Keskkonnaminister — Naftasaaduste laadimisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramismeetodid — RTL, 161, 2304

Käesolev määrus on antud välisõhu kaitse seaduse (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155) paragrahvi 4 lõike 2 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus reguleerib naftasaaduste laadimisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramist arvutuslikul teel. II. NAFTASAADUSE LAADIMISEL VÄLISÕHKU ERALDUVATE LENDUVATE ORGAANILISTE ÜHENDITE HEITKOGUSE MÄÄRAMINE 2. Naftasaaduse laadimisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus (C) grammides ühe kuupmeetri laaditud naftasaaduse kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades: C = 120 · S · Ps · M/T, kus Ps – naftasaaduse küllastunud aurude rõhk vastaval temperatuuril, kPa. Naftasaaduse sertifikaadikohaste andmete puudumisel kasutatakse käesoleva määruse lisas 1 toodud küllastunud aurude rõhu väärtusi; M – naftasaaduse aurude molekulmass, kg/kmol. Täpsemate andmete puudumisel loetakse nimetatud molekulmassiks 64 kg/kmol; T – naftasaaduse temperatuur laadimise ajal, K; S – küllastumistegur või puhastusseadme efektiivsust arvestav tegur. Tootja poolt esitatavate andmete puudumisel kasutatakse järgmisi teguri väärtusi: 1) ujuva kaanega mahuti täitmisel – 0,1; 2) fikseeritud kaanega mahuti täitmisel – 1,0; 3) aurude regenereerimisseadme kasutamisel – 0,05; 4) aurude tagastussüsteemi kasutamisel – 0,1; 5) laeva täitmisel – 0,2; 6) sõiduki täitmisel – 1,0. III. BENSIINI LAADIMISEL VÄLISÕHKU ERALDUVATE LENDUVATE ORGAANILISTE ÜHENDITE HEITKOGUSE MÄÄRAMINE 3. Bensiini laadimisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalse heitkoguse arvutamiseks võib nende ühendite eriheitmete väärtused (toodud alljärgnevas tabelis) korrutada vaadeldava perioodi laadimiskäibega (vastavalt tonnides või kuupmeetrites): Bensiini laadimisprotsess Lenduvate orgaaniliste ühendite eriheide grammides ühe tonni laaditava bensiini kohta (g/t) grammides ühe normaalkuupmeetri laaditava bensiini kohta (g/Nm3) Laevade tankimine 300 219 Laevade ballastimine veega 100% ulatuses 220 161 Laevade ballastimine veega 30% ulatuses 66 48 Fikseeritud kaanega mahuti täitmine 1570 1146 Sisemise ujuva kaanega mahuti täitmine 100 73 Välimise ujuva kaanega mahuti täitmine 73 53 Auto- ja raudteetsisternide ülalt täitmine lahtise joaga 2050 1497 Auto- ja raudteetsisternide ülalt täitmine uputatud laadimisvarrega 450 329 Auto- ja raudteetsisternide täitmine aurude regenereerimisseadme kasutamisel 48 35 Autotsisternide alttäitmine 410 299 Mahutite täitmine tanklas ilma aurude tagastussüsteemita 1315 960 Mahutite täitmine tanklas aurude tagastussüsteemi kasutamisel 100 73 Sõiduki tankimine tanklas 1480 1080 4. Bensiini laadimisel eralduvate aromaatsete süsivesinike koguse määramiseks korrutatakse arvutatud lenduvate orgaaniliste ühendite summaarne heitkogus koefitsiendiga 0,03. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE Lisa 1 keskkonnaministri 23. novembri 1999. a määruse nr 96 juurde KERGEMATE NAFTASAADUSTE KÜLLASTUNUD AURUDE RÕHUD OLENEVALT NAFTASAADUSE TEMPERATUURIST1) Naftasaaduse nimetus Aurude molekul- mass Küllastunud aurude rõhk (Ps) kPa 5 oC 10 oC 15 oC 20 oC Bensiin RVP 132) 62 33,1 39,3 46,7 55,3 Bensiin RVP 103) 66 24,0 29,0 35,1 41,4 Bensiin RVP 74) 68 16,3 20,0 23,7 28,5 Toornafta RVP 55) 50 12,8 15,9 18,9 22,6 Lennukibensiin 80 5,7 6,9 8,7 10,6 Lennukipetrool 130 0,030 0,041 0,057 0,072 1) Tabelis mittetoodud temperatuuri korral leitakse naftasaaduse küllastunud aurude rõhk interpoleerimise teel. 2) Naftasaaduse küllastunud aurude rõhk Reidi meetodil 37,8 oC juures on 90 kPa. 3) Naftasaaduse küllastunud aurude rõhk Reidi meetodil 37,8 oC juures on 69 kPa. 4) Naftasaaduse küllastunud aurude rõhk Reidi meetodil 37,8 oC juures on 48 kPa. 5) Naftasaaduse küllastunud aurude rõhk Reidi meetodil 37,8 oC juures on 35 kPa.