Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017 kinnitamine — KO, 189, 1894

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 22 lõike 1 punkt 7 ja Vastseliina valla põhimääruse punkti 22.1.7 alusel. 1. Kinnitada Vastseliina valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017 vastavalt käesoleva määruse lisale 1. 2. Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 3. Määrus jõustub 15. juulil 2005a. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL LISA Vastseliina Vallavolikogu 06.07.2005a määrusele nr 1-1/26 Vastseliina valla ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017 SISUKORD Sissejuhatus I LÄHTEANDMED 1. Õiguslik alus 2. Planeeringud 3. Vee kvaliteet ühisveevärgis 3.1 Veevarustuses kasutatava põhjavee kompleksid 3.2 Vee kvaliteet 3.3 Vee erikasutusload 4. Omavalitsuse sotsiaal- majanduslikud näitajad 4.1 valla iseloomustus 4.2 veeettevõtted 4.3 4.4 Leibkonna sissetulekud II ARENGUKAVA 1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu lühiiseloomustus 2. ÜVK objektid 3. ÜVK piirkonnad 3.1 Vastseliina alevik 3.2 Vana- Vastseliina küla 3.3 Külaoru küla 3.4 Viitka küla 3.5 Loosi küla 3.6 Kündja küla 4. Investeeringud LISAD: 1. puurkaevud 2. Vastseliina alevi veevärgi ja kanalisatsiooni skeemid SISSEJUHATUS Vastseliina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ( ÜVK ) koostamise eesmärgiks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu kiirendamine, mis parandaks oluliselt investeeringute planeerimist veevarustus ja – kanalisatsiooniobjektide rajamiseks, et parandada elanikkonnale pakutava teenuse kvaliteeti. Eriti tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Arengukavas sisalduva süstematiseeritud informatsiooni alusel on võimalik parandada projektide otstarbekuse uuringute kvaliteeti. Töös toodud põhimõtete jälgimine aitab vältida kohalikul tasandil väärotsuste langetamist veevarustuse ja kanalisatsiooni arengu planeerimisel ja jooksva töö korraldamisel. Olulisemaks arenguteguriks on elanikkonna tarbimisvõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse ulatuse, kvaliteedi ja meie ülesande: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. Seadusega on pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale. Samas omavalitsusel napib selleks rahalisi vahendeid ja riigipoolne tugi on väike. Käesoleva arengukava koostamisel on lähtutud Vabariigi valitsuse sellekohastest määrustest ning standarditest ning EL direktiividest. Kava koostamise aluseks on võetud Vastseliina valla arengukava ja reaalne vajadus parandada vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteeti I LÄHTEANDMED 1. Õiguslik alus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni õiguslik alus tuleneb alljärgnevatest aktidest: • Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, vastu võetud 02.06.1993; • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, jõustunud 22.03.1999; • Veeseadus, jõustunud 16.06.1994; • Jäätmeseadus, jõustunud 01.05.2004; • Saastetasu seadus , jõustunud 21.03.1999; • Päästeseadus, jõustunud 24.04.1994; • Euroopa Nõukogu direktiiv inimeste joogivee kvaliteedi kohta (98/83/EC), kehtestatud 13.11.1998; • Euroopa Nõukogu direktiiv pinnaveest eraldatava joogivee kvaliteedi nõuete kohta (75/440/EEC), kehtestatud 16.06.1975; • Euroopa Nõukogu direktiiv joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee mõõtmise meetodite ja proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse kohta liikmesriikides (79/869/EEC), kehtestatud 09.10.1979; • Euroopa Nõukogu direktiiv asulareovee puhastamise kohta (91/271/EEC), kehtestatud 21.05.1991; • Euroopa Nõukogu direktiiv keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (86/278/EEC), kehtestatud 12.06.1986; • Euroopa Nõukogu direktiiv põhjavee kaitsmisest ohtlike ainetega reostamise vastu (80/681/EEC), kehtestatud 17.12.1979; • Helsingi komisjoni soovitused ja EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EEC «Asulate reovee puhastamine» ja sellest tuleneva Euroopa Komisjoni juhend ekstensiivsete reoveepuhastusprotsesside kohandamiseks väikeste ja keskmise suurusega (500 kuni 5000 inimühikuga) asulatele. • Vastseliina valla veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenus hinna reguleerimise kord. ( Vastseliina vallavolikogu määrus nr. 20 26.05.2004 ) • Vastseliina valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskiri ( Vastseliina vallavolikogu määrus nr. 19 26.05.2004) • Vastseliina valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise eeskiri ( vastseliina vallavolikogu määrus nr. 18 26.05.2004 ) 1.1 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. § 9 Valla või linna arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 37 Arengukava vastuvõtmine ja muutmine, sätestab arengukava vastuvõtmise ja muutmise korra ja ütleb, et arengukava on aluseks investeeringute kavandamisele. 1.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamist. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab ka vajaduse koostada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK), mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamine. ÜVK peab kinnitama kohaliku omavalitsuse volikogu. Arendamise kava peab sisaldama: 1) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse piiritlemist 2) hinnangut ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta 3) üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti 4) sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. 1.3 Veeseadus Reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid, samuti on seaduse ülesandeks sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest. 2. Planeeringud Vastseliina valla territoorium jääb kahe vesikonna aladele- Peipsi vesikonna ( ca 95% ) ja Koiva vesikonna ( ca 5% )Vastseliina valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonikava alumaterjalidena on kasutatud: Viru -Peipsi veemajanduspiirkonna veemajanduskava Koiva alamvesikonna veemajanduskava Võrumaa üldplaneeringut Vastseliina valla arengukava Vastseliina valla üldplaneering on hetkel (kevad 2005) koostamisel ( valmib 2005 lõpp, koostaja: Hendrikson ja Ko ) 2.1 Peipsi alamvesikonna veemajanduskava ( kava on koostamisel, eelnõu valmib mais 2005, http://www.envir.ee/viru.peipsi/) Administratiivselt kuuluvad Eestis Viru-Peipsi veemajanduskava piirkonda terve Ida-Virumaa ja Põlvamaa ning peaaegu kogu Jõgevamaa (v.a Põltsamaa valla äärmine lääneserv). Lääne-Virumaast ei kuulu piirkonda enamik selle edelaosas asuvast Tamsalu ja Saksi valla territooriumist, Tartumaast jääb välja enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa. Võrumaast kuuluvad piirkonda Vastseliina, Meremäe, Lasva ja Võru vald, Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirdeosad, mis kokku moodustavad veidi alla poole maakonna territooriumist. Valgamaast kuulub piirkonda enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa. Samuti kuulub piirkonda ligi pool Kolga-Jaani vallast Viljandimaal ja enamus Koeru vallast Järvamaal, Koigi valla idapool ning Järva-Jaani valla kagunurk. Peale eelnimetatute hõlmab piirkond veel Harjumaalt Loksa valla äärmise idaosa ja mõttelise osa Kuusalu vallast. Seega puudutab piirkonna veemajanduskava suuremal või vähemal määral 10 maakonda. Piirkonda jääb 19 linna ja 70 valda tervikuna ning 18 valda osaliselt (Eestis on ühtekokku 42 linna ja 205 valda). Elanike arv piirkonnas on k.a 1. jaanuari seisuga 480—490 000, moodustades ca 35% kogu Eesti elanikkonnast. Kaks kolmandikku elanikkonnast on koondunud Ida-Virumaale (36%) ja Tartumaale (30%).

Joon1. Viru Peipsi veemajanduspiirkond

Joon 2. Viru – Peipsi veemajanduspiirkonna piir Võru maakonnas 2.2 Koiva alamvesikond Koiva alamvesikond paikneb Lõuna-Eestis, piirnedes lõunast Läti Vabariigiga ning hõlmab osaliselt Võru ja Valga maakonda. Valdadest jääb alamvesikonda tervelt või osaliselt Misso, Haanja, Rõuge, Sõmerpalu, Antsla, Mõniste, Vastseliina, Taheva ja Karula. Alamvesikond on Eesti väikseim, pindalaga umbes 1383 km2 . Koiva alamvesikonnas elab ligikaudu 138 000 hektaril 7500 inimest (tabel 1), ehk asustustihedus on keskmiselt 5 inimest ruutkilomeetril. Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett, mille vesi on kõige rohkem ohustatud võimalikust reostumisest.

Joon 3. Koiva alamvesikonna kaart 2.3 Võru maakonna planeering Võru maakonna plaaneringu ( kehtestati 2002, uuendatud 2003 ) tegevuskavas 2004- 2007 on Vastseliina valla investeeringud ja tegevused märgitud alljärgnevalt: Heitveepuhastus ja kanalisatsioonivõrgud Tegevus Ligikaudne maksumus vastutaja 28. Vastseliina aleviku kanalisatsiooni rekonstrueerimine 3 000 000 Vastseliina VV 29. Vastseliina hooldekodu, Külaoru küla reoveepuhastus 1 500 000 Vastseliina VV 30. Vana-Vastseliina kanalisatsioonivõrk 3 000 000 Vastseliina VV 31. Viitka küla kanalisatsioon 1 000 000 Vastseliina VV Omavalitsuste investeeringute vajadus kanalisatsiooni valdkonnas aastani 2010 26. Vastseliina vald Vastseliina aleviku üldkanalisatsiooni renoveerimine 27. Vastseliina Hooldekodu puhastusseadmete ehitamine Vesi ja veemajandus Tegevus Aeg Maksumus allikas 3. Suuremate külakaevude rekonstrueerimine ja neile raua- ja mangaaniärastusseadmete paigaldamine 2004-2010 ca 5 000 000 KIK KOV 7. Vastseliina valla veevarustuse rekonstrueerimine (sh Külaoru veevärgi süsteemi rekonstrueerimine) 2004-2010 5 350 000 KIK, KOV VV Omavalitsuste investeeringute vajadus veemajanduse valdkonnas aastani 2010 22. Vastseliina vald Vastseliina aleviku veetrasside renoveerimine 24. Vana-Vastseliina küla puurkaevud, pumbamaja ja veetrasside ehitamine ja renoveerimine 2.4 Vastseliina valla arengukava ( vastuvõetud 2004, tegevuskava uuendatud 2005 ) Vastseliina valla arengukavas on märgitud alljärgnevalt Punktis 3.2.6 Veemajandus Üldine eesmärk 2012: * Kvaliteetne ja puhas joogivesi on tagatud igale tarbijale Punktis 3.4 Füüsiline keskkond Üldine eesmärk 2012: * Tagatud on normidele vastav puhas joogivesi valla territooriumil Peatukis: Tegevuskava TEGEVUS TEGEVUSE AEG JA MAKSUMUS Allikas Vastutaja Seos RAK Aeg EEK 2005 4.2.5 E Kvaliteetne joogivesi on tagatud võimalikult laiale tarbijaskonnale 4.6 4.2 4.2.5.1 Veemajandus arengukava väljatöötamine 20042005 * * SF KOV KOV VV 4.2.5.2 Vana-Vastseliina ühisveesüsteemi renoveerimine 2005 * * KIK KOV VV 4.2.6 E Võimalikult paljud majapidamised suuremates asulates saavad liituda ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga 4.2.6.2 Valla veemajanduskava kehtestamisel tarbijaskonna laiendamine vastavalt kavale pidev * * SF KOV KIK KOV VV 4.6 4.2 4.2.6.3 Vastseliina aleviku sadevete ärajuhtimine 2006 * * KOV KIK KOV 4.2 4.4 Füüsiline keskkond TEGEVUS TEGEVUSE AEG JA MAKSUMUS Allikas Vastutaja Seos RAK Aeg Üldmaksumus 2005 4.4.1.4 Külaoru küla veevarustuse/kanalisatsiooni projekteerimine 2005-2006 150 000 * KOV SF KOV VV Prioriteet 4 4.4.1.5 Vana-Vastseliina veevarustuse/kanalisatsiooni projekteerimine 2005- 2006 50 000 * KOV VV Prioriteet 4 4.4.2.8 Külaoru küla veevarustuse/kanalisatsiooni väljaehitamine 2005-2007 4 800 000 * KOV SF KIK KOV 4.2 Meede 2 4.4.2.9 Vana-Vastseliina veetrassi ja pumpla rekonstrueerimine 2005 825 000 85 000 KOV SF, KIK KOV VV 4.2 Meede 2 4.4.2.10 Viitka elamu rauaeraldusseadmed 2005 45 000 45 000 3. Vee kvaliteet ühisveevärgis 3. 1 Veevarustuses kasutatava põhjavee kompleksid Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjavee- kompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Vastseliina vallas kasutatakse peamiselt Kvaternaari, Devoni (Kesk-Devoni) vett, ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele. Devoni (D) (Kesk-Devoni veekompleks D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning –läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekompleksi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste – Mustvee mõtteline joon. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda Kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5–80 m. Vastseliina vallas on eesti geoloogiafondi andmebaasi andmetel 30 puurkaevu. Vee erikasutusloaga on neis 6. Enamus puurkaevud avavad peamiselt Devoni veekompleksi, üks Kvaternaari kompleksi ( vt. lisa1 Puurkaevud ) 3.2 Vee kvaliteet Vee käitleja peab tagama ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga nõuetele vastava vee kvaliteedi. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Veevõrgus toimub reeglina veekvaliteedi halvenemine ning rauaühendite sisalduse tõus. Joogivee kvaliteedi nõuete täitmiseks üldraua, sulfaatide, kloriidide sisalduse, agressiivsuse, elektrijuhtivuse ja pH osas on Eestil ajapikendus aastani 2007 (asulad elanike arvuga 2000 ja rohkem) ning aastani 2013 (asulad elanike arvuga alla 2000). Seega on rauaärastuse juurutamine kahtlemata üks prioriteetsemaid ülesandeid Eesti ühisveevärgisüsteemide arendamisel juba praegu. Lisaks aitavad rauaärastusfiltrid tõsta vee pH-d ja sellega parandada nii happe-leelistasakaalu kui elimineerida või vähendada agressiivse süsihappegaasi sisaldust vees. Viimatinimetatud omadus väldib torustike edasist kahjustumist ning tagab veekvaliteedi säilumise nõuetekohasena kuni tarbijani. 3.3 Vee erikasutusload Vee erikasutuse korral peab vee kasutajal olema alaline või ajutine vee erikasutusluba. Vee erikasutusloaga antakse vee erikasutajale õigus vee erikasutuseks loas täpsustatud tingimuste kohaselt. Vee erikasutusloa annab vee erikasutuse asukoha keskkonnateenistus, kui vee erikasutus toimub merel, annab loa Keskkonnaministeerium. Vee erikasutuseks vajaliku alalise või ajutise loa taotlemise, andmise, tühistamise kord on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Vee erikasutusluba peab olema, kui: - pinnaveekogust võetakse vett või ka jääd rohkem kui 30m 3/ööpäevas; - võetakse põhjavett kambrium-vendi või ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist; - võetakse rohkem kui 5m 3 põhjavett ööpäevas muudest kihtidest; - võetakse mineraalvett; - juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse (suublaks saab olla kas veekogu või pinnas; kusjuures järgida tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõudeid); - toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine; - toimub veekogu süvendamine ja veekogu põhja pinnase paigaldamine; - veekogusse uputatakse tahkeid aineid; - toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; - vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Vee erikasutusluba ei ole vaja, kui majapidamisheitvett juhitakse pinnasesse oma maavalduse piires, kuid see tegevus peab vastama Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuetele. Veekogu erikasutus on tasuline, vee erikasutuse tasu määrad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega ning tasu arvutamise kord keskkonnaministri määrusega. Tasu ei nõuta vee võtmisel põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks, vooluveekogu tõkestamisel tõkestusrajatistega ja vee võtmisel isikliku majapidamise tarbeks põhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata). Olulisemad vee kasutamist reguleerivad õigusaktid: - Veeseadus; - Vee erikasutuslubade väljaandmise ja tühistamise kord; - Vee erikasutuse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist; - Vee erikasutuse tasu arvestamise ja tasumise kord; - Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord. Võrumaa Keskkonnateenistus on väljastanud Vastseliina vallas 8 vee erikasutusluba. Millest 2 luba on joogiveevõtuks ja 6 veekogude tõkestamiseks/ paisutamiseks. Jrk nr. Ettevõte / isik Loa nr. Lubatud tegevus kehtivus 1 OÜ VAKS L.VT.VÕ-15592 Põhjavee võtt ja heitvee ärajuhtimine 5 puurkaevu 01.04.2008 2. Kagu Teedevalitsus L.VT.VÕ-16519 Põhjavee võtt ja heitvee ärajuhtimine 01.06.2011 3. FIE Villu Lepp L.VT.VÕ-32327 Raagsilla oja tõkestamine 11.10.2009 4. Sirje Hussar L.VT.VÕ-34724 Voki oja tõkestamine 30.11.2009 5. Toomas Vaarmets L.VT.VÕ-34674 Voki oja tõkestamine 26.11.2009 6. Mati Tiisler L.VT.VÕ-31533 Piusa jõe tõkestamine 16.09.2009 7. Aivar Ernits L.VT.VÕ-34722 Voki oja tõkestamine 30.11.2009 8. Janek Kukk L.VT.VÕ-36942 Vana- Saaluse oja tõkestamine 11.04.2010 OÜ Vaks kasutab 5 puurkaevu joogivee tagamiseks tarbijaskonnale: Vastseliina puurkaevud 2 puurkaevu Vana- Vastseliina 1 Loosi 1 Kündja 1 4. Omavalitsuse sotsiaal- majanduslikud näitajad 4.1 Vastseliina valla iseloomustus Vastseliina vald asub Võru maakonna kaguosas, Piusa ülemjooksu suures käärus, Venemaa ja Läti piiri lähedal. Territoorium: 22 277,8 ha Elanikke: 2 234 (seisuga 01.01.2005), Kaugus suurematest keskustest: 285 km Tallinnast, 24 km Võrust, 75 km Pihkvast, 250 km Riiast Valda läbib Tallinn- Luhamaa maantee. Siin voolab eesti suurima languga Piusa jõgi. Suurematest järvedest jääb valla territooriumile täielikult Kirikumäe järv ja osaliselt Tabina järv. Vastseliinas valla territooriumil asub Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala ja Kirikumäe järve maastikukaitseala.

Joon 4. Vastseliina valla asukoha Elanike arv suuremates asumites: Vastseliina alevikus 750 elanikku Valla keskuses Külaoruküla 94 keskuse vahetus läheduses Jeedasküla 69 keskuse vahetus läheduses Juraski 49 keskuse vahetus läheduses Vana- Vastseliina küla Loosi küla Viitka küla Kokku on valla territooriumil 47 küla. Rahvastiku keskmine tihedus ca 9-10 / inimest km2 Vastseliina vallavalitsuses töötab 13 töötajat. Valla eelarvemaht on ca 20 milj. krooni 4.2 Veeettevõtted Vastseliina vallas on kogu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide haldamiseks loodud 100% munitsipaalomandis olev OÜ Vaks. OÜ VAKS OÜ VAKS ülesandeks on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni korraldamine valla territooriumil, samuti alevi soojamajanduse ja munitsipaalelamufondi haldamise korraldamine. Töötajaid on 15 kellest 2 on tegevat administratsioonis ja 1 elektrik, 1 traktorist, 2 veemajndusluksepad ja 9 on katlakütjad ( täidavad ka muid ülesandeid mis seotud remondi ja hooldusega teistes sektorites). Veemajanduses on OÜ üleasandeks: - joogivee tootmine ja müük - heitvete puhastamine - objektide hooldus ja remont - liitumised - magistraaltrasside ehitus - suhtlemine tarbijaga ( lepingud, teenuste müük ) OÜ Vaks haldusalasse kuulub veemajanduse ja kanalisatsiooniteenuse korraldamine Vastseliina alevikus ja Vana- Vastseliina külas, Kündja puurkaev ja veetrass, Külaoru veetrass ja Loosi vee- ja kanalitrass koos pumplaga. Hallatavad ühisveevärgi üksused asulate lõikes ( 2003) Asula ühendatud abonomentide arv veemõõtjaga abonomente tarbimine Vastseliina 270 129 13461 Vana- vastseliina 23 4 1887 Loosi 5 1 472 Kündja 1 - 24 OÜ VAKS poolt vee tootmine (m3 / aastas) ( kõik kasutavad põhjavett ) Veeallika nimetus 2002 2003 Vastseliina 31900 24319 Vana- vastseliina 2600 1991 Loosi 470 472 Kündja 120 124 Vee tarbimine OÜ VAKS ühisveevärgist 2002 2003 Tööstusliku tarbimisega ettevõtted 10 004 10 962 Eratarbimine 25 086 15 944 OÜ VAKS tulud veemajanduselt 2002 2003 Vesi Muud Vesi Muud Realiseerimise netokäive 368 739 1 663970 398283 1 879422 Kagu Teedevalitsus Kagu Teedevalitsusele kuulub ühe korterelamu ja oma asutuse teenindamiseks vee-ja kanalitrass ning puurkaev Vastseliina alevikus. Kagu Teedevalitsus omab selleks vee erikasutusluba. Heitveed kanaliseeritakse alevi biopuhastisse. 4.3 tarbijad Vastseliina vallas on suurimaks tarbijarühmaks eratarbijad ja mittetööstuslikud tarbijad (Vastseliina gümnaasium, lasteaed, Internaatkool ) Vastseliina alevik Olmevesi 650 el. ca 80% kogu alevi elanikest Asutused 130 töötajat Koolid, lasteaiad 540 last Kanalisatsioon 380 el. ca 45% kogu alevi elanikest Vana – Vastseliina Olmevesi 56 + 4 asutust Kanalisatsioon 35 ( sama) Kündja Olmevesi 1 maja ( 4 el ) Loosi olmevesi 10 el kanalisatsioon 10 el Külaoru ( puurkaev kuulub Hooldekodule) Olmevesi 20 elanikku ( üks korterelamu ja mõned eramud ) ja Hooldekodu, end. Autoteenidus, end. Kartulihoidla. 4.4 Leibkonna sissetulekud 2004 aastal on kehtiv vee teenuse käibemaksuga hind elanikonnale 9.00 kr/m3 ja kanalisatsiooniteenuse hind 10.00 kr/m3 ( ettevõtetele vastavalt 9.00 ja 10.00 millele lisandub käibemaks ) 2003.a. statistilistel andmetel oli Võru maakonnas leibkonna liikme kuu netosissetulek ligikaudu 2216 krooni. (e 2,5 in suuruse leibkonna sissetulek 5540 kr) Vee keskmise tarbimise ja leibkonna keskmise sissetuleku alusel on võimalik välja arvutada elaniku maksevõime veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest. Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%: - väga hea maksevõime: teenuste hind alla 2% sissetulekust; - hea maksevõime: teenuste hind 2,0-3,0% sissetulekust; - rahuldav maksevõime: teenuste hind 3,0-4,0% sissetulekust; - mitterahuldav maksevõime: teenuste hind üle 4% sissetulekus. Leibkonna ühe liikme kulutused moodustasid Vastseliina alevikus keskmiselt 40 krooni kuus, mis moodustab 2% . Seega võib lugeda alevis maksevõimet heaks. Otstarbekas on hoida kulutuste taset vee- kanalisatsiooniteenustele 2-4% vahel. Väiksemate kulutuste puhul Vastseliina vallas ei ole võimalik teenuse eest saadava rahaga hoida korras olemasolevaid veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteeme, rääkimata vajalike investeeringute tegemisest. II ARENGUKAVA Vastseliina valla veevarustuse ja kanalisatsiooni probleemide, investeeringute vajaduste ja nende realiseerimise võimalike alternatiivide väljaselgitamisel on ÜVK-s lähtutud alljärgnevatest aspektidest: - Väljaspool Vastseliina alevit on hajali asustusest tingituna suhteliselt pikad trassid; ( Enne lõplike investeerimisplaanide tegemist tuleks uurida elanike seisukohta, et välja selgitada nende huvi ühisveevärgi teenuse vastu.) - olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk on kohati vana ja amortiseerunud ( eriti väljaspool Vastseliina alevit ) - Ühiskanalisatsiooni arendamine; (ühiskanalisatsiooni arendamine on otstarbekas tiheasustusega alevikes ja külades keskustes kus eluasemed paiknevad tihedalt koos ) - Kasutusele võtta keskkonnasäästlikud komplektsed tehnoloogiad heitvete puhastamisel. ( biopuhasti ja bioloogiline puhastumine koos energeetilise biomassi ( hundinui, energiavõsa jms ) kasvatamisega ) - Ühisvoolne kanalisatsioon; (kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tuleb see ehitada lahkvoolsena, võimalusel ja vajadusel jätta olemasolev kanalisatsioonitorustik tööle sadeveetorustikuna. Olemasolev ühisvoolne kanalisatsioon rikub lume sulamise- ja vihmaperioodil reoveepuhastite töörežiimi - Põhjavee kõrge rauasisaldus; (kõrge rauasisalduse tõttu tuleb ühisveevärgi vee kvaliteedi tagamisel kasutada rauaeraldusseadmeid) - Osutatav ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenus peab olema jätkusuutlik (teenuse hind peab katma rajatiste korrashoiuks tehtavad kulutused ) - Elluviidavad projektid peavad olema jätkusuutlikud (loodud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemid jätkavad oma toimimist pärast fondidest rahastamise lõppu). - Rajatav torustik peab leidma kasutuse. Kui puudub elanike huvi liituda, pole ka mõistlik investeeringuid teha. - Ei koorma omanikke asjatute tegevuskuludega. (kanalisatsioonitorustike projekteerimisel püüda lahendada see võimalikult suures ulatuses isevoolsena. ) 1. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni valdkonna lühiiseloomustus Vastseliina vallas on ca 30 puurkaevu millest kasutusel on ca 20. 6 puurkaevu on veekasutusloaga, neist omavalitsuse teenindada 5. Rekonstrueeritud on Vastseliina pumpla, kus toimub ka veepuhastus. Teistes pumplates on seaded vananenud ja veetrassid avariiohtlikud, puuduvad puhastusseadmed. Nõudele vastab vaid Vastseliina pumplast väljastatav vesi. Biopuhasteid on kaks. Vastseliina biopuhasti on hiljuti rekonstrueeritud ja seoses sellega heas seisukorras. Vana-Vastseliina biopuhasti seisukord on rahuldav. OÜ Vaks haldusalas on kokku 7100 m veetorustikku, millest 3400 m on heas seisukorras ja 3600 m amortiseerunud. Kanalisatsioonitrassi on kokku 5200 m millest 2500 on heas seisukorras ja 2700 amortiseerunud. 2. Vastseliina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni objektid Ühisveevärgi objektid Puurkaevud ( vt Lisa 1 Puurkaevud ) Ühiskanalisatsiooni objektid Biopuhasti Vastseliinas Biopuhasti Vana – Vastseliinas Settetiik Loosil Trassid: Asukoht Veetrass Kanalisatsioonitrass Vastseliina alevik * * Vana- Vastseliina * * Loosi * * Kündja * - Külaoru * - Kagu Teedevalitsuse trass Vastseliinas * * 3. ÜVK piirkonnad 3.1 Vastseliina alevik Üldine olukord Vastseliina alevikus elab ca 750 elanikku. Ühisveevärgiteenust kasutab ligi 80 % elanikest ja kanalisatsiooniteenust ca 45 % elanikkonnast. Teenusepakkujaid on kaks: Kagu Teedevalitsus oma ettevõttele ja ühele korterelamule ülejäänutele pakub vastavat teenust OÜ VAKS. Kanaliseeritav vesi juhitakse biopuhastitesse. Heitvee suubalaks on Piusa jõgi. Veevärk Veetorustikud on ehitatud väga erinevatel aegadel. Vanemad on 25 aastased. Uuemad torustikud on ehitatud 2004 aastal. Peatorustikust on pool rekonstrueeritud 2004 aastal ( alates Võidu 28 majast kuni tööstusalani ) Teine pool vajab rekonstrueerimist. Üldine torustike seisukord Vastseliina alevis on rahuldav. Osa torustikest on ehitatud elanike poolt kollektiivselt ja ei kuulu valla haldamisele. Otstarbekas on siiski, omanike nõusolekul, liita need harud OÜ VAKS haldamise alla. Torustik ei tööta täna ringsüsteemina, perspektiivis tuleks seda planeerida ( seda juhul kui tarbimine kasvab ja kasutusele tuleb võtta lisapuurkaev). Prioriteetseim tegevus on laiendada veevärki alevi nendesse piirkondadesse kus täna ühisveevärk puudub või kuhu planeeritakse uusi elamukrunte ( vastavalt planeeringutele) Vastseliina alevit varustab kaks puurkaevu ( passi nr. 2191 ja 4549), ehitatud aastal 1968 ja 1978 mis töötavad koos. Paigaldatud on rauaeraldusseadmed.. Ekspluateeritavaks veekompleksiks on Kesk- Devon. Vee kvaliteet tänu filtritele väga hea. Torustiku pikkus ligikaudu 5 100 m ( OÜ VAKS haldusalas) Kanalisatsioon Ühiskanalisatsiooni torustik on samuti ehitatud ja erinevatel aegadel. Viimane osa (2004 ) sai rajatud koos veetorustikuga Võidu tänavale alates nr 28 majast kuni tööstusalani ja ühiskanalisatsiooni torustik Koidu tn majade heitvete ärajuhtimiseks. Kohati on kanalisatsioonikaevude ja torustike tehniline seisukord on halb. Lumesulamisel ja vihmade ajal häirib kanalisatsiooni tungiv vesi reoveepuhasti tööd. Seetõttu tuleb kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisel projekteerida see lahkvoolsena. Tööstuste ja töökodade juures puuduvad õlipüüdurid. Torustiku pikkus ca 4 200 m Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed. Enamasti valgub sadevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutavad kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sadevesi. Töökodade parkimisplatsilt kogutav sadevesi on otstarbekas bioloogilise reoveepuhasti efektiivsuse tagamiseks puhastada I klassi õlipüünistes ja juhtida otse suublasse. Olemasolevad töökodade parklad ja hoiuplatsid tuleb korrastada, vajamineva ala suurus tuleks üle vaadata ning sealt tuleks koguda ainult reostunud sadevesi intensiivselt kasutuses olevalt alalt. Perspektiivis rekonstrueeritav kanalisatsioonitorustik tuleb ehitada lahkvoolsena. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse. Üldistes huvides kasutatava ja tuletõrjevee võtmise kohad Paigaldatud on kaks hüdranti Võidu tänavale. Tulevikus tuleb projekteerimise käigus lisada ka alevi teise poolde mõned hüdrandid. Hetkel on probleem vajaliku surve tagamisega trassis. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks alevi teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik vajaliku diameetriga ÜVK eesmärgid Vastseliina alevis: - 2010 aastal on kõigile alevi elanikele tagatud võimalus liituda ühisveevärgiga - 2012 toimib ringtoite süsteem. 3.2 Vana- Vastseliina küla Üldine olukord Vana – Vastseliinas külas kasutab ühisveevärgi teenust kortermajade ja seal ümbruses asuvad elanikud, kokku ligikaudu 60 elanikku. Teenuse pakkujaks on OÜ VAKS. Heitveed juhitakse biopuhastisse ja suubalaks on Piusa jõgi. Veevärk Vana- Vastseliina veetorustik on vana ja amortiseerunud. Valminud on projekt veevärgi rekonstrueerimiseks. Vanuse tõttu on veetorustike rikked sagedased. Kõrge rauasisaldusega veest on torustikku sadestunud hulgaliselt rauda. Väikese veekasutuse tõttu jääb vesi torustikku seisma, kahjustades süsteemi ennast. Veevõtu vähenemisega süvenevad vees taandavad tingimused, mille ilminguteks on raua/ mangaani sisalduse suurenemine. Joogivee kõrge raua- ja mangaanisisaldus ongi peamiseks Vana- Vastseliina elanikke häirivaks teguriks, põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset. Vajalik on kiire olemasoleva torustiku ja pumpla rekonstrueerimine. Paigaldada rauaeraldus filtrid Perspektiivis pikendada ühisveevärgi trassi eramuti piirkonda mis asub kahe Vastseliina tee vahelisel alal. Vana-Vastseliinas ekspluateeritavaks kompleksiks on Kesk- Devoni veekompleks. Puurkaev ( nr. A-1002-M) ehitatud 1963. vee kvaliteet väga halb ( raua sisaldus 8,6 mg/l lubatud 0,2 mg/l ja mangaani sisaldus 353 mg/l, lubatud 50 mg/l ) Torustiku pikkus 1 400 m Kanalisatsioon Kanalisatsiooni torustik väljaehitatud kortermajade piirkonnas. Torustik vana ja amortiseerunud. Arendamise käigus tuleks ümber vaadata ühiskanalisatsiooni laiendamine teistesse küla tihedamalt asustatud piirkondadesse. Hajaasustus teeb selle kalliks. Torustiku pikkus ca 400 m Üldistes huvides kasutatava ja tuletõrjevee võtmise kohad Tuletõrjevee võtmise kohana on arendamise kavas planeeritud maapealne tuletõrje hüdrant puurkaev-pumpla vahetusse lähedusse. Puhastusseadmete projekteerimisel pumplasse tuleb arvestada puhastist möödaviiguga hüdrandist tuletõrjevee võtmiseks. Tuletõrjehüdrantide paigaldamiseks küla teistesse punktidesse tuleks projekteerida veetorustik sellise diameetriga, mis ei taga praeguse tarbimise juures piisavat veevahetust torustikus. Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed. Enamasti valgub sadevesi haljasaladele, kus imbub pinnasesse. Lume sulamisel ja suuremate vihmadega satub kanalisatsiooni. Reovee vooluhulga ja reostuskoormuse ebaühtlust mõjutab kõige rohkem ühiskanalisatsiooni juhitav sadevesi. Suhteliselt puhas vihma- ja lumesulamisvesi tuleb planeeringutega juhtida kraavidesse või immutada pinnasesse. ÜVK eesmärgid Vana- Vastseliina külas : - 2012 on tagatud tihedama asustusega alal ( korterelamute piirkond ja kahe Vastseliina tee vaheline ala ) Vana- Vastseliinas võimalus liituda soovijail ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. - 2006 Olemasolevas ühisveevärgis on tagatud kvaliteetne joogivesi. 3.3 Külaoru küla Üldine olukord Külaoru külas kasutab ühisveevärgi teenust hooldekodu, kortermaja, mõned eramud ning kaks tööstushoonet. Heitvete kanaliseerimine toimub lokaalselt settekaevudesse. Veevärk Külaorus kasutatakse puurkaevu ( nr. 3395 ) mida haldab Hooldekodu. Puurkaevu koguneb liiv mis rikub pumpa ning seda on aeg ajalt vajalik puhastada. Kõrvale on puuritud uus puurkaev kuid seal on tootlikkus madalam. Perspektiivis ( tarbimise suurenemisel ) on mõeldav kasutusele võtta mõlemad puurkaevud. Võimaliku lahendusena projekteerida ja puurida uus puurkaev eemale, et vältida liiva kogunemist puurkaevu ja tagada seadmete pikem tööiga. Veetrass on rahuldavas korras. Alternatiivsete lahendustena, kui tarbimine suureneb hüppeliselt, tuleks a. ühendada olemasolev ühisveevärk Vastseliina alevi ühisveevärgiga. b. jääb eraldi süsteemiks kuhu vajalik ehitada pumbajaama hoone koos veepuhastusseadmetega Külaoru kasutab Kesk- Devoni veekompleksi. Veekvaliteet halb, sogane. Veetrassi pikkus on ca 600 m Kanalisatsioon Kanaliseerimine toimub lokaalselt. Probleemiks on kujunemas ühiskanalisatsiooni puudumine. Külaorus külas on head tingimused ( eelkõige maa olemasolu) rajada bioloogiline puhasti kus reovett kasutatakse energiavõsa kasvatamisel väetise asemel ja energiavõsa toimib biofiltrina. Üldistes huvides kasutatava ja tuletõrjevee võtmise kohad Tuletõrjevee võtmise kohana on arendamise kavas planeeritud maapealne tuletõrje hüdrant puurkaev-pumpla vahetusse lähedusse. Puhastusseadmete projekteerimisel pumplasse tuleb arvestada puhastist möödaviiguga hüdrandist tuletõrjevee võtmiseks. Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed. Külas sademevee kanalisatsiooni ei ole, platsidelt ja teedelt juhitakse sademevesi ümbritsevatele haljasaladele, kus see imbub pinnasesse. Tööstusaladelt kogutav sadevesi on otstarbekas bioloogilise reoveepuhasti efektiivsuse tagamiseks puhastada I klassi õlipüünistes ja juhtida otse suublasse. Selleks tuleb rajada süsteem lahkvoolsena. ÜVK eesmärgid Külaoru külas: - 2010 Külaorus külas ( keskuses ) on tagatud võimalus soovijail liituda ühisveevärgiga ja – kanalisatsiooniga. - 2012 toimib biopuhasti loodusliku biofiltriga. - 2013 tööstuste lähedusel on paigaldatud õlipüüdurid 3.4 Viitka küla Viitka küla tarvitab Kesk- Devoni põhjaveekompleksi vett. Vett tarbivad kaks kortermaja kes kasutavad selleks erinevaid puurkaeve. Puurkaevud ja vastav torustik kuulub elanikkonnale. Pumpla on amortiseerunud ja torustikud nng puurkaevus vanad. Üks maja on avaldanud soovi liituda OÜ VAKS ühisveevärgiga. Sinna on planeeritud rauaeraldusseadmete paigaldus ja pumpla rekonstrueerimine. 3.5 Loosi küla Loosi küla süsteem toidab ühte kortermaja. Heitveed kanaliseeritakse settetiiki. Vee ja kanalisatsioonitorustik on vana ja amortiseerunud. Vajab rekonstrueerimist ja veepuhastusseadmete paigaldamist Kasutusel olev puurkaevu vesi vastab üldjuhul normidele, vaid raua sisaldus lubatust kõrgem ( 2,1 mg/l ) Probleemideks on veepuhastusseadmete puudumine puurkaev-pumplas, vananenud torustik. Veetorustikku on kokku 300 m ja kanalisatsioon torustikku 300m 3.6 Kündja küla Kündjas on ühisveevärgiga varustatud üks kortermaja. Vee võtmiseks kasutatakse puurkaevu ( A- 497-M). Ekspluateeritavaks põhjaveekompleksiks on Kvaternaar. Vee kvaliteet halb ( raud 5,0 mg/l ) Probleemideks on veepuhastusseadmete puudumine puurkaev-pumplas, vananenud torustik. Veetorustikku kooku 200 m ÜVK eesmärgid Viitka, Loosi ja Kündja külades: - 2008 tagada kvaliteetne joogivesi olemasolevas ühisveevärgis. 4. Investeeringud Vastseliina valla veevärgi ja kanalisatsiooni arendamise investeeringute prioriteedid Prioriteet Prioriteedi teostamise ajavahemik P1 2005- 2007 P2 2008- 2013 P3 2014-2016 Investeeringud Projekt Prioriteet Orienteeruv maksumus Vana- Vastseliina puurkaev ja pumpla rek P1 90 000 Vana– Vastseliina veevõrgu rek P1 1 220 000 Loosi puurkaev, veepuhastusseadmed + pumbamaja rek P1 50 000 Viitka, Tsäpsi puhastusseadmed + pumbamaja rek P1 100 000 Vana- Vastseliina biopuhasti rek P1 200 000 Kündja puurkaev + pumbamaja P1 50 000 Suusabaasi veetrass P1 50 000 Hooldekodu biopuhasti P1 100 000 Sadevete ärajuhtimssüsteemide projekteerimine P1 100 000 Vastseliina uutes elamuehituspiirkondade varustamine ühisvee ja - kanalivõrguga P1, P2 Vastseliina Pika tn veetrassi ehitus P2 150 000 Vastseliina Pika tn kanalitrassi ehitus P2 200 000 Tööstuse tn kanalisatsioonitrassi ehitus P2 100 000 Külaoru veetrassi ehitus P2 100 000 Külaoru kanalisatsioon P2 150 000 Vastseliina veetrassi ots Rahu tn elamute juurest kuni Meinhard Loosi elamuni P2 300 000 Vana- Vastseliina trassi uus osa P2, P3 1 500 000 Veetrassi rek. Võidu 28 – muusikakool P3 800 000 Kanalitrassi rek Võidu 28- muusikakool P3 1 200 000 Kanalitrass Niidu, metsa jne. tn P3 1 500 000 Veetrassi rek Gümnaasiumi suund P3 800 000 Veetrassi rek Niidu, Metsa tn P3 1 000 000 Vastseliina biopuhasti rek P3 Veetrassi ehitus Vastseliina - Jeedasküla P2 Võru tn veetrass P3 150 000 Kokku 9 320 000 KOKKUVÕTTEKS Vajalike investeeringute vajadus Vastseliina vallas 12 aasta jooksul asumite kaupa on toodud tabelis II peatükis punktis 4 . Investeeringute jaotamisel tuleb arvestada Eesti Vabariigi õigusnorme, kuid samuti ka Euroopa Liidu vastavaid direktiive. Eelisjärjekorras peab korrastama joogivee varustuse ja kvaliteedi asulates üle 50 inimese ja samuti peab parandama veel rekonstrueerimata reovee puhastite olukorda. Reoveepuhastite rajamine alla 2000 inimesega asulates ei ole reguleeritud Euroopa Liidu direktiividega, kuid reoveepuhastite mitterenoveerimisel peab vee erikasutaja maksma tihti ülejõu käivat saastetasu. Arvestama peab asjaolu, et peale investeeringute tegemist peab rajatud süsteemi suutma käitada teenuse hindadest tulevate finantsvahendite abil. Võimalus on ka saada riigiabi investeeringute tegemiseks (KIK). Reaalseim võimalus ehitustegevuse rahastamiseks on Euroopa struktuurifondide (Cohesion Fund- Ühtekuuluvusfond) abil. Selleks tuleb omavalitsustel teha koostööd ühise projekti elluviimiseks. katastri nr passi nr veekiht sügavus staatiline veetase, m aasta aadress puurkaevu liik kaevu valdaja seisund 10235 2296 D2 110 49,50 1968 Loosi sigala tarbepuurkaev Vaks OÜ töötav 10241 2684 D2 170 83,00 1970 Halla karjalaut tarbepuurkaev end. Vastseliina sovhoos likvid. 10334 176 D2 110 35,25 1954 Loosi Kool tarbepuurkaev eraomand töötav 10335 1655 D2 165 96,00 1966 Hinsa karjalaut tarbepuurkaev end. Vastseliina sovhoos töötav 10336 A-497-M Q 47 27,00 1959 Kündja sigala tarbepuurkaev Vaks OÜ töötav 10609 2191 D2 101 47,50 1968 Vastseliina a-k, Tiigi 4 tarbepuurkaev Vaks OÜ töötav 10610 2338 D2 120 50,00 1968 Vastseliina a-k, garaaz-töökoda tarbepuurkaev Kagu Teedevalitsus töötav 10611 3395 D2 130 68,00 1972 Külaoru k., end. Vastseliina haigla tarbepuurkaev Vastseliina Hooldekodu töötav 10612 3410 D2 105 44,50 1972 Vastseliina a-k, Petseri tee tarbepuurkaev AS ETK «Võru Leib» likvid. 10613 4549 D2 105 48,00 1978 Vastseliina a-k, Tiigi 4 tarbepuurkaev Vaks OÜ töötav 10614 4361 D2 105 41,50 1977 Vastseliina a-k, sovh. Keskus tarbepuurkaev end. Vastseliina sovhoos töötav 10615 6081 D2 105 42,00 1989 Vastseliina, Võidu tn.13, kompvekitööstus tarbepuurkaev AS ETK «Võru Leib» töötav 10616 6215 D2 130 32,00 1990 Vastseliina a-k, sovh. Keskus tarbepuurkaev Vaks OÜ töötav 10617 A-966-M D2 85 23,50 1963 Tabina noorkarjalaut tarbepuurkaev end. Vastseliina sovhoos töötav 10619 1164 D2 100 43,00 1964 Vastseliina a-kust 300 m läände, Perametsa loomalaut tarbepuurkaev end. Vastseliina sovhoos likvid. 10633 2217 D2 91 36,00 1968 Viitka k. keskus tarbepuurkaev end. «Sõpruse» kolhoos töötav 10636 4125 D2 160 85,50 1975 Vastseliina suurfarm tarbepuurkaev end. Vastseliina sovhoos töötav 10639 5223 D2 105 31,50 1983 Viitka k., keskuse uus pk. tarbepuurkaev end. «Sõpruse» kolhoos töötav 10643 51 D2 307,1 0 Illi uuringupuurkaev likvid. 10644 60 D2 296,5 11,40 0 Illi uuringupuurkaev likvid. 10661 327 D2-1 533,7 130,40 1963 Tsiistrest 1 km põhja poole uuringupuurkaev likvid. 11425 D2 130 44,90 1951 Vastseliina a-k, Tiigi ja Mäe tn. vaatluspuurkaev konserv. 13112 A-296-B D2 152 44,00 1964 Vastseliina Võitehas tarbepuurkaev 14436 4 D3 60 20,00 1998 Heinasoo k. tarbepuurkaev R. Aim töötav 15181 12P D2 81 40,00 2000 Illi k., Külmaoja talu tarbepuurkaev Mart Kalluste töötav 16105 P 10 D2 140 63,50 2002 Külaoru k., hooldekodu tarbepuurkaev Vastseliina Hooldekodu töötav 19113 593 Q 47 27,00 1959 Vastseliina, Kündja os. tarbepuurkaev 19440 67/94 D2 128 73,00 1994 Külaoru k. tarbepuurkaev M. Liiv töötav 19563 A-262-B D2 115 44,50 1964 Vastseliina a-k, Petseri tee tarbepuurkaev Vastseliina Leivatööstus ei tööta 19564 A-169-M D2 106 43,00 1956 Vastseliina a-k, võitehas tarbepuurkaev ei tööta 20056 2 D2 80 25,00 2004 Kerepäälse k. tarbepuurkaev Kalju Sikk töötav