Justiitsminister — Infotehnoloogiavahendite soetamise, ekspluatatsiooni ja hoolduse korra kinnitamine — RTL, 152, 2147

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 1 alusel: 1. Kinnitada «Infotehnoloogiavahendite soetamise, ekspluatatsiooni ja hoolduse kord Justiitsministeeriumi valitsemisalas» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks justiitsministri 27. märtsi 1997. a käskkiri nr 77. Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 25. oktoobri 1999. a määrusega nr 53 INFOTEHNOLOOGIAVAHENDITE SOETAMISE, EKSPLUATATSIOONI JA HOOLDUSE KORD JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALAS I. ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Infotehnoloogiavahendite (edaspidi IT-vahendid) all mõistetakse arvutustehnika riistvara, nendega tehnoloogiliselt seotud side- ja muid seadmeid ning komponente (edaspidi IT-seadmed), abimaterjale ja tarvikuid, terviklikke infosüsteeme, vahendikomplekte ja tarkvara. II. IT-VAHENDITE SOETAMINE 2. IT-vahendite soetamine toimub kas tsentraalselt või valitsemisala asutuse enda poolt. 3. Tsentraalselt soetatavateks IT-vahenditeks on: 3.1. terviklikud üleriiklikud infosüsteemid (s.t riistvara, tarkvara, installatsioonid ning esmane koolitus); 3.2. enamikes valitsemisala asutustes kasutamist leidev ning asutuste tööks otseselt vajalik standardtarkvara; 3.3. valitsemisala asutuse taotluste alusel soetatav riist- ja standardtarkvara; 3.4. lokaalsed arvutivõrgud ja lokaalvõrgu seadmed; 3.5. asutuse tööks vajaliku andmeside tagamise tehnilised vahendid; 3.6. IT-seadmete detailid, mis soetatakse ja paigaldatakse tsentraalselt korraldatud upgrade käigus. 4. Kõik tsentraalsed IT-vahendite hanked finantseeritakse Justiitsministeeriumi informaatika eelarvest (eelarve artikkel 37 – informaatika). 5. Valitsemisala allasutuse enda poolt soetatavateks IT-vahenditeks on: 5.1. põhiliselt ühes asutuses lokaalset kasutamist leidev standard- ja spetsiaaltarkvara; 5.2. IT-seadmete hanked asutuse täiendavate vajaduste rahuldamiseks. 6. Valitsemisala asutuse poolt soetatavate IT-vahendite ostud finantseeritakse asutuse enda eelarvest (eelarve artikkel 342 – bürooseadmed ja olmetehnika). 7. IT-vahendite ühtesobivuse ning sihipärase kasutamise tagamiseks peab iga valitsemisala asutus enne iseseisvat IT-vahendite soetamist sellest informeerima Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonda ning kooskõlastama (kas kirjalikult või E-posti teel) soetatavate seadmete (vahendite) tehnilised parameetrid ning koguse. 8. Käesoleva korra punktis 5 loetletud IT-vahendite soetamiseks võib iga iseseisvat eelarvet omav asutus esitada taotluse Justiitsministeeriumi informaatikaeelarvest (eelarve artikkel 37 – informaatika) täiendavate sihtotstarbeliste rahaliste vahendite saamiseks oma eelarvesse (eelarve artikkel 37 – informaatika). Taotluse rahuldamise üle otsustamisel lähtutakse taotluse põhjendatusest, asutuse üldisest informaatikaalasest olukorrast, kvalifitseeritud personali olemasolust ning Justiitsministeeriumi vabade eelarvevahendite olemasolust. Taotlused esitatakse kirjalikult iga poolaasta alguseks. 9. Valitsemisala asutuse poolt esitatavate taotluste (punkt 3.3) rahuldamisel lähtutakse punkti 8 toodud kriteeriumidest ning ost teostatakse Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonna poolt. 10. Tsentraalselt soetatud IT-seadmete kohta vormistab vara üleandmise-vastuvõtmise akti infosüsteemide osakond. Asutuste omavahelisel IT-seadmete üleandmisel valmistab üleandmise-vastuvõtmise akti ette vara üleandja ning selle allkirjastavad vara üleandja ja vastuvõtja, kusjuures vara üleandja on kohustatud üleandmisest informeerima infosüsteemide osakonda. 11. Tsentraalselt soetatava tarkvara litsentse säilitatakse Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonnas, v.a töökohaarvutitega kaasasolevad litsentsid (MS Windows, MS Works jms), mida säilitatakse arvutit kasutavas asutuses. III. KULUMATERJALID, DETAILID JA SEADMETE REMONT 12. Soetatud IT-vahendite toimimise tagamiseks eraldatakse igale Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele eelarves vastavad rahalised vahendid, mis jagunevad oma kasutamise otstarbe järgi kaheks: 12.1. teostatavate hooldustööde eest tasumiseks vajalik raha (tugiisikutele makstav lisatasu); 12.2. vajalike kulumaterjalide (punkt 15) ning väiksemamahuliste remondi- ja laiendustööde detailide (punkt 16) eest tasumiseks vajalik raha. Siia hulka ei kuulu printerite paber, IT-seadmete puhastusvahendid ning muud tarbed, mille soetamine on ette nähtud muudest kuludest (eelarve artiklid 311 – bürookulud ja 344 – inventari korrashoid). 13. Punktis 12.1 nimetatud hooldustööde hulka ei kuulu: 13.1. elektritööd, mis on seotud IT-seadmete (ümber)paigaldamisega; 13.2. üleriigiliselt kasutatava spetsiaaltarkvara (kohtute infosüsteem, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste infosüsteem, elektrooniline kinnistusraamat, …) hooldus. 14. Kulumaterjalide ja IT-seadmete detailide soetamine toimub asutuse enda poolt, kasutades selleks otstarbeks eelarves ettenähtud rahalisi vahendeid. 15. Kulumaterjalide hulka kuuluvad: 15.1. printerite tahma- ja tindikassetid ning värvilindid; 15.2. andmekandjad (floppyketas, DAT-kassett, CD-ketas, ZIP-ketas, …). 16. IT-seadmete detailide hulka kuuluvad: 16.1. uute arvutite ühendamiseks vajalikud võrgukaablid ning pesad (välja arvatud uute võrkude väljaehitamise ja muude suuremahuliste võrgutööde korral); 16.2. mittetsentraalsete upgrade’de puhul vastavate detailide maksumus; 16.3. kasutamiskõlbmatuks muutunud hiirematid, hiired ja klaviatuurid; 16.4. standardsetesse IT-seadmete komplektidesse mittekuuluvad detailid (klaviatuuri pikendusjuhtmed, printeri kaabli pikendused, …). 17. IT-seadmete detailide hulka ei kuulu: 17.1. IT-seadmete ühendamiseks vajalikud elektrisüsteemi laiendamise detailid; 17.2. IT-seadmete paigaldamiseks vajalik mööbel ja selle detailid. 18. Detailide jaoks mõeldud summadest võib tasustada ka IT-seadmete transporti remondikohta ja tagasi. Erandjuhul võib kulumaterjalide ja detailide jaoks mõeldud summasid kasutada ka IT-vahendite soetamiseks. Sel juhul toimub IT-vahendite soetamine käesoleva korra II osas sätestatud korras. 19. IT-seadmete (nii garantiid omavate kui ka mitteomavate) remondikulud võidakse katta Justiitsministeeriumi poolt Justiitsministeeriumi valitsemisala informaatikaeelarvest. Seejuures esitab seadet omava asutuse juht enne remonti vastava taotluse Justiitsministeeriumile. Taotluses näidatakse ära kindlasti ka seadme rikke eeldatav põhjus (kui see on teada) ning remondi eeldatav maksumus. 20. Remonditava seadme kohta fikseerib piirkondlik administraator remondi sisu ja rikke põhjuse andmebaasis. IV. IT-VAHENDITE HOOLDUS- JA TUGIORGANISATSIOON 21. IT-vahendite tõrgeteta töö tagab hooldus- ja tugiorganisatsioon, mille ülesanne on lahendada kõik IT-vahendite kasutamisega seotud probleemid. IT-vahenditega töötamiseks vajalikud tingimused tagavad vastavalt oma funktsioonidele tehnilised tugiisikud, spetsiaaltarkvara tugiisikud, infosüsteemide haldurid, piirkondlikud administraatorid ja tugikeskus. 22. Tehniliste tugiisikute, spetsiaaltarkvara tugiisikute, infosüsteemide haldurite, piirkondlike administraatorite ja tugikeskuse töötajate kvalifikatsiooninõuded ning nende atesteerimise kord fikseeritakse vastavas dokumendis. Arvutikasutaja 23. Arvutikasutaja on isik (üldjuhul Justiitsministeeriumi või tema valitsemisala asutuse töötaja), kes kasutab oma tööks arvutit. 24. Arvutikasutaja jaoks on esmaseks IT-alaste probleemide lahendajaks tehniline või spetsiaaltarkvara tugiisik. Erandkorras võib edastada probleemi otse piirkondlikule administraatorile või tugikeskusele kasutades help-desk’i. Tehniline tugiisik 25. Üldjuhul peab igas valitsemisala asutuses (hoones) olema asutuse juhi poolt määratud tehniline tugiisik. Tehnilise tugiisiku töö tasustatakse asutuse enda eelarvest. 26. Tehniline tugiisik: 26.1. selgitab välja IT-seadme töötamise tõrke põhjuse ja võimalusel kõrvaldab selle. Kui tugiisik ei suuda selgitada tõrke põhjust või ei suuda seda iseseisvalt kõrvaldada, siis teatab ta sellest piirkondlikule administraatorile; 26.2. selgitab välja standardtarkvara töötamise tõrke põhjuse ja võimalusel kõrvaldab selle. Kui tugiisik ei suuda selgitada tõrke põhjust või ei suuda seda iseseisvalt kõrvaldada, siis teatab tugiisik sellest piirkondlikule administraatorile; 26.3. juhendab kasutajaid standardse kontoritarkvara kasutamisel (MS Office); 26.4. vahetab vastavalt vajadusele printeri toonerit, linti või tindikassetti; 26.5. jälgib, et IT-seadmeid kasutataks selleks ettenähtud otstarbeks ja samuti korrastab neid väliselt vastavalt vajadusele; 26.6. teatab arvutivõrgus tekkivate häirete korral sellest piirkondlikule administraatorile, samuti muude infotehnoloogiliste probleemide tekkimisel, kui ei suuda ise lahendada või ei ole see võimalik ilma piirkondliku administraatori osaluseta; 26.7. osutab abi piirkondlikule administraatorile tema tööülesannete täitmisel (N: IT-seadmetele ligipääs). 27. Tugiisik ei oma parooli serveriadministreerimiseks, samuti puudub tal õigus omal initsiatiivil installeerida ükskõik millist tarkvara töökohamasinates. Spetsiaaltarkvara tugiisik 28. Üldjuhul peab igas spetsiaaltarkvara kasutavas justiitsasutuses olema asutuse juhi poolt määratud vastava spetsiaaltarkvara tugiisik. Spetsiaaltarkvara tugiisiku töö tasustatakse asutuse enda eelarvest. 29. Spetsiaaltarkvara tugiisik: 29.1. juhendab spetsiaaltarkvara kasutajaid tarkvara igapäevasel kasutamisel; 29.2. edastab vastava infosüsteemi haldurile ettepanekuid spetsiaaltarkvara täiendamiseks või muutmiseks. 30. Spetsiaaltarkvara tugiisik on infosüsteemi haldurile kontaktisikuks vastavas asutuses infosüsteemi kasutamisega seotud küsimuste lahendamisel. 31. Spetsiaaltarkvara kasutajad võivad oma küsimustega pöörduda help-desk'i kasutades ka otse infosüsteemi halduri või tugikeskuse poole. Infosüsteemi haldur 32. Igale Justiitsministeeriumi valitsemisalas kasutatavale infosüsteemile või laiemalt kasutatavale spetsiaaltarkvarale määratakse infosüsteemi haldur, kes vastutab andmete kogumise, töötlemise, säilimise ja statistiliste kokkuvõtete tegemise eest. 33. Infosüsteemi halduriks on üldjuhul Justiitsministeeriumi vastava sisulise tööga seotud osakonna teenistuja või lepinguline töötaja. 34. Infosüsteemi haldur: 34.1. võtab vastu infosüsteemi talitlushäirete teatisi, registreerib ja analüüsib neid ning edastab häirete kõrvaldajatele; 34.2. võtab vastu, registreerib, süstematiseerib ja analüüsib tarkvara parandus- ja täiendusettepanekuid; 34.3. analüüsib rakendustarkvara töö sisulisi ja töökorralduslikke tõrkeid; 34.4. juhendab kasutajaid tarkvara kasutamisel; 34.5. töötleb infosüsteemi andmeid, teeb statistilisi päringuid ja kokkuvõtteid; 34.6. jälgib ja analüüsib infosüsteemi kasutamisega seotud tehnilisi, organisatsioonilisi ja informatsioonilisi ressursse ning teeb ettepanekuid infosüsteemi töö tõhustamiseks kõigis nimetatud valdkondades; 34.7. kontrollib jooksvalt andmeid ning vajadusel sulgeb vigased kanded; 34.8. loob, hooldab ja uuendab klassifikaatoreid; 34.9. arhiveerib andmeid; 34.10. osaleb projekti lähteülesande koostamises täiendavate arendustööde tegemiseks; 34.11. osaleb infosüsteemi täiendavates arendustöödes. Piirkondlik administraator 35. Valitsemisala asutused jagatakse piirkondadesse vastavalt asukohale ja IT-vahendite arvule. 36. Piirkonnas asuvate asutuste IT-vahendite korrasoleku, töövõimelisuse ja andmeturbe alase olukorra eest vastutab piirkondlik administraator. 37. Piirkondlikuks administraatoriks on Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonna teenistuja või lepinguline töötaja, kes allub otseselt tugikeskuse juhile. Piirkondliku administraatori tasustamine toimub Justiitsministeeriumi eelarvest. 38. Piirkondlik administraator: 38.1. kõrvaldab kõik oma piirkonnas asuvate IT-seadmete töös esinevad tõrked või toimetab need vajadusel remondikohta. Kui seadmel on garantiiaeg, siis teatab sellest ka tugikeskusele. Juhul kui seadme remont on antud piirkonnas võimatu, siis teatab sellest tugikeskuse juhile, kes korraldab seadme remondi; 38.2. korraldab kasutamiskõlbmatute seadmete asendamise vastavalt üldisele korrale (II peatükk); 38.3. hooldab kõiki oma piirkonna lokaalvõrgu servereid. Piirkondlik administraator omab serveri parooli, mida hoitakse ja deponeeritakse vastavalt kehtivale korrale; 38.4. installeerib serverisse vajaliku standardtarkvara ja võrgutarkvara, samuti väiksemad rakendused lokaalvõrgus kasutamiseks; 38.5. jagab serveri kettaruumi vastavalt vajadusele standardtarkvara ja spetsiaaltarkvara jaoks ning eraldi serveris hoitavate dokumendifailide jaoks ning hoolitseb failisüsteemi korrasoleku eest; 38.6. jälgib ja prognoosib serveri ning võrguressursside koormatust; 38.7. spetsiaal- ja standardtarkvara uute versioonide kasutusele võtmisel teeb versiooniuuendusi, kui neid ei tehta automaatselt; 38.8. vastutab kvaliteetsete ja andmete taastamist võimaldavate varukoopiate tegemise eest; 38.9. installeerib viirusetõrjetarkvara nii serverisse kui töökohamasinatesse; 38.10. hooldab kõiki oma piirkonna töökohamasinaid. Installeerib töökohamasinatesse vajaliku standard- ja spetsiaaltarkvara. Tarkvara veateadete korral lahendab probleemi. Spetsiaaltarkvara veateate korral, kui ei suuda seda ise lahendada, teatab sellest andmebaasi operaatorile ja tugikeskusele; 38.11. vastutab, et töökohamasinates ei oleks tööks mittevajalikku tarkvara. Selle esinemisel teavitab kasutajat selle olemasolust ja vajadusel teeb ettekirjutuse selle kõrvaldamiseks. Kasutaja keeldumisel teatab faktist tugikeskusele; 38.12. jälgib arvutivõrgu aktiivseadmete (HUB, modem, marsruuter, UPS jm) korrasolekut ning kaitseb igakülgselt neid kahjustuste eest. Ohtude võimalikul tekkimisel teavitab sellest tugikeskust; 38.13. jälgib andmekaitse nõuete täitmist (paroolide kasutamine jm) vastavalt andmeturbe korrale; 38.14. hoolitseb laivõrgu ühenduse toimimise eest; 38.15. juhul kui piirkonnas esinevate probleemide lahendamine on administraatori poolt võimatu, teavitab sellest tugikeskust; 38.16. järgib kõigi IT-valdkonna kohta kehtestatud normatiive ja jälgib nende täitmist oma piirkonnas; 38.17. täidab tugikeskuse juhilt saadud ühekordseid tööülesandeid, mis on seotud tema piirkonnas asuvate asutuste infotehnoloogiaalase teenindamisega. 39. Hoonetes, kus suure töökohamasinate arvu tõttu on vajalik kvalifitseeritud arvutispetsialisti alaline kohalolek, võidakse panna tugiisiku ja piirkondliku administraatori kohustused ühele inimesele. Tugikeskus 40. IT-vahendite soetamist, ekspluatatsiooni ja hooldust koordineerib tugikeskus, mis on kas Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonna ühe iseseisva projektina fikseeritud projektorganisatsioon või infosüsteemide osakonna struktuuriüksus. 41. Tsentraalselt toimiva hoolduse tagavad tugikeskuse töörühma liikmed. 42. Töörühma liige: 42.1. riistvara soetamisel transpordib või korraldab seadme transpordi sihtkohta. Sihtkohas installeerib ja paigaldab seadme koos piirkondliku administraatoriga; 42.2. toimetab riistvara tõrke korral seadme remondikohta ja tagasi. Remonti viimisest teavitab ta tugikeskuse juhti; 42.3. jälgib üle laivõrgu IT-seadmete (põhiliselt võrguseadmete) töötamist; 42.4. teostab vastavalt kehtivale korrale kontrollvisiite asutustesse kontrollimaks infotehnoloogiaalast olukorda; 42.5. teostab tugikeskuse juhi korraldusel vajalikud arvutivõrgu kaabeldustööd asutustes; 42.6. asendab vajadusel piirkondlikku administraatorit tema tööülesannete täitmisel; 42.7. teostab spetsiaaltarkvara hooldust; 42.8. teostab vajadusel informaatikaalast koolitust asutustes. 43. Kasutajate probleemide kiireks ja efektiivseks lahendamiseks kasutatakse help-desk’i. Help-desk’i operaator: 43.1. fikseerib kasutajate, tugiisikute ja piirkondlike administraatorite esitatud probleemid andmebaasis; 43.2. annab kohe igakülgset abi kasutajatele nii tehniliste probleemide kui spetsiaaltarkvara kasutamise osas; 43.3. edastab teated tõrgete kohta töörühma liikmetele või piirkondlikule administraatorile, kui ei ole võimalik telefoni teel probleemi lahendada. 44. Tugikeskuse juhti abistab igapäevase töö tegemisel tugikeskuse sekretär. Tugikeskuse sekretär: 44.1. peab kirjavahetuse arvestust; 44.2. võtab vastu ja registreerib IT-seadmete soetamiseks asutuste poolt esitatud taotlusi; 44.3. säilitab, annab välja ja peab arvestust IT-seadmete detailide üle; 44.4. valmistab ette tugikeskuse tööd puudutavaid dokumente; 44.5. peab informaatikaeelarve kulutuste seisu; 44.6. edastab asutustele IT-seadmete soetamist ja hooldust puudutava informatsiooni; 44.7. peab arvestust arvete, aktide ja lepingute üle; 44.8. peab IT-seadmete andmebaasi; 44.9. peab arvestust remondis olevate ja tellitud seadmete üle. 45. Tugikeskuse tööd koordineerib ja juhib tugikeskuse juht, kes vastutab kogu IT infrastruktuuri ja tugiorganisatsiooni korrektse toimimise eest Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Tugikeskuse juht: 45.1. osaleb Justiitsministeeriumi informaatikaalaste dokumentide väljatöötamises (arengukavad, reglemendid, korrad, …); 45.2. teeb uute seadmete tsentraalseks soetamiseks ettepanekuid infosüsteemide osakonna juhatajale, korraldab nende soetamise ja vastavalt vajadusele viib läbi riigihanke; 45.3. jälgib eelarvest eraldatud raha kulutamist; 45.4. teeb koostööd Justiitsministeeriumi finantsosakonnaga iga-aastase inventuuri tegemisel; 45.5. organiseerib arvutivõrkude väljaehitamist; 45.6. kasutajatelt, tugiisikutelt ja piirkondlikelt administraatoritelt probleemide laekumise korral vastutab nende lahendamise eest; 45.7. korraldab vajadusel informaatikaalase koolituse läbiviimist asutustes; 45.8. spetsiaaltarkvara koolituse toimumisel informeerib sellest töörühma liikmeid ja vastutab nende osalemise eest; 45.9. koostab iga-aastase eelarve taotluse riistvara ja tarkvara kohta; 45.10. teostab kontrolli piirkondlike administraatorite ja töörühma liikmete poolt teostatavate tööde üle. 46. Tugikeskuse juht annab aru tugikeskuse tööst infosüsteemide osakonna juhatajale. V. KASUTAJATE KOOLITUS 47. Kõik IT-vahendite kasutajad peavad läbima vastava koolituse, mille sisu sõltub vahendi kasutaja töö iseloomust. Koolitus jaguneb oma sisult: 47.1. standardtarkvara kasutaja koolitus; 47.2. spetsiaaltarkvara kasutaja koolitus; 47.3. tugiisiku koolitus; 47.4. piirkondliku administraatori koolitus. 48. Valitsemisala asutuse poolt tuleb tagada kõigi IT-vahendeid kasutavate töötajate vastavasisuline algtasemel väljaõpe, mille sisu, toimumise kord ja kontroll fikseeritakse vastavas dokumendis. 49. Spetsiaaltarkvara ja piirkondliku administraatori koolitus korraldatakse Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonna poolt. 50. Tehnilise tugiisiku koolitus viiakse läbi valitsemisala asutuse enda poolt vastavalt Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonna fikseeritud programmile. Juhul kui koolitus viiakse läbi koolitust korraldava firma programmi alusel, siis tuleb koolituse sisu eelnevalt kooskõlastada Justiitsministeeriumi infosüsteemide osakonnaga. VI. IT-ALASE OLUKORRA ÜLEVAATUS 51. IT-alase olukorra ülevaatuse teostamise eesmärk on välja selgitada asutuse IT-vahendite olemasolu ja sihipärane kasutamine ning selle aluseks on vastavad justiitsministri määrustega kinnitatud dokumendid. 52. Plaaniliste ülevaatuste ajakava fikseeritakse Justiitsministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Erakorralised ülevaatused toimuvad vastavalt valitsemisala asutuste revideerimist või teenistusjärelevalvet fikseerivatele dokumentidele. 53. Ülevaatuse käigus kontrollitakse arvutustehnika riistvara ja nendega tehnoloogiliselt seotud komponente, tarkvara (standardtarkvara ja infosüsteemide spetsiaaltarkvara), andmeturbe meetmeid, arvutusalase koolituse vajalikkust, IT organisatsiooni olemasolu ja selle toimimist. Ülevaatuse tulemusena vormistatakse vastav kokkuvõte. 54. Kui selgub, et kokkuvõttes märgitud puuduste eest on vastutav tugiisik või piirkondlik administraator, siis ühe nädala jooksul on administraator kohustatud tugikeskuse juhile esitama probleemide kõrvaldamiseks omapoolse lahenduse ja tähtaja, millal probleemid peavad olema lahendatud. 55. Tõsiste puuduste esinemisel on infosüsteemide osakonna juhatajal kohustus üldist IT-alast olukorda ohustav asutus isoleerida kuni puuduste kõrvaldamiseni üldisest süsteemist kas laivõrgu või lokaalvõrgu töö katkestamise teel. Puuduste pideval ilmnemisel võib infosüsteemide osakonna juhataja teha ettepaneku piirkondlik administraator või tugiisik välja vahetada. Kantsler Mihkel OVIIR