Teede- ja Sideminister — Ehitusjärelevalve kord ja järelevalveametnikele tegevusloa andmise kord — RTL, 153, 2158

Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377) paragrahvi 20 lõike 5 alusel: 1. Kinnitada «Ehitusjärelevalve kord ja järelevalveametnikele tegevusloa andmise kord» (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 57 EHITUSJÄRELEVALVE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab teehoiutööde järelevalve korraldust ning on kohustuslik täitmiseks kõigi teede omanikele. 2. Järelevalvet teehoiutööde üle tehakse kõikide tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil, pindamistöödel ja teehooldetöödel. 3. Ehitusjärelevalve ülesanne on: 1) kontrollida, kas teeprojekt vastab seadustele ja normidele ning detailplaneeringutele ja projekteerimise nõuetele; 2) kontrollida, kas teehoiutööl täidetakse tee-ehitusloaga kehtestatud nõudeid ja kas töö tegijal on tegevusluba; 3) teha ettekirjutusi teehoiutööde puuduste kõrvaldamiseks; 4) teatada valla- või linnavalitsusele ning maanteeregistrile või kohalikule teeregistrile tee-ehitusloa ja teekasutusloa väljaandmisest; 5) korraldada ehitisega toimunud avarii põhjuste uurimist ja teostada omanikujärelevalvet tee omanikuga sõlmitud järelevalvelepingus ettenähtud volituste piires. 4. Maanteeamet korraldab üldist järelevalvet kõikide teehoiutööde üle ja ehitise omanik korraldab teehoiutööde pidevat järelevalvet (edaspidi omanikujärelevalve). II. EHITUSJÄRELEVALVE TEOSTAMINE 5. Ehitusjärelevalvet teostatakse kõikidel teeprojekti järgi tehtavatel kõikide tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil ja pindamistöödel maanteedel, tänavatel, jalgteedel ja jalgrattateedel, sõltumata tee omandivormist (riigi, kohaliku omavalitsuse, juriidilise isiku, füüsilise isiku omand). 6. Teehoiutöö ehitusjärelevalve korraldamisel Maanteeamet: 1) töötab välja õppekavad ja ettepanekud järelevalveametnike ettevalmistuskursuste korraldamiseks ning esitab need kinnitamiseks teede- ja sideministrile; 2) kindlustab järelevalveametnike tegevuslubade komisjoni töö vastavalt käesoleva määrusega kinnitatud «Järelevalveametnikele tegevusloa andmise korrale»; 3) registreerib omanikujärelevalve teostajad; 4) kontrollib omanikujärelevalvet teostava isiku järelevalve alast tööd vastavalt käesolevas korras sätestatud nõuetele; 5) kontrollib teedevalitsuse teehooldetööde omanikujärelevalve tööd. 7. Maanteeameti järelevalveametnikul on kohustus: – omanikujärelevalvet teostava isiku ja ehitusettevõtja tegevuse kontroll vastavalt käesolevas korras sätestatud nõuetele; – teeprojekti ekspertiisi teostatuse kontroll; – omanikujärelevalvet teostavate isikute tehnilise varustatuse ja tegevuslubade olemasolu ning kehtivuse kontroll; – omanikujärelevalvet teostava isiku ja ehitusettevõtja poolt täidetava dokumentatsiooni olemasolu kontroll ja selle sisu õigsuse kontroll; – ettekirjutiste tegemine ehitise omanikule või omanikujärelevalvet teostavale isikule mittevastavuste esinemisel projektile, ehitusnormidele, teehoiutöö tehnoloogianõuetele, seadustele, määrustele või teistele õigusaktidele; – ettekirjutiste tegemine ehitustegevuse peatamiseks ja ettepanekute tegemine tegevuslubade äravõtmiseks või peatamiseks neid lubasid väljastanud komisjonidele. 8. Järelevalveametnikul on õigus: – nõuda projekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; – pääseda takistamatult ehitisele ja selle juurde kuuluvale krundile tööde kontrollimiseks; – kontrollida tee-ehitustööde omanikujärelevalvet teostavate isikute tehnilist varustatust ja tegevuslubade olemasolu ning kehtivust; – kontrollida omanikujärelevalvet teostava isiku ja teehoiutööde tegija poolt täidetava dokumentatsiooni olemasolu, selle täitmist ning õigsust ning avastatud puuduste korral kehtestada tähtaeg nende likvideerimiseks; – teha ettekirjutisi ehitise omanikule või omanikujärelevalvet teostavale isikule, kui ehitisel ilmneb mittevastavusi projektist, mida ei ole kooskõlastatud omaniku ja projekti autoriga ning kui ehitis on muutunud avariiohtlikuks; – teha tee omanikule ettepanek omanikujärelevalvet teostava isiku tegevuse peatamiseks või lepingu tühistamiseks, kui ei täideta tema ettekirjutusi; – teha ettekirjutis ehitise omanikule ehitustegevuse peatamiseks; – kontrollida teostatud laboratooriumikatsetuste katseprotokolle. III. OMANIKUJÄRELEVALVE TEOSTAMINE 9. Omanikujärelevalve korraldamine teehoiutöödel on tee omaniku kohustus. Omanikujärelevalve teostaja kõikide tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil ja pindamistöödel valib käesoleva korra kohaselt tee omanik, kes kannab omanikujärelevalve kulud. Teehooldetööde omanikujärelevalvet võib teha riigimaanteedel teedevalitsus ja kohalikel teedel valla- või linnavalitsus. 10. Omanikujärelevalve ülesanne on: – teeprojekti vastavuse kontrollimine kehtestatud detailplaneeringutele, projekteerimisnõuetele ja õigusaktidele; – teeprojekti ekspertiisi korraldamine vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 56 kinnitatud teeprojekti ekspertiisi tegemise korrale; – teehoiutööde kontrollimine; – ehituslubade kontrollimine ja teehoiutööde teostajate tegevuslubade olemasolu ja kehtivusaja kontrollimine; – teega või tee koosseisu kuuluvate rajatistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; – ettekirjutuste tegemine teehoiutööde puuduste kõrvaldamiseks. 11. Omanikujärelevalvet teostatakse omanikujärelevalvet teostava isiku ja tee omaniku järelevalvelepingus ettenähtud volituste piires. 12. Teehoiutööde omanikujärelevalvet korraldab riigimaanteedel Maanteeamet või teedevalitsus, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus, avalikuks kasutamiseks määratud erateel selle omanik. 13. Omanikujärelevalvet võib teostada isik, kes on saanud tegevusloa käesoleva määrusega kinnitatud «Järelevalveametnikele tegevusloa andmise korra» kohaselt. 14. Enne käesoleva korra punktis 5 nimetatud tööde alustamist määrab tee omanik omanikujärelevalve teostaja ja teatab sellest krjalikult Maanteeametile. 15. Omanikujärelevalve tellimisel vastavat tegevusluba omavalt isikult tuleb juhinduda riigihanke seaduses ja Vabariigi Valitsuse 5. augusti 1997. a määrusega nr 150 (RT I 1997, 58, 982) kinnitatud «Ehitusprojekteerimise ja ehitustööde riigihangete teostamise eeskirjas» sätestatud nõuetest. 16. Teehoiutööde omanikujärelevalve hanke pakkumisel tuleb kontrollida kõigi pakkujate tehnilist valmisolekut tööde kvaliteedi kontrolliks, samuti vajalike tegevuslubade olemasolu ning kehtivust. 17. Konkursi korraldamisel tuleb hoolitseda selle eest, et teehoiutööde omanikujärelevalve saamiseks tekiks küllaldane konkurss. Pakkumiste taotlemisel, esitamisel ja käsitlemisel tuleb tagada vaba võistlus ja osapoolte õigused. Pakkumise tegijad peavad saama võistelda omanikujärelevalve teostamise saamiseks üksteisest sõltumatult. 18. Omanikujärelevalve tegemiseks õiguse saanud isiku omanikujärelevalve inseneril, kes teehoiutöö pidevat järelevalvet teostab, peab olema käesoleva määrusega kehtestatud «Järelevalveametnikele tegevusloa andmise korra» kohaselt saadud tegevusluba. 19. Omanikujärelevalvel on kohustus: – teostada järelevalvet teehoiutööde üle, jälgida teeprojektist kinnipidamist, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ning korrashoidu; – teavitada teehoiutöödel avastatud projektivigadest ja puudustest tööde teostamisel omanikku; – lahendada teehoiutöödel üleskerkinud tehnilisi küsimusi, korraldada sellealaseid nõupidamisi; – kontrollida pinnaste, ehitusmaterjalide ja -toodete vastavust projektile ja kvaliteedinõuetele; – vastu võtta teeprojektile ja kvaliteedinõuetele vastavaid töid, ehitise osi või ehitusjärke, vormistades koos ehitajaga vajalikud ehitusdokumendid; – osaleda teehoiutööde õigeaegses dokumenteerimises; – kontrollida Maanteeameti järelevalveametnike poolt teehoiutööde tegijale tehtud ettekirjutuste täitmist; – teha tööd erapooletult, esindades omaniku huve ja eesmärke; – olla sõltumatu projekteerijast, töövõtjast, materjalide ja konstruktsioonide hankijatest ning valmistajatest; – informeerida viivitamatult omanikku asjaoludest, mille tõttu ta ei saa olla oma töös objektiivne; – täita teehoiutööde korraldamise õigusaktide nõudeid; – kontrollida teeprojektis kasutatud standardite ja katsemeetodite rakendamisvõimalusi Eesti tingimustes, samuti võimalusi teostada teeprojektis esitatud laboratoorseid katsetusi tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides; juhul kui selline võimalus puudub, tuleb enne tööde alustamist teha nii projekteerijale kui ka tee omanikule ettepanekud projekti vastavate osade muutmiseks; – osaleda ehitise lõppülevaatuse korraldamises ja kasutusloa vormistamises. 20. Omanikujärelevalvel on õigus: – saada teeprojekti kontrollimiseks vajalikke andmeid; – pääseda takistamatult töö kontrollimiseks teele; – teha teehoiutööde tegijale ettekirjutusi kui ehitis ei ole projektikohane ega vasta teehoiutööde normidele või on muutunud keskkonnaohtlikuks ning määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; – nõuda ehitusloa väljaandjalt loa peatamist või tühistamist kui on rikutud ehitusloaga kehtestatud nõudeid; – nõuda teeprojektis, töövõtulepingus või käesolevas korras kehtestatud kvaliteedinõuetele mittevastavate tööde ümbertegemist; – teha ettepanekuid teeprojekti muutmiseks kui see parandab tehnilist lahendust, parandab ohutust või keskkonna seisukorda ning pärast tee omaniku ja projekti autoriga kooskõlastamist ning heakskiitmist kontrollida nende muudatuste ellurakendamist; – teha töövõtja tegevusloa andjale ettepanek töövõtja tegevusloa kehtivuse peatamiseks või tühistamiseks, kui viimane ei täida tema ettekirjutusi; – nõuda projekteerijalt ehitamise käigus avastatud projektivigade parandamist; – nõuda teehoiutööde tegijalt tööde tegemisel kasutatud materjalide ja toodete vastavustunnistuste (sertifikaatide) ja muude vajalike dokumentide (garantiikirjad, paigaldusjuhised jne) esitamist ja teeprojekti dokumentidele ning kehtestatud nõuetele mittevastavuse korral nende asendamist; – peatada teehoiutööd avariiohu tekkimisel, ehitusalaste õigusaktide rikkumisel, ehitusloa tingimuste mittetäitmisel või teeprojektist kõrvalekaldumisel; – nõuda teehoiutööde tegijalt tööde nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist; – teha ehitise omanikule ettepanekuid töövõtulepingu lõpetamiseks teehoiutööde tegijaga kui viimane ei ole suuteline täitma lepingulisi kohustusi, on korduvalt rikkunud ehitusnorme või pole täitnud talle tehtud ettekirjutusi; – teha asjaomastele ametiasutustele ettepanekuid ehitusalaseid õigusakte rikkunud teehoiutööde tegija karistamiseks seaduses ettenähtud korras. 21. Omanikujärelevalvet teostava isiku konkursse ei korraldata: – täiendava teehoiutööde korral, mida ei ole otstarbekas anda teisele töövõtjale; – töö puhul, mille tegemine põhineb vaid ühe töövõtja käes oleva patendi või leiutise kasutamisel; – avarii korral, mis ei võimalda konkursi korraldamist. IV. TEEHOIU ETTEVALMISTUSTÖÖDE JÄRELEVALVE 22. Käesolev kord sisaldab erinevate teehoiutööde kvaliteedi nõudeid ja nendest lubatavaid kõrvalekaldeid. 23. Kvaliteedinõuded, mida on kohustatud järgima teehoiutööde omanikujärelevalve, on esitatud tööde liikide kaupa. Samas on esitatud tehtavate uuringute ja laboratoorsete katsetuste teostamise ulatus. 24. Ehitusmaterjalide kvaliteeti hinnatakse toote sertifikaadiga, mille väljastamisel peab olema järgitud toote nõuetekohasuse tõendamise seadust (RT I 1997, 81, 1362). Teehoiutööde järelevalves ettenähtud laboratoorse kontrolli teostamisel peab kasutama ainult volitatud hindamis- ja tõendamisasutusi, kellel on tegevusluba, või kasutama Standardiameti poolt tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumide teenuseid nendes valdkondades, millele on antud tunnustus. 25. Enne mulde ja katte rajamist peavad olema tehtud ettevalmistustööd tee trassil. Nende tööde hulka kuuluvad järgmised tööd: – kaabelliinide (side-, elektriliinid) paigaldus; – torujuhtmete ja kollektorite paigaldus; – teetrassi puhastamine; – tee-ehitusega seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide hoiuplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; – ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine; – teetrassi geodeetilise aluspõhja loomine. 26. Juhul kui teeprojektis pole esitatud teisi kriteeriume, on torujuhtmete ja kollektorite paigaldusel ettevalmistustööde lubatavad hälbed järgmised: – veetoru ja kanalisatsiooni asend horisontaaltasapinnas 100 mm; – veetoru ja survekanalisatsiooni kõrgusarv 100 mm; – kaevude asend horisontaalpinnas 100 mm; 27. Kanalisatsiooni kõrgusarvude ja kallete lubatavad hälbed on esitatud tabelis 1: Tabel 1 Kalle projekti järgi (‰) Kalde maksimaalne hälve (‰) Kõrgusarvude maksimaalne hälve (mm) >5 1,5 50 3–5 1,0 30 1,0 20 28. Teetrassi planeerimisel peavad mulde alla jäävad lohud, kännuaugud ja vanad kraavid olema tasandatud ja täidetud pinnasega ning tihendatud kihtide kaupa maapinnani. Pealispinna kõrguste lubatud keskmine hälve võib olla maksimaalselt 100 mm. Juhul kui teeprojektis pole esitatud teisi kriteeriume, peab mulde allpinnase tihendustegur vastama nõuetele, mis on esitatud tabelis 2. Tabel 2 Tihendatav kiht Vähim lubatud tihendustegur püsikatete puhul Vähim lubatud tihendustegur kergkatete puhul Looduslik allpinnas külmumispiirini 0,98 0,95 Looduslik allpinnas allpool külmumispiiri 0,95 0,92 29. Geodeetiliste tööde lubatud hälbed on esitatud tabelis 3. Tabel 3 Kõrvalekalle Lubatud hälbe suurus (±) Teodoliitkäigu nurgaline sulgemisviga (N – nurkade arv), min √2N Nivelleerimiskäigu sulgemisviga, pikkusel – L (km) 50√L Trassi pikkuse ja projekt pikkuse suhteline erinevus 1/1000 30. Teetrassilt langetatud puude töötlemisel ja teisaldamisel tuleb lähtuda metsamaterjali kasutamise omanikupoolsetest tingimustest. 31. Masinate seisuplatside, materjalide hoiuplatside, ümbersõiduteede ja objektisiseste teede ehitamisel tuleb omanikujärelevalvel jälgida projekti erinõudeid või siis nende ehitamisel kasutada iga konstruktsioonikihi rajamisel kehtestatud nõudeid, mis on esitatud järgnevates peatükkides. 32. Tehnovõrkude kaevikute täitmisel pinnasega tuleb kinni pidada projektikohasest tehnoloogiast ja tihendamise nõuetest. 33. Teehoiu ettevalmistustööde lubatust suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. V. MULLETE EHITAMISE JÄRELEVALVE 34. Mullete ehitamisel peab omanikujärelevalve teostaja kontrollima järgmist: – mulde kihtide tihendamist koos niiskusesisalduse fikseerimisega; – mulde pinna tasasust; – mulde materjali terakoostist ja külmaohtlikkust; – mulde ristprofiili mõõtmeid ja kõrgusi; – dreenkihi materjali filtratsioonitegurit. 35. Kui on tegemist kaetud töödega, siis enne järgneva etapi alustamist peab olema töö vastu võetud omanikujärelevalve poolt ja fikseeritud kaetud tööde aktis. V. A. Lubatavad hälbed mullete ehitamisel 36. Mulde tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui kontrolli metoodikat ei ole projektis esitatud, tuleb see täiendavalt kooskõlastada kas projekteerijaga või ehitise omanikuga. Mulde tihendamist kontrollitakse muldel kõrgusega kuni 3 m iga 100 m tagant ja muldel kõrgusega üle 3 m iga 50 m tagant; liivpinnasest mulde tihendustegur (pinnaseskeleti tegeliku tiheduse suhe sama pinnase skeleti maksimaaltihedusse) peab vastama tabeli 4 andmetele. Tabel 4 Mulde kiht Kihi sügavus h teekatte pinnast (m) Tihendusteguri väärtused erinevate maanteeklasside puhul Kiirtee, I, II, magistraaltänavad (lubatud sõidukiirus 70–80 km/h) III, IV, V, peatänavad (lubatud sõidukiirus 70–80 km/h), tänavad, jalgteed, jalgrattateed Ülakiht (töökiht) h 1,00 0,98 0,98 0,95 Mitteüleujutatav alakiht h = 1,5 . . . 6,0 h > 6,0 0,95 0,98 0,95 0,95 Üleujutatav alakiht h = 1,5 . . . 6,0 h > 6,0 0,98 0,98 0,95 0,95 Märkus: Hk – katendi paksus, m. 37. Kruusliivpinnasest ja paesõelmetest ehitatud mulde puhul kontrollitakse mulde tihendamist kandevõime mõõtmise teel, projektis kehtestatud meetodiga. Kandevõime ei tohi olla väiksem projektis esitatud nõuetest. 38. Tiheduse määramisel tuleb enne mõõtmisi kontrollida seadmete kalibreeritust uuritavate pinnaste suhtes ja testimise tähtaegu. 39. Omanikujärelevalve peab nõudma puuduste kõrvaldamist ja selle mittetäitmise korral peatama ehitustööd ning teavitama omanikku. 40. Mulde tasasust kontrollitakse sõidutee teljel ja vähemalt 1,5 m kaugusel sõidutee servast iga 25 m tagant; nivelleerimisandmete põhjal arvutatud kõrguste algebralised vahed peavad vastama võrduse (1) tingimustele

30 mm, kus Hi; Hi+1; Hi+2 on nivelleerimisel saadud lugemid naaberpunktides. 41. Pikitasasuse kontrollimisel 3 m pikkuse lati abil pilu suurim lubatud väärtus on 30 mm. Tasasust kontrollitakse iga 5 m tagant. 42. Kui tulemused erinevad eespool esitatud lubatud piiridest, ei ole tööd vastuvõetavad. V. B. Mulde materjali terakoostis ja külmaohtlikkus 43. Liivpinnasest ehitatava mulde töökihis ja ka ehitatava dreenkihi terakoostist kontrollitakse vastavalt projektis kehtestatud nõuetele, kuid mitte harvemini kui kord iga 500 m3 muldesse paigaldatud pinnase kohta. 44. Pinnase terakoostis, filtratsioon, tolmu ja saviosakeste sisaldus ning külmaohtlikkus määratakse projektis esitatud metoodikate kohaselt või selle puudumisel kehtivate standardite või eeskirjade järgi kooskõlastatult omanikuga. 45. Projektist erinevate pinnaste paigaldamine muldesse ei ole lubatud. Valesti paigaldatud materjal tuleb muldest eemaldada. 46. Dreenkihti paigaldatud materjali filtratsioonimoodul ei tohi olla alla projektis esitatu. Projektist väiksema filtratsioonimooduliga pinnas tuleb eemaldada ja asendada sobiva materjaliga. V. C. Mulde ristprofiili mõõtmed ja kõrgused 47. Mulde ristprofiili kontrollitakse iga 25 m tagant. Kontrollimisele kuulub: – mulde pinna kõrguste vastavus projekteeritule; – mulde laius telje ja serva vahel; – mulde põikkalded. 48. Mulde kõrgus võib erineda projektkõrgusest 30 mm võrra, mulde laius telje ja serva vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, põikkalded võivad erineda projekteeritust 0,5% võrra. 49. Kui kasvõi üks eelspool toodud hälvetest on ületatud, ei kuulu töö vastuvõtmisele enne vigade likvideerimist. V. D. Siirdekiilude lubatavad hälbed 50. Siirdekiiludeks nimetatakse mulde konstruktsiooni muutusi, kui mulde materjal muutub lühikesel teelõigul või kui on vaja tasandada külmakerke-, kandevõime või vajumiste erinevusi piki või põiki teed. 51. Siirdekiilude maksimaalselt lubatud kalded on esitatud tabelis 5. Tabel 5 Tee liik Kalle 1:n Kiirteed, I klassi maanteed 1:40 II ja III klassi maanteed 1:30 IV ja V klassi maanteed 1:20 Jalgrattateed, jalgteed 1:15 Magistraaltänavad (lubatud sõidukiirus 70 . . . 80 km/h) 1:30 Peatänavad (lubatud sõidukiirus 50 . . . 60 km/h) 1:20 Tänavad (>1000 arv. sõiduautot/ööpäevas) 1:20 Tänavad ( 1:15 52. Siirdekiilu pikkus arvutatakse valemi 2 abil: L = n (S–R) kus: L – kiilu pikkus; n – kiilu kalde pöördarv; S – kiilu sügavus; R – külmakindlate katendikihtide paksus. 53. Siirdekiilu kõrgusarvud võivad erineda projektkõrgusest 30 mm võrra. Suuremate hälvete korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. VI. ALUSTE EHITAMISE JÄRELEVALVE 54. Sideainega töötlemata aluse tarindkihtide ehituse kvaliteeti hindab omanikujärelevalve teostaja järgmiste kriteeriumide alusel: – aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi tihendamine; – kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. VI. A. Sideainega töötlemata aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed 55. Sideainega töötlemata aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius tee serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, tasasus 3-meetrise lati all võib olla kuni 15 mm 5% mõõtmistulemustest ja kuni 8 mm 95% mõõtmistulemustest, sillutisalusel võib olla hälve kuni 5 mm ja kõrvuti olevate plaatide kõrguste erinevus võib olla kuni 3 mm. Põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%, kihi paksust mõõdetakse kolmes ristlõike punktis ja ta võib erineda projektandmetest kuni 10%. Äärekivide joone lubatud maksimaalne hälve horisontaalpinnas on 50 mm ja vertikaalis 20 mm. 56. Suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. VI. B. Sideainetega töötlemata aluste terakoostis 57. Alustes kasutatavate materjalide terakoostist kontrollitakse iga 1000 m3 kohta. 58. Aluse terakoostist kontrollitakse vastavalt projektdokumentatsioonis esitatud katsemetoodikale ja nõuetele. 59. Aluses kasutatava materjali suurim tera läbimõõt ei või ületada 2/3 kihi paksusest. Kasutatav materjal loetakse kõlbmatuks, kui esitatud nõudest esineb suuremaid teri üle 5% (kaaluliselt). 60. Aluse materjali peenosiste (61. Alustes kasutatava materjali (killustik, kruus) tugevusomadused ei tohi olla alla projektis esitatud nõuete. Kivimaterjalide omadusi tuleb kontrollida projektis esitatud metoodika järgi. 62. Suuremate hälvete puhul ja juhul, kui katseandmete tulemused näitavad, et kasutatava alusmaterjali sõelkõver ei läbi projektis esitatud nõutava terakoostise piirkonda, loetakse materjal kõlbmatuks ja töö vastuvõtmisele ei kuulu. VI. C. Sideainega töötlemata aluste tihendamine ja kandevõime 63. Aluse tihendamist kontrollitakse vastavalt projektis esitatud nõuetele. Juhul kui kontrollimetoodikat ei ole projektis esitatud, kontrollitakse tihendamist dünaamilise defektomeetriga või staatilise plaatkoormamisega. 64. Aluse tihendamist kontrollitakse mulde kõrgusel üle 3 m iga 50 m tagant põikprofiili kolmes punktis (servades, teljel) ja mulde kõrgusel alla 3 m iga 100 m tagant. Liivaluse tihendustegur betoonkatete puhul, sõltumata tee kategooriast ja liigist peab olema vähemalt 1,0. 65. Kruusliivpinnastest või killustikust ehitatud aluse puhul kontrollitakse kandevõimet ja tihendamist projektis esitatud meetodiga või selle puudumisel portatiivse defektomeetriga «Loadman» või plaatkoormamisega. 66. Tiheduse määramisel teiste meetoditega tuleb enne mõõtmisi kontrollida seadmete kalibreeritust antud materjalile ja testimise tähtaegu. 67. Kui tulemused erinevad projektandmetest, tuleb omanikujärelevalveil nõuda puuduste kõrvaldamist, vastasel korral tööd vastuvõtmisele ei kuulu. VI. D. Tsement-stabiliseeritud alused 68. Tsement-stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi tihendamine; – kasutatud pinnaste (materjalide) terakoostis ja materjalide tugevusomadused. 69. Tsement-stabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed on järgmised (mõõdetakse iga 25 m tagant): – aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm; – laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm; – tasasus 3 m lati all võib olla kuni 15 mm; – põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%; – kihi paksus võib erineda projektandmetest kuni 10% (mõõdetakse kolmes ristlõike punktis). 70. Tsement-stabiliseeritud aluste terakoostise kontrollimisel peab omanikujärelevalve kontrollima stabiliseeritava materjali terakoostist enne tsemendi lisamist vähemalt kahes punktis 1 km kohta (võetakse mõlemast punktist kaks proovi). 71. Kui terakoostis väljub projektis soovitava terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve nõudma terakoostise parandamist materjali lisamise teel või selle võimaluse puudumisel teetööd peatama kuni uue segukoostise kooskõlastamiseni tee omaniku ja projekti autoriga. 72. Stabiliseeritavas kihis ei tohi olla kivimaterjali, mille läbimõõt on üle 100 mm. Juhul kui üle 100 mm teri on stabiliseeritavas materjalis üle 5% (kaaluliselt), loetakse materjal kõlbmatuks, mis tuleb eemaldada. 73. Kvaliteedi kontrolliks võetakse vähemalt neli proovi 1 km kohta. Valmistatavate proovikehade mõõtmed määratakse sõltuvalt stabiliseeritava materjali terakoostisest. Segust valmistatud proovikehadele määratakse survetugevused (tõmbetugevused). Proovikehade vähimad lubatud survetugevused on esitatud tabelis 6. Suurim lubatud survetugevus 28 päeva vanuselt on 12 MPa. Tabel 6 Konstruktsiooni kiht Segamisviis Vähim lubatud survetugevus (MPa) 7 päeva vanuselt 28 päeva vanuselt Aluse ülakiht Seguris segatud 6 8 74. Esitatud nõuete mittetäitmise korral peab omanikujärelevalve teavitama sellest ehitise omanikku ja nõudma vajalike meetmete rakendamist. 75. Vähemalt kaks korda vahetuses tuleb kontrollida segu niiskusesisaldust ja võrrelda seda projektis nõutuga. Hälvete korral tuleb sellest teavitada ehitajat ja nõuda vajalike meetmete rakendamist. Tugevate vihmavalingute ajal tuleb tööd peatada. 76. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Tihendamine peab olema lõpetatud kahe tunni jooksul pärast segu valmistamist. 77. Tsement-stabiliseerimiskihi tihedust määratakse iga 100 m kohta kolmes punktis. Kui stabiliseeritav pinnas (materjal) ei sisalda üle 5% (kaaluliselt) üle 5 mm teri, võetakse stabiliseeritavast kihist proov lõikerõngaga. Keskmine tihendustegur peab olema vähemalt 0,97 (üksikväärtus ei tohi olla alla 0,92). Tihendustegur määratakse tihendatud tsement-stabiliseeritud materjali mahumassi ja modifitseeritud Proctormeetodil määratud maksimaalse mahumassi suhtena. 78. Jämedama terastikulise koostisega pinnase (materjali) kasutamisel kui siin kirjeldatud, võib tihedust määrata sama materjaliga tarreeritud radiomeetriliste või ultraheli seadmetega. Keskmine tihendustegur peab olema vähemalt 0,97 (üksikväärtus ei tohi olla alla 0,92). 79. Saadud tulemusi võrreldakse projektis esitatud nõuetega. Kui tihedus ei vasta nõuetele, peab omanikujärelevalve nõudma puuduste kõrvaldamist ja saadud tulemused protokollima. 80. Kui tulemused erinevad projektandmetest või siin toodud näitajate lubatud hälvetest, töö vastuvõtmisele ei kuulu. VI. E. Põlevkivituhaga stabiliseeritud alused 81. Põlevkivituhaga stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi tihendamine; – kasutatud pinnaste terakoostis ja materjalide tugevusomadused. 82. Põlevkivituhaga stabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed on järgmised (mõõdetakse iga 100 m tagant): – aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm; – laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest 10 cm; – tasasus 3 m lati all võib olla kuni 10 mm; – põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 1%; – kihi paksus, mida mõõdetakse kolmes ristlõike punktis, võib erineda projektandmetest kuni 10%, kuid ei tohi olla alla 10 cm. 83. Suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. 84. Põlevkivituhaga stabiliseeritud aluste terakoostise kontrollimisel peab omanikujärelevalve kontrollima stabiliseeritava pinnase terakoostist enne tuha lisamist, vähemalt kaks proovi 1 km kohta. 85. Kui terakoostis väljub projektis soovitava terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve nõudma terakoostise parandamist materjali lisamise teel või selle võimaluse puudumisel teetööd peatama kuni uue segukoostise kooskõlastamiseni tellija (omaniku) ja projekti autoriga. 86. Juhul kui üle 70 mm teri on stabiliseeritavas materjalis üle 5% (kaaluliselt), loetakse materjal kõlbmatuks ja tuleb eemaldada. 87. Kvaliteedi kontrolliks võetakse vähemalt neli proovi 1 km kohta. Valmistatavate proovikehade mõõtmed määratakse sõltuvalt stabiliseeritava materjali terakoostisest. Segust valmistatud proovikehadele määratakse survetugevused (tõmbetugevused). Proovikehade vähimad lubatud survetugevused on esitatud tabelis 7. Tabel 7 Omadused Tugevusklass I tugevusklass Earv = 600 MPa II tugevusklass Earv = 400 MPa Proovikehade survetugevus kahe kuuse kivinemise järel 20 ºC juures või 3–5 päeva kivinemise järel 50 ºC juures vähemalt (MPa) 5 3 Proovikehade survetugevus kahe kuuse kivinemise järel 20 ºC juures või 3–5 päeva kivinemise järel 50 ºC juures vähemalt (MPa) 1 0,6 88. Vähemalt kaks korda vahetuses tuleb kontrollida segu niiskusesisaldust ja võrrelda seda projektis nõutuga. Hälvete korral tuleb sellest teavitada ehitajat ja nõuda vajalike meetmete rakendamist. Tugevate vihmavalingute ajal tuleb tööd peatada. 89. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Alus peab olema tihendatud ja vee aurumist takistava kelmega kaetud hiljemalt pärast 36 tundi pärast segu niisutamist. Tekkinud kõrvalekaldumised tuleb protokollida. 90. Põlevkivituhaga stabiliseeritud kihi tihendamist jälgitakse rullimisel tekkivate jälgedega. Tihendamise lõppemise märgiks on rulli jälgede puudumine. 91. Kui tulemused erinevad tabelis 7 esitatud nõuetest või projektandmetest, töö vastuvõtmisele ei kuulu. VI. F. Kompleks-stabiliseeritud alused 92. Kompleks-stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi tihendamine; – kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. 93. Kompleks-stabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbed on järgmised (mõõdetakse iga 25 m tagant): – aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm; – laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm; – tasasus 3 m lati all võib olla kuni 6 mm; – põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%; – kihi keskmine paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. 94. Suuremate hälvete puhul võib omanik, lähtudes omanikujärelevalve kontrollmõõtmiste tulemustest nõuda töö ümbertegemist. 95. Kompleks-stabiliseerimise kvaliteeti hinnatakse pärast 7 päeva puuritud proovikehade katseandmete põhjal. Katsekehasid võetakse vastavalt projektis kehtestatud skeemile või nende puudumisel joonisel 1 esitatud skeemile. Kompleks-stabiliseeritud segu kvaliteeti hinnatakse projektandmete ja laborteimide võrdlemisega.

Joonis 1. Proovikehade võtmise skeem 96. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Tugeva vihma korral tuleb töö katkestada. 97. Juhul kui segu kvaliteedis esineb hälbeid, mis on tõestatud laboratoorsete katsetustega, tuleb nõuda vajalike meetmete rakendamist. Suuremate hälvete puhul kui projektis lubatud, peab omanikujärelevalve töö peatama. Töö vastuvõtmisele ei kuulu. VI. G. Bituumenstabiliseeritud alused 98. Bituumenstabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima aluse kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – aluse projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi tihendamine; – kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. 99. Bituumenstabiliseeritud aluste geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Aluse pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, ebatasasus 3m lati all võib olla kuni 6 mm, põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%, kihi paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Kihi keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. 100. Stabiliseeritava kihi paksus peab olema vähemalt 100 mm, kuid mitte vähem kahekordsest tera läbimõõdust. Juhul kui lubatust suuremaid teri on materjalis üle 5% (kaaluliselt), loetakse materjal kõlbmatuks, mis tuleb eemaldada. Omaniku ja projekteerija nõusolekul võib muuta kihi paksust. 101. Bituumenstabiliseerimiseks kasutatava teel oleva kruusa või killustiku kivimaterjali klassi ei kontrollita. Skeleti terakoostis peab vastama projekti andmetele. 102. Lisatava kruusa, killustiku ja liiva omadused peavad vastama projektdokumentatsioonis esitatud kivimaterjali nõuetele. Sobiva kivimaterjali kasutamise kontrolliks peab omanikujärelevalve juhinduma järgmisest: – kivimaterjali terakoostist kontrollitakse enne sideaine lisamist iga 100 m tagant võetud materjali proovi abil; – kui terakoostis väljub projektis lubatud terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve informeerima ehitajat ja nõudma esinenud puuduste kõrvaldamist materjali lisamisega; – juhul kui see ei ole võimalik, tuleb teehoiutööd peatada ja kooskõlastada uus segu koostis omanikuga ja projekti autoriga. 103. Stabiliseeritud aluse proovikehad valmistatakse ja katsetatakse projektis esitatud metoodika kohaselt. Stabiliseeritud alusekihtide kvaliteedinäitajad peavad vastama projektis esitatud nõuetele. Kui tulemused erinevad projektandmetest, ei kuulu töö vastuvõtmisele. VII. KATETE EHITAMISE JÄRELEVALVE VII. A. Bituumenstabiliseeritud katted 104. Bituumenstabiliseeritud katete ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – katte projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi tihendamine; – kasutatud materjalide terastikuline koostis ja materjalide tugevusomadused. 105. Bituumenstabiliseeritud katete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius katte serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, ebatasasus 3 m lati all võib olla kuni 5 mm. 106. Tee vastuvõtmiseks mõõdetakse valmis katte tasasust (IRI arv) mitte varem kui üks kuu pärast tööde lõpetamist. Tasasus peab vastama projekti nõuetele. Vastasel korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. 107. Põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%; 108. Kihi paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Kihi keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. 109. Stabiliseeritava kihi paksus peab olema vähemalt 100 mm, kuid mitte vähem kahekordsest tera läbimõõdust. Juhul kui lubatust suuremaid teri on materjalis üle 5% (kaaluliselt), loetakse materjal kõlbmatuks, mis tuleb eemaldada või omaniku ja projekteerija nõusolekul muuta kihi paksust. Suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. 110. Lisatava kruusa, killustiku ja liiva omadused peavad vastama projektdokumentatsioonis esitatud kivimaterjali nõuetele. Sobiva kivimaterjali kasutamise kontrolliks peab omanikujärelevalve juhinduma järgmisest: – kivimaterjali terakoostist kontrollitakse enne sideaine lisamist iga 100 m tagant võetud materjali proovi abil; – kui terakoostis väljub projekteeritud terakoostise väljast, peab omanikujärelevalve informeerima ehitajat ja nõudma esinenud puuduste kõrvaldamist materjali lisamisega; – juhul kui see ei ole võimalik, tuleb tööd peatada ja kooskõlastada uus segu koostis omanikuga ja projekti autoriga. 111. Stabiliseeritud katte proovikehad valmistatakse ja katsetatakse projektis esitatud metoodika kohaselt. Stabiliseeritud kattekihtide kvaliteedinäitajad peavad vastama projektis esitatud nõuetele. 112. Kui tulemused erinevad projektandmetest või käesolevas peatükis esitatud nõudmistest, töö vastuvõtmisele ei kuulu. VII. B. Kompleks-stabiliseeritud katted 113. Kompleks stabiliseerimisel peab omanikujärelevalve kontrollima katte kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – katte projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi tihendamine; – kasutatud materjalide terakoostis ja materjalide tugevusomadused. 114. Kompleks-stabiliseeritud katete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Katte pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, ebatasasus 3 m lati all võib olla kuni 6 mm. Valmis katte tasasust mõõdetakse mitte varem kui üks kuu pärast tööde lõpetamist. Tasasusnõuded on esitatud tabelis 7. 115. Põikkalded võivad erineda projekteeritust kuni 0,5%. Kihi keskmine paksus võib erineda projekteeritust kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 30 mm ettenähtust väiksem. Suuremate hälvete puhul töö vastuvõtmisele ei kuulu. 116. Kompleks-stabiliseeritud segu kvaliteedinõudeid hinnatakse pärast 7 päeva puuritud proovikehade katseandmete põhjal. Katsekehasid võetakse vastavalt joonisel 1 esitatud skeemile. 117. Omanikujärelevalve peab jälgima projektis kirjeldatud ehitustehnoloogiast kinnipidamist. Tugeva vihma korral tuleb töö katkestada. Projektis esitatud nõuete mittetäitmise korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. VII. C. Mustkatete ehitamine 118. Mustkatete ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – katte projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi ja vuukide tihendamine; – kasutatud materjalide tugevusomadused. 119. Mustkatete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Katte pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%. 120. Kihi keskmine paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 20 mm ettenähtust väiksem. 121. Tasasusnõuded segu laotamise ja tihendamise ajal on esitatud tabelis 8. Tabel 8 Katendikiht Suurim pilu 3 m tasasuslati all (mm) Tee pikisuunas Tee põiksuunas Ülakiht: • tasandatud aluskihil • tasandamata aluskihil • tasandus-freesitud pinnal 4 5 5 3 5 5 Tasanduskiht 6 5 Aluskiht 8 6 122. Tee vastuvõtmiseks mõõdetakse valmis katte tasasust (IRI arv) mitte varem kui üks kuu pärast tööde lõpetamist. Tasasus peab vastama projekti nõuetele. Vastasel korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. 123. Katte haardetegurit mõõdab omanikujärelevalve teostaja. Haardeteguri lubatud väärtused peavad olema fikseeritud projektis koos mõõtevahendi nimetusega, millega mõõtmisi teostatakse. 124. Omanikujärelevalve peab võtma teel segatud mustsegust proovi valmissegu vallist tihedusega vähemalt üks proov 0,5 km lõigu kohta. Pärast proovi analüüsi ja projektandmetega võrdlemist, peab omanikujärelevalve teostaja esitama ehitajale projektandmetest kõrvalekaldumise puhul nõudmise tekkinud hälvete kõrvaldamiseks. Juhul kui see pole võimalik, peatama ehitustööd ja kooskõlastama uue tehnilise lahenduse omanikuga ja projekteerijaga. 125. Kattest tuleb võtta proovikehasid ühe kuu pärast segu paigaldamist vastavalt projektis esitatud nõuetele või selle puudumisel vastavalt joonisel 1 esitatud skeemile. 126. Mustsegude omadused peavad vastama projektis kehtestatud nõuetele. Omanikujärelevalve teostaja peab kontrollima mustkatte tihendamist vastavalt projektis esitatud skeemile, või mitte harvemini kui üks mõõtmine teljel ja 1,5 meetri kaugusel katte mõlemast servast iga 100 m tagant. Mustkatete ehitamisel nõutavad tihendustegurid on esitatud tabelis 9. Tabel 9 Segu liik Tihendustegur Katteproovi keskmine Vuugiproov Segurisegu 0,92 0,89 127. Laoturiga laotatud katte vuugid peavad olema pärast tihendamist monoliitsed. Vuugiproovi tihendustegur peab vastama tabeli 9 nõuetele. 128. Mustkatet tootval tehasel peab olema sertifikaat või vastavustunnistus, mille on välja andnud volitatud hindamisasutus vastavalt «Toote nõuetekohasuse tõendamise seadusele». VII. D. Asfaltbetoonkatted 129. Asfaltbetoonkatete ehitamisel peab omanikujärelevalve teostaja kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – katte projektjoone vastavus tegelikkusele; – kihi laius telje ja serva vahel; – tasasus; – põikkalle; – tihendatud kihi paksus; – kihi ja vuukide tihendamine; – kasutatud materjalide tugevusomadused. 130. Asfaltbetoonkatete geomeetriliste näitajate lubatud hälbeid mõõdetakse iga 25 m tagant. Katte pinna kõrgus võib erineda projektkõrgusest 20 mm, laius aluse serva ja telje vahel võib erineda projektmõõtmetest +10 cm või –5 cm, põikkalded võivad erineda projektandmetest kuni 0,5%. 131. Kihi keskmine paksus võib erineda projektandmetest kuni 10%. Keskmine paksus arvutatakse ristlõikest võetud kolme mõõtmise keskmisena. Kihi paksuse üksikväärtus ei tohi olla üle 10 mm ettenähtust väiksem. 132. Tasasusnõuded peavad vastama projektis kehtestatud nõuetele. Juhul kui neid esitatud ei ole, võib omanikujärelevalve kasutada tabeli 10 tasasusnõudeid. Tabel 10 Katendikiht Suurim pilu 3 m tasasuslati all (mm) pikisuunas põiksuunas Ülakiht 5 4 Alakiht 5 5 Tasanduskiht 6 5 Aluskiht 8 6 Kõnniteed, platsid (v.a linnaväljakud) 5 6 133. Tee vastuvõtmiseks mõõdetakse valmis katte tasasust (IRI arv) mitte varem kui üks kuu pärast tööde lõpetamist. Tasasus peab vastama projekti nõuetele. Vastasel korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. 134. Katte haardetegurit mõõdab omanikujärelevalve teostaja. Haardeteguri lubatud väärtused peavad olema fikseeritud projektis koos mõõtevahendi nimetusega, millega mõõtmisi teostatakse. 135. Asfaltbetooni skeletipoorsus, jäävpoorsus ja bituumeniga täidetud pooride protsent peavad vastama projektis esitatud nõuetele. 136. Laoturiga laotatud katte vuugid peavad olema pärast tihendamist monoliitsed. Vuugiproovi tihendustegur peab vastama projektis esitatud nõuetele. 137. Asfaltbetooni tootval tehasel peab olema sertifikaat või vastavustunnistus, mille on välja andnud volitatud hindamisasutus, vastavalt toote nõuetekohasuse tõendamise seadusele. VIII. PINDAMINE 138. Pindamistöödel tuleb kontrollida tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – pindamiseks kasutatava kivimaterjali ja sideaine vastavus projektdokumentatsioonile; – pindamiseks ettenähtud kivimaterjali niiskusaste; – pindamistöödeks sobiv õhutemperatuur; – pinnatava katte korrasolek ja sobivus pindamistöödeks; – pinnatud tee killustikuterade tihedus ja makrostruktuuri tihedus. 139. Killustiku sobivuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda eelkõige projektdokumentatsiooni nõuetest. Juhul kui seda ei ole projektis esitatud, peab kontrollima pindamiseks ettenähtud kivimi ja pinnatava katte omavahelist sobivust, lähtudes pinna kõvadusest. Kivimi valikul tuleb kasutada kehtivate standardite või ehitusnormide metoodikat, kuid nende rakendamist peab kooskõlastama omanikuga. Kivimaterjali mittesobivuse korral peab omanikujärelevalve peatama pindamistööd. 140. Bituumensideaine ja killustiku kulunorme kontrollitakse vahetult pindamistöödel. Lubatud hälve bituumenil on 0,15 l/m2 ja killustikul 2 l/m2. 141. Suuremate hälvete puhul peab järelevalve nõudma ehitajal puuduste kõrvaldamist ja esinenud hälbed protokollima. Tööde vastuvõtmisel jälgitakse omanikujärelevalve poolt tehtud märkusi. 142. Pindamiskillustiku tolmusisaldus pesukatsel ei tohi ületada I klassi tardkivikillustikul 0,5%, II klassi tardkivikillustikul 1,0% ja kruuskillustikul 2% materjali kogumassist. Suurema tolmusisalduse juures peab omanikujärelevalve peatama pindamistööd. 143. Omanikujärelevalve peab jälgima pindamiseks kasutatavate sideainete töötemperatuure ning pisteliselt kontrollima ka viskoossust. Sideainete töötemperatuurid ja viskoossus ei tohi erineda projektis fikseeritud lubatud hälvetest. Juhul kui pindamistöödeks projekti ei ole tehtud, peab omanikujärelevalve kooskõlastama kontrolli ulatuse ja tehnilised tingimused omanikuga, võttes aluseks kehtivate standardite või ehitusnormide nõuded. 144. Sademete korral peab järelevalve jälgima, et pindamistöid ei tehtaks. Temperatuurid pindamistööde ajal ei tohi langeda alla tabelis 11 esitatud väärtuste. Juhul kui seda esineb, tuleb pindamistööd peatada. Tabel 11 Sideaine liik Minimaalselt lubatav temperatuur ºC õhk katte pind Sitke naftabituumen, põlevkivibituumen +15 +10 Vedel ja vedeldatud naftabituumen, bituumenemulsioon +10 +5 Bituumenemulsioon kevadel +5 +5 145. Omanikujärelevalve peab kontrollima killustikuterade pinnatihedust. See peab vastama projektis esitatud nõuetele. Juhul kui seda pole projektis fikseeritud, tuleb killustikuterade pinnatihedus määrata 100x100 mm pindalal ja see peab vastama tabeli 12 nõuetele. Killustikuterade pinnatihedust tuleb kontrollida iga 100 m pinnatud paani kohta. Tabel 12 Killustiku fraktsioon Terade arv 100x100 mm pinnal Lubatud hälve % 4/8 160 –10 8/12 60 –10 12/16 40 –10 146. Vastavalt omaniku nõudmistele võib kasutada veel teisi pindamistööde kvaliteeti iseloomustavaid katsemeetodeid, mis peavad olema fikseeritud ka lepingus. 147. Pindamistöödel esinenud puudused ja kõrvalekalded peab omanikujärelevalve protokollima. Lubatust suuremate hälvete korral töö vastuvõtmisele ei kuulu. IX. TEE KUIVENDUSSÜSTEEMIDE JÄRELEVALVE IX. A. Kraavkuivendus 148. Tee kraavkuivendustöödel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – kraavi põhja projektjoone vastavus tegelikkusele; – kraavi geomeetriliste parameetrite vastavus projektandmetele; – kraavi pinnase vastavus projektis esitatud geoloogilistele andmetele; – kraavide kindlustustööde läbiviimine. 149. Kraavide geomeetriliste parameetrite lubatavad kõrvalekalded on esitatud tabelis 13. Tabel 13 Näitaja Kvaliteedi kriteeriumid kindlustamata kraavid kindlustatud kraavid Nõlvustegur –0,15 . . . +0,25 (–0,20 . . . +0,30) –0,15 . . . +0,25 Põhja kõrgusarv (m) sõltuvalt kraavi langust a) kuni 5 ‰ –0,20 . . . +0,15 –0,15 . . . +0,10 b) üle 5 ‰ –0,25 . . . +0,20 –0,20 . . . +0,15 Põhja laius (m) a) kuni 1,0 m –0,10 . . . +0,20 –0,05 . . . +0,10 b) üle 1,0 m ±0,30 –0,10 . . . +0,20 Kraavi telje kõrvalekaldumine projekteeritud teljest (m) 0,20 (0,30) 0,10 Nõlvade ebatasasused (m) ±0,15 (±0,20) ±0,10 Märkused. 1. Sulgudes toodud arvud näitavad kvaliteedi kriteeriumeid kraavide süvendamisel. 2. Kraavide kaevamisel või süvendamisel rähksetes, kivistes ja vesiliiva pinnastes võivad kõrvalekaldumised olla kuni 1,5 korda suuremad. Paesse lõhatud kraavidel nõlvade ebatasasusi ei määrata. 150. Kraavide mullavallid tuleb laiali ajada maksimaalselt 10 cm paksuse kihina kui projektis ei ole teisiti ette nähtud. Paevalle maapinnale laiali ajada ei tohi. 151. Kraavidel, mille projektparameetrid on määratud pikiprofiiliga, kontrollib omanikujärelevalve vastavust projektile kontroll-lõikudel, mille pikkus on vähemalt 50 m. Kontroll-lõikude kogupikkus peab moodustama vähemalt 20% projekteerija poolt trasseeritud veejuhtme pikkusest. 152. Omanikujärelevalve kontrollib veejuhtme iga 100 m kohta korra pinnase vastavust projektile. Mittevastavuse korral, juhul kui see põhjustaks pinnase erosiooni, tuleb ehitustööd peatada kuni projekteerija ja omaniku projekti muudatuste kooskõlastamiseni. 153. Kui omanikujärelevalve poolt teostatud kontrollimistel selgub, et kvaliteedinäitajad ei ole tagatud, töö vastuvõtmisele ei kuulu. IX. B. Drenaažkuivendus 154. Drenaažkuivenduse ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmistes valdkondades: – drenaaži paigaldamissügavuse vastavus projektile; – drenaaži kattematerjalide vastavus tegelikule pinnase olukorrale; – drenaaži liitekohtade ja suubumiste projektijärgne väljaehitamine; – drenaažikaeviku täitmisel ja drenaaži paigaldamisel ehitustehnoloogiast kinnipidamine. 155. Omanikujärelevalve peab jälgima, et drenaaži ei paigaldataks ehitustehnoloogiliselt valesti. Näiteks on drenaažitorude paigaldamine keelatud, kui kaevikusse valguval veel puudub äravool. 156. Drenaažitorude paigaldamise peamised kvaliteedinõuded on esitatud tabelis 14. Tabel 14 Kvaliteedinäitaja, konstruktiivelement Kvaliteedi kriteerium Torustiku minimaalne sügavus üksikutes punktides a) mineraalpinnas 0,7 m b) turbapinnas 1,0 m Torustiku põhja tõus langusuunas maksimaalselt 5 m pikkusel lõigul 0,5 Ø Torustiku languta lõigu pikkus 10 m Liiduspilude maksimaalne laius rullmaterjaliga täielikul katmisel a) toru Ø 5 mm b) toru Ø ? 150 mm 7 mm Torude nihkumine (savitoru) 0,5 seina paksust 157. Reeglina võetakse kuivendusdreenide minimaalseks sügavuseks mineraalpinnases 1,1 m ja turbapinnases pärast vajumist 1,3 m. Erandkorras (rasketel savimaadel, maapinna lohkudest läbiviimisel) on minimaalset sügavust lubatud vähendada 0,9 meetrini. 158. Savitorudest kuivendusdreenide minimaalne siseläbimõõt on 50 mm, plasttorudel 54 mm. Sellise läbimõõduga kuivendusdreenide lang peab mulde allpinnase kuivendamiseks ettenähtud dreenidel olema üldjuhul vähemalt 5 ‰. 159. Tee alt pinnasevee ärajuhtimiseks kasutatavate drenaažikollektorite väiksemad lubatavad langud on heades ehitustingimustes: läbimõõdul 75 mm – 2 ‰, läbimõõdul 100 . . . 200 mm – 1 ‰, läbimõõdul >200 mm – 0,5 ‰. 160. Rasketes ehitustingimustes (ookriohtlikes, voolavates ja varisevates pinnastes, kus on raskusi kaeviku põhja pinna viimistlemisega) on väiksemad lubatavad langud järgmised: – läbimõõdul 75 mm – 3 ‰; – läbimõõdul 100 . . . 200 mm – 2 ‰. 161. Juhul kui esineb drenaaži paigaldamisel suuremaid hälbeid ja kõrvalekaldeid kui siin esitatud, ei tohi tööd vastu võtta enne, kui kõik ehitusvead on likvideeritud ja ehituslikud hälbed ei ületa lubatud piire. 162. Dreenikaevude ümbruse tihendusnõuded on samad kui samal sügavusel asetseva tee konstruktsioonikihil, juhul kui kaev asub teemaal. 163. Juhul kui hälbed on lubatust suuremad, tööd vastu ei võeta. X. TRUUPIDE EHITAMISE JÄRELEVALVE 164. Truupide ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – truubi ehitamisel projektkõrgustest kinnipidamine; – ehitusele toodavate ehitusmaterjalide kvaliteet, sertifikaatide olemasolu ja vastavus projekti andmetele; – paigaldatavate detailide pinna tasasus ja paiknevus üksteise suhtes; – truubi, kraavide ja nõlvakindlustuste vastavus projektile ja ehitusnormidele; – truubi allpinnase ja täitepinnase tihendamine. 165. Truupide ehitamisel tuleb jälgida tabelis 15 esitatud lubatud hälbeid: Tabel 15 Kvaliteedinäitaja, konstruktiivelement Kvaliteedi kriteerium 1. Truubi põhja kõrgusarv ±5 cm 2. Truubi lang 0 3. Truubitorude liiduste laius (raudbetoontruupide puhul) 2 cm 4. Torude nihe üksteise suhtes laius (raudbetoontruupide puhul) 1 cm 5. Kindlustusplaatide nihkumine üksteise suhtes ja vuukide laius 2 cm 6. Truubi, kraavipõhja ja nõlvakindlustise vastavus projektile Vastab / ei vasta 166. Truupide ehitusel võib kasutada ainult selle betooni tootva tehase toodangut, kellel on tootja vastavustunnistus (sertifikaat) vastavalt toote nõuetekohasuse tõendamise seadusele. 167. Omanikujärelevalve peab kontrollima objektil pisteliselt vähemalt kord vahetuses iga objektile toodava kaubabetooni partii sertifikaadi vastavust segu töödeldavusele ja segu õhusisaldusele ja võrdlema neid projektis esitatud nõuetega. Juhul kui hälbed on lubatust suuremad, ei tohi tööd vastu võtta. XI. SILDADE EHITAMISE JÄRELEVALVE 168. Sildade ehitamisel peab omanikujärelevalve kontrollima tööde kvaliteeti järgmiste kriteeriumide alusel: – projektkõrgustest kinnipidamine; – ehitusele toodavate ehitusmaterjalide kvaliteet, sertifikaatide olemasolu ja vastavus projekti andmetele; – paigaldatavate detailide pinna tasasus ja paiknevus üksteise suhtes; – nõlvakindlustuste vastavus projektile ja ehitusnormidele. 169. Sildade raudbetoondetailide ja konstruktsioonide mõõtmed peavad vastama projektis ettenähtud mõõtudele ja lubatud hälvetele. Juhul kui neid ei ole fikseeritud, peab omanikujärelevalve juhinduma tabeli 16 nõuetest. Tabel 16 Detail või konstruktsioon Näitaja Ühik Lubatud hälve Vaiad Pikkus mm ±50 Projektkõrgus mm ±30 Vaia pea ristlõike mõõt mm +20, –5 Ektsentrilisus mm 10 Rostverk Kõrgus mm ±5 Pikkus, laius mm ±30 Vaiarea kõrvalekalle mm ±100 Vundamendid ja sambad Kõrgus Kõik ülejäänud geomeetrilised mõõdud ja kõrvalekalle telgedest mm mm ±5 ±10 Talad Pikkus mm +30, –10 Tugiosade vahekaugus mm +30, –10 Kõrgus mm +15 Laius mm +20, –10 Kõverus horisontaalsuunas mm/m ±1 Eeltõusu erinevus projektist mm ±15 Tala plaadist väljaulatuvate armatuurvarraste pikkus mm ±10 Kõik ülejäänud detailid Detailidest väljaulatuvate armatuurvarraste telgede erinevus projektist mm 5 Plaadid Pikkus mm ±5 Tasanduskiht Põikkalle Pilu 3 m lati all % mm ±0,5 ±3 Hüdroisolatsioon Põikkalle % 0,5 Paksus mm +10, –5 Lahtivõetav raketis Laudade paksuste erinevus: – hööveldamata raketisel mm ±2 – hööveldatud raketisel mm ±1 Pilu 2 m lati all mm 5 Armatuurvõrgud Keevitatud võrgud ja tasapinnalised karkassid monoliitsetes konstruktsioonides: – pikkus mm ±10 – võrgu laius mm ±5 – karkassi kõrgus mm ±10 – võrgu silmad, karkassi rangide vahe mm ±10 Armatuurvõrgud Keevitatud võrgud ja tasapinnalised karkassid monteeritavates konstruktsioonides: – pikkus mm ±5 – võrgu laius mm ±3 – karkassi kõrgus mm ±10 – võrgu silmad, karkassi rangide vahe mm ±10 Armatuurvõrgud Keevisvõrkude ja karkasside tasapinnalisus pöörete kohtades: – monoliitsed konstruktsioonid mm 2 – monteeritavad konstruktsioonid läbimõõt-d d – armatuuri ridade vahel kahes reas armeerimisel (varraste läbimõõt kuni 40 mm) läbimõõt-d ±0,5 d Keevisliited Keevisliite pikkus mm –5, +10 Armatuurvõrgud Keevisvõrkude ja karkasside tasapinnalisus varraste läbimõõdul: – kuni 12 mm mm 10 – 12 . . . 15 mm mm 15 – 25 . . . 50 mm (monoliitne konstruktsioon) mm 20 – 25 . . . 50 mm (monteeritav konstruktsioon) mm 5 170. Omanikujärelevalve peab jälgima, et raketiste ja kinnituste ristlõike mõõtmete vähenemine ei ületaks projektis esitatud piire. Juhul kui seda ei ole projektis fikseeritud, ei tohi vähenemine ületada 5% surutud ja tõmmatud elementide ristlõike pindalast. 171. Sildade ehitamisel võib kasutada ehitusmaterjale, mida väljastab ettevõte, kellele on omistatud toote nõuetekohasust tõendav sertifikaat Eesti volitatud hindamisasutuse poolt. Sertifikaadi olemasolu ja väljastatava ehitusmaterjali vastavust projektile kontrollib omanikujärelevalve. Mittevastavuse korral peab omanikujärelevalve nõudma puuduste kõrvaldamist ja selle mittetäitmise korral peatama ehitustööd ning teavitama omanikku. 172. Omanikujärelevalve peab kontrollima kõigi sildade ehitusel kasutatavate metallmaterjalide sertifikaatide vastavust projektile ja nende kontrollkatsetuste tulemusi Eesti tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides. Mittevastavuse korral peab omanikujärelevalve nõudma puuduste kõrvaldamist ja selle mittetäitmise korral peatama ehitustööd ning teavitama omanikku. 173. Omanikujärelevalve peab võtma keevisühendustest kontrollkatsekehi projektis esitatud korra kohaselt ja viima need katsetamiseks Eesti tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumi. Konstruktsiooni osa võib vastu võtta alles pärast kontrollkatsetuste heakskiitmist. Negatiivse tulemuse korral peab omanikujärelevalve nõudma täiendavate keevisühenduste tegemist. 174. Omanikujärelevalve peab võtma betoonist kontrollproovikehi vastavalt projektis esitatud tingimustele. Juhul kui seda ei ole fikseeritud, siis kontrollima betooni väljastava tehase toodangu vastavustunnistuse (sertifikaadi) olemasolu ja vastavust projektis esitatud betooni klassile. Kui tehasele väljastatud vastavustunnistusel (sertifikaadil) puudub kasvõi üks projektis betoonile esitatud näitajatest (survetugevusklass, külmakindlus mark, veepidavuse mark jne) ei tohi antud betoonitehasest betooni võtta. Lisaks tuleb kontrollida pisteliselt igast betooni klassist betooni survetugevust. Minimaalne proovikehade arv fikseeritakse protokolliliselt tee omanikuga. Proovikehasid tuleb hoida normaaltingimustes ja katsetada vastavalt projektis fikseeritud metoodikale. 175. Omanikujärelevalve peab kontrollima kõigi betoonipartiide sertifikaatide vastavust projektile ja vähemalt kord vahetuses kontrollima kaubabetoonisegu töödeldavust ja õhusisaldust. Mittevastavuse korral peab omanikujärelevalve nõudma ehitajapoolse kontrolli tihendamist ja selle nõude mittetäitmisel või puuduste kordusel peatama ehitustööd. 176. Betooni külmakindlus- ja veepidavustestid viiakse läbi juhul, kui see on ette nähtud projektdokumentatsioonis või seda nõuab omanik. Kinnitatud teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 57 JÄRELEVALVEAMETNIKELE TEGEVUSLOA ANDMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord reguleerib teehoiutööde järelevalvet teostava isiku ja järelevalveinseneri tegevuslubade taotlemist, andmist, peatamist ja tühistamist. 2. Tegevuslubade eesmärgiks on selgitada juriidilise ja füüsilise isiku sobivust ehitusjärelevalve teostamiseks teehoiutöödel professionaalsel tasemel. 3. Tegevusloa saamiseks peab loa taotleja läbima ettevalmistuskursuse teede- ja sideministri kinnitatud õppekava ulatuses. Kursus loetakse edukalt läbituks pärast eksami sooritamist. 4. Juriidiline isik saab tegevusloa juhul, kui tema teenistuses on tegevusluba omav füüsiline isik. 5. Tegevusluba annab juriidilisele isikule õiguse teha: – ehitusjärelevalvetöid ulatuses, mis on käesoleva määrusega kehtestatud ehitusjärelevalve korraga; – geodeetilisi mõõdistustöid ehitusplatsil; – ehitusgeoloogilisi ja geotehnilisi uuringuid; – teeprojektide ekspertiisi. 6. Füüsilisele isikule, kes ei ole ettevõtja, on antud tegevusluba kvalifikatsioonitunnistus, mis annab õiguse töötada teehoiutööde järelevalveinsenerina. II. TEGEVUSLOA VÄLJAANDMINE 7. Tegevuslubasid annab välja Maanteeameti tegevuslubade komisjon (edaspidi komisjon), kelle isikkoosseisu kinnitab teede- ja sideminister. 8. Tegevusluba antakse välja kindlaks tähtajaks, mis ei ületa kolme aastat või konkreetse ülesande täitmiseks. 9. Tegevusluba väljastatakse ühes eksemplaris. 10. Juriidilisele isikule väljastatava tegevusloa juurde kuulub lisaleht vastutavate spetsialistide andmetega, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja komisjoni sekretär. III. NÕUDED TEGEVUSLOA SAAMISEKS 11. Tegevusloa saamiseks tuleb taotlejal esitada komisjonile järgmised dokumendid: 1) füüsiline isik esitab vormikohase taotluse (lisa 1) koos kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiatega; 2) juriidiline isik esitab: a) vormikohase taotluse (lisa 2, lisa 3) koos teehoiutööde järelevalveteenuse osutamise sobivust tõendavate dokumentide koopiatega; b) asutamisdokumentide koopiad ja osanike nimekirja tegevusloa taotlemise hetkel; c) äriregistri B-kaardi koopia; d) maksukohustuslane maksuameti õiendi maksude tasumise kohta; e) põhikohaga töötajate nimekirja koos erialase kvalifikatsiooni ja erialase tööstaaži näitamisega tegevusloa taotlemise hetkel ning järelevalveinseneri kvalifikatsiooni tunnistust (välja antud Maanteeameti juures oleva komisjoni poolt) omavate töötajate nimekirja (põhikohaga ja lepingulised töötajad); f) materiaal-tehnilise varustuse nimekirja seadmetest ja mõõteriistadest, mida on vajalik teehoiu ehitusjärelevalve läbiviimiseks vastavalt ehitusjärelevalve korrale; 3) komisjonil on õigus vajadusel nõuda tegevusloa taotlejalt täiendavalt teisi tegevusluba nõudva tegevusega seotud dokumente. 12. Tegevusloa taotlemisel arvestatakse taotleja (juriidilise isiku puhul põhikohaga või kohakaasluse alusel töötavate vastutavate spetsialistide) akadeemilist haridust, praktilise töö kogemusi, täiendõpet, pädevate asutuste ning organisatsioonide soovitusi ja juriidilise isiku puhul järelevalvetöödeks vajaliku materiaaltehnilise varustatuse ning põhikohaga töötavate järelevalveinseneride olemasolu, kes omavad teehoiutööde ehitusjärelevalve inseneri kvalifikatsiooni tunnistust (välja antud Maanteeameti juures oleva komisjoni poolt). 13. Tegevusloa taotluse esitanud juriidilise isiku teehoiutööde järelevalve eest vastutav isik peab töötama ettevõttes põhikohaga ja peab omama järelevalveinseneri kvalifikatsiooni tunnistust (välja antud Maanteeameti juures oleva komisjoni poolt). 14. Tegevusloa taotleja tasub loa saamise eest riigilõivu. Maksekorralduse koopia esitatakse tegevusloa kättesaamisel. 15. Komisjonil on õigus lisada tegevusloa taotleja kvalifikatsioonist ning tööde iseloomust tulenevaid eritingimusi. 16. Komisjonil on õigus kaasata komisjoni töösse komisjoni mittekuuluvaid spetsialiste ja ametiisikuid üleskerkinud probleemide paremaks lahendamiseks. Kui tegevusloa väljaandmine kuulub kooskõlastamisele või otsuse tegemisel on vaja kasutada erialaspetsialistide abi või teha ekspertiisi, tuleb tegevusloa taotlejal tehtud kulutused hüvitada. 17. Komisjonil on õigus tutvuda tegevusluba taotlenud juriidilise isiku materiaal-tehnilise varustatusega. 18. Komisjon on kohustatud tegema otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kõigi nõutavate dokumentide saamist. 19. Tegevusloa väljaandmisest võib keelduda juhul, kui: – tegevusloa taotleja või vastutavate spetsialistide kvalifikatsioon ei ole küllaldane või ei ole piisavalt kvalifitseeritud personali teehoiutööde ehitusjärelevalve teenuse osutamiseks; – tegevusloa taotleja materiaal-tehniline baas ei ole küllaldane teehoiutööde ehitusjärelevalve teenuse osutamiseks; – tegevusloa taotleja esitab mittetõeseid andmeid; – tegevusloa taotleja on maksujõuetu; – tegevusluba taotleva isiku tegevusluba on tühistatud õigus- või ehitusnormide rikkumise tõttu; – tegevusloa taotleja on varasema majandustegevusega rikkunud kehtivat maksu-, tolli-, tarbijakaitseseadust või riiklikku registrisse esitamise korda. 20. Tegevusluba või otsus tegevusloa andmisest keeldumise kohta antakse taotlejale seitsme ööpäeva jooksul pärast sellekohase otsuse vastuvõtmist. 21. Tegevusloa väljaandmisest keeldumise korral on taotlejal õigus pöörduda komisjoni poole täiendavate selgitustega tegevusloa saamiseks. 22. Ettevõtte likvideerimise või vastutava tööala spetsialisti lahkumise korral, kes omab järelevalveinseneri kvalifikatsiooni tunnistust (välja antud Maanteeameti juures oleva komisjoni poolt), kaotab väljastatud tegevusluba kehtivuse. 23. Tegevusloa kaotsiminekul, hävimisel või riknemisel antakse välja loa dublikaat. Dublikaadi eest riigilõivu maksta ei tule. III. TEGEVUSLOA ÜMBERVORMISTAMINE 24. Kui tegevusluba omava juriidilise isiku asutamisdokumentides tehakse muudatusi, mille tõttu muutuvad andmed, mis on kantud loale, on ettevõtja kohustatud pärast nende muudatuste registreerimist äriregistris esitama komisjonile 30 päeva jooksul vastavasisulise avalduse, mille alusel vormistatakse tegevusluba ümber. Tegevusloa ümbervormistamise eest riigilõivu ei maksta. 25. Tegevusloa ümbervormistamisel säilitatakse senikehtinud loa number, kehtivusaeg ja tööalad. IV. TEGEVUSLOA PIKENDAMINE VÕI UUENDAMINE 26. Tegevusluba pikendatakse selle kehtivusaja lõppemisel tegevusloa taotleja vormikohase taotluse alusel kuni kolmeks aastaks. 27. Tegevusloa pikendamisel säilib olemasolev tegevusloa number, mida täiendatakse pikendusnumbri lisamisega. 28. Kui pikendamise taotlus esitatakse pärast olemasoleva tegevusloa kehtivusaja lõppemist, siis luba ei pikendata, vaid uuendatakse üheks aastaks. Tegevusloa pikendamise või uuendamise eest tuleb tasuda riigilõiv. 29. Tegevusloa pikendamisest või uuendamisest keeldumise korral on tegevusloa taotlejal õigus pöörduda komisjoni poole täiendavate selgitustega tegevusloa saamiseks. V. TEGEVUSLOA OLEMASOLU KONTROLLIMINE JA ARVESTUS 30. Tegevusloa olemasolu on õigus kontrollida valla- või linnavalitsuse, tellija, finantseerija, vähempakkumise korraldaja, ehitaja, ehitusjärelevalve, maksuameti, tarbijakaitseameti, äriregistri, Siseministeeriumi ja Maanteeameti volitatud ametnikul ja tegevusloa väljaandjal. 31. Tegevusloa väljaandja korraldab tegevuslubade registri pidamist. VI. TEGEVUSLUBADE TÜHISTAMINE VÕI KEHTIVUSE PEATAMINE 32. Komisjon võib tegevusloa tühistada, kui: – tegevusloa taotlemisel on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid; – korduvalt on rikutud ehitusalaseid õigusakte või ehitusnorme. 33. Komisjon võib tegevusloa kehtivuse peatada, kui on rikutud ehitusalaseid õigusakte või ehitusnorme. 34. Tegevusloa kehtivuse peatamise või tühistamise aluseks on kohaliku omavalitsuse, tarbijakaitseameti või mõne teise vastavaid õigusi omava ametiasutuse pöördumine komisjoni poole. Taotlusele lisatakse koopiad ettekirjutustest, tühistatud lubadest ja muudest asjassepuutuvatest dokumentidest. 35. Kirjaliku taotluse saamisel tegevusloa väljaandja: – kontrollib saabunud teavet ja vajadusel teeb loa omajale hoiatuse või ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks või – peatab tegevusloa kehtivuse kuni loa tühistamise aluseks oleva õigusrikkumise kõrvaldamiseni või – kui tegevusloa omaja ei kõrvalda esinenud puudust 30 päeva jooksul pärast ettekirjutise saamist või õigusrikkumine on nii ränk, et seda ei ole võimalik enam kõrvaldada, tühistab tegevusloa. 36. Komisjon saadab tegevusloa tühistamise otsuse ärakirja tegevusloa omajale seitsme tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Lisa 1 teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusele nr 57

Lisa 2 teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusele nr 57

Lisa 3 teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusele nr 57