Riiklike peretoetuste seadus

(1) Riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.

(2) Käesolev seadus sätestab riiklike peretoetuste (edaspidi peretoetused ) liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra.

(3) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab peretoetuste saamise tingimuste ja korra ning vaidemenetluse kohta käesolevast seadusest erinevaid sätteid, kohaldatakse välislepingut.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Peretoetusi määratakse ja makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel

1) Eesti alalisele elanikule;

2) Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808; 101, 900; 2000, 25, 148; 33, 197; 40, 254; 2001, 16, 68; RT III 2001, 7, 75; RT I 2001, 58, 352) § 9 lõikes 1 1 sätestatud alusel.

(2) Peretoetustele on õigus Eestis elavatel perekonnaliikmetel ja välismaal õppimise tõttu perest eemalviibivatel lastel.

(3) Peretoetusi ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perekonnaliikme kohta, kes saab mõne teise riigi vastavat toetust.

(1) Igakuiselt makstavad peretoetused on

1) lapsetoetus;

2) lapsehooldustasu;

3) üksikvanema lapse toetus;

4) ajateenija lapse toetus;

5) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus;

6) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus.

(2) Ühekordselt makstavad peretoetused on

1) sünnitoetus;

2) lapsendamistoetus;

3) elluastumistoetus.

(3) Kord kvartalis makstav peretoetus on kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus.

(4) Kord aastas makstav peretoetus on koolitoetus.

(5) Kui isikul on õigus saada mitut liiki peretoetusi, määratakse ja makstakse neid toetusi samaaegselt.

(1) Peretoetusi finantseeritakse riigieelarvest.

[Lõike 2 sõnastus kuni 31.12. 2005]

(2) Peretoetuste, välja arvatud lapsehooldustasu ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Lapsetoetuse uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(2) Peretoetuste, välja arvatud lapsehooldustasu, seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse, sünnitoetuse ja lapsendamistoetuse arvutamise aluseks on lapsetoetuse määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Lapsetoetuse uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

(3) Lapsehooldustasu ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse arvutamise aluseks on lapsehooldustasu määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Lapsehooldustasu uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

(1) Lapsetoetusele on õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni.

(2) Lapsel, kes õpib päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni.

(3) Lapsetoetust makstakse pere iga lapse kohta kahekordses lapsetoetuse määras.

(1) Lapsehooldustasule on õigus ühel vanematest, kes

1) kasvatab ühte või enamat kuni kolmeaastast last - pooles lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta;

2) kasvatab lisaks ühele või enamale kuni kolmeaastasele lapsele ka kolme kuni kaheksa-aastaseid lapsi - ühes neljandikus lapsehooldustasu määras iga kolme kuni kaheksa-aastase lapse kohta;

3) kasvatab kolme- ja enamalapselises perekonnas kolme või enamat lapsetoetust saavat vähemalt kolmeaastast last - ühes neljandikus lapsehooldustasu määras iga kolme kuni kaheksa-aastase lapse kohta.

(1¹) Isikul, kellele makstakse lapsehooldustasu, on õigus täiendavale lapsehooldustasule 100 krooni kuus iga kuni üheaastase lapse kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel üheaegselt sama lapse kohta toetust ei maksta.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud laps läheb esimesse klassi ja saab jooksval õppeaastal kaheksa-aastaseks, makstakse selle lapse kohta lapsehooldustasu õppeaasta lõpuni.

(4) Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel, on õigus lapsehooldustasule sellel vanemal.

(5) Kui lapsehoolduspuhkust kasutab vanema asemel mõni teine isik, on tal õigus lapsehooldustasule pooles lapsehooldustasu määras iga hooldatava lapse kohta, kuid kokku mitte rohkem kui poolteisekordses lapsehooldustasu määras. Vanemale sama lapse kohta selle aja eest lapsehooldustasu ei maksta.

(6) Lapse eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping (edaspidi hooldaja) , on õigus lapsehooldustasule käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.

[Lõike 7 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1 1 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377; 2003, 20, 116) alusel või vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.

[Lõike 7 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1 1 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse või laste kohta, kelle sünniga seoses makstakse sünnitushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel või vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.

[Lõige 8 jõustub 1. 01. 2006]

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ja lõikes 1 1 sätestatud lapsehooldustasu ei maksta lapse või laste kohta, kelle lapsendamisega seoses makstakse lapsendamishüvitist ravikindlustuse seaduse alusel või vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse alusel.

(1) Üksikvanema lapse toetusele on õigus lapsel, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel või kelle vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ja kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Üksikvanema lapse toetust makstakse kahekordses lapsetoetuse määras.

(1) Ajateenija lapse toetusele on õigus Eesti kaitsejõududes ajateenistuses oleva isiku lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Ajateenija lapse toetust makstakse viiekordses lapsetoetuse määras.

(1) Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetusele on õigus vanemliku hoolitsuseta lapsel, kelle üle on seatud eestkoste või kelle suhtes on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping ja kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Eestkoste või perekonnas hooldamise lõppemisel seoses lapse 18-aastaseks saamisega makstakse toetust selle jooksva õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19-aastaseks.

(3) Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust makstakse kuuekordses lapsetoetuse määras.

(1) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetusele on õigus ühel vanematest või hooldajal või eestkostjal, kes kasvatab peres seitset või enamat last, kes vastavad käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust makstakse

1) 2005. aastal kahekordses lapsehooldustasu määras;

2) 2006. aastal 2,1-kordses lapsehooldustasu määras;

3) alates 2007. aastast 2,2-kordses lapsehooldustasu määras.

[Lõike 1 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(1) Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest

1) esimese lapse sünni korral - kahekümne viie kordses lapsetoetuse määras;

2) iga järgmise lapse sünni korral - kahekümnekordses lapsetoetuse määras. [Lõike 1 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(1) Sünnitoetusele on õigus ühel vanematest lapse sünni korral. Sünnitoetuse suurus on 5000 krooni.

[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(2) Mitmikute sünni korral makstakse sünnitoetust iga lapse kohta kahekümne viie kordses lapsetoetuse määras.

[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(2) Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 5000 krooni iga sündinud lapse kohta.

(3) Sünnitoetust ei maksta, kui laps sündis surnult.

(4) Sünnitoetusele on õigus lapsendajal, eestkostjal või hooldajal, kui varem ei ole sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

(1) Lapsendamistoetusele on õigus Eestis alaliselt või tähtajalise elamisloaga elaval lapsendajal, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui varem ei ole sellele perele sama lapse kohta sünnitoetust makstud.

[Lõike 2 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(2) Lapsendamistoetust makstakse kahekümnekordses lapsetoetuse määras.

[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(2) Lapsendamistoetust makstakse 5000 krooni iga lapsendatud lapse kohta.

(1) Elluastumistoetusele on õigus lapsena hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis kasvanud vanemliku hoolitsuseta isikul, kui ta asub uude elukohta iseseisvalt elama.

(2) Elluastumistoetust makstakse neljakümnekordses lapsetoetuse määras.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on elanud hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis alla kolme aasta, vähendatakse elluastumistoetust iga vähem oldud kuu eest 2,5 protsenti.

(1) Kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetust on õigus saada ühel vanematest, kes kasvatab kolme või enamat lapsetoetust saavat last või lapsetoetust saavaid kolmikuid.

[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2005 kuni 31. 12. 2005]

(2) Kolmelapselisele perele makstakse toetust ühekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(2) Kolmelapselisele perele makstakse toetust kahekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

[Lõike 2 1 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(2¹) Nelja- ja viielapselisele perele makstakse toetust kahekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

[Lõike 2 1 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(2¹) Nelja- ja enamalapselisele perele makstakse toetust kolmekordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

[Lõige 2 2 kehtetu alates 1. 01. 2006]

(2²) Kuue- ja enamalapselisele perele makstakse toetust kahe ja poole kordses lapsetoetuse määras iga lapse kohta, kes jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

[Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(3) Kolmikuid kasvatavale perele makstakse toetust kuuekordses lapsetoetuse määras, kui iga laps jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

[Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(3) Kolmikuid kasvatavale perele makstakse toetust üheksakordses lapsetoetuse määras, kui iga laps jooksva kalendriaasta antud kvartalis vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

[Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 2 1 , 2 2 ja 3 alusel üheaegselt toetust ei maksta.

[Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(4) Käesoleva paragrahvi lõigete 2, 2 1 ja 3 alusel üheaegselt toetust ei maksta.

(5) Lapse eestkostjal või hooldajal on õigus kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetusele käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.

(1) Koolitoetust on õigus saada õppeaasta alustamiseks lapsel, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele.

(2) Koolitoetust makstakse kolmekordses lapsetoetuse määras.

Peretoetusi taotleb lapse ema, isa, eestkostja, hooldaja või

1) vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutav isik;

2) last kasvatav võõrasvanem või kasuvanem valla- või linnavalitsuse korralduse alusel;

3) hoolekandeasutusest õppimise tõttu eemalviibiv vähemalt 15-aastane vanemliku hoolitsuseta laps;

4) hoolekandeasutusest või erivajadustega õpilaste koolist uude elukohta iseseisvalt elama asunud vanemliku hoolitsuseta olnud isik.

(1) Peretoetuste taotlemiseks esitatakse järgmised põhidokumendid

1) avaldus;

2) isikut tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365; 2000, 25, 148; 26, 150; 40, 254; 86, 550; 2001, 16, 68; 31, 173; 56, 338; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 516; 2003, 13, 65; 15, 87) § 2 lõikes 2 nimetatud dokument.

(2) .

(3)

(4) Peretoetuste taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud ärakirjad või väljavõtted. Pensioniamet kinnitab originaaldokumendi koopia, mis jäetakse pensioniametisse. Kõik originaaldokumendid tagastatakse.

(1) Peretoetuste taotlemiseks esitab peretoetuste taotleja (edaspidi taotleja ) taotluse oma elukohajärgsele pensioniametile.

(2) Taotleja elukohaks on rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Kui taotlejal ei ole registrijärgset elukohta, määratleb taotleja oma elukoha ise.

(3) Käesoleva seaduse § 15 punktis 3 nimetatud isik esitab taotluse õppeasutuse asukohajärgsele pensioniametile.

(4) Toetuste taotlemise päevaks loetakse taotluse vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse toetuste taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

(1) Pensioniamet vaatab peretoetuste taotlemiseks esitatud dokumendid läbi esimesel võimalusel.

(2)

(3) Kui pensioniamet määrab taotlejale tähtaja taotluses puuduste kõrvaldamiseks ning taotleja teeb seda nõuetekohaselt, loetakse toetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, teeb pensioniamet otsuse olemasolevate dokumentide alusel.

(1) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõik peres kasvavad lapsetoetusele õigust omavad lapsed.

(2) Puudest tingitud erivajaduse või õppimise tõttu ajutiselt perest eemalviibiv laps loetakse peretoetuste suuruse kindlakstegemisel pere koosseisu.

(3) Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel ei arvata peretoetusi taotleva vanema pere koosseisu last

1) kes elab lahus elava vanema, võõrasvanema või kasuvanema juures;

2) kes on teises perekonnas eestkostel või hooldamisel;

3) kes on lapsendatud teise peresse;

4) kes elab pidevalt hoolekandeasutuses.

(4)

(1) Lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse, ajateenija lapse toetuse ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsetoetuse määra alusel. Lapsetoetuse määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsetoetuse määra kehtestamise kuupäevast arvates.

(2) Lapsehooldustasu suurus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise algtähtajal kehtinud lapsehooldustasu määra alusel. Lapsehooldustasu määra muutmise korral arvutatakse toetus ümber uue lapsehooldustasu määra kehtestamise kuupäevast arvates.

[Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(3) Sünnitoetuse suurus arvutatakse lapse sünnikuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel.

[Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(3) Sünnitoetust makstakse lapse sünnikuupäeval kehtinud suuruses.

[Lõike 4 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(4) Lapsendamistoetuse suurus arvutatakse lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel.

[Lõike 4 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(4) Lapsendamistoetust makstakse lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päeval kehtinud suuruses.

(5) Elluastumistoetuse suurus arvutatakse uude elukohta elama asumise kuupäeval kehtinud lapsetoetuse määra alusel.

(6) Kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetuse suurus arvutatakse toetuse määramise kvartali viimasel kuul kehtinud lapsetoetuse määra alusel.

(7) Koolitoetuse suurus arvutatakse õppeaasta alguskuule eelneval kuul kehtinud lapsetoetuse määra alusel.

(1) Igakuiselt makstav peretoetus määratakse käesolevas seaduses sätestatud toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on esitatud kuue kuu jooksul, arvates toetusele õiguse tekkimise päevast.

(2) Igakuiselt makstava peretoetuse hilisemal taotlemisel määratakse toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

(3) Sünnitoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, alates lapse sünnist.

(4) Lapsendamistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumisest.

(5) Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud hiljemalt kahe aasta möödumisel vanemliku hoolitsuseta olnud lapse hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli kasvandike nimekirjast kustutamisest ja uude elukohta elama asumisest.

(6) Koolitoetus määratakse 16-aastasele ja vanemale lapsele, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates õppeaasta algusest.

(7) Peretoetused määratakse taotlejale ajaks, mil isik vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(1) Peretoetuste määramise või sellest keeldumise otsustab pensioniamet. Peretoetused määratakse toetuste taotlejale, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(2)

(3) Peretoetuste määramise või mittemääramise otsus vormistatakse kirjalikult kahes eksemplaris, mis koosneb

1) sissejuhatusest, milles märgitakse otsuse teinud pensioniameti direktori või tema asetäitja või pensioniameti direktori volitatud struktuuriüksuse juhi nimi või pensionikomisjoni nimi, koosseis ja otsuse tegemise kuupäev;

2) kirjeldavast osast, mis sisaldab kokkuvõtet toetuse taotleja taotlusest;

3) otsuse põhjendusest, milles märgitakse dokumendid ja tõendid, samuti asjaolud, millele otsus on rajatud ning viited otsuse aluseks olevate õigusaktide sätetele;

4) otsuse resolutsioonist, mis sisaldab seisukohta toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta;

5) selgitusest otsuse vaidlustamise korra ja tähtaja kohta;

6) märkest otsuse kättetoimetamise viisi kohta;

7) otsuse teinud ametniku või ametnike allkirjadest.

(4) Peretoetuste määramisest keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

Peretoetusi ei määrata, kui peretoetuste saamiseks kehtestatud tingimused ei ole täidetud.

(1) Peretoetusi makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuiselt jooksva kuu eest vastavalt toetuste saaja soovile panka tema arvele või posti teel maksja kulul.

(2) Peretoetuste maksmist jätkatakse lapse 16-aastaseks saamise korral pärast Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316; 56, 404; 75, 524) § 36 6 lõikes 1 nimetatud Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist kuni uue õppeaasta algusele eelneva päevani. Õpilaspileti või õppeasutuse teatise hilisemal esitamisel makstakse toetusi tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui dokumendi esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

(3) Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli, gümnaasiumi või põhikooli baasil kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust. Õpingute jätkamise korral samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, makstakse pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist toetusi tagasiulatuvalt toetuste maksmise lõpetamisest kuni uuesti õppima asumiseni.

(4) Koolitoetust makstakse jooksva aasta 1. oktoobriks seitsmeaastaseks saanud lapsele kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Koolitoetus makstakse välja augustikuus koos teiste peretoetustega. Lapse varasema koolimineku korral makstakse koolitoetust pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õppima asumise kohta andmete saamist või õppeasutuse teatise või õpilaspileti esitamise korral. Lapse hilisema koolimineku korral on toetust saanud isik kohustatud sellest pensioniametile kirjalikult teatama.

(5) 16-aastasele ja vanemale lapsele makstakse koolitoetust pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist andmete saamist või õppeasutuse teatise või õpilaspileti esitamist.

(6) Kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetust makstakse, sõltumata kolmele ja enamale lapsele või kolmikutele lapsetoetuse maksmise aja kestusest selles kvartalis. Toetus makstakse välja jooksva kalendriaasta iga kvartali viimases kuus.

(7) Toetusesaaja surma päevaks saamata jäänud peretoetus makstakse teisele isikule tema taotluse alusel, kui ta vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu eest.

(8) Toetuste maksmisel ümardatakse 50 ja rohkem senti kroonini, alla 50-sendist summat ei arvestata.

(1) Vanemliku hoolitsuseta lapsele, kes elab pidevalt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis, peretoetusi ei maksta. Hoolekandeasutusest õppimise tõttu eemalviibivale vanemliku hoolitsuseta lapsele makstakse lapsetoetust, üksikvanema lapse toetust ja koolitoetust, kui ta vastab nimetatud toetuste saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(2) Puudest tingitud erivajaduse tõttu ajutiselt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis viibiva lapse kohta makstakse peretoetusi, välja arvatud lapsehooldustasu ja eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, kui laps vastab toetuste saamiseks käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

(3) Hoolekandeasutused ja erivajadustega õpilaste koolid teavitavad igakuiselt Sotsiaalkindlustusametit vanemliku hoolitsuseta lastest, kes on jooksval kuul asunud püsivalt elama hoolekandeasutusse või erivajadustega õpilaste kooli, ning puudega lastest, kes on puudest tingitud erivajaduse tõttu jooksval kuul asunud ajutiselt elama hoolekandeasutusse või erivajadustega õpilaste kooli.

Pensioniamet peatab toetuste maksmise, kui posti teel makstavad toetused on välja võtmata vähemalt kuus kuud. Pärast vastava taotluse ja käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse toetus taotlejale välja.

Elukohta vahetanud toetusesaajale jätkatakse peretoetuste maksmist pärast vastava taotluse ja käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 2 sätestatud dokumendi esitamist uue elukohajärgse pensioniameti kaudu ajast, mil maksmine endises kohas lõpetati.

(1) Pensioniamet peatab valla- või linnavalitsuse korraldusel ajutiselt peretoetuste maksmise, kui lapsevanem ei täida perekonnaseadusest (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307) tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

(2) Pensioniamet jätkab peretoetuste maksmist lapse vanemale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjuste äralangemisel valla- või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse alusel.

(3) Pensioniamet jätkab vanemliku hoolitsuseta lapsele ettenähtud peretoetuste maksmist võõrasvanemale või kasuvanemale või eestkostjale või perekonnas hooldajale valla- või linnavalitsuse korralduse või kohtuotsuse või perekonnas hooldamise lepingu alusel.

(4) Pensioniamet jätkab peretoetuste maksmist iseseisvalt elama asunud vanemliku hoolitsuseta lapsele, kes vastab käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustele, valla- või linnavalitsuse korralduse alusel.

(5) Peretoetuste maksmise jätkamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel makstakse peretoetusi tagantjärele mitte rohkem kui vastava taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest.

(6) Kui laps viibis peretoetuste maksmise peatamise ajal hoolekandeasutuses, siis hoolekandeasutuses viibimise aja eest toetust tagantjärele ei maksta.

(1) Asjaoludest, mis mõjutavad peretoetuste saamist või toetuste suurust, on toetuste saaja kohustatud elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kümne tööpäeva jooksul, arvates nende asjaolude tekkimise päevast.

(2) Kui lapse vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks ning tagaotsimine lõpetatakse, on tagaotsimisega tegelev asutus kohustatud saatma pensioniametile teate tagaotsimise lõpetamise kohta viie tööpäeva jooksul, arvates tagaotsimise lõpetamisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude ilmnemisel ühekordselt makstavat peretoetust, kord kvartalis või kord aastas makstavat peretoetust ei maksta; igakuiselt makstava toetuse maksmine lõpetatakse asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. Kui asjaolud mõjutavad toetuse suurust, makstakse toetust uues suuruses asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

(4) Käesoleva seaduse § 7 alusel määratud toetuse maksmine lõpetatakse lapse vanema tagaotsimise lõpetamisele või isaduse tuvastamise kohtuotsusele järgnevast kuust.

(5) Toetuse maksmine lõpetatakse, kui toetus on määratud seadusliku aluseta pensioniameti süül. Toetuse maksmise lõpetamise otsus saadetakse toetust saanud isikule posti teel viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

(6) Peretoetuste saajal on õigus toetustest loobuda. Peretoetuste maksmine lõpetatakse vastava kirjaliku taotluse esitamisele järgnevast kuust.

(1) Toetuste saaja teadliku valeandmete esitamise või peretoetuste saamist mõjutavate asjaolude mitteteatamise ilmnemisel nõutakse peretoetusteks enammakstud summad tagasi või tehakse tasaarvestus.

(2) Kui isik ei maksa alusetult saadud peretoetusi tagasi, võidakse enammakstud summad pensionikomisjoni otsuse alusel talle ettenähtud peretoetustest kinni pidada. Kinnipeetav osa ei või ületada 20 protsenti isikule määratud toetuste summast.

[Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2005]

(3) Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 2000 krooni.

[Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2006]

(3) Kui peretoetuste maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(4) Ettekirjutus koos hoiatusega saadetakse toetusi saanud isikule posti teel viie tööpäeva jooksul, arvates ettekirjutuse ja hoiatuse tegemise päevast.

(1) Andmed peretoetuste määramise, määramise aluste ja maksmise kohta kantakse riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel moodustatud riikliku pensionikindlustuse registrisse.

(1¹) Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316) § 36 6 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemist kantakse riiklikusse pensionikindlustuse registrisse järgmised peretoetuste määramiseks vajalikud andmed

1) andmed esimesse klassi astuvate laste kohta;

2) andmed 16-aastaste ja vanemate laste õpingute jätkamise kohta õppeasutustes, kus õppimine annab õiguse peretoetustele;

3) andmed päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivate 16–19-aastaste laste õppeasutusest lahkumise kohta.

(1²) Rahvastikuregistrist kantakse riikliku pensionikindlustuse registrisse peretoetuste taotleja ja lapse isikuandmed ning muud toetuste määramiseks vajalikud andmed.

(2) Andmete kandmine registrisse ja andmete saamine registrist toimub vastavalt andmekogude seadusele (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77), isikuandmete kaitse seadusele (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001, 50, 283) ja teistele seadustele.

(1) Peretoetuste määramise otsusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda vaidega pensionikomisjoni poole.

(2) Pensionikomisjoni otsusega mittenõustumise korral on toetuse taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul, arvates vaideotsuse isikule teatavaks tegemise päevast.

Isikule, kellele peretoetused on määratud enne 2002. aasta 1. jaanuari, kuid keda ei loeta käesoleva seaduse § 2 alusel peretoetustele õigust omavaks isikuks, makstakse peretoetusi, kui ta vastab muudele käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.

§-d 34--35 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. jaanuaril.