Majandusminister — Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluval objektil toimunud avarii ja tööõnnetuse uurimise korra kinnitamine — RTL, 161, 2307

Tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 11 lõike 3, kriminaalmenetluse koodeksi (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 1998, 82–84, 1385; 111, 1834; 1999, 4, 53; 16, 271; 57, 595) paragrahvi 105 lõike 4 punkti 3 ja Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määruse nr 245 (RT I 1998, 98/99, 1579) alusel: Kinnitada riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluval objektil toimunud avarii ja tööõnnetuse uurimise kord (juurde lisatud). Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 18. novembri 1999. a määrusega nr 59 RIIKLIKU TEHNILISE JÄRELEVALVE ALLA KUULUVAL OBJEKTIL TOIMUNUD AVARII JA TÖÖÕNNETUSE UURIMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva avarii ja tööõnnetuse uurimise korra (edaspidi kord) kehtestamise aluseks on tehnilise järelevalve seaduse paragrahvi 11 lõige 3, kriminaalmenetluse koodeksi paragrahvi 105 lõike 4 punkt 3 ja Vabariigi Valitsuse 29. oktoobri 1998. a määrus nr 245. 2. Käesoleva korra kohaselt kuuluvad uurimisele riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluvatel objektidel (ettevõttes) toimunud avariid, mis põhjustavad tööprotsessi seisaku vähemalt kuueks tunniks, ning raskete, üliraskete ja üheaegselt kahe või enama töötajaga toimunud tööõnnetused. 3. Käesolev kord on täitmiseks kohustuslik kõigile tööõnnetuse ja avarii uurimist teostavale Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametnikele ning kõik punktis 2 nimetatud objektide kasutajad (ettevõtjad) peavad kaasa aitama selle korra täitmisele. 4. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 4.1. raske tööõnnetus – tööprotsessis ühele inimesele tekitatud raske kehavigastus, mis tõi kaasa pikaajalise terviserikke või terviserikke, mis on seotud töövõime püsiva, alla ühe kolmandiku olulise kaotusega; 4.2. grupiline tööõnnetus – tööprotsessis üheaegselt kahele või enamale töötajale tekitatud kehavigastus või surma põhjustanud kehavigastus; 4.3. üliraske tööõnnetus – tööprotsessis ühele inimesele tekitatud surmav kehavigastus; 4.4. avarii – objektil (ettevõttes) tekkinud ettenähtamatu tööseisak tingituna ehitiste või seadmete purunemisest, kaevanduse pea- või abitõste riketest, kamberblokkide või veokaeveõõnte varingust, tolmuplahvatusest ning tulekahjud allmaa kaeveõõntes, sõltumata nende leviku ulatusest; 4.5. erijuurdlus – materjalide kogumine toimunud avarii või tööõnnetuse kohta kriminaalasja algatamise või kriminaalasja algatamisest keeldumise küsimuse otsustamiseks; 4.6. uurimine – uurimistoimingute läbiviimine vastavalt kriminaalmenetluse koodeksile. 5. Avarii või tööõnnetuse puhul objekti kasutaja (ettevõtja): 5.1. rakendab viivitamatult abinõusid kannatanule esmaabi andmiseks ja tema toimetamiseks raviasutusse ning sündmuskohal olukorra säilitamiseks. Erandkorras lubatakse teha töid töötajate ohutuse tagamiseks ja objekti edasiste kahjustuste vältimiseks; 5.2. teatab viivitamatult toimunust Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni ning politsei prefektuuri ja informeerib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni käesoleva korra lisas 1 või 2 toodud teatisega; 5.3. tagab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametniku toimetamise tööõnnetuse (avarii) kohale; 5.4. tagab avarii või tööõnnetuse koha (edaspidi sündmuskoht) ülevaatuse ja tagab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametniku poolt sündmuskoha ülevaatlusel avastatud ohutuseeskirjade, tööohutuse juhendite jm normdokumentide nõuete rikkumiste kohese kõrvaldamise. 6. Sündmuskoha ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, millele sündmuskoha ülevaatusel osalenud alla kirjutavad. Objektil töö jätkamise võimalikkuse otsustab sündmuskoha ülevaatusel osalev Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametnik. II. ERIJUURDLUS 7. Raske tööõnnetuse või avarii põhjuste väljaselgitamiseks moodustab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni juhataja (edaspidi inspektsiooni juhataja) erijuurdluskomisjoni. Erijuurdluskomisjoni moodustamise vajaduse otsustab inspektsiooni juhataja. Erijuurdluskomisjoni esimees on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametnik, liikmete hulgas on töövõtja ja tööandja esindaja. 8. Grupilise või üliraske tööõnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks moodustab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor erijuurdluskomisjoni. Erijuurdluskomisjoni esimees on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni juhataja või teda asendav volitatud ametnik, liikmete hulgas on töövõtja ja tööandja või tema esindaja. Vajaduse korral on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektoril õigus moodustada erijuurdluskomisjon teises koosseisus, kuid liikmeid peab olema vähemalt kolm. 9. Erijuurdluskomisjon peab välja selgitama tööõnnetuse või avarii tehnilised või organisatsioonilised tekkepõhjused. Tehnilised põhjused: – seadis ei olnud tehniliselt korras; seadisel on konstruktsioonilisi puudusi; – kaitsevahendite puudumine või nende mittevastavus nõuetele; – tehnoloogiaprotsessi nõuete rikkumine; – töökoha olukord (materjalide ohtlik paigutus; töökoha ülekuhjatus; puudulikud valgustustingimused; puudulik ventilatsioon jms). Organisatsioonilised põhjused: – väljaõppe ja juhendamise puudumine või puudulikkus; – tehnilise järelevalve puudumine või väär töökorraldus; – kannatanu poolt töökaitsenõuete rikkumine ja valede töövõtete kasutamine. 10. Erijuurdluskomisjoni nõudmisel on objekti kasutaja kohustatud: 10.1. tagama vajadusel pädevate ekspertide osalemise erijuurdluses; 10.2. tagama tehniliste arvutuste, laboratoorsete uuringute, katsetuste ja teiste erijuurdluseks vajalike tööde tegemise; 10.3. tagama erijuurdluseks vajalike seletuste saamise oma töötajatelt ja nende küsitlemise võimaldamise sündmuse kohta; 10.4. erijuurdluse ajal kindlustama komisjoni vajalike side- ja transpordivahenditega; 10.5. tagama erijuurdlusmaterjalide vormistamise. 11. Erijuurdluskomisjon koostab hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul erijuurdluse kokkuvõtte, kuid vajadusel määrata ekspertiise peab erijuurdluse kokkuvõte olema koostatud hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates komisjoni moodustamise päevast, kusjuures erijuurdluse kokkuvõttele lisatakse: 11.1. käskkirja või korralduse koopia erijuurdluskomisjoni moodustamise kohta; 11.2. andmed kannatanu või avarii kohta; 11.3. objekti (töökoha) iseloomustus; 11.4. tööõnnetuse või avarii asjaolude kirjeldus; 11.5. sündmuskoha ülevaatuse protokoll koos selgitavate plaanide, skeemide ja fotodega; 11.6. tööõnnetuse või avarii pealtnägijate ja (võimalusel) kannatanu seletused; 11.7. tööohutusjuhendite ja ohutuseeskirjade nõuete täitmise eest vastutavate ametiisikute seletused; 11.8. erijuurdluskomisjoni poolt tehtud ettepanekud analoogiliste juhtumite vältimiseks; 11.9. väljavõte õigusaktidest, mille sätteid on rikutud; 11.10. üliraske või grupilise tööõnnetuse puhul Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo tõend surma põhjuste kohta või raske tööõnnetuse puhul meditsiiniasutuse sellekohane otsus; 11.11. erijuurdluskomisjoni otsus tööõnnetuse või avarii põhjuste kohta. 12. Erijuurdluse materjalid (seletuskirjad, protokollid, õiendid jm) vormistatakse käesoleva korra lisa 3 kohaselt. 13. Erijuurdluse kokkuvõttele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Erijuurdluskomisjoni liikmete eriarvamused läbiviidud juurdluse kohta lisatakse eraldi lehtedel. 14. Erijuurdluse kokkuvõte koostatakse kolmes eksemplaris, millest esimese eksemplari saadab komisjoni esimees kolme päeva jooksul pärast allakirjutamist uurimisjuhile, kes otsustab kriminaalasja algatamise või algatamisest keeldumise küsimuse edasiste uurimistoimingute läbiviimiseks, teine eksemplar jääb komisjoni esimehele, kolmanda eksemplari saadab objekti kasutajale (ettevõtjale), kus toimus avarii või tööõnnetus. 15. Erijuurdluse kokkuvõtteid koos juurdelisatud dokumentidega säilitab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja ettevõte, kus toimus avarii või õnnetusjuhtum, 55 aastat. III. UURIMINE 16. Uurimisjuhi õigused on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori asetäitjal ning uurijate õigused inspektsiooni järelevalvepädevusega osakondade juhatajatel ja peainspektoritel. 17. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tehnilise järelevalve alla kuuluvatel objektidel raske tööõnnetuse, grupilise tööõnnetuse, üliraske tööõnnetuse või avarii uurimise teostamiseks määrab uurimisjuht uurija või moodustab oma määrusega uurimisgrupi. 18. Kui nimetatud objektidel seaduslikkuse rikkumise tagajärjel toimepandud teos on kuriteo tunnused, algatab uurija kriminaalasja ja teostab edasilükkamatuid uurimistoiminguid. 19. Uurimistoimingute läbiviimisel juhindub uurija kriminaalmenetluse koodeksi vastavatest sätetest. 20. Pärast kriminaalasja algatamist registreeritakse kriminaalasi kuriteo toimepanemise koha järgse politseiosakonna ühtses sündmuste raamatus ja sisestatakse politseijaoskonna poolt andmebaasi. Kriminaalasja algatamise number saadakse politseiprefektuurist, kelle teeninduspiirkonnas kuritegu toime pandi. 21. Algatatud kriminaalasja materjalid saadab uurija prokuröri kaudu politseile kohtueelseks uurimiseks. 22. Kriminaalasja algatamisest keeldumise korral koostab uurija motiveeritud määruse kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta ja määruse koopia saadetakse viivitamatult prokurörile ja erijuurdluskomisjoni esimehele. 23. Kriminaalasja algatamisest keeldumise korral on uurijal õigus suunata materjal isiku distsiplinaar- või haldusvastutusele võtmiseks. III. LÕPPSÄTTED 24. Objekti kasutaja (ettevõtja) on kohustatud pärast erijuurdluse kokkuvõtte kättesaamist viie päeva jooksul välja andma käskkirja (korralduse) erijuurdluse kokkuvõttes toodud ettepanekute täitmiseks. 25. Käesoleva korra rikkumises süüdi olevad isikud kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. Lisa 1 «Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluval objektil toimunud avarii ja tööõnnetuse uurimise korra» juurde TEATIS TÖÖÕNNETUSEST Ettevõte: (nimetus, asukoht, registrikood) Tööõnnetuse koht:(tsehh, jaoskond vms) Kannatanu(d): (eesnimi, nimi, isikukood) Elukutse: Üldine tööstaaž: Tööstaaž antud erialal: Tööõnnetuse ajal tehtud töö: Väljaõpetatus selleks tööks: Tööõnnetuse asjaolude lühikirjeldus: Tööõnnetuse esialgsed tagajärjed: Kas on teatatud politseile: (jah, ei) Kannatanu(te) perekonnaseis: (ülalpeetavad, nende sünniajad) Teataja: (eesnimi, nimi, amet, telefon) Edastamise aeg: (kellaaeg, kuupäev) Teataja allkiri Lisa 2 «Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluval objektil toimunud avarii ja tööõnnetuse uurimise korra» juurde TEATIS AVARIIST Ettevõte: (nimetus, asukoht, registrikood) Avarii koht: (tsehh, jaoskond vm) Avariikoha järelevalve isik (eesnimi, nimi, isikukood, telefon) Avarii esialgsed tagajärjed: Kas on teatatud politseile: (jah, ei) Teataja: (eesnimi, nimi, amet, telefon) Edastamise aeg: (kellaaeg, kuupäev) Teataja allkiri Lisa 3 «Riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluval objektil toimunud avarii ja tööõnnetuse uurimise korra» juurde ERIJUURDLUSKOMISJONI ESIMEHELE