Keskkonnaminister — Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise eeskiri — RTL, 156, 2189

Käesolev määrus on antud jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353) paragrahvi 30 lõike 4, veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583) paragrahvi 26 lõike 2 ja kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 12 alusel ning arvestades Euroopa Nõukogu direktiivi 86/278/EMÜ keskkonna, eriti mulla kaitsmise kohta reoveete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 04.07.1986). I. ÜLDSÄTTED 1. Vastavalt jäätmeseaduse paragrahvi 2 lõikele 1 käsitletakse reoveesetet jäätmena. 2. Käesolev määrus reguleerib reoveesette kasutamist põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel, et vältida selle kahjulikku mõju pinna- ja põhjaveele, mullale, taimedele, loomadele ja inimestele. 3. Reoveesete (edaspidi sete) on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud suspensioon. 4. Töödeldud sete on sete, mis on aeroobselt või anaeroobselt stabiliseeritud, keemiliselt või termiliselt töödeldud, pikka aega (vähemalt aasta) ladustatud või on settes leiduv orgaaniline aine mõnel muul viisil mineraliseerides terviseohutuks muudetud. 5. Settesegu on sette ja turba, mulla, põhu, lubja või mõne muu aine segu. 6. Settekompost on aeroobse töötlemise teel settest saadud toode, mis ei sisalda ohtlikke aineid ega mikroorganisme inimestele, loomadele või keskkonnale ohtlikul määral. 7. Sette kasutamine käesoleva määruse mõistes on sette laotamine maapinnale või igasugune muu sette viimine mulda või pinnasele. II. REOVEESETTE KASUTAMINE 8. Sette, settesegu või -komposti kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas käesoleva määrusega kehtestatud tingimustega ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik. 9. Isikud, kes töötlevad setet, settesegu või settekomposti kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel, peavad omama jäätmeluba. Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes töötlevad ja annavad kasutajale vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 200 kg töötlemata või 2000 kg töödeldud setet kuivainena (KA) või sellele vastava settesegu või -komposti koguse. 10. Sette, settesegu või -komposti kasutaja on kohustatud reoveesette töötlejale esitama oma nime, aadressi ja andmed sette, settesegu või -komposti kasutamiskoha kohta. 11. Kasutada ei tohi setet, settesegu või -komposti, mis sisaldab inimeste tervist või keskkonda ohustaval määral ohtlikke aineid, valmistisi, mikroorganisme, soolenugilisi või nende mune. 12. Haljastuses ja rekultiveerimisel võib lisaks töödeldud settele, töödeldud settest valmistatud settesegule ja -kompostile kasutada väikepuhastites, jõudlusega kuni 2000 inimekvivalenti (ie), tekkinud töötlemata setet või sellest valmistatud settesegu. 13. Põllumaal, kus kasvatatakse köögivilju või marju, v.a viljapuuaiad, on sette, settesegu ja -komposti kasutamine keelatud. 14. Aasta jooksul ei tohi kasvatada inimtoiduks või loomasöödaks köögivilja põllumaal, kuhu on laotatud setet, settesegu või settekomposti. 15. Kahe kuu jooksul ei tohi karjatada loomi või varuda loomasööta rohumaalt, kuhu on laotatud setet, settesegu või -komposti. 16. Maa peale laotatud sete või settesegu tuleb sisse künda või katta mullaga kahe ööpäeva jooksul pärast laotamise algust. 17. Setet või settesegu võib kasutada põllumaal, mille mulla pH > 6,0 ning lubjaga stabiliseeritud setet, kui mulla pH > 5,0. 18. Sette, settesegu ja -komposti kasutamisel põllumajanduses tuleb lähtuda mulla omadustest ja kasvatatavate kultuuride toitainevajadusest. Kasutatava sette kogus ei tohi ületada 5 t KA hektari kohta kolme aasta jooksul. Settesegu ja -komposti kasutamisel tuleb lähtuda selle tegemiseks kasutatud sette kuivaine kogusest, mis ei tohi ületada 5 t hektari kohta. 19. Setet, settesegu ega -komposti ei tohi laotada: a) liigniiskele ega üleujutatavale maale; b) külmunud maale ega lumele. III. REOVEESETTE RASKMETALLISISALDUS 20. Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel tohib setet, settesegu või -komposti kasutada kohtades, kus mulla ühe või mitme raskmetalli sisaldus ei ületa järgmisi piirnorme (mg/kg KA mullas, mille pH > 6): Kaadmium 3,0 Vask 50,0 Nikkel 50,0 Plii 100,0 Tsink 300,0 Elavhõbe 1,5 Kroom 100,0 21. Põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel tohib kasutada setet, settesegu või -komposti, mille raskmetallisisaldus ei ületa järgmisi piirnorme (mg/kg KA): Kaadmium 15,0 Vask 800,0 Nikkel 400,0 Plii 900,0 Tsink 2900,0 Elavhõbe 16,0 Kroom 1200,0 22. Sette, settesegu või -kompostiga mulda viidava kümne aasta keskmine raskmetallikogus hektari kohta aastas ei tohi ületada järgmisi piirnorme (kg/ha aastas): Kaadmium 0,15 Vask 12,0 Nikkel 3,0 Plii 15,0 Tsink 30,0 Elavhõbe 0,1 Kroom 4,5 IV. SEIRE JA SETTEPROOVIDE VÕTMINE 23. Sette, settesegu ja -komposti põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andja peab kasutajale esitama järgmised andmed: – settetöötluse kirjeldus; – setteanalüüsi andmed; – juhised sette, settesegu või -komposti kasutamiseks. 24. Setteproovid (edaspidi proovid) võetakse settest, settesegust või -kompostist enne kasutajale andmist. 25. Proovide võtmise sagedus oleneb reoveepuhasti jõudlusest. Reoveepuhasti jõudlus Proovivõtusagedus ie esimesel aastal järgmistel aastatel 100 000 ≥12 ≥4 5000 – 100 000 ≥6 ≥3 2000 – 15 000 ≥4 ≥2 200 – 2000 ≥1 ≥1 >200 ≥1 üks kord kahe aasta jooksul 26. Proovi võtab Keskkonnaministeeriumi poolt selleks tegevuseks atesteeritud isik või võetakse proov tema juuresolekul. 27. Proovi peab võtma nii, et analüüsitulemused iseloomustaksid kogu sette-, settesegu- või -kompostipartiid. Kui sete või settesegu on kihistunud, võetakse proovid eri kohtadest ja kihtidest risti kihistust piisav arv ühesuurusi üksikproove ja segatakse need kokku. 28. Proovivõtu ja analüüsimise vahelise aja vältel tuleb setteproove hoida tingimustes, et nende esialgne seisund ja omadused ei muutuks. 29. Proovivõtuaeg, -säilitusnõud ja -säilitusviis tuleb eelnevalt kooskõlastada proove analüüsiva laboriga. 30. Sette analüüsimisel tuleb määrata järgmised näitajad: pH, kuivaine-, orgaanilise aine, lämmastiku- ja fosfori- ning raskmetallisisaldus (kaadmium, vask, nikkel, plii, tsink, elavhõbe ja kroom). Ohu korral tervisele või keskkonnale tuleb määrata ka muude ohtlike ainete sisaldus ja teha bakterioloogiline ning helmintoloogiline analüüs. Lubatud näitajaid ületava raskmetallide või ohtlike ainete sisalduse või bakteriaalse ja helmintoloogilise reostuse korral ei ole lubatud setet kasutada. 31. Sette kasutaja peab kindlustama sette kasutamiskoha mulla pH ja raskmetallisisalduse määramise vegetatsiooniperioodi lõpus enne sette või settesegu kasutamist ning iga viie aasta tagant ja tagama, et mulla raskmetalli piirsisalduse ületamisel ei kasutataks setet, settesegu või -komposti. 32. Mullaproove peab võtma väetise seaduse (RT I 1997, 93, 1563) alusel põllumajandusministri kinnitatud mullaproovi võtmise metoodika kohaselt. 33. Analüüsid tuleb teha mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 1999, 14, 212) alusel tunnustatud või akrediteeritud laboris. 34. Sette, settesegu ja -komposti kasutamise andmed tuleb kanda põlluraamatusse või muul viisil dokumenteerida. 35. Sette, settesegu või -komposti käitleja peab kord aastas jäätmeregistri pidajale registrisse kandmiseks esitama kasutamiseks antud sette, settesegu ja -komposti kogused ning kasutajate nimed, aadressid ja andmed kasutamise koha kohta. 36. Sette, settesegu ja -komposti analüüsimise ja kasutamise andmeid säilitatakse vähemalt kümme aastat. V. LÕPPSÄTTED 37. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 4. juuli 1994. a määruse nr 23 (RTL 1994, 35, lk 1205) lisa 2 «Reoveesette kasutamispiirangud põllumajanduses, haljastuses, rekultiveerimisel ja metsakasvatuses». Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Heiki KRANICH Kantsler Sulev VARE