Põllumajandusminister — Elusate kahepoolmeliste molluskite hügieeninõuete eeskirja kehtestamine — RTL, 150, 2134

Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 12 lõike 5, paragrahvi 23 lõike 2 ja paragrahvi 26 lõike 4 alusel ning arvestades Euroopa Liidu direktiivi 91/492/EMÜ (EÜT L 286, 24.09.1991, lk 1) ja otsuse 94/356/EMÜ (EÜT L 156, 23.06.1994, lk 50) nõuetega: Kehtestan elusate kahepoolmeliste molluskite hügieeninõuete eeskirja (edaspidi – eeskiri). 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri kehtestab hügieeninõuded elusate kahepoolmeliste molluskite käitlemisettevõttele. 1.2. Eeskiri määratleb elusad molluskid, kehtestab neile esitatavad kvaliteedi- ja käitlemise hügieeninõuded. 1.3. Eeskirja nõuded on aluseks riiklikule järelevalveametnikule ettevõtte tunnustamisel ja järelevalve teostamisel. 1.4. Elusmolluskeid püütakse ja toodetakse hea tootmistava põhimõttel, säilitades toodete toiduhügieeni kvaliteedi. 1.5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1.5.1. kahepoolmelised molluskid – grupi Lamellibranchiata molluskid, mis filtreerivad toidu enne selle absorbeerimist; 1.5.2. akvakultuurtooted – kontrollitud tingimustes turustamise eesmärgil toiduks kasvatatud mere- ja mageveeloomad. Akvakultuurideks ei loeta mere- ja mageveeloomi, mis on püütud noorena nende looduslikust keskkonnast ja mida on ainult elus hoitud, püüdmata suurendada nende kaalu või suurust; 1.5.3. väljastuskeskus – ettevõte või selle osa, mis on tunnustatud inimesele tarbimiskõlblike kahepoolmeliste elusmolluskite vastuvõtmiseks, seisundi parandamiseks, pesemiseks, puhastamiseks, sorteerimiseks ja pakkimiseks; 1.5.4. puhastuskeskus – tunnustatud ettevõte, kuhu molluskid paigutatakse mikrobioloogilise puhastuse toimumise ajaks nii, et molluskid muutuvad tarbimiskõlblikeks; 1.5.5. seisundi parandamine – aktsepteeritava mikrobioloogilise kvaliteediga kahepoolmeliste elusmolluskite ajutine säilitamine mahutites või muudes puhta mereveega täidetud seadeldistes või looduslikel kasvualadel, et eemaldada liiv, muda ja lima; 1.5.6. ülekandmine – molluskite järelevalve all üleviimine tunnustatud vetesse, mikrobioloogilise puhastuse toimumiseks küllaldaseks ajaks. Käesolev ei hõlma kahepoolmeliste elusmolluskite üleviimist edasise kasvatamise eesmärgil; 1.5.7. tootmisala – veekogu ala, kus kahepoolmelisi molluskeid püütakse või kasvatatakse; 1.5.8. tervisemärk – elusate kahepoolmeliste molluskite pakendile kantav märk, mis tõendab, et elusmolluskid vastavad kõigile nõuetele ja pärinevad tunnustatud väljastus- või puhastuskeskusest. 2. ETTEVÕTTE ENESEKONTROLLI NÕUDED 2.1. Käitleja peab igas tootmisetapis kontrollima hügieeninõuete täitmisel kõigi vajalike meetmete kasutuselevõtmist toiduohutuse tagamiseks. Selle läbiviimise üheks vormiks on ettevõtte enesekontroll. 2.2. Ettevõtte enesekontrolli süsteem võib olla ettevõtte üldise kvaliteedijuhtimise süsteemi osa. 2.3. Toidu ohutuse tagamiseks tuleb kontrollida kogu tootmistegevust, kõiki käitlemisvahendeid, seadmeid, toorainet ja valmistooteid. Samuti tuleb läbi viia regulaarset tootmishügieeni kontrolli, sealhulgas võtta proove mikrobioloogilisteks uuringuteks. 2.4. Enesekontrolli läbiviimiseks koostatakse ettevõttes plaan, mille kinnitab käitleja ja kooskõlastab järelevalveametnik. 2.5. Ettevõtte enesekontroll peab põhinema: 2.5.1. toote igas tootmisetapis kaasneva ohu analüüsil, riski hindamisel ja riskide ohjamisel kasutatava kontrollisüsteemi loomisel; 2.5.2. kriitiliste kontrollpunktide määramisel, mis võimaldab igas tootmisetapis ennetada ohtu või viia see aktsepteeritavale tasemele; 2.5.3. kontrollikriteeriumide määramisel, mis eristavad vastuvõetavat vastuvõtmatust; 2.5.4. seiresüsteemi loomisel kriitilistes kontrollpunktides; 2.5.5. korrigeerivate tegevuste kasutuselevõtmises, kui on ületatud kriitiline piir; 2.5.6. tegevusel, mis tõestab enesekontrolli efektiivsust ja kogu selle tegevuse dokumenteerimisel. 2.6. Ettevõtte enesekontrolli plaanis peavad sisalduma järgmised andmed ettevõtte tegevuse kohta ja meetmed tehnoloogilise protsessi kontrollimiseks: 2.6.1. toote tehnoloogiline skeem ja -kirjeldus; 2.6.2. tooraine mikrobioloogiliste, füüsikalis-keemiliste näitajate kontrollimine; 2.6.3. ruumide, käitlemisvahendite, tooraine ja valmistoodete temperatuuride kontrollimine; 2.6.4. toodete proovivõtmis- ja analüüsiplaan; 2.6.5. ohtude analüüsi põhjal leitud kriitilised kontrollpunktid; 2.6.6. kriitiliste kontrollpunktide seire läbiviimise kirjeldus; 2.6.7. ennetavad abinõud ja korrigeerivad tegevused kriitilistes kontrollpunktides ning nendest teatamise kord; 2.6.8. kasutatava joogivee regulaarse uurimise plaan; 2.6.9. kahjurite tõrje plaan; 2.6.10. seadmete pesemise ja desinfitseerimise plaan; 2.6.11. ruumide puhastamise plaan; 2.6.12. külmladude temperatuuri järelevalve plaan; 2.6.13. töötajate tervisekontrolli plaan; 2.6.14. proovidest analüüse teostavate laboratooriumide nimed koos konkreetse uuringu märkimisega; 2.6.15. tervisele ohtlike toodete turult kõrvaldamise ja sellega seonduv informatsiooniplaan. 2.7. Enesekontrollil tulemused dokumenteeritakse ja esitatakse järelevalveametnikule viimase nõudmisel. 2.8. Käitleja peab määrama isiku, kes vastutab enesekontrolli rakendamise ja täitmise eest. 2.9. Kontrolli tulemused säilitatakse ettevõttes vähemalt üks aasta pärast toote realiseerimistähtaja möödumist. 3. TOOTMISALAD 3.1. Kahepoolmelised elusmolluskid peavad pärinema tootmisaladelt (tsoonidest), mis vastavad mikrobioloogilist kvaliteeti käsitlevatele sätetele ja on kantud järelevalveasutuse poolt koostatavasse nimekirja tsoonidest a, b ja c. Kammkarpide (Pectinidae) korral kohaldatakse käesolevat üksnes akvakultuurtoodete suhtes. 3.2. Tsoonist a pärinevad kahepoolmelised elusmolluskid peavad sisaldama alla 300 Coli-laadse bakteri või alla 230 Escterichia coli 100 grammi liha ja vedeliku kohta; neid molluskeid võidakse kasutada kohe tarbimiseks inimesele või edasiseks töötlemiseks. 3.3. Molluskeid tsoonist b võidakse püüda või koguda, kuid ei tohi müüa tarbimise eesmärgil enne töötlemist puhastuskeskuses või ülekandealal. Töötlemine võib siiski toimuda tootmismeetodite korral, mis tagavad mikrobioloogilise kvaliteedi. Kahepoolmelised elusmolluskid sellest tsoonist ei tohi sisaldada enam kui 6000 patogeenset Coli-laadset bakterit või enam kui 4600 Escterichia coli 100 grammi liha kohta 90% näidistest. 3.4. Kahepoolmelisi elusmolluskeid tsoonist c võidakse püüda või koristada, kuid ei tohi müüa enne vähemalt kahe kuu pikkust ülekandmist. Neid molluskeid võidakse siiski kasutada täielikult konserveeritud toodete valmistamiseks. Sellest tsoonist tulenevad molluskid ei tohi sisaldada enam kui 60 000 Coli-laadset bakterit 100 grammi liha kohta. 4. PÜÜK, KORISTUS JA TRANSPORTIMINE 4.1. Enne molluskite, k.a rannakarpide, püüki või koristust peab käitleja võtma valitud tootmisalalt üks nädal varem molluskite näidised ja veeproovid, et kontrollida laboratooriumis vetikates leiduvate toksiinide ja toksiliste vetikate võimalikku olemasolu. 4.2. Veeproove tuleb võtta kooskõlas järelevalveasutuse poolt ettenähtud korrale. 4.3. Püük või koristus võib alata, kui järelvalveasutus on saanud vetikate toksiinide ja vetikate üldarvu tuvastamiseks tehtava läbivaatuse tulemused ning tunnistanud rannakarbid tarbimiskõlblikeks, avades selle ala. 4.4. Kui püük või koristus on avatud alal alanud, peab molluskite käitleja igalt alalt võtma iga nädala esimesel püügi- või koristuspäeval molluskite näidiseid ja veeproove. 4.5. Püügi korral peab laeva logiraamat näitama püügiasukohta kraadides, minutites ja sekundites, ala numbrit või geograafilist nime ning tsooni staatust (a, b või c). Logiraamat peab sisaldama ka sihtkoha tunnustamise otsuse numbri ja sihtkohta käsitlevaid üksikasju, pidades silmas molluskite pakkimist, ülekandmist, puhastamist või töötlemist. Nädala esimesel püüdmise päeval ja piiratud seire korral peab logiraamatus olema näidatud, kes võtab ja saadab molluskite näidiseid ja veeproove. Lisaks sellele peab logiraamat sisaldama nii täpselt kui võimalik molluskite liike ja koguseid. Pärast iga maabumist tuleb logiraamatu asjakohane leht ja maabumisdeklaratsioon esitada kohe kohalikule järelevalveasutusele. Koristuse korral tuleb täita registreerimisdokument, mis sisaldab tootja nime ja allkirja, koristuskuupäeva, tootmisalade asukohta ja tsooni staatust. Registreerimisdokument peab sisaldama ka võimalikult täpseid andmeid molluskite liigi ja koguse kohta, tunnustamise otsuse numbri ja andmeid sihtkoha kohta, pidades silmas molluskite pakkimist, ülekandmist, puhastamist või töötlemist. Pärast püügi või kogumise lõpetamist tuleb registreerimisdokument esitada järelevalveasutusele. 4.6. Kui veeproovide läbivaatusel ilmneb toksiinide ja võimalike toksiliste vetikate suurenev sisaldus püügi- või koristusalal, võib järelevalveasutus teha ettekirjutuse molluskite ja vee läbivaatuseks päeviti ning molluskite kinnipidamiseks seni, kuni need tunnistatakse vetikamürkidest vabadeks. 4.7. Kui toksiliste vetikate arv vees või biotoksiinide hulk kahepoolmelistes molluskites jõuab rahvusvaheliselt kehtestatud piirnormideni, võib järelevalveasutus anda teatavate alade suhtes välja püügi- või koristuskeelu. 4.8. Järelevalveasutus võib teha ettekirjutuse, mis käsitleb eritingimusi liiva eemaldamise suhtes rannakarpidest aladel, kus leidub toksilisi vetikaid või vetikatoksiine. 4.9. Käitleja, kes võtab vastu kahepoolmelisi elusmolluskeid, peab tagama molluskite näidiste ja veeproovide võtmise nende päritolu aladelt. 4.10. Käitlejad peavad pidama dokumentatsiooni, mis sisaldab andmeid püügi toimumise kuupäeva kohta ning selle kohta, kes molluskid püüdsid, millistelt aladelt need pärinevad, isikute kohta kes võtsid näidiseid ning kus ja milliste tulemustega vaadati läbi samalt alalt võetud näidised või proovid. 4.11. Järelevalveasutuse juhiste alusel peavad tunnustatud käitlejad võtma päevatoodangu hulgast kontrollnäidiseid. Neid tuleb säilitada 12 kuu vältel, v.a elusmolluskid, mille hulgast võetud näidiseid tuleb säilitada külmutatult ühe kuu vältel. 4.12. Kahepoolmelised elusmolluskid tuleb püüda või koristada ning transportida asjakohaselt alalt väljastus- või puhastuskeskusesse, ülekandealale või käitlemisettevõttesse kooskõlas hügieeninõuetega. 4.13. Püük või koristus ei tohi põhjustada molluskite kestade või kudede põhjendamatut kahjustumist. 4.14. Kahepoolmeliste elusmolluskite püüdmiseks või koristamiseks, kaldale toomiseks, transportimiseks ja käitlemiseks kasutatavad meetodid peavad välistama molluskite saastumise, kvaliteedi halvenemise ja muutuste põhjustamise, mis muudavad puhastamise, töötlemise või ülekandmise raskeks. 4.15. Püügi või koristuse ja maabumise vahel peab vältima molluskite vettekastmist, et hoida ära võimalikku saastumist. 4.16. Kahepoolmeliste elusmolluskite transportimiseks kasutatavaid transpordivahendeid tuleb kasutada tingimustes, mis kaitsevad elusmolluskeid saastumise ja kestade muljumise eest. 4.17. Transportimisel kalalaevalt või akvakultuurrajatisest väljastus- või puhastuskeskusesse, ülekandealale või ettevõttesse peab olema iga partiiga kaasas logiraamatu asjakohase lehe või registreerimisdokumendi koopia. 5. ÜLEKANDMINE 5.1. Molluskeid tuleb käidelda hoolikalt, nii et nende filtreerimisvõime pärast ülekandmist säilib. 5.2. Ülekannet tuleb teha molluskite tiheduse juures, mis tagab molluskite puhastumise. 5.3. Kahepoolmelised elusmolluskid tuleb paigutada merevette ajaks, mille lõpuks patogeensete mikroorganismide arv vastab ettenähtud tasemele. 5.4. Järelevalveasutus võib iga kahepoolmeliste elusmolluskite liigi ja iga tunnustatud ülekandeala kohta teha ettekirjutuse, mis näeb ette minimaalse veetemperatuuri, et tagada efektiivne ülekandmine. 5.5. Ülekandealad peavad olema tunnustatud. Alade piirid peavad olema poide, teivaste või muude kinnitatud vahenditega selgelt tähistatud. Ülekandealade ning ülekande- ja akvakultuuralade vahe peab olema vähemalt 300 meetrit. 5.6. Kohad ülekandealade piires tuleb üksteisest eraldada, et vältida partiide segunemist. Peab olema tagatud, et uut partiid ei saa üle kanda enne, kui kogu eelnev partii on eemaldatud. 5.7. Ülekandeala eest vastutavad isikud peavad pidama arvestust molluskite päritolu, ülekandeaja, ülekandeala ja partii sihtkoha kohta pärast ülekannet. Andmed tuleb esitada järelevalveametnikule viimase nõudmisel. 5.8. Pärast ülekandealalt koristamist peab transportimisel ülekandealalt puhastus- või väljastuskeskusesse või ettevõttesse olema iga partiiga kaasas registreerimisdokumendi koopia. 6. PUHASTUS- JA VÄLJASTUSKESKUSED 6.1. Puhastus- ja väljastuskeskuse hooned, seadmed ja töötajate hügieen peab lisaks käesolevas eeskirjas toodule vastama kala ja kalatoodete hügieeni eeskirja nõuetele. 6.2. Puhastuskeskuse puhastusmahutite ja kõikide veekonteinerite põrandad ja seinad peavad olema siledad, tugevast materjalist ja veekindla pinnaga ning kergesti puhastatavad. Puhastusmahuti põhi peab olema piisavalt kaldu ja ühendatud töömahule kohase äravooluga. 6.3. Mudaga kaetud rannakarbid tuleb enne puhastamist pesta, kasutades puhast merevett või joogivett. 6.4. Puhastamiseks kasutatav vesi peab olema puhas merevesi või joogiveest valmistatud soolvesi. Vett võib ringluses taaskasutada üksnes pärast selleks järelevalveasutuselt loa saamist ja iga kord enne vee taaskasutamist tuleb see puhastada. 6.5. Elusmolluskite puhastamist tuleb läbi viia tingimustes ja aja jooksul, mis tagavad vastavuse mikrobioloogilistele normidele. 6.6. Kui puhastusmahuti sisaldab mitut molluskite partiid, peavad need olema samast liigist ja pärinema samalt tootmisalalt või erinevatelt samu tingimusi rahuldavatelt aladelt. Mitme partii samaaegse töötlemise kestus peab põhinema sellel partiil, mille töötlemisaja kestus on kõige pikem. 6.7. Puhastamiseks kasutatavad konteinerid peavad olema konstrueeritud viisil, mis võimaldab vee läbivoolu. Kahepoolmeliste elusmolluskite kihtide paksus ei tohi puhastamise käigus takistada kestade avanemist. 6.8. Puhastusmahutites, kus kahepoolmelised elusmolluskid puhastustoimingu läbivad, ei tohi hoida kalu, koorikloomi ega muud liiki mereloomi. 6.9. Pärast puhastamise lõpetamist tuleb molluskite kestad pesta joogiveega, mille kvaliteet peab vastama veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583) alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. 6.10. Puhastuskeskuses peab olema oma laboratoorium või peab keskus kasutama laboratooriumi teenuseid, et kontrollida puhastamise efektiivsust, kasutades mikrobioloogilisi piiritlusi. 6.11. Puhastuskeskuses peab tegema järgmisi mikrobioloogilisi teste: 6.11.1. vesi puhastussüsteemis enne puhastamise algust; 6.11.2. molluskid enne puhastamist; 6.11.3. kahepoolmelised elusmolluskid pärast puhastamist. 6.12. Puhastuskeskuses peab pidama arvestust: 6.12.1. puhastuskeskusesse toodud kahepoolmeliste elusmolluskite koguste, toomise kuupäeva ja vastavate registreerimisdokumentide kohta; 6.12.2. puhastussüsteemide täitmise ja tühjendamise kellaaegade kohta. 6.13. Arvestus peab olema lõplik, täpne, kergesti loetav ja järelevalveasutuste tarvis kättesaadav. 6.14. Puhastuskeskuses võib vastu võtta üksnes neid kahepoolmeliste elusmolluskite partiisid, millega on kaasas registreerimisdokumendid. 6.15. Käitleja, kes saadab molluskeid väljastuskeskusele, peab esitama partii registreerimisdokumendid. 6.16. Puhastatud molluskeid sisaldav partii peab olema varustatud etiketiga, mis tõendab, et molluskid on puhastatud. 6.17. Toote seisundi parandamine peab vältima toote saastumist, k.a kahepoolmelistelt elusmolluskitelt liiva eemaldamine. 6.18. Kahepoolmeliste elusmolluskite sorteerimisel peab välistama saastumise või muutuse, mis muudavad molluskid transportimisele ja pärast pakkimist ka säilitamisele vähem vastupidavaks. 6.19. Molluskite pesemiseks või puhastamiseks tuleb kasutada joogivett. 6.20. Väljastuskeskuses peab pidama arvestust: 6.20.1. tunnustatud tootmis- või ülekandealalt pärinevate kahepoolmeliste elusmolluskite mikrobioloogiliste testide tulemused; 6.20.2. väljastuskeskusesse toimetatud molluskite kogused ja toimetamise kuupäevad ning vastavad registreerimisdokumendid. 6.21. Arvestus peab olema kronoloogiline ja seda tuleb säilitada vähemalt kolme kuu jooksul. Andmed tuleb esitada järelevalveametnikule viimase nõudmisel. 7. ELUSMOLLUSKEID KÄSITLEVAD ERINÕUDED 7.1. Molluskitel peavad olema nähtavad värskuse ja eluvõimelisuse tunnused, k.a puhtad kestad, reaktsioon perkussioonile ning normaalne valvulaarvedeliku hulk. 7.2. Viie katseklaasi ja kolmekordse lahjendusega MPN-testi või mistahes muu sama täpsusastmega mikrobioloogilise testi põhjal peavad molluskid sisaldama vähem kui 300 Coli-laadset bakterit ja vähem kui 230 Escterichia coli 100 grammi liha või vedeliku kohta. 25 grammi molluskite liha peab olema Salmonella- vaba. 7.3. Paralüütilise karploomamürgi kogusisaldus molluskite söödavates osades, s.o terviklik keha või selle kõik söödavad osad eraldi, võib olla kuni 80 mikrogrammi 100 grammi kohta kooskõlas ametliku bioloogilise testimismeetodiga, mis võib olla vajaduse korral seotud keemilise meetodiga saksitoksiini avastamiseks. 7.4. Diarreetilise karploomamürgi sisaldus molluskite söödavates osades võib olla ametlike bioloogiliste testimismeetoditega ette nähtud piirnormideni. 8. PAKENDAMINE 8.1. Molluskid tuleb pakkida rahuldavates hügieenitingimustes ning pakkematerjal peab vastama järgmistele nõuetele: 8.1.1. peab säilitama molluskite organoleptilised omadused; 8.1.2. peab olema molluskite küllaldaseks kaitseks piisavalt tugev; 8.1.3. peab olema lubatud kasutada kokkupuutes toiduga. 8.2. Austrid tuleb pakkida nii, et kesta nõgus pool jääb alla. 8.3. Kahepoolmeliste elusmolluskite pakendid peavad olema pitseeritud ja jääma pitseerituks alates väljastuskeskusest väljasaatmist kuni tarbija või jaemüüja kätte toimetamiseni. 9. ELUSATE KAHEPOOLMELISTE MOLLUSKITE TERVISEMÄRK 9.1. Tunnustatud ettevõttest väljastatavale elusmolluskite pakendile kantakse tervisemärk, valides ühe alljärgnevalt antud märgistuse: 9.1.1. ovaal, mille ülaosas on tähelühend «EST» ja keskel ettevõtte tunnustamise otsuse number; 9.1.2. ovaal, mille ülaosas on sõna «EESTI» ja keskel ettevõtte tunnustamise otsuse number. 9.2. Tervisemärk kantakse pakendile selgesti nähtavasse kohta hiljemalt pakendamisel. Märgistus peab olema piisavalt selge ja piisavalt suur. 9.3. Märgistus tuleb trükkida pakkematerjalile või kanda etiketile, mis kinnitatakse seejärel pakkematerjali külge või pannakse paki sisse. Isekleepuvaid tervisemärke võidakse kasutada üksnes tingimusel, et need pole kergesti eemaldatavad. Etikette võib kasutada ühekordselt. 9.4. Märgistus peab olema kulumis- ja veekindel ning selles sisalduv teave kustumatu. 9.5. Kahepoolmeliste elusmolluskite kaubasaadetistele kinnitatava märgistuse, mida ei pakita tarbijale mõeldud pakendisse, peab jaemüüja pärast kaubasaadetise realiseerimist hoidma alles vähemalt 60 päeva jooksul. 9.6. Pakendatud toote säilivuskuupäev võidakse asendada märkusega «need molluskid peavad olema müümise hetkel elus». 10. SÄILITAMINE 10.1. Laoruumides tuleb molluskeid hoida temperatuuril, mis ei mõjuta ebasoodsalt nende kvaliteeti ega eluvõimet. Pakkematerjal tuleb paigutada maast kõrgemale tõstetud puhtale pinnale. 10.2. Pärast molluskite pakkimist ja väljastuskeskusest edasisaatmist peab välistama molluskite vette kastmise või veega pihustamise, kui molluskid pole mõeldud jaemüügiks väljastuskeskuses. 11. NÕUDED TRANSPORTIMISELE 11.1. Kohe tarbimiseks mõeldud kahepoolmelisi elusmolluskeid tuleb transportida pitseeritud pakendis väljastuskeskusest kuni tarbijale või jaemüüjale pakkumiseni. 11.2. Molluskite partii transportimiseks kasutatavatel vahenditel peavad olema korrosioonikindlast materjalist seinad ja muud osad, mis võivad puutuda kokku molluskitega. Seinad peavad olema siledad ja kergesti puhastatavad. 11.3. Molluskeid tuleb transportida eraldi muudest kaupadest, mis võivad neid saastata. 11.4. Kahepoolmeliste elusmolluskite kaubasaadetised tuleb transportida või välja toimetada suletud sõidukites või konteinerites, milles säilib toodete temperatuur, kvaliteet ja eluvõime. Molluskeid sisaldavaid konteinereid tuleb transportida kõrgendatud pindadel või kasutades muid viise, mis takistavad kokkupuudet sõiduki põrandaga. Kui molluskite kaubasaadetiste transportimisel kasutatakse jääd, peab see olema valmistatud joogiveest. 12. JÄRELEVALVE 12.1. Ettevõtte üle teostatakse regulaarset järelevalvet sagedusega vähemalt kord kuus. 12.2. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik kontrollib: 12.2.1. ettevõttes rakendatud enesekontrolli süsteemi toimimist ja käitleja poolt enesekontrollil saadud tulemusi; 12.2.2. käitlemisvahenditele, -ruumidele ja töötajatele esitatud hügieeninõuete täitmist; 12.2.3. elusate kahepoolmeliste molluskite hügieeni- ja käitlemisnõuete täitmist; 12.2.4. tervisemärgi kasutamist; 12.2.5. ettevõttest väljastatavaid elusaid kahepoolmelisi molluskeid. 12.3. Riiklikku järelevalvet teostav ametnik peab: 12.3.1. võtma proove laboratoorseteks uuringuteks vastavalt kehtestatud korrale; 12.3.2. kontrollima kõigi eeskirjas toodud nõuete täitmist; 12.3.3. teatama Veterinaar- ja Toiduametile kõikidest ettevõttes toimunud muutustest, samuti tegevuse peatamisest või lõpetamisest; 12.3.4. vastavate abinõude kasutuselevõtmiseks esitama kontrolli tulemustest ja avastatud puudustest käitlejale akti. Akt allkirjastatakse käitleja ja järelevalveametniku poolt. 12.4. Kui ettevõte või selle tegevus ei vasta eeskirja nõuetele, koostab järelevalveametnik protokolli, kohaldades halduskaristusi vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikule ja toiduseadusele ning teatab sellest Veterinaar- ja Toiduametile. 13. JÕUSTUMINE 13.1. Käesolev eeskiri jõustub 1. jaanuaril 2000. a. MinisterIvari PADAR Kantsler Ants NOOT