Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahel sõlmitud halduslepingu nr 1.1-5/13 lisa — RTL, 85, 1272

Tallinn, 21. juuli 2005. a nr 1.1-5/60 Lisa 8 LEPINGU MUUTMISE KOKKULEPE EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registreerimisnumbriga 70003158 ja asukohaga Harju 11, 15072 Tallinn (edaspidi nimetatud RAKENDUSASUTUS), keda esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel ja Ettevõtluse Arendamise Siht asutus (EAS), registrikoodiga 90006006 ja asukohaga Liivalaia 13/15, 10118 Tallinn (edaspidi nimetatud RAKENDUSÜKSUS), keda esindab juhatuse esimees Tea Varrak, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel, keda edaspidi nimetatakse eraldi POOL või koos POOLED. Arvestades asjaoludega, et a) POOLED on kooskõlastanud meetme osa «Koolituskava» raames elluviidava juhtimiskvaliteedi programmi tegevuskava; b) seoses vajadusega rahastada meetme 2.3 osa «Innovatsiooniteadlikkuse programmi» raames 24. septembril Tallinnas toimuvat õpilaste ettevõtluskonverentsi «Õpilasest ettevõtjaks» ning EBS Juhtimiskoolituste Keskuse ingliskeelse teose «Innovaatiliste ettevõtete käsiraamat» eestindamist ja kirjastamist on POOLED kooskõlastanud meetme 2.3 «Innovatsiooniteadlikkuse programmi» muudatused. Samuti on POOLED kooskõlastanud innovatsioonialase internetikeskkonna loomise täpsustused ning lähtuvalt eespool nimetatud muudatuste vajadustest ka eelarve muudatused; c) meetme 1.2 osa «Koolituskava» raames elluviidava mentorlusprogrammi pilootprojekti käigus tekkinud ettepanekute arvestamiseks on vajalik täpsustada mentorlusprogrammi põhiprogrammis läbiviidavaid tegevusi ja nende mahtusid. Kuna mentorlusprogrammi põhiprogrammi läbiviimisel ei kasutata erinevalt esialgselt planeeritust koordinaatororganisatsioonide teenuseid, muutuvad programmi detailse eelarve read; leppisid POOLED kokku RAKENDUSASUTUSE ja RAKENDUSÜKSUSE vahel 5. aprillil 2004. aastal sõlmitud ja 15. veebruaril 2005. aastal uues redaktsioonis terviktekstina esitatud halduslepingu rakendusüksuse ülesannete täitmiseks (RTL 2005, 34, 485) (edaspidi nimetatud LEPING) muutmises alljärgnevalt: 1. LEPINGU punktist 1.6.1 tulenevalt täiendada LEPINGU lisa 4 «Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava «Juhtimiskvaliteedi programmi» 2005. aasta tegevuskava» lisamisega (lisatud käesolevale LEPINGU muutmise kokkuleppele). 2. Asendada LEPINGU lisa 4 «Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava «Mentorlusprogrammi» 2005.–2006. aasta tegevuskava» käesolevale LEPINGU muutmise kokkuleppele lisatud tegevuskavaga. 3. Asendada LEPINGU lisa 5 «Meetme 2.3 osa «Innovatsiooniteadlikkuse programmi» 2004–2008» 2005. aasta tegevuskava» käesolevale LEPINGU muutmise kokkuleppele lisatud tegevuskavaga. 4. Muuta LEPINGU lisa 1 meetme 1.2 osa «Koolituskava» «Juhtimiskvaliteedi programmi» eelarvet alljärgnevalt: Olemasolev eelarve Muutus RAKENDUSÜKSUSE omavahendite arvel Juhtimiskvaliteedi programm 3 910 000 +150 000 5. Asendada LEPINGU lisa 1 «Eelarve MEETMETE ja MEETME OSADE finantseerimiseks ja rakendamiseks» käesolevale LEPINGU muutmise kokkuleppele lisatud eelarvega. 6. Käesolev LEPINGU muutmise kokkulepe jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Käesolevale LEPINGU muutmise kokkuleppele on lisatud lahutamatu osana: 7.1. LISA 4 juurde «Meetme 1.2 osa «Koolituskava» «Juhtimiskvaliteedi programmi» 2005. aasta tegevuskava»; 7.2. LISA 4 «Meetme 1.2 osa ««Koolituskava» tegevuskava «Mentorlusprogrammi» 2005.–2006. aasta tegevuskava»; 7.3. LISA 5 «Meetme 2.3 osa «Innovatsiooniteadlikkuse programmi 2004–2008» 2005. aasta tegevuskava»; 7.4. LISA 1 «Eelarve MEETMETE ja MEETME OSADE finantseerimiseks ja rakendamiseks». 8. Käesolev LEPINGU muutmise kokkulepe koos lisadega on koostatud kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, üks kummalegi POOLELE. RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Harju 11 Liivalaia 13/15 15072 Tallinn 10118 Tallinn tel 625 6330 tel 627 9754 faks 631 3660 faks 627 9427 A/a 22 100 114 7466 Hansapank A/a 22 101 505 8839 Hansapank RAKENDUSASUTUS: RAKENDUSÜKSUS: .......................................... .......................................... Edgar Savisaar Tea Varrak majandus- ja kommunikatsiooniminister juhatuse esimees Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava «Juhtimiskvaliteedi programmi» 2005. aasta tegevuskava Juhtimiskvaliteedi programmi eesmärgid Juhtimiskvaliteedi programm on üks osa «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006» meetme 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osast «Koolituskava» ning on suunatud meetme 1.2 eesmärkide saavutamisele. Programmi eesmärgiks on suurendada Eesti ühiskonna informeeritust juhtimise kvaliteedi tähtsusest ning arendada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, tõstes ettevõttejuhtide teadlikkust kaasaegsetest efektiivsetest juhtimiskontseptsioonidest ja -metoodikatest. Programmi eesmärkide täitmiseks tuleb tulemuslikult ning efektiivselt teostada koolitus- ja arendustegevusi prioriteetsetes valdkondades, mis on kirjeldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiadokumendis «Eesti juhtimiskvaliteedi strateegia aastateks 2005–2008». 2005. aastaks planeeritavad tegevusvaldkonnad on: – virtuaalse juhtimiskvaliteedi teemalise infokeskkonna väljatöötamine ja arendamine; – juhtimiskvaliteedi alase teadlikkuse tõstmine erinevate ürituste (nagu seminarid, infopäevad jne) korraldamise kaudu; – juhtimisalaste õppematerjalide ja infobrošüüride väljaandmine ning juhtimiskvaliteedi alase raamatu tõlkimine; – juhtimiskvaliteedi auhinnakonkursi jätkuv läbiviimine; – esmatasandi tunnustusskeemide metoodika ja pilootprojekti väljatöötamine; – parimate juhtimisalaste magistritööde tunnustamine ja internetis kommenteeritud kujul kõigile kättesaadavaks tegemine; – ettevõtetele enesehindamise võimaluse pakkumine veebipõhiste andmebaaside kaudu; – teavituskampaania juhtimise kvaliteedi tõstmise vajalikkusest ning toetamaks eespool nimetatud tegevusi. Programmi tulemusena peaks kasvama ettevõtete ja organisatsioonide huvi kaasaegsete juhtimismetoodikate tundmaõppimise ning rakendamise vastu. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks tõsta Eesti ettevõtete juhtimise kvaliteeti ning rahvusvahelist konkurentsivõimet, et liikuda kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste pakkumise suunas. Ülevaade tegevustest 2005. aastal Juhtimiskvaliteedi virtuaalne infokeskkond ning selle haldamine Juhtimise ja selle kvaliteediga seonduva info kättesaadavus võimalikult laiale sihtgrupile kesksest allikast tagatakse eelkõige juhtimiskvaliteedi valdkonna virtuaalse infokeskkonna kaudu. 2005. a muudetakse senine Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskuse koduleht sõnaliselt pigem juhtimisega seotud virtuaalseks infokeskkonnaks (nt juht.com), kuivõrd reaalset juhtimiskvaliteedi keskust ei eksisteeri. Virtuaalse infokeskkonna eesmärgiks on luua ettevõtetele ja organisatsioonidele lihtne ligipääs juhtimiskvaliteeti puudutavale teabele (uudised, artiklid, uuringud, kasulikud viited jne); võimaldada uute ja vajalike kontaktide leidmist (võrgustik) ning pakkuda võimalust juhtimisalaste toodete ja teenuste tutvustamiseks ja kasutamiseks (uued käsiraamatud, teavikud, seminaride, koolituste info; võrdlusandmebaasid). Lisaks planeeritakse infokeskkond siduda teiste EASi veebilehtedega (nt Aktiva.ee; EASi üldine koduleht; innovatsiooniteadlikkuse programmi infokeskkond) ning väljastpoolt ka teiste temaatiliste juhtimisvaldkonnaga seotud infokeskkondadega (suunavad lingid, seotud projektid). Väljundindikaator: pidevalt täiendatud ja asjakohane veebileht Tulemusindikaator: veebilehe külastajate arv Juhtimiskvaliteedi alase teadlikkuse tõstmine seminaride ja infopäevade korraldamise kaudu Eesmärgiks on juhtimiskvaliteedi alase informatsiooni levitamise, teadlikkuse tõstmise ning arendustegevuste abil valdkonna jätkusuutliku ja tervikliku arengu tagamine. Teavituskampaaniate ning infopäevade temaatikate valimisel, aga ka toetavate materjalide väljatöötamisel lähtutakse valminud kvaliteediteadlikkuse uuringu käigus ekspertide poolt antud soovitustest ning arendusvaldkondadest. Seminaride teemade valikul pööratakse rõhku nii teemadele, mis suunaksid juhtimise arendamisele tähelepanu pöörama neid, kes ei ole sellega teadlikult ja süstemaatiliselt tegelenud või millel erinevatel põhjustel (enamasti lihtsalt teadmatus) pole Eesti koolitusturul veel maksejõulist nõudlust (näiteks muudatuste juhtimine, protsessijuhtimine). Seetõttu planeeritakse huvi tekitamiseks seminarid korraldada kas tasuta või sümboolse hinna eest. Seminaride mõju suurendamiseks peaks neile eelnema vastavasisulised artiklid ajakirjanduses. Väljundindikaator: infoseminaridel osalenute arv, väljaantud teavikute arv Tulemusindikaator: Eesti ettevõtete teadlikkuse kasv kaasaegsetest juhtimismeetoditest, ettevõtete juhtimiskvaliteedi taseme tõus Juhtimisalaste õppematerjalide viimine internetti ja uute õppematerjalide avaldamine Kuna üldine juhtimiskvaliteedialane teadlikkus Eestis jätab soovida, suunatakse 2005. aastal juhtimiskvaliteedi valdkonnas teostatavad teavitustegevused võimalikult laiale sihtgrupile, eesmärgiga teadvustada juhtimise kvaliteedi tähtsust organisatsioonide igapäevategevusetegevuses ja konkurentsivõime allikana. See tähendab, et teostatakse tegevusi, mille puhul kulutused ühe subjekti kaasamisele ei ole kõrged ja millest saab osa suur hulk inimesi. Üheks peamiseks eesmärgiks on avaldada Eesti Juhtimiskvaliteedi Keskuse projekti raames väljatöötatud käsiraamatud (Organisatsioonide käsiraamat, Enesehindamise käsiraamat), audiofail (Viisnurga juhtum) ja koolitusmaterjalid ka programmi virtuaalses infokeskkonnas ning need oleksid seeläbi kättesaadavad tasuta. Teiseks oluliseks tegevuseks oleks juhtimiskvaliteeti puudutava tõlkeraamatu ja infobrošüüride väljaandmine. Väljundindikaator: veebikülastuste arv, väljaantud teavikute arv Tulemusindikaator: Eesti ettevõtete teadlikkuse kasv kaasaegsetest juhtimismeetoditest, ettevõtete juhtimiskvaliteedi taseme tõus Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna konkurss Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna konkursi eesmärgiks on tõsta Eesti ettevõtete juhtide teadlikkust juhtimiskvaliteedi olukorrast ettevõttes läbi enesehindamise metoodika tundmaõppimise ning rakendamise, välishindajate poolt antud hinnangute ja soovituste ning žürii poolt omistatud või omistamata jäetud tunnustuse. Välishindamise kaudu (assessoritena) õpivad ka teiste ettevõtete töötajad (soovitavalt juhid), kes saavad eelnevalt koolitust. Konkurss leiab kajastamist meedias ja seeläbi kasvab üldine teadlikkus juhtimiskvaliteedist. Väljundindikaator: auhinnakonkursil osalenute arv (ettevõtjad, assessorid) Tulemusindikaator: auhinnakonkursil osalenute keskmine skoor (eesmärgiks vähemalt 240); ettevõtete arv, kus viiakse läbi enesehindamist auhinnamudeli põhjal Ettevõtetele enesehindamise võimalus veebipõhiste andmebaaside kaudu Eesmärgiks on muuta veebipõhised võrdlusandmebaasid laialdaselt kättesaadavaks internetis, eesmärgiga pakkuda ettevõtetele enesehindamiseks võimalust, ergutada parandama juhtimissüsteeme ning pürgima valdkonna parimate tasemele. Juhtimiskvaliteedi auhinnakonkursi välishindamise tulemuste ning auhinnamudeli põhjal luuakse 2005. a pilootprojekti vormis võrdlev andmebaas. Andmebaasi eesmärk on koondada auhinnakonkursil osalenud organisatsioonide keskmised ning maksimaalsed ja minimaalsed skoorid, mida saab võrdlusena kasutada ettevõte, kes on auhinnamudeli põhiselt viinud läbi enesehindamise. Andmebaas on omamoodi piloodiks üldist võrdlusanalüüsi võimaldava keskkonna loomisele, mis peab võimaldama ettevõtetele arendustööks vajalike võrdlusanalüüsi meetodite kasutuselevõttu. Võrdlusanalüüsi lahenduse ettevalmistamiseks kaardistatakse ning tehakse kättesaadavaks välisriikides olemasolevad andmebaasid (litsentsid). 2005. a viiakse läbi ka ekspertiis, et hinnata erinevaid võimalusi ja vajalikke töid Eesti ettevõtete võrdleva andmebaasi loomiseks. Väljundindikaator: võrdlusandmebaaside kasutajate arv Tulemusindikaator: ettevõtete arv, kus viiakse läbi enesehindamist Organisatsioonide juhtimiskvaliteedi tunnustusskeem Organisatsioonide juhtimiskvaliteedi tunnustusskeem on Juhtimiskvaliteedi Auhinnale sarnane koolitusskeem, mille käigus ettevõtete juhtidel on võimalik omandada täiendavaid teadmisi ettevõtte juhtimiskvaliteedi hetkeolukorrast ning selle täiustamise võimalustest. Paralleelselt koolitatakse assessoreid organisatsioone äritäiuslikkuse kriteeriumide alusel hindama. Organisatsioonide juhtimiskvaliteedi tunnustusskeemi näol on tegemist ettevõtteid ja organisatsioone Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinnaks ettevalmistava skeemiga, sobides hästi täiuslikkuskriteeriumide esmastele rakendajatele. 2005. aasta eesmärgiks on teostada turismikvaliteedi programmi raames läbi viidud tunnustusskeemi pilootprojekti tulemuste ning rakendatud metoodika analüüs, mille alusel saaks välja arendada organisatsioonide juhtimiskvaliteedi tunnustusskeemi. Ühtlasi tehakse ettevalmistustöid pilootprojekti elluviimiseks 2006. aastal, sidudes juhtimiskvaliteedi tunnustusskeemi projekti Juhtimiskvaliteedi Auhinnakonkursi ajakavaga, vähendades niimoodi mõlema projekti kulusid, testimaks protsessiks välja töötatud metoodikaid ning protsessijuhtimist. Järgmiseks sammuks on uurida lihtsalt rakendatavate tunnustusskeemide loomise võimalust ka muudes valdkondades (analoogselt restoranidele, kelle tunnustamiseks antakse välja Hõbelusikat), mille põhjal saaks luua kogu sektorile (tootmisele, teenindusele) laienevaid tunnustusskeeme. Tunnustusskeemide reklaamimist planeeritakse alustada käesoleval aastal, viies sügise lõpus läbi esimesed tutvustavad infoseminarid ning andes välja esimesed ülevaatlikud infobrošüürid. Sellega tagatakse teadlikkus tunnustusskeemidest enne kui pilootprojekt reaalselt käivitub. Väljundindikaator: väljatöötatud tunnustusskeemid ning tunnustusskeemide pilootprojekti ülesehitus; tunnustusskeemide protsessis osalenute arv aastal 2006 Tulemusindikaator: ettevõtete arv, kes tunnustatakse avalikult aastal 2006 Juhtimisalaste magistritööde tunnustamine Eesmärk: levitada kaasaegset juhtimismõtet praktikute seas rakendama innustaval kujul. Juhtimisõppejõudude ja praktikute poolt hinnatavad juhtimisalased magistritööd avaldatakse juhtimise infoportaalis koos õppejõudude/praktikute/autorite kommentaaridega, selgitamaks paremini tööde võimalikku praktilist kasu rakendajatele. Juhtimisalane teavituskampaania Juhtimisalase teavituskampaania peamine sihtgrupp on erinevate tasandite juhid, kes ei ole juhtimisoskuste arendamisele teadlikult ja süstemaatiliselt tähelepanu pööranud. Eesmärgiks on selgitada, et juhtimisoskuste arendamine on oluliseks võtmeks ettevõtete konkurentsivõime tõstmisel, süvendada huvi juhtimise kvaliteedi tõstmise vastu ning suunata inimesi juhtimise virtuaalsesse infokeskkonda. Väljundindikaator: infoseminaridel osalenute arv, väljaantud teavikute arv, teavituskampaania raames tehtud tegevuste maht ja hulk Tulemusindikaator: Eesti ettevõtete teadlikkuse kasv kaasaegsetest juhtimismeetoditest, ettevõtete juhtimiskvaliteedi taseme tõus Indikatiivne eelarve tegevuste lõikes aastaks 2005 I JUHTIMISALASE INTERNETIPORTAALI ARENDUS 635 000 II JUHTIMISALASED SEMINARID, KOOLITUSED 950 000 III TRÜKISED, ÕPPEMATERJALID 1 150 000 IV TUNNUSTUSSKEEMID 875 000 V JUHTIMISALANE TEAVITUSKAMPAANIA AVALIKKUSELE 450 000 SF VAHENDID 3 910 000 EASi TEISTE PROGRAMMIDE VAHENDID 150 000 KÕIK KOKKU 4 060 000 2005. a tegevuskava Meetme osa nimetus: Meede 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» Skeemi nimetus: Juhtimiskvaliteedi programm Skeemi sihtgrupp: Kõik organisatsioonid ja nende allüksused, laiem avalikkus Skeemi kogueelarve: 3 910 000 + 150 000 krooni (lisavahendid EASi teistest programmidest) Skeemi rakenduseelarve: Täpsustamisel Skeemi eest vastutaja: Juhtimiskvaliteedi programmi juht Meetme osa eesmärk: Toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. Kirjeldus Mõõdikud Kontrollimeetodid Eeldused ja riskid Skeemi eesmärgid Eesti ettevõtete produktiivsuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtjate koolitamise ja teadlikkuse tõstmise: 1. Ettevõtjate teadlikkuse tõstmine kaasaegsetest efektiivsetest juhtimiskontseptsioonidest 2. Ettevõtjate teavitamine kvaliteedijuhtimise metodoloogiast 3. Valdkonna parimate kogemuste levitamine 4. Valdkonna parimate tunnustamine Tulemused: 1. Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna konkursil osalenute 2005. aasta keskmine skoor on 240 punkti 2. 60% Eesti ettevõtetest on teadlik EJKA, EFQM ning/või tunnustusskeemide toimumisest 3. 40% ettevõtetest rakendab tootmis- ja äriprotsesside juhtimisel õpitud metoodikaid – Juhtimiskvaliteedi olukorda puudutav jätku-uuring (2006. a I kvartal) – Statistikaameti ning eksportööride uuringu andmed – Kvaliteediühingu kokkuvõtted Ettevõtted on saavutanud teatud valmiduse süsteemseks lähenemiseks juhtimisele Skeemi tegevuste kvaliteetne ja eesmärgipärane elluviimine Väljundid 1. EJKA ja tunnustusskeemide väljatöötamise protsessi käigus koolitatud ettevõtted ning assessorid 2. Väljatöötatud käsiraamatud 3. Läbiviidud seminarid, teabepäevad, teavituskampaaniad 1. EJKA raames on koolitatud 60 ettevõtet ning 120 assessorit, valitud 3 võitjat, tunnustusskeemides väljatöötatud skeem ning projekti infoseminaril osalenud 50 ettevõtet 2. Ettevõtetele on jagatud/ müüdud 5 väljatöötatud teavikut 3. Teavitusüritustel on osalenud kokku 700 inimest Skeemi vahetulemused kvartali-, poolaasta- ja aastaaruandes. Skeemi hindamisraport Leidub kompetents koolituste, teabeürituste ning teavikute kvaliteetseks väljatöötamiseks ning elluviimiseks Tegevused 1. Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna konkursi läbiviimine 2. Juhtimiskvaliteedi tunnustusskeemi pilootprojekti läbiviimine 3. Seminaride ja teabepäevade korraldamine 4. Teavikute väljatöötamine 5. Juhtimiskvaliteedi alase infoportaali väljatöötamine ja pidev arendamine 1. EJKA infoseminaridel osalejaid vähemalt 200, konkursil 10 organisatsiooni 2. Tunnustusskeemide infoseminaril osalejaid 50 3. 10 seminari 4. Välja on töötatud 5 teavikut 5. Infoportaal pidevalt uuendatud ja asjakohane Tarnijate olemasolu hangeteks, kompetentse personali olemasolu, tegevustes osalejate aktiivsus ning ettevõtete huvi EASi poolt pakutavate juhtimiskvaliteedi edendamisele suunatud tegevuste vastu ning suutlikkus skeemi tegevusi edustada Sisendid Ekspertide, lektorite töötasud Korralduskulud (seminariruumid jms) IT rakendused Promotsioon (reklaam, levi) Trükk, litsentsid, tiražeerimine, audiolahendused 1 055 000 985 000 635 000 560 000 825 000 Eeltingimused: Raha eraldatakse skeemi rakendamiseks õigeaegselt Leidub vajalikul määral kompetentseid koolitajaid ja koostööpartnereid Meetme 1.2 osa «Koolituskava» tegevuskava «Mentorlusprogrammi» 2005.–2006. aasta tegevuskava Mentorlusprogrammi eesmärgid Mentorlusprogramm kuulub «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» koosseisu ning on suunatud meetme 1.2 eesmärkide saavutamisele. «Mentorlusprogrammi» eesmärgiks on: • ettevõtjate jätkusuutlikkuse tõstmine; • seoste loomine teiste EASi poolt pakutavate programmidega, eeskätt alustavate ettevõtjate starditoetuse, nõustamistoetuse ja koolitustoetuse programmidega; • mentorluse põhimõtete levitamine Eestis. Programmi eesmärkide saavutamiseks toimuvad koolitus- ja arendustegevused järgmistes valdkondades: • Ettevõtte juhtimine • Finantsjuhtimine • Turunduse alused • Seadusandlus Programmi mõjuna oodatakse: 1) programmis osalenud alustavate ettevõtjate (mentiide) jätkusuutlikkuse tõusu, programmis osalenute ellujäämismäär on programmis osalemisest kolme aasta möödumisel 5% kõrgem teistest samal aastal Eestis asutatud ettevõtetest; 2) programmis osalenud ettevõtete aastane käibe kasv on kõrgem kui teiste samal aastal Eestis asutatud ettevõtete keskmine aastane käibe kasv. Ülevaade tegevustest 2005. aastal Pilootprojekt (oktoober 2004 – september 2005) Programmi koordinaatororganisatsioonide valik Programmi rakendamiseks on korraldatud hange, milles osalesid maakondlikud arenduskeskused jt organisatsioonid. Koordinaatororganisatsioonide ülesandeks on: mentorite intervjueerimine, programmis osalemisest huvitatud alustavate ettevõtjate (mentiide) intervjueerimine, koostööpaaride moodustamine, seire, aruandlus jne. Pilootprojektis osalevad koordinaatororganisatsioonidena SA Tartu Ärinõuandla ja MTÜ Naiskoolituse Keskus. Koolitused alustajatele (kokku 5–6 koolitust 2–3 piirkonnas, osavõtjad 30 mentii hulgast) Ettevõtjatele suunatud koolitusi korraldatakse valdkondades, mille järele alustajatel on suurem vajadus ning mille hind on turul alustajale turul liiga kõrge (ettevõtte juhtimise, finantsjuhtimise, turunduse ja seadusandluse teemalised koolitused). Koolitustel tutvustatakse mentorlusprogrammi rakendamise kogemusi. Kompetentsed koolitajad ja mentorid aitavad tõsta mentiide teadlikkust oma arenguvajadustest ja pakuvad võimalusi parendustegevusteks. Koolitused mentoritele (kokku 2 koolitust 2 piirkonnas, osavõtjad 30 mentori hulgast) Koostöös mentorlusprogrammi koordinaatoritega korraldatakse koolitused teemadel, mis pakuti välja mentoritega toimunud intervjuude käigus. Esinejad on kogenud ettevõtjad ja mentorluskogemusega inimesed. Õppereis Mentorid kohtuvad Soome mentorlusorganisatsioonidega ning ettevõtjatega, kes mentorlust on kasutanud. Valdkonna juhendmaterjalide koostamine ja levitamine Mentorluse valdkonnas on vähe eestikeelset kirjandust. Puuduvad juhendmaterjalid mentorluse rakendamise võimaluste kohta. Pilootprojekti käigus töötatakse välja juhendmaterjalid, mis aitavad suurendada mentorlusalast teadlikkust ning on mentiidele ja mentorile abimaterjaliks tegevuste planeerimisel. Teavitamine Mentorlusprogrammi pilootprojekti alase informatsiooni kajastamine EASi kodulehel www.eas.ee, ettevõtjatele suunatud kodulehel www.aktiva.ee ning vajadusel mentorlusprogrammi laiem tutvustamine meedias. Programmi rakenduskulu Programmi rakendajate ja koordinaatorite kohtumised teiste riikide samalaadsete programmide organiseerijatega ning kohtumised Eestis mentorlusprogrammi koordinaatororganisatsioonidega, transpordikulud, majutuskulud, päevarahad. Pilootprojekti käivitumise kohta tagasiside kogumine ja aruandlus Mentorlusprogrammi pilootprojektis osalevate mentiide ja mentorite koostöö kohta küsivad tagasisidet programmikoordinaatorid. Programmikoordinaatorid esitavad märtsis 2005 pilootprojekti vahearuande ning oktoobris 2005 pilootprojekti lõpparuande. Programmi rakendamine perioodil 1. märts 2005 – 31. oktoober 2006 Uute mentorite valik Korraldatakse mentorite otsing. Kandidaatidega viiakse läbi põhjalikud intervjuud, mille käigus selgitatakse välja nende sobivus mentorlustegevuseks. Valiku läbiviimist koordineerib EAS, kasutades intervjuude läbiviimiseks sisseostetud teenust. Programmis osalevate mentiide valik EAS korraldab potentsiaalsete programmis osalevate alustavate ettevõtjate (mentiide) otsingu. Registreerunutega viiakse läbi põhjalikud intervjuud, mille käigus valitakse välja programmis osalejad. Intervjuude läbiviimiseks ostetakse sisse vastav teenus. Aluskoolitused mentiidele ja mentoritele (kokku 6–7 koolitust 3–4 keskuses, osavõtjad 65 programmi kandideeriva mentii ja 65 mentori hulgast) Mentorlust, mentorluse põhimõtteid ja mentori ning mentii rolle tutvustav põhikoolitus, mille läbimine aitab kandidaadil otsustada programmis osalemise otstarbekust ja planeeritavate eesmärkide saavutatavust. Koolitused korraldab EAS, hankides koolitusteenust. Koolitused mentiidele (kokku 12 koolitust 3 keskuses, osavõtjad 60 programmis osaleva mentii hulgast) Ettevõtjatele suunatud koolitusi korraldatakse valdkondades, mille järele alustajatel on suurem vajadus ning mille hind on turul alustajale turul liiga kõrge (ettevõtte juhtimise, finantsjuhtimise, turunduse ja seadusandluse teemalised koolitused). Koolitustel tutvustatakse mentorlusprogrammi rakendamise kogemusi. Kompetentsed koolitajad ja mentorid aitavad tõsta mentiide teadlikkust oma arenguvajadustest ja pakuvad võimalusi parendustegevusteks. Hanke koolituste läbiviimiseks korraldab EAS. Koolitused mentiidele ja mentoritele (kokku 2 koolitust, osavõtjaid 120 programmis osaleva mentii ja mentori hulgast) EAS korraldab koolitused teemadel, mis on välja pakutud mentiide ja mentoritega toimunud intervjuude käigus. Esinejad on kogenud ettevõtjad ja mentorluskogemusega inimesed Eestist ja välismaalt. Õppereisid (3–5 reisi, osavõtjad 60 programmis osaleva mentori hulgast) Mentorid kohtuvad Eesti ja teiste riikide mentorlusorganisatsioonidega ning ettevõtjatega, kes mentorlust on kasutanud. EAS korraldab koolitused teemadel, mis on välja pakutud mentoritega toimunud intervjuude käigus. Esinejad on kogenud ettevõtjad ja mentorluskogemusega inimesed. Teavitamine Programmi käigust ning selle raames toimuvatest olulisematest sündmustest informeeritakse ajakirjandust ning ettevõtlusorganisatsioone, aktuaalne informatsioon on üleval EASi kodulehel www.eas.ee ning ettevõtjatele suunatud kodulehel www.aktiva.ee. Programmi rakenduskulu Programmi rakendajate kohtumised teiste riikide samalaadsete programmide organiseerijatega, kohtumised Eestis mentorlusprogrammi läbiviimiseks, transpordikulud, majutuskulud, päevarahad. Programmis osalejatelt tagasiside kogumine ja aruandlus Mentorlusprogrammis osalevate mentiide ja mentorite koostöö kohta esitavad osalejaid EASle vahearuandeid üks kord kuus ja lõpparuande ühe kuu jooksul pärast programmi lõppu. Tegevuste eelarve 2005. aastal Tegevus Osakaal eelarvest Summa Pilootprojekt (kasutatakse 2004. a mentorlusprogrammi pilootprojekti eelarvest ülekandunud vahendeid) 2004. a eelarve alusel alustatud tegevuste jätkamine koordinaatororganisatsioonide poolt (koolitused, üritused, programmi seire ja aruandlus, õppereis, juhendmaterjali väljatöötamine) 210 000 Tegevused 2005. a eelarvest Pilootprojekt Mentiide koolitused 5,06 50 000 Mentorite koolitused 4,45 44 000 Juhendmaterjalide trükkimine jms 1,01 10 000 Programmi rakenduskulud 2,02 20 000 Pilootprojekt kokku 124 000 Programm Mentiide ja mentorite intervjueerimine, koolitused ning õppereisid 86 744 000 PR kulud, programmi rakenduskulud 14 120 000 Programm kokku 864 000 Pilootprojekt ja programm 2005. a kokku 100%, sh RE kaasfin. 25% 988 000, sh RE kaasfin. Pilootprojekt ja programm 2005. a kokku koos 2004. aasta eelarvest ülekanduvate vahenditega 1 198 000 2005. – 2006. a Meetme osa nimetus: Meede 1.2 «Majandusliku konkurentsivõime suurendamine inimressursi arendamise kaudu» osa «Koolituskava» Programmi nimetus: Mentorlusprogramm Programmi sihtgrupp: Alustavad ettevõtjad Programmi kogueelarve: 988 000 krooni + 2004. aastast ülekanduvad vahendid 210 000 krooni Programmi eest vastutaja: Alustavate ettevõtete divisjoni direktor Meetme osa eesmärk: Toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiend- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. Kirjeldus Mõõdikud Kontrolli meetodid Eeldused ja riskid Programmi eesmärk Pilootprojekt Pilootprojekt Järelhindamisraportite ja küsitluste põhjal aruandlus Valitsus jätkab ettevõtluse toetamise poliitikat Programmi toimimist reguleeriv määrus valmib õigeaegselt ning on rakendatav Leidub piisavalt mentoriks soovijaid MAKid saavad piisaval tasemel koolitatud Alustavate ettevõtjate suurem jätkusuutlikkus Projektis osalenud alustavate ettevõtjate ellujäämismäär on 5% kõrgem alustavate ettevõtjate starditoetust saanud ettevõtete ellujäämismäärast (mõõdetakse 3 aastat pärast programmis osalemist) Pilootprojektis osalenud ettevõtete käibe kasv Pilootprojektis osalenud ettevõtete aastane käibe kasv on kõrgem kui teistel alustavate ettevõtjate starditoetust saanud ettevõtetel Programm Programm Alustavate ettevõtjate suurem jätkusuutlikkus Projektis osalenud alustavate ettevõtjate ellujäämismäär on 5% kõrgem teiste samal aastal tegevust alustanud ettevõtete ellujäämismäärast (mõõdetakse 3 aastat pärast programmis osalemist) Programmis osalejate ettevõtete (mentiide) käibe kasv Programmis osalenud ettevõtete (mentiide) aastane käibe kasv on kõrgem samal aastal tegevust alustanud ettevõtete keskmisest aastasest käibe kasvust Väljundid Pilootprojekt Pilootprojekt Aruandlus ja statistika 1. Alustajate ja mentorite ühine arusaam programmi eesmärkidest 1. Osalenute edukad koostööpaarid 1. 25–30 koostööpaari 2. Koolitatud mentorid 2. 30 koolitatud mentorit 2. Mentorite piisav kompetents ja motiveeritus programmis osalemiseks 3. Töötatud välja EASi mentorlusprogrammi juhendmaterjal 3. Mentorlusprogrammi juhendmaterjal välja töötatud Programm Programm 1. Pilootprojektis osalenute edukad koostööpaarid 1. 50 töötavat koostööpaari 2. Koolitatud mentorid 2. 60 mentiid on koolitatud ja programmis osalemas 3. 65 mentorit on koolitatud Tegevused Pilootprojekt Pilootprojekt Aruandlus ja statistika 1. Teadlikkuse tõstmiseks rakendatud tegevuste tõhusus 2. Koolitusvõimaluste olemasolu 3. Koostöö sujumine programmikoordinaatoritega 4. Alustajate ettevõtjate (mentiide) koostöö sujumine mentoritega 1. Alustavate ettevõtjate (mentiide) koolitamine 1. Koostöös programmikoordinaatoritega ja maakondlike arenduskeskustega läbi viidud 5–6 koolitust mentiidele 2–3 piirkonnas, osavõtjad on olnud 30 mentii hulgast 2. Mentorite koolitamine 2. Koostöös programmikoordinaatoritega on läbi viidud 2 koolitust 2 piirkonnas, osavõtjad on olnud 30 mentori hulgast 3. Õppereisi korraldamine 3. Toimunud on üks õppereis. Osalejad on õppereisiga rahul 4. Koostööpaaride seire 4. Aruanded pilootprojekti koostööpaarides osalenutelt laekunud 5. Informatsiooni kättesaadavaks tegemine alustavale ettevõtjale 5. Ettevõtjatele suunatud tegevuste kajastamine lehekülgedel eas.ee ja aktiva.ee ning meedias Programm Programm 1. Leidub piisavalt mentoriks soovijaid 1. Mentorite valik 1. Intervjueeritud kuni 80 mentorikandidaati, välja valitud 60 mentorit 2. Mentiide valik 2. Intervjueeritud kuni 80 mentiikandidaati, välja valitud 60 mentiid 2. Leidub piisavalt mentiiks soovijaid 3. Mentiide koolitamine 3. Läbi viidud 15–16 koolitust 3–4 piirkonnas, osavõtjad on olnud 60 mentii hulgast 4. Informatsiooni kättesaadavaks tegemine alustavale ettevõtjale ja potentsiaalsetele tulevastele mentoritel 4. Ettevõtjatele suunatud tegevuste kajastamine lehekülgedel eas.ee ja aktiva.ee ning meedias 5. Mentorite koolitamine 5. Läbi viidud 2 koolitust 2 piirkonnas, 3 õppereisi Eesti 3 piirkonnas ja õppereis välismaal, osavõtjad on olnud 60 mentori hulgast 6. Mentorite ja mentiide koolitamine 6. Läbi viidud 2 ühiskoolitust Sisendid Pilootprojekt Pilootprojekt Aruandlus ja statistika 1. Eelarveliste vahendite olemasolu 2. Mentorite ajaressursi olemasolu 3. Inimressursi olemasolu 1. Rahalised vahendid 1. 124 000 kr + 210 000 kr ülekantud vahendid 2. Mentorite tööaeg 2. 6*25*8 = 1200 töötundi 3. Programmikoordinaatorite tööaeg 3. Vastavalt lepingus määratud tööülesannetele Programm Programm 1. Rahalised vahendid 1. 864 000 kr 2. Mentorite tööaeg 2. 6*50*8 = 2400 töötundi Lisa 5 Meetme 2.3 osa «Innovatsiooniteadlikkuse programm» 2004–2008 2005. aasta tegevuskava Innovatsiooniteadlikkuse programmi eesmärgid Innovatsiooniteadlikkuse programm on «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa ning on suunatud meetme 2.3 eesmärkide saavutamisele. Programmi aluseks on vastav majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 30. detsembrist 2004. a, mis jõustus pärast Riigi Teatajas avaldamist 17. jaanuaril 2005. a. Innovatsiooniteadlikkuse programmi eesmärk on 1. tõsta teadlikkust innovatsioonist kui majanduskasvu võtmetegurist ning 2. teadus- ja ettevõtlussektori teadmiste ja oskuste tugevdamine innovatsiooniprojektide elluviimiseks. Programmi rakendamise tulemusena oodatakse 1. programmi sihtrühmade hulgas kuni 50% küsitlusele vastajate adekvaatset arusaama innovatsiooni olemusest ning selle teadvustamist Eesti majanduskasvu võtmetegurina 2007. aastaks; 2. kuni 80% programmi tegevustes osalenute vahetut positiivset hinnangut tegevuste mõjule; 3. kuni 20% programmi ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenutest kavatsevad osalemise tulemusena kasutada vähemalt ühte EASi või mõne teise organisatsiooni innovatsioonitoetust või -teenust ning 4. kuni 5% programmi ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenud ettevõtetest on programmi mõjul kasutanud vähemalt ühte EASi innovatsioonitoetust või -teenust. Programm on üks osa rahvusliku innovatsioonisüsteemi toimimist tõhustavatest meetmetest ning aitab kaasa innovatiivsete ettevõtete osakaalu kasvule Eestis. Programmi mõju avaldub Eesti ettevõtete innovatsiooni, sh käibe, ekspordi ja T&A näitajate paranemises. Innovatsiooniteadlikkuse programmi tegevuspõhimõtted Innovatsiooniteadlikkuse programmi rakendatakse iga-aastaste tegevuskavade alusel läbi EAS-i poolt korraldatavate tegevuste ja taotlusvoorude. Taotlusvoorude ajakava kinnitab ja konkreetse taotlusvooru kuulutab välja EASi juhatus iga-aastaste tegevuskavade alusel. Tegevusi ja taotlusvoore korraldatakse järgmistes tegevusvaldkondades: • poliitikakujundajate arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist ning sellega seotud poliitikate rakendamise mõjust ühiskonna ja majanduse arengule; • ühiskonna arvamusliidrite ja meedia huvi ja positiivse hoiaku tekitamine innovatsiooni suhtes ning innovatsiooni kajastamiseks vajalike üldteadmiste arendamine; • ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist kui ettevõtete konkurentsivõime alustalast ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • spetsialistide ja inseneride loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • teadlaste, üliõpilaste ja õppejõudude ettevõtlikkuse tõstmine ning ettevõtluse ja innovatsiooni alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • õpilaste ja õpetajate loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse osas; • laiema avalikkuse huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja ettevõtluse osas. Kõik need tegevusvaldkonnad võivad sisaldada ühte või mitut järgmistest tegevustest: • uuringute või analüüside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine; • koolituste, seminaride, töötubade, näituste või konverentside ettevalmistamine, läbiviimine või tulemuste levitamine; • koostöövõrgustike, ümarlaudade või muude koostöövormide algatamine või tegevuse korraldamine; • publikatsioonide või infomaterjalide koostamine, arendamine, tootmine või levitamine, sihtgrupi teavitamine, sh elektroonilise meedia kaudu; • tele- või raadiosaadete loomine, arendamine, tootmine või edastamine, sihtgrupi teavitamine; • konkursside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine. Programmi raames 2005. a elluviidavad tegevused 1. EASi poolt korraldatavad tegevused • uuringute või analüüside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine: Koostöös partneritega korraldatakse hankeid innovatsioonipoliitika planeerimist ja rakendamist toetavate uuringute ja analüüside läbiviimiseks ning nende tulemuste levitamiseks. Konkreetsete uuringute tellimine otsustatakse vastavalt vajadusele jooksvalt. • koolituste, seminaride, töötubade, näituste või konverentside ettevalmistamine, läbiviimine või tulemuste levitamine: Viiakse läbi hange leidmaks peatöövõtjat Tallinnas korraldatavale innovatsioonikonverentsile. Konverentsile kutsutakse orienteeruvalt 300 osalejat. Konverentsi sihtgrupiks on innovatsioonisüsteemi eri osapooled: poliitikakujundajad, ettevõtjad ja teadussektori esindajad. Konverentsi kontseptsioon töötatakse välja 2005. a II kvartalis, konverentsi toimumisajaks on planeeritud 2005. a II pa. Koostöös partneritega korraldatakse hankeid innovatsioonipoliitika koolituste, seminaride, töötubade ja konverentside ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ning nende tulemuste levitamiseks. Konkreetsete koolituste, seminaride, töötubade ja konverentside korraldamine otsustatakse vastavalt vajadusele jooksvalt. • koostöövõrgustike, ümarlaudade või muude koostöövormide algatamine või tegevuse korraldamine: Antud tegevussuuna all EASi poolt 2005. a tegevusi ei korraldata. • publikatsioonide või infomaterjalide koostamine, arendamine, tootmine või levitamine, sihtgrupi teavitamine, sh elektroonilise meedia kaudu: Viiakse läbi hange kaasaegse innovatsioonialase teose eesti keelde tõlkimiseks, kirjastamiseks ning levitamiseks. Kirjanduse sihtgrupiks on eelkõige ettevõtjad, aga ka spetsialistid ja insenerid, üliõpilased ja õppejõud ning arvamusliidrid ja meedia. Luuakse internetikeskkond, milles kajastatakse Eesti innovatsioonisaavutusi ja jagatakse innovatsioonialast informatsiooni. Sama projekti raames hakatakse koostama ülevaadet andvat brošüüri Eesti innovatsioonivõimeliste ettevõtete ja organisatsioonide saavutustest, mis on mõeldud poliitikakujundajate, ühiskonna arvamusliidrite ning ettevõtjate sihtrühmadele. Ülevaadet antakse välja 500-eksemplarises tiraažis kaks korda aastas (2005. a ilmub üks number). Kogu projekti peatöövõtja leitakse hankega ja temaga sõlmitakse leping kuni 2006. a II poolaastani. 2006. a korraldatakse uus hange nende tegevustega jätkamiseks kuni 2008. a II poolaastani. Korraldatakse hange EBS Juhtimiskoolituse Keskuse «Innovaatilise ettevõtte käsiraamatu» ingliskeelse versiooni lühendamiseks ja Eesti ettevõtjate vajadustele kohandamiseks ning eestikeelse versiooni kirjastamiseks elektroonilisena EAS võrgukeskkonnas ja 1000 eksemplaris paberväljaandena. • tele- või raadiosaadete loomine, arendamine, tootmine või edastamine, sihtgrupi teavitamine: Töötatakse välja kontseptsioon innovatsiooni tutvustava telesaate käivitamiseks sügisest 2005. a ja toetatakse saadete tootmist, edastamist ning sihtgrupi teavitamist kuni kevadeni 2006. a. • konkursside korraldamine, läbiviimine või tulemuste levitamine: Antud tegevussuuna all EASi poolt 2005. a tegevusi ei korraldata. 2. Taotlusvoorud 2005. a korraldab EAS programmi elluviimiseks välja kaks taotlusvooru. 2005. a I poolaastal kuulutab EAS välja taotlusvooru projektidele, mille eesmärk on: • õpilaste ja õpetajate loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse osas. 2005. a II poolaastal kuulutab EAS välja taotlusvooru projektidele, mille eesmärk on: • poliitikakujundajate arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist ning sellega seotud poliitikate rakendamise mõjust ühiskonna ja majanduse arengule; • ühiskonna arvamusliidrite ja meedia huvi ja positiivse hoiaku tekitamine innovatsiooni suhtes ning innovatsiooni kajastamiseks vajalike üldteadmiste arendamine; • ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist kui ettevõtete konkurentsivõime alustalast ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine. 2005. a ei korraldata taotlusvoore projektidele, mille eesmärk on: • spetsialistide ja inseneride loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • teadlaste, üliõpilaste ja õppejõudude ettevõtlikkuse tõstmine ning ettevõtluse ja innovatsiooni alaste teadmiste ja oskuste arendamine; • laiema avalikkuse huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, uute tehnoloogiate, innovatsiooni ja ettevõtluse osas. Programmi rakendamist toetavad tegevused Programmi rakendamist toetavad tegevused on seotud programmi sihtgruppide teavitamisega programmist, konkreetsete tegevuste ettevalmistamiseks vajaminevate eeluuringute korraldamisega ja programmi tegevuste seire, sh tulemuste ja mõju hindamisega. 2005. a korraldatakse programmi avaüritus, tellitakse innovatsiooniteadlikkuse eeluuring poliitikakujundajate ning arvamusliidrite ja meedia sihtrühmades, mille tulemustele tuginedes valmistatakse ette antud sihtgrupile suunatud tegevused ja taotlusvoor, korraldatakse programmi seireks vajalik sihtrühmade omnibuss-uuring ning registreeritakse innovatsiooniteadlikkuse programmi kaubamärgid. Programmi rakendamist toetavad tegevused on finantseeritud programmi rakenduskuludest. Programmi koondeelarve, eelarve aastal 2005 ja selle jagunemine Innovatsiooniteadlikkuse programmi kogueelarve aastateks 2004–2008 on 22 miljonit Eesti krooni, millest 16,5 miljonit krooni moodustab Euroopa Regionaalarengufondi (ERDF) kaasrahastamine. Programmi eelarve (kajastab kohustuste võtmist, mitte reaalseid väljamakseid) 2004–2008 on järgmine: Aasta Kokku mln krooni Riigieelarve mln krooni ERDF mln krooni Märkused 2004 6,0 1,5 4,5 Programmi rakendamist reguleeriv määrus jõustus 2005. a alguses, mistõttu liidetakse programmi 2004. a eelarve jääk 6,0 mln krooni programmi 2005. a eelarvega, mis on 3,0 mln krooni 2005 3,0 0,75 2,25 2005. a kogueelarve on 9,0 (6,0+3,0) mln krooni 2006–2008 13,0 3,25 9,75 Kokku 22,0 5,5 16,5 Programm lõpeb 30.06.2008 Programmi rakenduskulu fikseeritakse igal aastal eraldi ja see ei sisaldu tabelis toodud programmi eelarves. 2005. aastal on programmi rakenduskulu 478 850 krooni. 2004. a kanti EASi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu alusel EASi rahvusvaheliste koostöövõrgustike eelarvest innovatsiooniteadlikkuse programmi eelarvesse 411 000 krooni programmi rakenduskuluks, millest 2004. a rahastati rakendustegevusi 397 832 krooni ulatuses. Jääk 13 168 krooni on liidetud programmi 2005. a rakenduseelarvega. Programmi 2005. a eelarve indikatiivne jagunemine tegevuste vahel Tegevus Osakaal eelarvest Summa EASi poolt korraldatavad tegevused 40% 3 600 000 Taotlusvoorud 60% 5 400 000 KOKKU 100% 9 000 000 2005. a tegevuskava Meetme 2.3 osa nimetus: Innovatsiooniteadlikkuse programm Programmi sihtgrupp: Poliitikakujundajad; ühiskonna arvamusliidrid ja meedia; ettevõtjad, investorid ja ettevõtete juhid; spetsialistid ja insenerid; teadlased, üliõpilased ja õppejõud; õpilased ja õpetajad; laiem avalikkus Programmi kogueelarve: 2004–2008 kogueelarve 22 000 000 Eesti krooni, sh 2005. a 9 000 000 Eesti krooni programmi kulud ja 478 850 Eesti krooni programmi rakenduskulud (rakenduskulud ei sisaldu programmi kogueelarves) Programmi eest vastutaja: Kristjan Otsmann Meetme 2.3 eesmärk: Olemasolevate ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ning uute tehnoloogiapõhiste ettevõtete tekke ja kasvu stimuleerimine Kirjeldus Mõõdikud Kontrolli meetodid Eeldused ja riskid RAK meetme 2.3 eesmärk Olemasolevate ettevõtete arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamine ning uute tehnoloogiapõhiste ettevõtete tekke ja kasvu stimuleerimine 1. Innovatiivsete ettevõtete osakaalu kasv 2. Ettevõtete innovatsioonikulutuste kasv 3. Uute toodete ja teenuste osakaalu kasv ettevõtete käibes 4. Ettevõtete T&A kulutuste kasv 5. Hõive kasv kõrg- ja kesk-kõrgtehnoloogilistes tööstus- ja teenindusettevõtetes 1.–3. CIS uuring 4.–5. Eesti Statistikaameti vaatlused Programmi eesmärgid 2008. a 1. Tõsta teadlikkust innovatsioonist kui majanduskasvu võtmetegurist 1.1. Kuni 50% sihtrühmade uuringule vastajatest mõistavad innovatsiooni olemust adekvaatselt 1.2. Kuni 50% sihtrühmade uuringule vastajatest peavad innovatsiooni ja ettevõtlust Eesti arengu ja konkurentsivõime seisukohalt võtmeteguriks 1.1.–1.2. Iga-aastane sihtrühmade omnibuss-uuring 1. Valitsuse poliitika on innovatsiooni toetav 2. Tugevdada teadus- ja ettevõtlussektori teadmisi ja oskusi innovatsiooniprojektide elluviimiseks 2.1. Kuni 80% programmi tegevustes osalenutest hindavad tegevuse mõju positiivseks 2.2. Kuni 20% ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenutest kavatsevad enda hinnangul kasutada vähemalt ühte EASi või mõne teise organisatsiooni innovatsioonitoetust või -teenust 2.3. Kuni 5% programmi ettevõtjate sihtrühmale suunatud tegevustes osalenud ettevõtetest on programmi mõjul kasutanud vähemalt ühte EASi innovatsioonitoetust või -teenust 2.4. EASile esitatud kuni 50 päringut, kus kliendid nimetavad pöördumise otseseks põhjuseks mõne antud programmi tegevuse 2.1.– 2.2. Tagasisidelehed 2.3. EASi klientide andmebaas 2.4. IRK standardküsimused 2. Lisaks Innovatsiooniteadlikkuse programmile toimivad ka teised innovatsioonisüsteemi toetavad programmid ja tugistruktuurid Väljundid 2005. a 1. Innovatsioonikonverents 1. Vähemalt 500 osalejat Programmi aruanded 1. Programmi rakendamise aluseks olevat määrust ja iga-aastast tegevuskava ei muudeta märkimisväärselt 2. Programmi kogueelarve ja selle jaotus aastate lõikes ei muutu 2. Innovatsiooniteemalise tõlkeraamatu väljaandmine 2. 1000 raamatut 3. Innovative Estonia võrgukeskkond ja väljaanne 3.1. Vähemalt 25 ettevõtte innovatiivsed tooted andmebaasis 3.2. 500 eksemplari brošüüri 4. Innovatsiooniteemaline telesaade 4. Telesaate kontseptsioon olemas, saade toodetud ja edastatud; vaadatavus vähemalt 40 000 5. Kaks taotlusvooru 5.1. Mõlemas voorus esitatud vähemalt 10 taotlust 5.2. Mõlemas voorus esitatud taotluste maht ületab vooru eelarve 6. Poliitikakujundajate ja arvamusliidrite innovatsiooniteadlikkuse eeluuring ja soovitused instrumentide osas 6. Eeluuring vähemalt 40 antud sihtrühma esindaja hulgas läbi viidud ja soovitused instrumentide osas 7. Innovatsiooniteadlikkuse programmi avaüritus 7. Vähemalt 120 osalejat 8. Sihtrühmade omnibuss-uuring 8. Omnibuss-uuringu tulemused sihtrühmade lõikes 9. Innovatsiooniteadlikkuse programmi kaubamärkide registreerimine 9. Registreeritud 2 kaubamärki: «HEI» ja «Hea Eesti Idee» Tegevused 2005. a 1. Programmi iga-aastase tegevuskava koostamine koostöös partneritega 1. Programmi tegevuskava kinnitatud EAS-MKM halduslepingu lisana Programmi aruanded 2. EASi poolt korraldatavate tegevuste osas hangete korraldamine vastavalt tegevuskavale: 2.1. Uuringud, analüüsid ja nende tulemuste levitamine vastavalt vajadusele 2.2. Innovatsioonikonverents 2.3. Innovatsiooniteemaline kirjandus 2.4. Innovative Estonia võrgukeskkond ja väljaande loomine 2.5. Innovatsiooniteemaline telesaade 2. 2005. a viiakse läbi vähemalt 4 hanget 3. Taotlusvoorude korraldamine vastavalt tegevuskavale: 3.1. Õpilaste ja õpetajate sihtrühmale suunatud taotlusvoor 3.2. Poliitikakujundajate, arvamusliidrite, meedia ning ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide sihtrühmadele suunatud taotlusvoor 3. 2005. a viiakse läbi 2 taotlusvooru 4. Programmi efektiivset rakendamist toetavate hangete läbiviimine koostöös tugiüksusega: 4.1. Poliitikakujundajatele, arvamusliidritele ja meediale ning ettevõtjatele, investoritele ja ettevõtte juhtidele suunatud PR-kampaania korraldamine 4.2. Innovatsiooniteadlikkuse eeluuring poliitikakujundajate ning arvamusliidrite ja meedia sihtrühmades 4.3. Innovatsiooniteadlikkuse programmi avaüritus 4.4. Innovatsiooniteadlikkuse programmi kaubamärkide registreerimine 4.5. Programmi seire, sh sihtrühmade omnibuss-uuring 4. 2005. a viiakse läbi vähemalt 6 hanget Sisendid 1. Eelarve programmi elluviimiseks 1. kogueelarve 2004–2008 22 000 000, sh 2005. a eelarve 9 000 000 (sellest 2004. a eraldis 6 000 000 ja 2005. a eraldis 3 000 000) EAS ja MKM haldus- ja riigieelarvelise eraldise kasutamise leping 1. Innovatsiooniteadlikkuse programmi aluseks olev määrus on jõustunud ja tegevuskava on kokku lepitud 2. Rakenduseelarve vahendid kommunikatsioonistrateegia loomiseks ja läbiviimiseks, infopäevade korraldamiseks, Programmijuhi koolitamiseks, projektide ekspertiisiks ja projektijuhtimiseks 2. 2005. a 478 850 (sh 2004. a jääk 13 168) 2. Raha eraldatakse programmi rakendamiseks planeeritud mahu ja ajakava kohaselt 3. Programmi juht 3. 2004–2008 1 töökoht 4. Tugiüksuse panus hangete ja taotlusvoorude korraldamisel 4. vastavalt vajadusele