Teede- ja Sideminister — Tee-ehitusloa ja teekasutusloa andmise ning teehoiutööde dokumenteerimise nõuded — RTL, 161, 2310

Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) paragrahvi 20 lõike 5 alusel: 1. Kinnitada: 1) «Tee-ehitusloa andmise nõuded» (lisatud); 2) «Teekasutusloa andmise nõuded» (lisatud); 3) «Teehoiutööde dokumenteerimise nõuded» (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 58 TEE-EHITUSLOA ANDMISE NÕUDED 1. Teehoiutööde, välja arvatud teehooldetööd, alustamiseks peab olema tee-ehitusluba (edaspidi ehitusluba). 2. Ehitusluba antakse tee omanikule (sundvõõrandamise puhul pärast kinnisasja kinnitamist sundvõõrandussaaja omandisse). 3. Ehitusluba võõrale maale antakse pärast servituudi kandmist kinnistusraamatusse tee omanikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. 4. Ehitusluba antakse kas tee või tee koosseisu kuuluvate üksikute rajatiste (sild, viadukt, estakaad, tunnel, truup, parkla, puhkeplats jt) teehoiutöödeks. 5. Asulate vahel ja läbi asulate üldiseks liiklemiseks ettenähtud tee ehitusloa annab Maanteeamet või teedevalitsus ning kohalikuks liiklemiseks ettenähtud tee ehitusloa valla- või linnavalitsus. Maanteeamet esitab koopia ehitusloast valla- või linnavalitsusele. 6. Maanteeamet annab ehitusloa teehoiutöödeks põhimaanteedel ja teedevalitsus oma halduspiirkonnas tugi- ja kõrvalmaanteedel, teatades sellest maanteeregistrile. 7. Valla- või linnavalitsus annab ehitusloa teehoiutöödeks kohalikuks liiklemiseks ettenähtud maanteel, tänaval, jalgteel või jalgrattateel, teatades sellest kohalikule teeregistrile. 8. Ehitusloa taotlemisel esitab tee omanik vastavalt käesolevate nõuete lisale 1 taotluse kahes eksemplaris kavandatavate teehoiutööde registreerimiseks. Taotlusele lisatakse: 1) ettenähtud projektdokumentatsioon või teehoiutööde kirjeldus; 2) maa omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid; 3) omanikujärelevalve kirjalik kohustus vastavalt käesolevate nõuete lisale 2. 9. Ehitusloa taotlemisel esitatakse Maanteeametile, teedevalitsusele või valla- või linnavalitsusele teeprojekti joonised ja seletuskiri kahes identselt komplekteeritud eksemplaris ja ekspertiisi otsus. Teeprojekt peab olema tee omaniku poolt kinnitatud. Ehitusloa taotlemiseks esitatavad dokumendid on arhiivieksemplarid ning peavad seetõttu sobima arhiivis hoidmiseks. Ehitusloa andmisel tagastatakse üks jooniste ja seletuskirja eksemplar loa taotlejale koos kooskõlastuste ja muude ametlike märgetega. Samad märked peavad olema ka arhiivieksemplaril. 10. Teehoiutööde taotlused registreerib Maanteeamet, teedevalitsus või valla- või linnavalitsus. 11. Teehoiutöödeks antakse ehitusluba, kui projekt vastab teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 54 kinnitatud «Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded» tingimustele ja maa omandi- või kasutusõigus on nõuetekohaselt tõestatud. 12. Juhul kui teehoiutöödeks ei ole koostatud teeprojekti, annab ehitusloa Maanteeamet, teedevalitsus või valla- või linnavalitsus käesoleva korra kohaselt teehoiutöö kirjelduse alusel. 13. Ehitusloaga määratakse kokkuleppel tee omanikuga teehoiutööde lõpetamise tähtaeg, järelevalve tegemise kord ja tingimused ning omanikujärelevalvet teostav isik. 14. Ehitusloaga määratakse isikud, kes peavad rajatise enne kasutusloa väljaandmist üle vaatama ja rajatise kehtivatele nõuetele vastavaks tunnistama. 15. Tee ehitusloale märgitakse, milliseid teostusjooniseid võib nõuda teehoiutööde ülevaatusel rajatise vastuvõtmiseks. 16. Ehitusloaga kehtestatakse tööde alustamisest teatamise kohustus Maanteeametile, teedevalitsusele või valla- või linnavalitsusele. 17. Kui ehitusloa väljaandjat rahuldavad taotluses esitatud andmed ja teeprojekt või teehoiutöö kirjeldus on läbi vaadatud ja heaks kiidetud ehitusloa väljaandja poolt, siis kantakse taotluse pöördele märked

18. Üks eksemplar taotlusest koos märgetega tagastatakse taotluse esitajale. 19. Kui taotlus teehoiutööde registreerimiseks ja ehitusloa saamiseks väljaandjat ei rahulda, peab ta teatama taotlejale hiljemalt kümne päeva jooksul keeldumise põhjustest ja vajalikest muudatustest. 20. Ehitusluba antakse hiljemalt kuu aja jooksul pärast teehoiutööde registreerimiseks ja ehitusloa saamiseks esitatud taotluse saamist. 21. Maanteeamet või teedevalitsus annab nädala jooksul ehitusloa koopia vastavale valla- või linnavalitsusele. 22. Valla- või linnavalitsus annab nädala jooksul ehitusloa koopia vastavale teedevalitsusele. 23. Ehitusluba ei anta, kui: 1) teeprojekt ei vasta kehtestatud maakonna-, üld- või detailplaneeringule või väljastatud projekteerimise nõuetele; 2) teeprojekt ei vasta teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusele nr 54 «Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded»; 3) teeprojektile ei ole tehtud ekspertiisi vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusele nr 56 «Teeprojekti ekspertiisi tegemise kord»; 4) teeprojekti ei ole koostanud või kontrollinud asjakohase tegevusloaga isik; 5) projekteeritud rajatis kahjustab asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 504) paragrahvides 143–154 sätestatud naabrusõigusi ja kui naabritega ei ole saavutatud kokkulepet. 24. Ehitusloa väljaandjal on õigus tunnistada luba kehtetuks, kui: 1) tööd ei ole alustatud ehitusloa väljaandmisest arvates ühe aasta jooksul; 2) tööd jätkata on ohtlik; 3) rikutakse teehoiutöid reguleerivaid õigusakte; 4) ei järgita projekti; 5) rikutakse muid ehitusloaga ettenähtud nõudeid või ehitusjärelevalve ettekirjutusi. 25. Ehitusloa kehtetuks tunnistamisest teavitab loa andja kirjalikult loa omanikku. 26. Riigimaanteede puhul esitab Maanteeamet või teedevalitsus koopia valla- või linnavalitsusele, kelle territooriumil paikneb vastav riigimaantee. Kui teedevalitsus tunnistab ehitusloa kehtetuks, siis informeerib ta sellest Maanteeametit. 27. Valla- või linnavalitsus teavitab väljaantud ehitusloa kehtetuks tunnistamisest vastavat teedevalitsust. Lisa 1 tee-ehitusloa andmise nõuete juurde

Lisa 2 tee-ehitusloa andmise nõuete juurde

Kinnitatud teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 58 TEEKASUTUSLOA ANDMISE NÕUDED 1. Teekasutusluba (edaspidi kasutusluba) on luba, mille annab tee-ehitusloa (edaspidi ehitusloa) väljaandja ehitusloa alusel ja teeprojekti või teehoiutööde kirjelduse kohaselt valminud rajatise kasutuselevõtuks. 2. Kasutusloa all mõeldakse tee või selle üksiku rajatise (silla, viadukti, estakaadi, tunneli, truubi, parkimisplatsi jt) kasutusluba, mille annab ehitusloa andja. 3. Kasutusluba antakse pärast tööde ülevaatust ja kehtivatele nõuetele vastavaks tunnistamist. 4. Teehoiutööde vastuvõtukomisjoni koosseis: – tee omaniku volitatud esindaja; – omanikujärelevalve esindaja; – ehitise peatöövõtja esindaja; – projekteerija esindaja; – järelevalveametnik; – valla- või linnavalitsuse esindaja; – eriotstarbelise järelevalveorgani esindaja. 5. Teehoiutööde vastuvõtukomisjon kinnitab valminud ehitise või hooldetöö vastavuse teeprojekti, teehoiutöö kirjelduse, teehoiutööde tehnoloogia ning õigusaktide normide ja nõuetega. 6. Tööde vastuvõtmise aluseks on tee omaniku õiend, millega on tõestatud tööde vastavus õigusaktides sätestatud nõuetele, ja sellele lisatud dokumentatsioon: – teostusjoonised; – kaetud tööde aktid; – seadmete kasutusaktid; – eriotstarbeliste ehitiste vastuvõtuaktid. 7. Teehoiutööde vastuvõtuks koostatakse akt kasutusloaga vastavalt käesolevate nõuete lisale kolmes eksemplaris, millest ühe eksemplari koos muu dokumentatsiooniga säilitab tee omanik ja annab selle kümne aasta möödudes arhiivi arhiiviseaduses (RT I 1998, 36/37, 552; 1999, 16, 271) sätestatud korras. Teine eksemplar aktist ja kasutusloast säilitatakse vastavas registris, kolmas eksemplar jääb tee omanikule. 8. Riigimaantee teehoiutööd tunnistab kehtivatele nõuetele vastavaks Maanteeamet või teedevalitsus. 9. Kohaliku maantee, tänava, jalgtee, jalgrattatee või eratee teehoiutööd tunnistab kehtivatele nõuetele vastavaks valla- või linnavalitsus. 10. Maanteeamet, teedevalitsus või valla- või linnavalitsus säilitab ühe eksemplari kasutuselevõetud tee tehnilistest dokumentidest, mida hoitakse arhiivis alal tee olemasolu jooksul. 11. Maanteeamet peab väljaantud kasutuslubade registrit riigi ulatuses, teedevalitsus väljaantud kasutuslubade registrit halduspiirkonna kohta. 12. Tee või tee koosseisu kuuluv rajatis kantakse omanikuregistrisse või tehakse vastavad täiendused pärast kasutusloa saamist. 13. Tee võib kasutusloa alusel kasutusele võtta valminud osade kaupa, kui see on vajalik ja võimalik ning kui on tagatud liiklusohutus. 14. Teed või selle koosseisu kuuluvat rajatist tohib kasutada vaid kasutusloas näidatud otstarbel. 15. Tee või selle koosseisu kuuluva rajatise kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa teehoiutöid, tuleb saada uus kasutusluba. 16. Enne käesoleva määruse jõustumist püstitatud ehitusloata rajatistele võib anda kasutusloa pärast rajatise ülesmõõtmisprojekti alusel tehtud rajatise ülevaatust ja ülevaatusel avastatud puuduste kõrvaldamist. 17. Maanteeamet, teedevalitsus või kohalik omavalitsus võib rajatisele kehtestatud nõuetele mittevastavuse korral nõuda ehitusloata rajatise likvideerimist seadusega kehtestatud korras. 18. Kasutusloa saamisega seotud kulud kannab tee omanik. 19. Maanteeamet, teedevalitsus või kohalik omavalitsus võib kasutusloa peatada või tagasi võtta, kui: – rajatist ei kasutata sihipäraselt kasutusloas näidatud otstarbel; – rajatis on muudetud või muutunud ohtlikuks inimestele, varale või looduskeskkonnale. 20. Kasutusloa saanud sillal on kolmeaastane, kattel kaheaastane ja pindamistööl aastane garantiiaeg. 21. Kasutus- ja hooldamisjuhendi järgimine peab tagama rajatise tarbimisomaduste säilitamise kasutusloaga määratud aja jooksul. Lisa teekasutusloa andmise nõuete juurde

Kinnitatud teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 58 TEEHOIUTÖÖDE DOKUMENTEERIMISE NÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Teede ja teerajatiste seisukorra, selle kujunemise ja ehitise kasutusajal ettenähtud kasutusomaduste säilimise objektiivseks hindamiseks, samuti avarii korral sellest tuleneva vastutuse määramiseks on vajalikud ehitise tehnilist algupära ja seisundit iseloomustavad dokumendid. 2. Teehoiutööde dokumenteerimine haarab kõiki etappe alates ehitise projekteerimisest kuni ehitise füüsilise olemasolu lõpuni (likvideerimiseni). See hõlmab ehitise projekteerimist, ehitusplatsi ettevalmistamist, kõiki teehoiutöid, ehitusjärelevalvet, ehitise kasutamise ja hooldamise juhendeid, ehitise kasutamist ja ehitises tehtud hilisemaid ümberehitusi. 3. Käesoleva teehoiutööde dokumenteerimise korraga määratletakse ehitamisel vajalik dokumenteerimise maht ja koosseis, dokumentide säilitamise eest vastutavad isikud ja säilitamise tähtajad. II. TEEHOIUTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE 4. Tee ehitamise aluseks on teeprojekt ja kulude eelarvutus või kulude kalkulatsioon. Muudeks teehoiutöödeks on alusdokumendiks projekt või teehoiutöö kirjeldus ning kulude hinnang. Iga teeprojekti osa vastavuse projekteerimise normide ja nõuetega tagab selle projekteerija. Projekteerijad määravad enda koostatud projektis teehoiutöö olulisemad kohad ja etapid, mida ehitusjärelevalve peab tingimata üle vaatama ning ülevaatuse tulemused dokumenteerima. Teehoiutööde omanikujärelevalvet korraldav Maanteeamet, teedevalitsus või kohalik omavalitsus vaatab projekteerija esitatud nõuded üle ja korraldab sellest lähtuvalt konkursi teehoiutööde omanikujärelevalvet teostava isiku leidmiseks. Konkursi tulemusena määratakse järelevalvet teostav isik ja vastav märge tehakse ehitusloa dokumentidesse. 5. Teehoiutöö dokumenteerimise vastavuse käesolevale korrale tagab töö tegija, kes kogub ja süstematiseerib kõik tööde käigus koostatavad dokumendid ning annab need komplekteeritult ja köidetult üle omanikule. Teekasutusloa saamisest arvates kümne aasta pärast antakse teedokumendid kohaliku teedevalitsuse või omavalitsuse arhiivi, kus neid säilitatakse vastavalt arhiivikorraldust reguleerivatele õigusaktidele. 6. Omanikujärelevalve on kohustatud kontrollima koostatavate dokumentide õigsust ja jälgima, et ülevaatus viidaks läbi õigeaegselt. Kõigile ehitamise käigus koostatud tehnilistele dokumentidele peavad alla kirjutama ehitusettevõtja (vastutav töö- või projektijuht) ja tellija esindaja (omanikujärelevalve). 7. Teeprojekti koosseisus esitatud ja ehitusloaga seadustatud järelevalve teostamise ülesannetega määratakse konkreetse teehoiutöö dokumenteerimise minimaalne maht. 8. Teehoiutööde vaheetapid määratakse vajadusel tee omaniku ja tööde tegija kokkuleppel. Kohustuslikuks vaheetapiks koos vastava akti koostamisega on ehitise geodeetiline mahamärkimine (peateljed, kõrgusreeperid), mille tellib ehitise omanik enne ehitustööde (mullatööde) algust vastavat tegevusluba omavalt isikult ja annab selle üle peatöövõtjale. 9. Kõigil teehoiutööde objektidel on kohustuslik ehitustööde päeviku pidamine ja ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollimine. Ehitustööde päeviku pidamise ja sellesse tehtud sissekannete õigsuse, samuti koosolekute protokollimise ning protokollide õigeaegse koostamise eest vastutab teehoiutööde ettevõtja. 10. Eritööde (veevarustus-kanalisatsioon, gaasivarustus, elektrivarustus, nõrkvooluseadmed, raudtee ületuskohad) vastuvõtmine ja nende tööde tegemisel kasutatavate seadmete või süsteemide katsetamine koos vastava akti koostamisega peab toimuma omanikujärelevalve, vastutava tööjuhi (projektijuhi), vastutava eritööde juhataja ja vastava tehnilise järelevalve (kui see on õigusaktidega ette nähtud) poolt; vajadusel ka vastava eriosa projekteerija või muu juurdekutsutava spetsialisti poolt. 11. Teehoiutöö dokumentatsiooni säilitamist korraldatakse järgmiselt: 1) teeprojekti ja teehoiutööde dokumentatsiooni säilitamise eest kuni tee likvideerimiseni vastutavad ehitise omanikud (Maanteeamet, teedevalitsus, valla- või linnavalitsus). Teeprojekti säilitamine kogu tee ekspluatatsioonis oleku aja jooksul Maanteeameti, teedevalitsuse või valla- või linnavalitsuse arhiivis annab tee omanikule võimaluse taastada vastava tasu eest teed iseloomustav dokumentatsioon selle hävimise korral (näiteks tulekahjus). Pärast tee likvideerimist annab Maanteeamet, teedevalitsus või valla- või linnavalitsus vastavalt arhiivikorraldust reguleerivatele õigusaktidele teeprojekti üle alaliseks säilitamiseks Eesti Riigiarhiivile; 2) teehoiutööde protsessis koostatud tehnilised dokumendid kogub kokku ja süstematiseerib ehitusettevõtja (peatöövõtja), kes annab ehitustööde lõpetamise järel enne objekti üleandmist need korrastatult ja köidetult üle tee omanikule. Teehoiutöö tegijale jääb üldiseks kasutamiseks säilitatud dokumentatsiooni eksemplar. 12. Projekti või projekti osa säilitab projekteerija oma arhiivis. 13. Ehitusloa taotlemisel annab tee omanik kohalikule omavalitsusele üle ehitusloa taotlemisel nõutud teeprojekti ühe eksemplari arhiivi paigutamiseks. Samuti toimib tee omanik projekti igasuguste muudatuste korral. Üht eksemplari nimetatud ja muudest projektmaterjalidest ning ehitusprotsessis koostatavaid tehnilisi dokumente säilitab tee omanik oma isiklikus arhiivis. Tee üleminekul teise omaniku valdusesse on tee endine omanik kohustatud tee kogu dokumentatsiooni üle andma tee uuele omanikule. III. TEEHOIUTÖÖ TEHNILISED DOKUMENDID 14. Teehoiutöö tehnilised dokumendid on: – teeprojekt; – kõik ehitusliku osa ja eriosade tööjoonised ning töökirjeldused; – projekti muudatused ja täiendused; – ehitusluba; – ehitise geodeetilise mahamärkimise ja kaetud tööde aktid; – teehoiutööde ja eritööde (näiteks betooni-, keevitus- ja muud analoogsed tööd) päevikud; – ehitusplatsil peetavate koosolekute protokollid; – ehituse vaheetappide ja eritööde vastuvõtuaktid; – ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide vastavustunnistused (sertifikaadid); – ehitusplatsil tehtud katsetuste ning ehitusplatsilt võetud katsekehade teimimise protokollid; – täitejoonised; – ehitise hooldamisjuhised; – ehitise lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid; – dokumendid ehitise kasutusala muutmise kohta; – ehitise tehnilise seisundi hindamise ja uuringute dokumendid; – ehitise kasutusaegsete remontide ja ümberehituste dokumendid. 15. Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde dokumenteerimise kohta esitatakse vahetult ehituspaigaga seotud nõuded (ehitise mahamärkimine jm). Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise, tulemuste avalikustamise ja andmete säilitamise kord on määratud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 1995. a määrusega nr 303 (RT I 1995, 72, 1221) ja kinnitatud «Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise korraga». 16. Ehitusloa taotlemisel teeprojektile esitatavad nõuded on kinnitatud käesoleva määrusega. Teeprojekti üleandmise eest kohalikule omavalitsusele vastutab tee omanik. 17. Teehoiutöödele tarnitavate ehitusmaterjalide ja -sertifikaatide või teiste tooteid iseloomustavate dokumentide olemasolu eest vastutab tarnija. Ehitusettevõtja (vastutav tööjuht, projektijuht) on kohustatud nõudma nende õigeaegset esitamist ning tagama nende ja kogu ehituse dokumentatsiooni säilitamise ja üleandmise tee omanikule, kes annab need üle kohalikule omavalitsusele. 18. Teehoiutööde dokumenteerimiseks kasutatakse käesolevate nõuete lisades 1–3 esitatud vorme. IV. TEEHOIUTÖÖDE PÄEVIK 19. Teehoiutööde päevikut (edaspidi päevik) peetakse iga tööpäeva kohta. Päevikusse kantakse konkreetset tööpäeva mõjutavad tegurid (ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed, ehitusobjektile saabunud materjalid jne); ehitusobjekti olukorra iseloomustus (alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine, lõpetatud tööd); kontrollivate ametiisikute ja projekteerija tehtud märkused; muud märkused (saadud ja antud juhtnöörid, ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju). Päeviku igale küljele kirjutavad alla vastutav tööjuht ja omanikujärelevalve. 20. Kui kontrolli tulemusena päevikusse tehtav ettekirjutis või muu vajalik sissekanne on mahukam kui päeviku leheküljel selleks ettenähtud pind, kirjutatakse see eraldi lehele ning kinnitatakse vastava päevikulehe külge. Lisalehe kohta tehakse märge päevikulehe vastavasse osasse. 21. Koos päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülemõõdistamisjooniseid ja muid ehitisele olulisi dokumente (originaal või koopia). 22. Päeviku pidamiseks kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga päeviku eksemplari (originaal ja kaks koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise võimaluse tagamiseks tuleb päeviku kolmiklehed nummerdada. 23. Päeviku originaali säilitatakse ehitusplatsi kontoris kättesaadavana kõigile ehitusprotsessis osalevatele pooltele; päeviku esimene koopia antakse üle tellijale (omanikule), kes säilitab seda koos teeprojektiga kogu ehitise olemasolu ajal; päeviku teine koopia jääb esialgu hoiule vastava tööjuhi (projektijuhi) kätte, kelle kohustuseks on ehitust puudutava dokumentatsiooni kogumine ning selle korrastatult ja köidetult üleandmine ehitise omanikule. 24. Päeviku pidamine oleneb ehitusobjekti ulatusest ja keerukusest. Vajadusel võib teehoiutööde päevikuga paralleelselt nõuda ka näiteks betoonitööde päevikut, (ehituskonstruktsioonide) montaažitööde päeviku pidamist, kus fikseeritakse nende tööde spetsiifikale vajalikud andmed. Eritööde päeviku pidamise nõude kehtestab Maanteeamet, teedevalitsus või valla- või linnavalitsus ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas. V. EHITUSPLATSI TÖÖKOOSOLEKUTE PROTOKOLLID 25. Teehoiutööde käiku peegeldavad olulised dokumendid on ehitusplatsi töökoosolekute protokollid. Ehitusplatsi töökoosolek on ehitusobjektil kokkukutsutav regulaarne või erakorraline koosolek, kus erinevad lepingupooled ning konkreetse ehitusprotsessiga seotud asjatundjad arutavad objektil tehtavate tööde kulgu nii oma lepingukohustustest kui ka kogu ehitusprotsessist tulenevalt ja lepivad kokku ehitusel tekkinud probleemide lahendamise suhtes. 26. Ehitusplatsi töökoosoleku protokollis fikseeritakse ehitustöödega liituvate probleemide arutelud ja vastuvõetud otsused. Seejuures ei või töökoosolek muuta lepingute tingimusi ja sisu. 27. Ehitusplatsi töökoosoleku protokolli koostab ehitusettevõtja. Protokollile kirjutavad alla omanik (tellija) ja ehitusettevõtja või nende esindajad. Ehitusplatsi töökoosolekust võtavad osa tellija (omanik), omanikujärelevalve, ehitusettevõtja ja peaprojekteerija. Vastavalt tööde kulgemisele kutsutakse koosolekule asjast huvitatud alltöövõtjaid ja allprojekteerijaid. Vajadusel kutsutakse ehitusmaterjalide ja toodete tarnijad või kitsama valdkonna asjatundjad. Ehitusplatsi koosoleku protokoll lisatakse ehitustööde päeviku kolmele eksemplarile ning antakse igale koosolekust osavõtjale. VI. KAETUD TÖÖDE AKT 28. Kaetud tööde aktid koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks. 29. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul iga haardeala kohta pärast lõpetatud tööetapi hoolikat ülevaatust. Kaetud tööde aktis fikseeritakse erinevused või kõrvalekalded projektist ja antakse hinnang ülevaadatud tööetapi kvaliteedile. Pärast kaetud tööde ülevaatust ja selle dokumenteerimist võib tellija anda loa järgmise etapi töödega alustamiseks. Keerukamatel juhtudel on soovitav lisada kaetud tööde aktile iseloomulikud fotod olulisemate detailide kohta, ülesmõõtmise joonised vms. Kaetud tööde aktid koostatakse üldjuhul kolmes eksemplaris ja neid säilitatakse koos vastaval kuupäeval koostatud ehitustööde päeviku lehtedega. 30. Kaetud tööde aktile peavad kirjutama alla omanikujärelevalve, vastutav tööjuht ja vastutava alltöövõtja tööjuht, omanikujärelevalve poolt vajalikuks peetud juhtudel ka projekteerija, ekspert või muu juurdekutsutud spetsialist või ametiisik. 31. Ehitusetapid, mille kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, määrab projekteerija projektis. Lihtsamatel juhtudel võib omanikujärelevalve võtta kaetud tööd vastu ilma akti koostamata, kuid igal juhul teeb ta ehitustööde päevikusse sellekohase sissekande. 32. Kui ei ole sätestatud teisiti, määrab ehitusetapi täitejooniste koostamise vastava projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vundamentide, kaablite, drenaažikaevude, teed läbivate drenaažisüsteemide ja tehnovõrkude kohta. Lisa 1 teehoiutööde dokumenteerimise nõuete juurde

Lisa 2 teehoiutööde dokumenteerimise nõuete juurde

Lisa 3 teehoiutööde dokumenteerimise nõuete juurde Teehoiutööde päeviku tüüp-tabelid Tööjuhtide nimistu Jrk nr Ees- ja perekonnanimi Firma, ametikoht Objektil tööleasumise kuupäev Märkused 1 2 3 4 5 Teeprojekti muudatused Jrk nr Muudatuse esitaja, kuupäev Muudatuse lühike kirjeldus Autori kinnitus Projektijuht, kuupäev 1 2 3 4 5 Saabunud materjalid või konstruktsioonielemendid Kuupäev Materjali või konstruktsioonielemendi nimetus Kogus Märkused 1 2 3 4 Pikiprofiiliga veejuhtmete süvendamise ja kaevamise kontroll Piketi Veejuhtme põhja kõrgusarv Hinnang, kuupäev number vahekaugus projekteeritud kaevatud ±, cm 1 2 3 4 5 6 Pikiprofiili kontrollmõõtmised Piketi Konstruktsioonikihi kõrgusarv Hinnang, kuupäev number vahekaugus projekteeritud ehitatud ±, cm 1 2 3 4 5 6 Veejuhtmete kaevamis- ja korrastustööd Veejuhtme Võsa ja metsa likvideeri-mine, ha Kaeve maht, m3 Suudmete Truupide Töövõtja allkiri, kuupäev tähis pikkus, m ehitus, tk taasta- mine, tk remont, settest puhastus taasta- mine, tk remont, settest puhastus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Omanikujärelevalve märkused Jrk nr Töö nimetus ja kirjeldus Ehitusjärelevalve märkused ja nõuded, allkiri ja kuupäev Rakendatud abinõud, täitja nimi, allkiri ja kuupäev 1 2 3 4 Projekteerija märkused Jrk nr Töö nimetus ja kirjeldus Projekteerija märkused ja nõuded, allkiri ja kuupäev Rakendatud abinõud, täitja nimi, allkiri ja kuupäev 1 2 3 4 Maanteeameti järelevalveametniku märkused Jrk nr Töövaldkond ja vastutav täitja Fikseeritud puudused ja esitatavad märkused, allkiri ja kuupäev Rakendatud abinõud, täitja nimi, allkiri ja kuupäev 1 2 3 4