Majandusminister — Maavarade jäägihoidlate kasutamise ohutuseeskirja kinnitamine — RTL, 161, 2306

Tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 22 lõike 3 alusel: Kinnitada maavarade jäägihoidlate kasutamise ohutuseeskiri (juurde lisatud). Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 18. novembri 1999. a määrusega nr 58 MAAVARADE JÄÄGIHOIDLATE KASUTAMISE OHUTUSEESKIRI 1. ÜLDNÕUDED Ülesanne ja kasutusala 1. Käesolev maavarade jäägihoidlate kasutamise ohutuseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab nõuded, mille täitmisel maavarade esmatöötlemise ja rikastamise jääkide hoidlate kasutamisel tekkivate ohtude mõju inimestele, varale ja keskkonnale on viidud miinimumini. 2. Eeskiri kehtib kõikide riikliku tehnilise järelevalvele alla kuuluvate objektide kasutajate suhtes, kes on jäägivaldajad või kelle tegevusvaldkonda kuulub maavarade jääkide käitlemine (edaspidi jäägivaldaja). 3. Tööohutuse tagamisel tuleb lisaks eeskirjale järgida tuleohutuse, töökaitse- ja tööohutusnõudeid sätestavaid õigusakte. 4. Jäägivaldajal peab olema: 1) jäägihoidla projekt; 2) geodeesiatööde dokumentatsioon; 3) jäägihoidla pass; 4) teiste õigusaktidega kehtestatud vajalik tehniline ja tööohutusalane dokumentatsioon. 5. Uute ja rekonstrueeritavate jäägihoidlate projekteerimine ja rajamine peab vastama planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399), jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 1999, 10, 155; 23, 353), Vabariigi Valitsuse kehtestatud alamaktide ja eeskirja nõuetele ning headele inseneritavadele. Varem rajatud jäägihoidlate kasutamine peab vastama nende projektile. 6. Eeskirja nõuetele vastavad tööohutusjuhendid peab jäägivaldaja iga töö ja töökoha jaoks koostama ja kehtestama enne jäägihoidla kasutusele võtmist. 7. Uued ja rekonstrueeritavad maavarade jäägihoidlad lubatakse kasutusele võtta Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal. Personalile esitatavad nõuded 8. Töötajal peavad olema töötamiseks ja kontrolli teostamiseks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus ning teadmised kasutatavatest objektidest vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 1993. a määrusega nr 324 (RT I 1993, 69, 991) kinnitatud «Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendi» nõuetele. 9. Enne iseseisvale tööle lubamist peab jäägivaldaja kontrollima töötaja tööalaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Kui need osutuvad puudulikeks, peab jäägivaldaja korraldama vastavasisulise täiendõppe käesoleva eeskirja punktis 8 näidatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras. 10. Enne töö alustamist peab iga töötaja kontrollima oma töökoha ohutust vastavalt oma tööohutusjuhendile ja tööks vajalike tööriistade ja abivahendite korrasolekut. 11. Töötaja peab järelevalveks õigustatud isikule viivitamatult teatama: 1) puudustest töökohal, mida ta pole võimeline ise kõrvaldama; 2) toimunud tööõnnetusest või avariidest; 3) märgatud ohtudest, mis võivad ohustada inimeste tervist, vara või keskkonda. 12. Elektripaigaldiste, kompressorite, kraanade ja tõstukite käitlejateks peavad olema vastavat kutse- või pädevustunnistust omavad töötajad. 13. Töid peab juhtima Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud füüsiline isik. 14. Jäägivaldaja töökorraldus peab tagama kõikidele töötajatele vajalikud normaalsed tingimused töötamiseks, tööde juhtimiseks ja kontrollimiseks. 15. Jäägivaldaja võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkondliku inspektsiooniga kooskõlastatult ühitada järelevaataja, tööjuhi ja/või seadmekäitaja kohustused. Seadmetele esitatavad nõuded 16. Jäägihoidlas kasutatavad seadmed peavad vastama maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirja (RT I 1997, 61, 1028) punktide 13–21 nõuetele. 17. Seadmete käitlemine peab vastama valmistaja juhenditele ja soovitustele, eeskirjale ja jäägivaldaja tööohutusjuhenditele. Sanitaarnõuded 18. Tolmueraldavate jäätmete käitlemisel peab rakendama lisameetmeid tolmueraldumise vähendamiseks. Õhus ülenormatiivse tolmu säilimisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. 19. Jäägihoidla töötajate jaoks peab olema ehitatud varjualune, kuhu nad võivad rajuilma ja vihma eest varjuda ning kus võib einestada ja ennast soojendada. Tuleohutusnõuded 20. Jäägivaldaja peab päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598), selle alusel välja antud alamaktide ja eeskirja nõuete kohaselt koostama ning kehtestama tuleohutusjuhendi. 21. Maavarade jäägihoidlatesse ei tohi vedada teiste jäätmekategooriate või põlevaid jääke. 22. Tuletööd on keelatud süttivaid aineid sisaldavatel kuivjäägihoidlatel. 23. Süttivaid jääke sisaldavatel kuivjäägihoidlatel peavad olema kohad hoidla sees temperatuuri mõõtmiseks. Nende vahekaugus ja konstruktsioon määratakse projektiga. Talvel võib hoidla soojenemist jälgida ka hoidla pinnal lume sulamislaikude järgi. 24. Kui avastatakse iseeneslik temperatuuri tõus (isesüttimise oht), peab kohe võtma meetmeid temperatuuri edasise tõusu vältimiseks. 2. ERINÕUDED JÄÄGIHOIDLATE OHUTUSE TAGAMISEKS Hiivahoidlad 25. Hiivahoidla projektis peab olema näidatud: 1) tammide konstruktsioon, kasutatavad materjalid ja materjalide nõutavad omadused; 2) tammide maksimaalne kõrgus; 3) tammiharja minimaalne kõrgus üle veepinna (minimaalselt lubatakse 0,5 m); 4) uhtetammi harja laius veepiirini (minimaalselt lubatakse 30 m); 5) hoidla täitmise ja tammide uhtumise skeemid; tamme võib uhtuda ainult soojal ajal (temperatuuril üle –5EC); 6) veebilanss aastate lõikes; 7) ohtliku ala piirid; 8) meetmed tolmueralduse vähendamiseks; 9) sanitaartsooni heakorrastamise plaan; 10) tammide korrasoleku kontrollimise kord ja meetodid; 11) settematerjali väljaveo skeemid ja tingimused. 26. Filtreerivate hiivahoidlate algtammid peavad olema vett läbilaskvad. Kui vesi hakkab hoidlast välja filtreeruma algtammist kõrgemalt, tuleb hiiva laskmine hoidlasse peatada ja rakendada meetmed normaalse filtreerumise taastamiseks. 27. Settebasseini tamm peab olema vettpidav. Kui avastatakse vee filtreerumine läbi tammi, tuleb hiiva laskmine basseini rikke kõrvaldamiseni peatada. 28. Hiiva pumbajaama ruumis peavad nähtaval kohal olema välja pandud torustike ja seadmete skeemid ja tööohutusjuhendid. 29. Estakaadile või sillale paigutatud hiivatorustiku mõlemal küljel peavad olema 0,7 m laiused käsipuudega teeninduskäigud. Käsipuud peavad olema 1,10 m kõrged, kolme pikipiirdega, 0,15 m kõrguse põrandaäärisega ja tagama, et punktkoormusel 500 N inimese kohta 0,5 m vahemaaga meelevaldses suunas ei tekiks jäävat deformatsiooni. 30. Keelatud on: 1) käimine hiivatorudel; 2) hiivatorustiku paigutamine tammi sisse selle pikisuunas; 3) laskumine settematerjali pinnale, olgugi see näivalt kuiv või külmunud; 4) hiiva laskmine basseini, kui tammi monoliitsus on rikutud (ilmuvad lõhed, nihked jne); 5) filterhoidlad põlevkivijääkide jaoks. 31. Selitusvee vastuvõtukaev peab olema: 1) varustatud roniraudadega astmevahega mitte enam kui 20 cm; 2) tuulutatav. 32. Settebasseinis peab olema ujuvvahend, millele on märgitud selle kandejõud ja mis on varustatud vajalike päästevahenditega. Kuivjääkide hoidlad 33. Kuivjääkide hoidla projektis peab olema näidatud: 1) jäägihoidla arengukava; 2) puistekihi paksus, nõlva nurgad, tööastangu (ja vajadusel ohubermi) laius; 3) võimaliku varisemisala piirid; 4) ladustamise suund ja masinate manööverdamisskeem; 5) vahekaugused seadmete ja seadme ning tööastangu serva vahel; 6) transpordivahendi tühjenduskohale juurdesõidu ja manööverdamise skeem; 7) põhilised ohutusnõuded; 8) abinõud isesüttimise vältimiseks; 9) jääkide hoidlast transpordivahendile laadimise skeem ja kord. 34. Ladustamine peab toimuma mitte üle 20 m paksuste horisontaalsete kihtidena. Puistangu pealispinna kalle peab tagama sademevete äravoolu. 35. Hoidla iga lõpetatud kiht peab väliskontuuri ääres olema kaetud 20 m laiuse ja 0,25 m paksuse mineraalse kasvukihiga. Esimese kihi alumine serv tuleb vähemalt kolme meetri kõrguselt katta vähemalt 0,2 m paksuse mineraalse kasvukihiga. 36. Järgmise kihi puistamist võib alustada, kui eelmine on selles kohas puutumatult seisnud vähemalt kolm aastat. 37. Iga järgmise kihi alumine serv peab eelmise kihi ülemisest servast jääma vähemalt kuue meetri kaugusele. 38. Seadmed ja rajatised tööastangutel peavad paiknema väljaspool varisemisala. Kallur ei tohi varisemisala piirile sõita lähemale kui viis meetrit. Jäägid peab üle serva lükkama buldooseriga, jättes servale vähemalt 1,0 m laiuse valli. 39. Kui jääkide taaskasutamiseks transpordivahendeile laadimisel töötab üheaegselt mitu jäägikäitlejat, siis kehtestab nendevahelise töökorralduse jäägivaldaja oma juhendiga. Jääkide transport 40. Auto- ja konveiertranspordi kasutamisel tuleb juhinduda kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi ohutuseeskirja (RTL 1999, 116, 1539) ja maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirja osa «Transport» nõuetest. 41. Jääkide laadimisel hoidlast transpordivahendile ekskavaatori või kopplaaduriga tuleb juhinduda maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirja osa «Kaevandamine ekskavaatori ja kopplaaduriga» nõuetest 42. Jäägivaldaja võib hoidla territooriumil liiklemisele ja töötamisele kehtestada täiendavaid piiranguid. Elektriseadmed 43. Jäägihoidlate elektripaigaldised, nende käit ja teostatavad elektritööd peavad vastama elektriohutusseadusele (RT I 1999, 29, 403) ja selle alusel kehtestatud määrustele. 3. LÕPPSÄTTED 44. Vastutus eeskirja täitmise eest lasub isikutel vastavalt neile ameti- või tööjuhendiga pandud kohustustele. 45. Eeskirja nõuete eiramise eest kannavad süüdiolevad isikud vastavalt seadusele distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust.