. Looduskaitsealadest on turismi hooajal jäätmete kogumiskonteinerid Kirikumäe järve maastikukaitsealal ujumiskoha juures ning Piusa jõe ürgoru maastikukaitsealal Härma müüri juures (a’ 1,5 m 3). Need lepingud on sõlminud Võrumaa Keskkonnateenistus, finantseerib tegevust Sihtasutus Keskkonna Investeeringute Keskus. Puhkealadest on lisaks nimetatutele omavalitsuse poolt jäätmete kogumiskonteineriga varustatud Vana-Vastseliina külas Vastseliina ordulinnuse objekt. Lisaks korralisele segaolmejäätmete kogumisele toimub jäätmevaldajate poolne lahtise prügi transport Räpo prügilasse. Ragn-Sells Eesti AS teenindab ka avalikku klaasikogumispunkti Vastseliina alevikus Rahu tänava korterelamute juures. 2003. aastal koguti kogumispunktis 15 m3 klaasjäätmeid. Ohtlike jäätmete käitlusettevõtetest on piirkonnas teenust pakkunud AS Epler Lorenz. Ohtlike jäätmete kogumispunktis teostab vastuvõttu OÜ VAKS, kes konteineri täitumisel annab ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ragn-Sells Eesti AS andmetel ladestati 2003. aastal Vastseliina vallast Räpo prügilasse 855 m3 segaolmejäätmeid. Võttes 1m 3 kaaluks 110 kg, ladestati 2003. aastal prügilasse 94 tonni segaolmejäätmeid. 5. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 5.1 Jäätmeseadus, Pakendiseadus ja Keskkonnajärelvalve seadus Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on Jäätmeseadus. Uus Pakendiseadus sätestab kohaliku omavalitsusele kohustuse korraldada pakendijäätmete kogumine ja taaskasutus. Lisas 1: Riiklikud õigusaktid, mis reguleerivad jäätmehoolduse korraldamist, on toodud kokkuvõtlik loetelu jäätmekäitlust mõjutavast seadusandlusest. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmehooldusega seonduvas seadusandluses. Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded §12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamine oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitusorganid. § 31 Kohaliku omavalituse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 Jäätmekava koostamine, jäätmekava sisu. § 42 Kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava koostamine ja selle sisu täpsustamine. § 43 lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44 lg 4 Kohaliku omavalitsuse organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt käesoleva seaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55 Kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu esitamine arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ja maavanemale. § 56 - 59 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avalik väljapanek, avaliku istungi korraldamine, arvamuste ning vastuväidetega arvestamine ning jäätmekava vastuvõtmine § 65 lg 2 Kohaliku omavalituse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamise tekkivate ohtlike jäätmete kogunemist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele (välja arvatud tootjavastutuse korral) § 66 lg 2 Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmamata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetetekitajate vähesuse ja hajususe ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitse vajadus. § 66 lg 4 Valla- või linnavolikogu kehtestab määrusega veopiirkonnad, jäätmeliigid, millele kohaldatakse jäätmevedu, vedamise sagedus ja aja ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 67 lg 1 Kohaliku omavalituse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teise omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avalikul konkursil konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67 lg 2 Pakkumiskutse dokumentides määratakse vähemalt järgmised tingimused: veopiirkond, veetavad jäätmeliigid, eeldavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (veosagedus, aeg, tehnilised tingimused) ja jäätmeveo teenustasu piirmäär. § 67 lg 3 Veopiirkonna suurus ei ületa üldjuhul 10 000 elanikku. § 67 lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalituse organ, lähtudes eeldavatest jäätmekogusest, hoonestusest ning teede ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69 lg 4 Valla- või linnavalitus võib erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskastumise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalituse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 Jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri § 79 Kohalik omavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 97 Kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemine § 116 lg 1 Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. § 117 Jäätmearuandlus § 119 Järelevalve Jäätmeseaduse nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras. § 127 lg 2 Jäätmeseaduse §-des 120–126 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1)keskkonnainspektsioon; 2)politseiprefektuur; 3) kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse üksus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui kohalik omavalitsuse üksus ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab poole jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest kohaliku omavalituse organ. § 132 Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele. § 135 lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 01. 01. 2005. § 135 lg 2 Kohaliku omavalituse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus ei laiene. Pakendiseadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Keskkonnajärel- valveseadus Kohaliku omavalitsuse ülesanded § 2 lg 1 Keskkonnaseisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asustuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteinete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine. § 3 lg 1 Keskkonnajärelvalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet ja kohalik omavalitusorgan- või asutus. § 6 lg 1-4 Kohaliku omavalitusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgmist kontrollivad volikogu selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. 5.2 Keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava. Üldised arengusuunad Eesti keskkonnakaitses on määratud Eesti Keskkonnastrateegias, mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. Eesti üheks prioriteetseks keskkonnaprobleemiks on kuulutatud keskkonna saastamine jäätmetega, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Keskkonnastrateegias on võetud suund jäätmetekke vähendamisele ja jäätmekäitluse korrastamisele. Eesmärgid on seatud järgmised: o toetada toorme ja materjalide säästlikku kasutamist; o piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutamist; o vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja jäätmetega saastunud alasid; o arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlust. Praktiliste lahendite valik jäätmekäitluse korrastamisel peaks toimuma järgmise pingerea alusel: o Jäätmetekke vältimine; o Tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; o Jäätmete taaskasutamise laiendamine otseses ringluses (korduvkasutamine), materjaliringluses, bioloogilistes protsessides (kompostimine) ning energeetilistes otstarbes (põletamine); o Keskkonnanõuete kohane jäätmetöötlus ja ohutustamine; o Jäätmete keskkonnaohutu ladustamine ja matmine. Keskkonnastrateegias püstitatud ülesanded aastaks 2010 on järgmised: o jäätmete taaskasutamise suurendamine 50%-ni; o olmejäätmete tekke stabiliseerimine 250…300 kg tasemel inimese kohta aastas; o olmeprügilate arvu optimeerimine (kuni 150); o kõikide jäätmete töötlemine, ladustamine ja matmine vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele; o ohtlike jäätmete osakaalu vähendamine jäätmete üldkoguses; o jäätmekäitlusteenuste rakendamine kogu riigi ulatuses. Eeltoodud põhimõtted kajastuvad ka Jäätmeseaduses. Keskkonnastrateegias toodud ülesannete rakendusdokumendiks on Keskkonna-tegevuskava. Olemasolev keskkonnategevuskava on Vabariigi Valitsuse poolt 05.06.2001a kinnitatud aastateks 2001-2003. Keskkonnaministeerium on esitanud kooskõlastamiseks Eesti keskkonnategevuskava 2004-2006 (jäätmemajanduse arendamisel oluline alajaotus on 4.4 -Jäätmetekke vähendamine ja jäätmehooldus) ning Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010 eelnõu. Vastseliina valla jäätmekäitlust puudutavate tegevustena võib keskkonnategevuskavas planeeritust esile tuua Kagu- ja Lõuna-Eesti piirkondliku tavajäätmete prügila rajamist, Lõuna-Eesti piirkondliku ohtlike jäätmete kogumiskeskuse arendamist ning taaskasutatavate jäätmete kogumiseks piirkondlike jäätmejaamade rajamist. Keskkonnategevuskava on perioodiliselt uuendatav dokument. 5. 3 Üleriigiline jäätmekava Üleriigiline jäätmekava on aluseks maakondade ja omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks Tabel 2. Üleriigilisele jäätmekavast tulenevad eesmärgid KOV jäätmekavale ja nende eeldatav saavutamise aeg. Allajoonitud tegevused on olulisemad Vastseliina valla jäätmehoolde arendamisel. Eesmärk Tegevus Rakendamine Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekäitluse kohta kõigi oluliste jäätmevoogude allutamine tekkest kuni lõppkäitluseni aruandlusele; jäätmete kaalumise rakendamine ja jäätmete koostise perioodiline määramine jäätmekäitluskohtade seire 2001a ja jätkuv tegevus Jäätmete taaskasutamise suurendamine Jäätmete taaskasutamise suurendamine biolagunevate jäätmete käitlemine (prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: üle 45 massiprotsendi alates 2010a üle 30 massiprotsendi alates 2013a üle 20 massiprotsendi alates 2020a puidujäätmete töötlemine, nende kasutamine kütteks ja kompostimiseks pakendijäätmete taaskasutamine 2000a 30—40%-ni. 2010a - 50%-ni 2005a - 50000 t 2010a - 150000 t 2006a ladestamine (kaaluliselt) 75% 1995.aasta tasemest 2009 – 50% 2015 - 35% 2001a - 50% Reoveesetete, haiglajäätmete ja loomsete jäätmete käitlemine vastavate kavade algatamine ja koostamine reoveesette, haiglajäätmete ja loomsete jäätmete käitlusprogrammide koostamine ja rakendamine 2001a 2001a jätkuv tegevus Jäätmete vältimine, nende koguse ja ohtlikkuse vähendamine olmes ja väikeettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi laiendamine jätkuv tegevus Olmejäätmete käitlussüsteemi loomine Olmejäätmete tekke stabiliseerimine käitlussüsteemi piirkondlik valik majanduslikult põhjendatud jäätmekäitluse infrastruktuuri väljaarendamine prügilate rajamise programmi jätkamine; ulatuslikum jäätmeteenuse rakendamine olmejäätmete taaskasutamise suurendamine 30-40%; ladestatavate jäätmekoguste vähendamine jäätmete taaskasutamine prügilate kattekonstruktsioonides - põlevkivituhk, ka sorditud ehitusjäätmed või segaklaasijäätmed; kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamine; 250—300 kg inimese kohta aastas 2001a 2001a ja jätkuv tegevus jätkuv tegevus jätkuv tegevus 2010a - 20 % võrra 2050a - 50 % võrra 2000. aastaga võrreldes (EL VI keskkonna-tegevuskava) 5. 4 Võrumaa jäätmekava Esimene Võrumaa jäätmekava valmis 1998 aastal, koostaja oli AS Maves. Seoses üleriigilise jäätmekava vastuvõtmisega koostati 2002. aastal uus ajakohastatud Võrumaa jäätmekava, mille koostaja on AS Kobras. Maakonna jäätmekavas on eesmärkide püstitamisel järgitud jäätmehoolduse olemasolevat olukorda ja probleeme ning Eesti Vabariigi õigusaktides antud nõudeid. Vastseliina valla jäätmekava eesmärkide püstitamise alused võib välja tuua Võrumaa jäätmekavast: Peatükk 3.2 Jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Taaskasutamine. o Jäätmete liigiti sorteerimine ja kohtsorteerimine; o Jäätmete segunemise vältimine; o Tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; o Elanike oskuslik kaasamine jäätmehoolduse. Eeltoodud põhimõtetest lähtudes on maakonna jäätmekavas valitud kolmetasandiline jäätmekäitlussüsteem: Esmatasandiks ehk tekitaja tasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete kohtsorteerimine ning kogumine kodumajapidamistes ja asutuste juures. Koht- sorteeritud jäätmeid kogutakse jäätmekogumispunktis või/ja teise tasandi jäätmekogumisjaamas. Esmatasandi juurde kuulub ka komposteerimine aias või ühiskompostris. Teisel tasandil ehk omavalitsuse tasandil toimub kohtsorteeritud jäätmete kogumine elanikkonnalt jäätmekogumisjaamades. Jäätmekogumisjaamast suunatakse jäätmed teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Teisel tasandil toimub ka komposteerimine ning vastavalt vajadusele mõningate jäätmete käitlemine. Kolmas tasand on jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Kolmandat tasandit korraldab riik ja kohalikud omavalitsused. Kohalike omavalitsuste koostöö tasand on rajatav Kagu-ja Lõuna-Eesti regionaalprügila. 5.5 Kohaliku omavalitsuse seadusandlus Riikliku seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid. Jäätmekäitluse korraldamise seisukohast on olulisem jäätmehoolduseeskiri (hetkel eelnõuna: Lisa 2 ). Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist Vastseliina vallas reguleerib Vastseliina valla ehitusmäärus, kinnitatud Vastseliina Vallavolikogu 24.09.2003a määrusega nr 23 (projekteerimistingimustega määratakse ehitusjäätmete käitlemine). Vastseliina valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri, kinnitatud Vastseliina Vallavolikogu 18.10.2002a määrusega nr 24, määratleb üldise heakorra tagamiseks vajalikud nõuded, sealhulgas ka prügistamise keelu. 5.6 Euroopa Liidu seadusandlus Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid: Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975). Täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991) Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991). Täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994) 6. Jäätmehoolde eesmärgid Vastseliina valla territooriumi jäätmevaldajate poolne jäätmete liigiti kohtsorteerimine ja kogumine on õigustatud juhul, kui on tagatud võimalus sorteeritud jäätmed liigiti üle andmiseks. Seega on kohaliku jäätmehoolde arendamisel esmane eesmärk Vastseliina valda piirkondliku jäätmejaama rajamine. Jäätmejaama teeninduspiirkondadeks on planeeritud Vastseliina vald, Meremäe vald ning Misso vald. Vastseliina Vallavolikogu 15.aprilli 2005a määrusega nr 1-1/14 «Korraldatud jäätmeveopiirkondade, vedamissageduse ja – aegade, jäätmeveo teenustasu piirmäärade kehtestamine ning korraldatud jäätmeveo eri- ja ainuõiguse andmiseksavaliku konkursi korraldamiseks volituste andmine» on kinnitatud Vastseliina vallas üks veopiirkond, milleks on kogu valla haldusterritoorium. Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolme- ning suuregabariidiliste jäätmete kogumine ja vedu. Jäätmehoolde korraldamine sätestatakse Vastseliina valla jäätmehoolduseeskirjaga (Lisa 2). Jäätmejaama teiseseks funktsiooniks jääb jäätmete kogumise ja veo optimeerimine, vt Lisa 4: Jäätmeveo transpordiskeemid. 6.1. Jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine Jäätmete tekke vähendamise ainsaks võimaluseks on elanikkonna, kui tarbija ja jäätmetekitaja vastava suunaline harimine. Omad piirangud olme- ja pakendijäätmete tekke vähendamisele tulenevad karmistunud hügieeninõuetest. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamise üldiseks suunaks on keskkonnale ja inimese tervisele ohutute materjalide kasutamine. Jäätmevaldajate tegevused olmejäätmete ohtlikkuse vähendamiseks on: o Kodumajapidamistes ning asutustes tekkivad ohtlikud jäätmed kohtsortitakse nõuetekohaseks edasi käitlemiseks; o Biolagunevad jäätmed eraldatakse jäätmete tekkekohas nende kompostimiseks; o Pakendmaterjalid kohtsortitakse ja kogutakse liigiti nõuetekohaseks edasiseks käitlemiseks. Vajalikud tegevused: o Jäätmejaama rajamine Vastseliina valda; o Elanikkonna pidev teavitamine, et saavutada olmejäätmete sorteerimine; o Probleem- ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks koostöö arendamine tootjavastutust kandvate ettevõtetega ning jäätmeluba omavate jäätmekäitlusettevõtetega; o Korraldatud jäätmeveo rakendumine; o Pakendiettevõtjatega ning akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonidega koostöös pakendijäätmete kogumissüsteemi käivitamine; o Ettevõtluses uute ja ka rekonstrueeritavate ettevõtete puhul jäätmevaese tehnoloogia rakendamine ning parimate võimalike võtete kasutamine; o Valla haldusterritooriumil tegutsevate asutustelt ning ettevõtetelt jäätmehoolduskavade nõudmine. Üldine eesmärk: o saavutada aastatega 2005 - 2007 jäätmete kohtsorteerimine kodumajapidamistes ja ettevõtetes; o illegaalse jäätmekäitluse minimiseerimine; 6.2. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: o Taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu; o Vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; o Transport ümbertöötlemiskohta või müük/üleandmine; o Taaskasutatavate jäätmete ümbertöötlemine; o Valmistoodangu turustamine. Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile, kuna vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmete liigiti kogumine, eesmärgiga võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, kohaliku omavalitsuse ülesanne. Jäätmete taaskasutamise tagamiseks on vajalik maksimaalne biolagunevate jäätmete eraldamine tekkivatest jäätmete mahust ning kompostimine koduaedades või selleks otstarbeks rajatud aladel. Majanduse kasvu ning elanikkonna heaolu kasvu tulemusel hoogustub ehitustegevus, tekib enam mineraalseid jäätmeid: ehitus- ja lammutusjäätmed, pinnas. Nende jäätmete taaskasutuseks on vajalik sorteerimine tekkekohal, sorteeritud materjali suunamine otse ringlusse kas kütte- või täitematerjalina. Vajalikud tegevused: o Selgitada välja võimalused kompostimisväljaku rajamiseks, eeldatavalt sinna, kus biolagunevate jäätmete teke on suurem või põllumajandustegevusena toimub juba suuremas mahus komposteerimine; o Elanikkonna teadlikkuse tõstmine pakendjäätmete valikkogumise vajadusest ja tähtsusest; o Rajada tekkekoha läheduse printsiibil töötav sorteeritud jäätmete kogumisvõrgustik. Üldine eesmärk: 2010 aastaks taaskasutada vähemalt 40 % piirkonnas tekkivatest olmejäätmetest korduvkasutuse, materjaliringluse ja kompostimise kaudu. 6.3. Jäätmekäitluse üldine skeem Jäätmekäitlus skeemi puhul on järgitud jäätmekavas eelnevalt seatud eesmärke: o Suureneb taaskasutusse suunatavate jäätmete kogus; o Väheneb biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamine; o Vastseliina valda rajatakse jäätmejaam; Skeemis on eeldatud, et jäätmete lõppladestuskohaks saab rajatav Kagu- ja Lõuna-Eesti jäätmekeskus (regionaalprügila). Jäätmekäitluse skeem ja tegevused on järgmised: Maksimaalne jäätmete sortimine kohapeal, ladestamist nõudvate jäätmete koguse vähendamine: o Tihedama asustusega aladele paigutatakse soodsatesse asukohtadesse (külakeskus, pood) taaskasutatavate- ning pakendijäätmete (paber, papp, klaas, plastik) jäätmekogumispunktid; o Koostöö firmadega, kes tegelevad taaskasutatavate pakendijäätmete ning probleemtoodete kogumisega; o Suuremad ettevõtted paigaldavad oma tegevusega kaasnevate taaskasutatavate jäätmete kogumiseks konteinerid – tegevused toimuvad ettevõtete jäätmehoolduskavade alusel; o Hajaasutuses taaskasutatavate jäätmete puhul: o Jäätmetekitajad toovad eelsorteeritud jäätmed ise jäätmekogumisjaama; o Toimuvad perioodilised kogumisringid ohtlike jäätmete kogumiseks, võimalus üle anda ka suuremõõtmelisi ohtlike jäätmeid. Biolagunevate jäätmete, sealhulgas aia- ja puidujäätmete käitlemine: o Orgaaniliste jäätmete eraldamine, kompostimine ja komposti kasutamine tekkekohas; o Era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistult kogunevate orgaaniliselt lagunevate jäätmete kompostimine eraldi teistest biojäätmetest; o Tekkiva komposti kasutamine haljastuses ja muul sobival viisil. o Kompostimisplatside optimaalse arvu ja koha määrab vallavolikogu. Ehitus- ja lammutusjäätmed ja nende käitlemine: o Eraldamine olmejäätmetest; o Ehitus- ja lammutusjääkide kohapealne sortimine ja osaline töötlemine, materjali taasväärtustamine; o Kasutamine pinnasetäiteks. o Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemist reguleeritakse täpsemalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas ning käitlemine määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavates projekteerimistingimustes ja ehitusloas (vajalik valla ehitusmääruse täpsustamine). Jäätmete kogumine ja transport: o Korraldatud jäätmeveo piirkond hõlmab kogu Vastseliina valla territooriumi; o Korraldatud olmejäätmeveoga põhjendatult mitteliitunud hajaasustuse jäätmevaldajad korraldavad ise segaolmejäätmete veo prügilasse ning eelsorteeritud jäätmete üleandmise vastavatesse kogumiskohtadesse; o Soodsatesse asukohtadesse (külakeskus, pood, tankla) Vastseliina alevikus, Viitka külas, Külaoru külas ning Vana-Vastseliina külas, paigaldada jäätmekogumispunktid sorteeritud jäätmetele. Ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine: o Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed käideldakse lepingute alusel vastavat jäätmeluba omava ettevõttega; o Ohtlike jäätmete kogumiseks kodumajapidamistest on omavalitsuses ohtlike jäätmete kogumiskonteiner; o Lisaks korraldatakse ohtlike jäätmete kogumisringe. Kogumisringe on süsteemi käivitamise algfaasis vaja viia läbi sagedamini, et kokku koguda juba ladestatud ohtlikud jäätmed; o Olmelise päritoluga ohtlike jäätmete kogumise süsteemi arendada edasi kohaliku tankla baasil; o Jäätmejaama valmimisel ühendada ohtlike jäätmete konteiner jäätmejaamaga. Käitluskeemi rakendamise eeldused Eelpool antud käitlusskeem eeldab järgmist: o Elanike aktiivset kaasamist, mis sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada; o Jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; o Elanikel peab olema motivatsioon jäätmekäitlust edendada, jäätmekäitluse hinna, keskkonnateadlikkuse või mingi muu motivatsiooniteguri kaudu; o Jäätmete liigiti kogumine peab olema piisavalt lihtne, et elanikud harjuksid seda tegema pikema aja jooksul ning kogumissüsteeme ei tohiks muuta lühiajaliste turusituatsiooni muutuste tagajärjel; o Jäätmete liigiti kogumine peab olema tasakaalus nõudlustega; o Jäätmeseaduse rakendamine: o Kehtestada valla jäätmekava; o Kinnitada valla jäätmehoolduseeskiri. Probleem: kaasaegsema jäätmekäitluse rakendamisel tõuseb jäätmekäitluse hind. Hinnatõusu põhjusteks on rangemad nõuded jäätmete ladestamisel, kulutused transpordile, saastetasu suurenemine (saastaja maksab). Järelevalvet jäätmekäitluse osas teostavad järgmised institutsioonid: o Omavalitsus o Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakond 7.Jäätmekäitluse mõju keskkonnaseisundile Jäätmete käitlemise mõju keskkonnale võib olla otsene: inimese tervise ja heaolu kahjustamine, loodusliku keskkonna reostamine, vajadus täiendavate loodus-ressurssidele, või kaudne: mõju kinnisvaraturul hinnale, reostusest tulenevad piirangud maakasutusele. Tähtsamaks eeltingimuseks, mis vähendaks jäätmekäitluse negatiivset mõju, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ning kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Senisest jäätmekäitluse kontrollimatusest (prügi omavolilised ladestamised) tulenevad vajadused täiendavatele ressurssideks nagu kulud transpordile ja reostuse katmiseks kuluvale maa-ainesele. Vastseliina vallas on jäätmekäitlusega seonduva keskkonnamõjude arvestamine vajalik 2005-2006.a rajatavale jäätmejaamale soodsamate looduslike tingimustega täpse asukoha väljavalikuks ning piiravate tingimuste seadmiseks keskkonna-alaste algandmete saamiseks. Oluline on teada kas ja kuivõrd võib jäätmejaama rajamine mõjutada piirnevate maade kasutamist. Nimetus « jäätmejaam» tekitab elanikkonnas arusaadavatel põhjustel teatavaid kõhklusi, sest jäätmeid seostatakse spetsiifilise lõhna ning kaosliku olemusega. Siit tuleneb vajadus avalikkust informeerimida, et kaasajal tagatakse väljaarendatud tehniliste lahenduste rakendamise ja ekspluatatsiooninõuete järgimisega jäätmejaama ohutus ning võimalikud negatiivsed mõjud viiakse miinimumini. Jäätmejaamad on mõeldud töötama ajutise vaheladustamisjaamana, kus ei teostata jäätmete pikaajalist ladustamist. Riskifaktorid võivad tekkida, kui jäätmejaamas võetakse vastu ka ohtlikke jäätmeid, näiteks: orgaaniliselt lagunevad jäätmed, mineraalsed tahked jäätmed, aegunud taimekaitsevahendid, halogeene sisaldavad jäätmed. Riskide vähendamiseks peab jäätmete vastuvõtt, kontroll, registreerimine ja hoiustamine toimuma ranges vastavuses keskkonnanõuetega. Saasteainete sattumine põhja- või pinnavette välistatakse tehniliste lahendustega, jäätmejaama projekteerimisele peab eelnema ehitusgeoloogilised uuringud. Juhul, kui jäätmejaamas toimub kompostimine, tuleb jäätmejaama asukoha valikul arvestada ka sanitaarkaitsealaga. Majanduslikust ja keskkonnakaitselisest aspektist on tähtis, et rajatav jäätmejaam asuks eemal elamutest, aga samaaegselt kohas, kus oleks tagatud hea transpordikorralduse võimalus. Samuti tuleb eelistada võimalust ühendada jäätmejaama tehnovõrgud juba olemasolevate kommunikatsioonidega. Jäätmejaamast tekkivaks peamiseks müraallikaks on teenindav autotransport ning aia- ja puidujäätmete purustamisel tekkiv müra. Lahenduseks on kõrghaljastuse või olemasoleva metsaala olemasolu. Jäätmejaama asukoha valikul tuleks eelistada ala, kus on ettenähtud tootmismaa juhtfunktsioon, kus ei ole maastikukaitselist väärtust, kus elamualad ei jääks valdavate tuulte suhtes allatuult ning oleks samas lähedus suurema jäätmetekkega teeninduspiirkonnale Vastseliina prügila on nüüdseks suletud ning kaetud, seega olulise suurusega loodusvarade kasutamise vajadust enam ei ole. Vähesel määral võivad loodusvarad leida kasutust jääkreostuste likvideerimisel, ebaseaduslike prügi mahapanekukohtade katmisel ja planeeritava jäätmejaama ning võimalike kompostimisväljakute rajamisel. Vajaminevat loodusvarade mahtu ei saa praegu täpselt hinnata ning see selgub juba konkreetsete tegevuste kavandamise ning projekteerimise käigus. Kõige olulisemaks olulise keskkonnamõju allikaks on prügilad (ka suletud), kus toimub orgaaniliste jäätmete anaeroobne lagunemine. Seal on nõrgvee kontsentratsioon kõrgem ja eraldub ka prügilagaasi (metaani). Prügila nõrgvesi sisaldab palju orgaanilist ainet, mis väljendub keemilise hapnikutarbe suuruses (BHT-d võib olla mitukümmend grammi liitris), ning Ca, Cl, SO 4 ja NH4 ioone. Suletud Vastseliina prügila asub liiva-kruusa põhjal, prügila mõjupiirkonnas ei ole põhjavee tase kõrge Seega võib öelda, et prügilast lähtuv reostus on mõõdukas ja reostuslevi suhteliselt piiratud. Prügilagaaside leviku pidurdamiseks on prügila isoleeritud savikihiga. Jätkutegevusena on vajalik suletud prügila järelhooldus ning seire. 8. Tegevuskava Tegevus Aeg Eeldatav maksumus Finantseerijad Märkused 8.1 Jäätmekäitluse juhtimissüsteemi rakendamine 2005 KOV 8.2 Jäätmevaldajate registri asutamine ja loomine 2005 KOV 8.3 Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine 2005 KOV 8.4 Korraldatud jäätmeveo- piirkonna ning veo mahtude kinnitamine 2005 KOV 8.5 Elanikkonna teavitamine korraldatud jäätmeveost 2005 5 000 KOV Kuni korraldatud jäätmeveo rakendumiseni 8.6 Jäätmevedaja konkurssi läbiviimine 2005 10 000 KOV 8.7 Jäätmejaama asukoha lõppvalik ning selle kinnitamine 2005 KOV Koostöös naabervaldadega 8.8 Kompostimisalade valik, detailplaneering 2005- 2006 KOV koostöös ettevõtjatega Üldplaneeringu käigus 8.9 Kompostimisalade rajamine 2006- 2010 KOV PRIA, KIK ETTEVÕTJA 8.10 Prügikastide paigaldamine Vastseliina surnuaiale püsijäätmete eraldamiseks orgaanilisest massist 2005- 2006 25000 KOV KIK Tegevus Aeg Eeldatav maksumus Finantseerijad Märkused 8.11 Jäätmejaama asukoha detailplaneering 2005 25000 KOV 25 000 8.12 Jäätmejaama rajamine 2005- 2006 1 423000 KOV 142 000 KIK 8.13 Jäätmevaldajaid harivad trükised ja muu teema kohane teave Pidev tegevus 15000 KOV 15 000 KIK 8.14 Jäätmekäitlust kontrolliva järelvalve korraldamine Pidev tegevus KOV 8.15 Pakendi- ja teiste liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustiku rajamine 2005 29000 KOV KIK Taaskasutus- organisatsioon Korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud käitleja/vedaja Vajadus 9 konteinerit, sh pakendikonteinereid 2 (Vastseliina alevik ja Vana-Vastseliina küla) 8.16 Koostöö teisese toorme töötlejatega Pidev tegevus Taaskasutus- organisatsioon KOV 8.17 Ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine – koostöö jäätmekäitlusettevõtetega ning kohalike ettevõtjatega KOV KIK Korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud käitleja/vedaja 8.18 Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine Pidev tegevus 20 000 üks ring KIK KOV Korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud käitleja/vedaja 1 kord aastas Tegevus Aeg Eeldatav maksumus Finantseerijad Märkused 8.19 Jääkreostuste (ka ebaseaduslikult ladestatud olmeprügi) kaardistamine 2005- 2006 KOV Üldplaneeringu käigus 8.20 Jääkreostuste likvideerimine Vastavalt vajadustele Saastaja või saastatud kinnisasja omanik Vastutava poole puudumisel: KIK KOV 8.21 Bioloogiliselt ohtlike jäätmete kogumine ja käitlusse suunamine Pidev tegevus Põllumajandusloomade veo ja käitlemise finantseerib riik Tulenevalt loomataudiseadusest; Käilemine: Loomsete Jäätmete Käitlemise AS (Väike-Maarja) 9.Kokkuvõte Vastseliina valla jäätmehoolduse olemasoleva olukorra arvutuslikud näitajad – vaid 18% elanikkonna ning 45,5% ettevõtluse olmejäätmetest on jõudnud seaduslikku ladestuskohta – näitavad lahendamata probleeme jäätmemajanduses ja vajadust jäätmehoolduse strateegilisele planeerimisele. Olulisemad jäätmemajanduse probleemid vallas on: • nõuetele mittevastav olmejäätmete käitlus, sealhulgas üldine prahistamine; • liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste puudumine; • madal keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlusalase informatsiooni vähesus; • vanad jäätmete ladestuskohad. Arengu takistuseks võib saada vana harjumus jäätmete eest mitte maksta ja jäätmekäitlusteenuse liig kulukaks pidamine. Tekkivatest jäätmetest püütakse lahti saada muul viisil. Nii viiakse tekkinud jäätmed näiteks metsa alla või teeäärtesse, rikkudes niiviisi valla välisilmet. Vallal tuleb igal aastal teha lisakulutusi niisuguste omaalgatuslike prügistatud alade likvideerimiseks. Paljud jäätmeveo teenuse tellinud elanikud kurdavad selle üle, et võõrad inimesed kasutavad oma jäätmetest lahti saamiseks nende konteinereid, selle eest maksmata. Sarnane olukord on ka avalike prügikastidega, mille teenindamise eest hoolitseb vald. Tänavatel, vallaasutuste ja puhkekohtade juures kipuvad prügikastid tihti kiiresti täis saama ja üle ajama sinna illegaalselt viidud olmejäätmete tõttu. Keskkonnajärelevalve seadusega on kohalikul omavalitsusel kohustus teostada keskkonnajärelevalvet. Tegelikkuses on Vastseliina valla poolt teostatav järelevalve olnud puudulik. Järelvalve tõhustamiseks ning õigusaktide järgimise tagamiseks on vajalik kaalutleda munitsipaal-korravalve ametikoha loomist Selleks, et käesolev dokument saavutaks oma funktsiooni, on vajalik üleminek korraldatud jäätmeveole ning haarata sellega kogu omavalitsuse territoorium. Analüüsides vallas 2003. aastal kogutud ja ladestatud ning prognoositavaid jäätme- voogusid, on näha, et jäätmemajanduse korraldamisega seotud tegevused toovad kaasa eelarvelised raskused: o Eeldates, et 2006. aastal toimib korraldatud jäätmevedu kogu valla territooriumil ja ladestatakse ENTEC AS poolt toodud arvestuslik jäätmetekogus, siis 2006. aastal prognoositav saastetasu valla eelarvesse oleks: 258 tonni x 30 x 4 x 75% = 23 220 krooni. (Kui jäätmete ladestuskoht ei vasta jäätmeseaduse alusel kehtestatud keskkonnanõuetele on alates 2005. aasta 1. jaanuarist olmejäätmetele ning tavajäätmetele kehtestatud saastetasu 4 kordne); o Eesmärgiks ei ole suuremad ladestumiskogused st suurem laekuv saastetasu vaid suurem taaskasutus ning ringlussevõtt. Jäätmehoolduse strateegiline planeerimine on pikaajaline tsükkelprotsess. Vajalik on rakendada huvigruppide (tekitaja/valdaja - korraldaja - käitleja) osalusprotsess, mille tulemusena määratletakse prioriteedid ning realistlik finantsplaan. Kindlasti tuleb mõelda ka integreeritud jäätmehoolduse kavandamisele, eelkõige Misso ning Meremäe vallaga. Esimene samm omavalitsuste koostöös on juba tehtud: 13. märtsil 2003. aastal kirjutasid 47 lõunaregiooni omavalitsust, nende hulgas Vastseliina vald, alla Kagu-Eesti Jäätmekeskuse AS asutamislepingule. 10. Kasutatud kirjandus ja materjalid 1.Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia 2003 http://www.recestonia.ee/jaatmed/juhend.pdf 2.Jäätmeseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=873572 3. Keskkonnajärelevalveseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=898524 4.Moora H. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi rakendamine Eestis, SEI-Tallinn 2003 http://www.envir.ee/jaatmed/pakendiraamat_final.pdf 5.Pakendiseadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=833958 6.Ragn-Sells Eesti AS andmetöötlus 2003.a Vastseliina vallas kogutud jäätmetest (edastatud vallavalitsusele 20.01.2004) 7. Saastetasu seadus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=780277 8.Vastseliina valla arengukava aastateks 2004 – 2012 9.Vastseliina valla elanikeregister, sealhulgas 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed 10.Vastseliina valla maaregister 11.Vastseliina valla sotsiaalregister 12.Võru maakonnaplaneering http://www.werro.ee/kaardid/images/yldkrt.gif 13.Võrumaa jäätmejaamad. Asukohtade valik, tüüpprojekti koostamine ja keskkonnamõju hindamine. ENTEC AS 2003, töö nr428/03 http://www.tsolk.ee/j22tmed/jaatmejaamad.pdf 14.Võrumaa jäätmekava. AS Kobras, töö nr 2-15-17/559, Tartu 2002 http://www.envir.ee/jaatmed/V_rumaa_jk.pdf Kasutatud fotomaterjal pärineb Vastseliina Vallavalitsuse fotoarhiivist. Lisa 1: Riiklikud õigusaktid, mis reguleerivad jäätmehoolduse korraldamist o Üleriigiline jäätmekava peamiseks eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine kõigil tasanditel. Jäätmekava sätestab süsteemse jäätmehoolduse, ühtlustab eesmärgid riigi kui terviku jaoks, seab sihid ja ülesanded maakondadele, valdadele, ettevõtjatele ja elanikkonnale. o Jäätmeseadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. o Säästva arengu seadus sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise rahvusliku strateegia alused ja tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsusetele. Vastavalt seaduse paragrahv 4 lõikele 2 peab omavalitsusüksuse arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme. o Eesti Keskkonnastrateegia teadvustab Eesti keskkonnaprobleemid, prioriteetsed eesmärgid ja ülesanded riigijuhtimise kõikidel tasanditel ning teadvustab säästva arengu printsiibid. Eesti uuendatud keskkonnastrateegia aastani 2010 (eelnõu seisuga 21.12.04) on üleval: http://www.envir.ee/saastev/uus_KS_eelnou_.pdf o Planeerimisseadus ningEhitusseadus. Mõlemad seadused reguleerivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (s.h. jäätmekäitluskohtade kavandamine, jm), ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel lähtuvalt loodus- ja tehiskeskkonna säilitamise ja selle kvaliteedi parandamise eesmärgist. o Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist. (Olulise keskkonnamõjuga tegevused on tavajäätmete põletamine või keemiline töötlemine üle 100 tonni ööpäevas või tavajäätmete prügila rajamine, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni; vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemine; seaduse § 28 käsitleb prügila sulgemise keskkonnamõju hindamise erisusi). o Saastetasu seadus piirab majanduslike abinõudega saasteainete ja jäätmete sattumist looduskeskkonda ning saada täiendavaid vahendeid saastekahjustuste kompenseerimiseks ja keskkonnakaitse finantseerimiseks. o Pakendiseadus kehtestab nõuded pakendile ja pakendi kasutamisele. Seaduse eesmärk on vältida pakendite sattumist looduskeskkonda ning pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korraldamine. o Pakendiaktsiisi seadus kehtestab ühekorrapakenditele ja loodusvaenulikele pakenditele kõrgema aktsiisi. o Veeseadus kehtestab nõuded jäätmete uputamiseks veekogusse või vette paigutamiseks. o Välisõhu kaitse seadus reguleerib tegevusi, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine, sealhulgas kehtestab nõuded jäätmete põletamisel. Jäätmete põletamiseks peab paikse saasteallika valdaja taotlema välisõhu saasteluba või erisaasteluba. o Loomatauditõrje seadus annab aluse loomsete jäätmete liigitamiseks, käitlemise veterinaarnõueteks ning loomsete jäätmete käitlejate tunnustamiseks. o Keskkonnajärelevalve seadus määratleb keskkonnajärelevalve olemuse ja kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, samuti keskkonnajärelevalvele allutatud isikute ning asutuste õigused ja kohustused ning järelevalvetoimingute korra. I Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Vastseliina vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Vastseliina valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. 3. Jäätmehoolduse arendamist Vastseliina vallas korraldab ning kontrollib Vastseliina Vallavalitsus. Vastseliina Vallavalitsus korraldab jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt: 3.1 nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 3.2 korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; 3.3 kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3.4 korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas, kui selleks rajatatakse kompostimisväljakud; 3.5 teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 3.6 kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 3.7 teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ning menetleb väärtegusid; 3.8 teostab järelvalvet suletud prügila järelhooldusperioodil. II Mõisted 4. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 4.1 jäätmed on mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 4.2 ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 4.3 bioloogiliselt ohtlikud jäätmed on tervishoiu- ning veterinaarteenuse osutamise käigus ning meditsiini- ja veterinaartarvete kokkupuutel patsiendi kehavedelikega tekkinud jäätmed, samuti loomsed jäätmed; 4.4 tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 4.5 püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 4.6 biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; 4.7 olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 4.8 aia- ja pargijäätmed on aedade, haljasalade sh kalmistu hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 4.9 suuregabariidilised jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a. augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid; 4.10 jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 4.11 jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 4.12 jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 4.13 jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 4.14 jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 4.15 jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 4.16 jäätmealane nõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 4.17 jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 4.18 jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoimingtoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 4.19 jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 4.20 jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 4.21 korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 4.22 pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted ; 4.23 pakendijäätmed on pakendidest tekkivad jäätmed; 4.24 pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa, sh postimüügiga tegelev pakendiettevõtja (lähtudes pakendiseaduse § 20-st); 4.25 taaskasutusorganisatsioon on Mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 4.25 tootja on Jäätmeseaduse tähenduses isik, kes: valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, või tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga sõltumata müügiviisist või veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. Tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. 4.26 probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed sh trafod, kondensaatorid; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. 4.27 Jäätmejaam – suletud territooriumiga, kogumismahutitega varustatud ning administreeritud rajatis taaskasutatavate, ohtlike ning tootjavastutusele kuuluvate jäätmete vastuvõtmiseks ning käitlemisele toimetamiseks. III Jäätmehoolduse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 6. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb eelistatult jäätmeid koguda liigiti. 7. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik või ehitise haldaja. 8. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 9. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 10. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. 11. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes või lõkkes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, kiletamata paberit või pappi ning raskesti kompostitavaid taimseid jäätmeid nagu näiteks oksad. Nimetatud jäätmete avapõletamisel peab jälgima tuleohutusnõudeid ning tuleb jälgida, et põlemisel tekkiv suits ei suunduks hoonestuspiirkonda. 12. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. 13. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. 14. Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas. 15. Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete vähendamisele, nende taaskasutamisele või kahjutustamisele. IV Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel 16. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab eelistatult jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga määratud korras. 17. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba ja kel ei ole registreeringus märgitud jäätmeveo piirkonnana Võru maakonda. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. 18. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas mahus jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. 19. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, või selleks määrartud kohta, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. 20. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 21. Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 22. Jäätmete valdajana on elanike ülesanne tekkivate jäätmete hulga vähendamine kättesaadavate vahenditega ja nad on kohustatud käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras. 23. Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. V Jäätmete kogumine 24. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral. 25. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 10 päeva jooksul. 26. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 26.1 tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 26.2 vedelaid jäätmeid; 26.3 ohtlikke jäätmeid, sh bioloogiliselt ohtlikke jäätmeid; 26.4 käimlajäätmeid; 26.5 kogumiskaevude setteid; 26.6 erikäitlust vajavaid jäätmeid (probleemtoodete jäätmed); 26.7 aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 26.8 aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 26.9 taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 26.10 ehitus- ja lammutusjäätmeid. 27. Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 28. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 29. Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 29.1 elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 6 korterit; 29.2 mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, kui seda tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. 29.3 Teisi taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda eraldi vastavalt eeskirja lisale 2 või kui vallas on loodud nende üleandmiseks kogumiskohad. 30. Biolagunevad jäätmed tuleb soovitatavalt väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul. 31. Alates 2005a 13.augustist tuleb elektri- ja elektroonikatoodete romud, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, üle anda selleks Tootja poolt loodavasse kogumispunkti. 32. Alates 2005a 1.aprillist tuleb tootjal korraldada romusõidukite kogumine, vanad autorehvid üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse. 33. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna rajatavates kogumispunktides ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. 34. Ohtlike jäätmete kogumine 34.1 Ohtlikud jäätmed, sh bioloogiliselt ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 34.2 Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. 34.3 Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. 34.4 Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 34.5 Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. 34.6 Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 34.7 Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikku kogumispunkti või üleanda kord aastas korraldataval ohtlikejäätmete kogumisringil. Avalikus kogumispunktis ning kogumisringil võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Avaliku kogumispunkti asukoht on toodud eeskirja lisas 3. 34.8 Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 34.9 Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 34.10 Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 34.11 Tulenevalt Ravimiseadusest on apteekidel kohustus ravimijääke võtta vastu tasuta. 34.12 Eelistatult tuleb loomsed jäätmed ja lõpnud loomad anda üle käitlemiseks Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-le . Tehase asukoht on toodud käesoleva määruse Lisas 3 . VI Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 35. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 36. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon. 37. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. maist 2005 tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 38. Juhul, kui pakendiettevõtjal ei ole mingil põhjusel võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel. 39. Tarbija paremaks teenindamiseks rajab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid. Vastuvõtu-punktide asukohad, paigaldamistingimused ja käitlemise kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega. Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale 40. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. 41. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. 42.Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus lähetuses selleks ettenähtud kohta, kus tagastatakse tagatisraha.(Hakkab kehtima 01.05.2005.a.) VII Jäätmete vedu 42. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, va olmejäätmete korraldatud vedu. 43. Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust. Juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja nõuetele ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada tiheasustusaladel kord kuus ja hajaasustusaladel kord kvartalis tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. 44. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. 45. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma ladestamisele kuuluvaid jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada Räpo prügilasse. 46. Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. 47. Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. 48. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. 49. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 50. Alates 2005 aastast toimub Vastseliina vallas üleminek korraldatud jäätmeveole. Vastseliina valla territoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segunenud olmejäätmeid ning mahutite vahetusse läheduse paigutatud suuregabariidilisi jäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. Vastseliina valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad olmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud segaolmejäätmeveoga 10 päeva pärast jäätmeloa väljastamist hanke võitnud firmale. Vastav teave ilmub maakonna ajalehes ja internetis Vastseliina valla veebilehel www.vastseliina.ee. 51. Korraldatud jäätmeveo korraldab Vastseliina vallavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega. 52. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele punktis 53 nimetatud olmejäätmete valdajatele Vastseliina valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 53. Jäätmevaldaja loetakse Jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Jäätmeveo sageduse piirkonnas määratakse vallavolikogu määrusega, täpse jäätmemahutite tühjendusgraafiku osas lepib jäätmevaldaja eeldatavalt kokku jäätmevedajaga. 54. Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 55. Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. VIII Jäätmete kõrvaldamine 56. Vastseliina vallas tekkinud ladestamisele kuuluvad tavajäätmed kõrvaldatakse Räpo prügilas. 57. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul kompostitavad biolagunevad jäätmed ning Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 « Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded» § 2 lõikes 2 toodud kogustes jäätmete vaheladustamine. IX Saastetasu 58. Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt Saastetasu seadusele. 59. Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. Vastseliina vallast kogutud olmejäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75% sihtotstarbeliselt Vastseliina valla eelarvesse. 60. Vallaeelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks. X Olmejäätmete kompostimine 61. Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga või registreeritud jäätmekäitluskohtades, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. 62. Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. 63. Tiheasustusala elamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. 64. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning komposteerimiskoht ei või olla veekogule, salvkaevule või puurkaevule lähemal kui 10 meetrit. Suuremahuliste komposteerimisväljakute rajamisel tuleb lähtuda Veeseaduse §28 ning §29. 65. Heitvee kogumis- ja settekaevude stabiliseerimata setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. 66. Valla haljasaladel ning kalmistul tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, peenemad oksad jne) tuleb eelistatult koguda eraldi ja kompostida selleks rajatavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. XI Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 67. Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 68. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 68.1 ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150 liitriseid jäätmekotte, mis on aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 68.2 põhiliselt 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 68.3 kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 68.4 kompaktoreid. 69. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 70. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 71. Jäätmeid tohib paigutada: 71.1 jäätmekottidesse mitte üle 15 kg; 71.2 väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. 72. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 73. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 74. Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. 75. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 76. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud hoidjale ja kaitstud sademete vahetu mõju eest. 77. Vajaduse korral tuleb mahutid varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. 78. Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 79. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 8 m. Need peavad olema puhastatud lumest ja jääst, nende kalle ei tohi ületada 1:10. 80. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. XII Vastutus 81. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 82. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 83. Kui saastaja ei täida punktis 81 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 84. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida punktis 83 toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. LISA 1 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHI KÄITLEMISE NÕUDED I Üldsätted 1. Käesolev jäätmehoolduseeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Vastseliina vallas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. Kuni Vastseliina jäätmejaama valmimiseni võib kodumajapidamistes tekkivaid väikese mahulisi ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitleda kui suuregabariidilisi jäätmeid, kui jäätmevaldaja ei lepi jäätmevedajaga kokku teisiti. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Vastseliina vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 4.1 jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 4.2 pinnasetööde mahtude bilanss; 4.3 selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4.4 jäätmete edasine suunamine. 5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m 3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Vastseliina vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Vastseliina vallavalitsusega ja ehitusluba lammutamiseks. Lammutustööde lõpetamisel tuleb pärast tööde teostamise fikseerimist kasutusloaga vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend. 7. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud tegevus- või asukoha järgses keskkonnateenistuses. 8. Vastseliina vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes. 9. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole jäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. II Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel 10. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 11. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 12. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 13. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. 14. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 15. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 16. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 16.1 rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 16.2 korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 16.3 rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 16.4 võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 16.5 valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 16.6 kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasaladele; 16.7 tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 16.8 teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. III Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine 17. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 17.1 puit; 17.2 kiletamata paber ja papp; 17.3 metall; 17.4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 17.5 raudbetoon- ja betoondetailid; 18. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. 19. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva lisa punktile 23. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. 20. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). 21. Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsuse heakorrakava alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalset materjali võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega. 22. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. 23. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. IV Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine 24. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 24.1 asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni-materjalid jne; 24.2 värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 24.3 naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 24.4 saastunud pinnas. 25. Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirnormide. 26. Ohtlikud ehitusjäätmed, va saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 27. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. 28. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 29. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 30. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava jäätmeloa ja ohtlike jäätmete litsentsi olemasolul. 31. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 32. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. LISA 2 TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD I Tervishoiu teenuste osutajad 1. Vastseliina vallas tegutsevad järgmised tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutajad, kellele jäätmekäitlust käesolev kord reguleerib: Perearst: DR AUNE OÜ Võidu tn 30 Vastseliina alevik; Hambaarst: OÜ Vastseliina Ambulatoorium Võidu tn 30 Vastseliina alevik; Veterinaararst: Piret Palok Külaoru küla Vastseliina vald; Vastseliina Hooldekodu OÜ, Külaoru küla Vastseliina vald; OÜ Vastseliina Apteek:Võidu tn 22 Vastseliinaalevik; ja teised tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutajad vastseliina vallas. II Jäätmete käitlemine 2. Segaolmejäätmed. 2.1 Segaolmejäätmed on sellised olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed. 2.2 Segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. 3. Taaskasutatavad jäätmed. 3.1 Pakendid ja pakendijäätmed 3.1.1 Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi käivitumisel tuleb pakendid ja pakendijäätmed koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama Keskkonnaministeeriumi poolt akreteeritud taaskasutus organisatsiooni kehtestatud nõuetele. 3.2 Vanapaber. 3.2.1 Üldine vanapaber ja papp tuleb sorteerida tekkekohas pakkekasti kui seda tekib tervishoiuasutuses üle 50 kg nädalas. 3.2.2 Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses ja panna taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse või põletada energia saamiseks. 4. Bioloogilised jäätmed. 4.1 Bioloogilised jäätmed on ühekordsed süstlad, operatsiooni käigus tekkinud jäätmed, tilkinfusioonisüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed. 4.2 Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel (nt. väikeste koguste puhul) võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (asutuse) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda, neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimalusel omaette ruumis ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 5. Teravad ja torkivad jäätmed. 5.1 Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 5.2 Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (asutuse) ja pakkimiskuupäev. 5.3 Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel (väikesed kogused) võib jäätmekanistrid asetada mõnda teise pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6. Nakkusohtlikud jäätmed. 6.1 Nakkusohtlikud jäätmed tuleb eelnevalt töödelda desinfitseeriva vahendiga, pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (asutuse) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda, 6.2 Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 6.3 Tekkinud nakkusohtlikud bioloogilised jäätmed tuleb kahe nädala jooksul anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, keemiliselt töötlemata jäätmeid võib jäätmevaldaja põletada põletusahjus, mille temperatuur ületab 850°C. 7. Muud ohtlikud jäätmed. 7.1 Ravimijäätmed. 7.1.1 Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 7.1.2 Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Kastid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimetus. 7.2 Kemikaalide jäätmed. 7.2.1 Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 7.2.2 Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistu- sega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 7.2.3 Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada jäätmehoidlas. 7.2.4 Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 7.3 Kasutatud elavhõbedalambid: 7.3.1 Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest ning meditsiinitehnikast. 7.3.2 Kasutatud (s.h. katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi. 7.3.3 Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. III Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale 8. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum, mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 8.1 Jäätmehoidlaks kohaldatud ruum teab olema mitteköetav, varjatud päikese eest, võimalusel ilma aknata, ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 8.2 Jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist ja desinfitseerivate ainete kasutamist; 8.3 Jäätmehoidlas tuleb säilitada kindel temperatuurirežiim (jahe või külm); 8.4 Jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 8.5 Jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 8.6 Jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. LISA 3 VASTSELIINA VALLAS TEKKINUD JÄÄTMETE VASTUVÕTU KOHAD I Prügila: Vastseliina valla prügila on suletud 01.01.2002a, lähim teenindav prügila on 1. Räpo prügila: Räpo Võru vald Võrumaa. Prügila käitaja on Ragn-Sells AS Suur-Sõjamäe 11415 Tallinn Avatud 01.mai – 30.sept E – L 8.00 - 20.00; 01.okt – 30.aprill E - L 8.00 - 18.00; info tel 15155 II Ohtlike jäätmete vastuvõtt elanikelt 1. Ohtlike jäätmete statsionaarne vastuvõtupunkt: Võidu tn 5 Vastseliina alevik Vastuvõtt toimub OÜ VAKS poolt tel 785 1208 E 8.00 - 12.00 Vastuvõetakse akusid, patareisid, vanaõli, fotokeemiat, ohtlikeainete pakendeid, televiisoreid, lumiofoorvalgusteid jne Suuremõõtmelisi n külmikuid ning probleeemtooteid, millede vastuvõtt lasub tootjal, statsionaarses vastuvõtupunktis vastu ei võeta. 2. Kord aastas korraldab omavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi, kus saab üleanda ka suuremõõtmelisi ohtlikke jäätmeid. Kogumisringi toimumise ajast teavitatakse valla elanike vähemalt kaks nädalat enne selle teostumist. 3. Ravimijäätmed – OÜ Vastseliina Apteek Võidu tn 22 Vastseliina alevik avatud : E-R 9.00 – 17.00; L 9.00 – 13.00 tel 785 1007 III Loomsete jäätmete käitlemine 1. Loomsete Jäätmete Käitlemise AS : Ebavere küla 46202 Väike-Maarja vald IV Klaastaara kogumiskonteiner 1. Rahu tn 5 Vastseliina alevik V Vastseliina jäätmejaam – rajamisel, asukoht Vastseliina alevik 1. Jäätmejaam hakkab vastu võtma eelsorteerituid taaskasutusse suunatavaid jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Segaolmejäätmeid jäätmejaam ei hakka vaheladustama. Lisa 3: Jäätmemajanduse teemalised mõisted biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp; bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks; jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmejaam on suletud, kogumismahutitega varustatud ning administreeritud rajatis taaskasutatavate, ohtlike ning tootjavastutusele kuuluvate jäätmete vastuvõtmiseks ning käitlemisele toimetamiseks; jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi; jäätmemaja on spetsiaalne selleks ehitatud lukustatav kerghoone, kus on erinevad konteinerid võimalike sorteeritud jäätmete jaoks; jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse; jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, välja arvatud jäätmete energiakasutus; jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; metallijäätmed on oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed; ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise või omaduste poolest samalaadsed jäätmed . Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba (toormest kuni valmiskaubani) hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooteid; eristatakse müügipakendit (lõpptarbijale müüdava kauba pakend n joogipudelid, karbid, tuubid jne), rühmapakendit (teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks n pudelikast, pappkast jne), veopakendit (rühmapakendis kaupade veoks, et vältida kauba füüsilisi kahjustusi n kaubaalus, metalllindid jne). pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 tähenduses, välja arvatud tootmisjäägid; probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; püsijäätmed ehk inertsed jäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu mingeid olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades; tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Lisa 4: Jäätmeveo transpordiskeemid

Lisa 5 Vastseliina valla eluruumides tekkivate segaolmejäätmete hinnangulised kogused ja jäätmeveo vajalikud sagedused jrk Küla nimi Elanikke Eluhoonete arv* Hinnanguline jäätmekogus elanike kohta kg/a (a’110 kg) Hinnanguline jäätmekogus eluruumi kohta kg/a Jäätmete maht m3/eluhoone arvestusliku tihedusega 110kg/m3 Võimaliku 80% taaskasutusega kõrvaldamisele jääv maht m3/kuus/hoone ** alevik 60% Jäätmeveo minimaalne sagedus 1 2 3 4 5 6 7 8 1 Haava 12 8 1320 165,0 18,2 0,3 1 x kvartalis 2 Halla 14 8 1540 192,5 21,2 0,4 1 x kvartalis 3 Heinasoo 38 17 4180 245,9 27,0 0,5 1 x kvartalis 4 Hinniala 10 3 1100 366,7 40,3 0,7 1 x kvartalis 5 Hinsa 44 26 4840 186,2 20,5 0,3 1 x kvartalis 6 Holsta 32 12 3520 293,3 32,3 0,5 1 x kvartalis 7 Illi 53 23 5830 253,5 27,9 0,5 1 x kvartalis 8 Indra 16 9 1760 195,6 21,5 0,4 1 x kvartalis 9 Jeedasküla 69 21 7590 361,4 39,8 0,7 1 x kvartalis 10 Juraski 49 18 5390 299,4 32,9 0,5 1 x kvartalis 11 Kaagu 25 12 2750 229,2 25,2 0,4 1 x kvartalis 12 Kapera 46 16 5060 316,3 34,8 0,6 1 x kvartalis 13 Kerepäälse 21 11 2310 210,0 23,1 0,4 1 x kvartalis 14 Kirikumäe 9 8 990 123,8 13,6 0,2 1 x kvartalis 15 Kornitsa 3 3 330 110,0 12,1 0,2 1 x kvartalis 16 Kõo 18 14 1980 141,4 15,6 0,3 1 x kvartalis 1 2 3 4 5 6 7 8 17 Kõrve 20 6 2200 366,7 40,3 0,7 1 x kvartalis 18 Käpa 1 4 110 27,5 3,0 0,1 1 x kvartalis 19 Külaoru 94 37 10340 279,5 30,7 0,5 1 x kvartalis 20 Kündja 43 25 4730 189,2 20,8 0,3 1 x kvartalis 21 Lindora 13 8 1430 178,8 19,7 0,3 1 x kvartalis 22 Loosi 77 39 8470 217,2 23,9 0,4 1 x kvartalis 23 Luhte 11 9 1210 134,4 14,8 0,2 1 x kvartalis 24 Mutsu 8 4 880 220,0 24,2 0,4 1 x kvartalis 25 Mäe-Kõoküla 13 13 1430 110,0 12,1 0,2 1 x kvartalis 26 Möldri 46 25 5060 202,4 22,3 0,4 1 x kvartalis 27 Ortuma 40 24 4400 183,3 20,2 0,3 1 x kvartalis 28 Palovere 35 14 3850 275,0 30,3 0,5 1 x kvartalis 29 Pari 8 5 880 176,0 19,4 0,3 1 x kvartalis 30 Perametsa 25 14 2750 196,4 21,6 0,4 1 x kvartalis 31 Plessi 16 14 1760 125,7 13,8 0,2 1 x kvartalis 32 Puutli 18 15 1980 132,0 14,5 0,2 1 x kvartalis 33 Raadi 3 2 330 165,0 18,2 0,3 1 x kvartalis 34 Saarde 24 16 2640 165,0 18,2 0,3 1 x kvartalis 35 Savioja 7 7 770 110,0 12,1 0,2 1 x kvartalis 36 Sutte 30 14 3300 235,7 25,9 0,4 1 x kvartalis 37 Tabina 34 14 3740 267,1 29,4 0,5 1 x kvartalis 38 Tallikeste 21 9 2310 256,7 28,2 0,5 1 x kvartalis 39 Tellaste 3 3 330 110,0 12,1 0,2 1 x kvartalis 40 Tsolli 31 14 3410 243,6 26,8 0,4 1 x kvartalis 1 2 3 4 5 6 7 8 41 Vaarkali 7 6 770 128,3 14,1 0,2 1 x kvartalis 42 Vana-Saaluse 36 19 3960 208,4 22,9 0,4 1 x kvartalis 43 Vana-Vastseliina 161 69 17710 256,7 28,2 0,5 1 x kuus 44 Vastseliina alevik** 750 156 82500 528,8 58,2 1,9 1 x kuus 45 Vatsa 24 13 2640 203,1 22,3 0,4 1 x kvartalis 46 Viitka 136 40 14960 374,0 41,1 0,7 1 x kvartalis 47 Voki 61 31 6710 216,5 23,8 0,4 1 x kvartalis KOKKU 2255 881 248054 10178,0 1119,6 37,3 * korterelamutel ei ole väljatoodud reaalosasid eluruume kokku koos korterelamute reaalosadega on 1046 Lisa 6 Olukord piltlikult Vastseliina kaunis maastik ja siinsed looduseväärtused

[puisniit Piusa jõe ääres]

[sookured Illimäe põldudel] omavad varjukülge, kus pole harvad sellised «looduspildid»

Meid ümbritseva keskkonna prügistatus näitab meie harjumisi ja hoolimatust looduse suhtes.