Haridus- ja teadusminister — Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Estonian Business School'i riikliku koolitustellimuse leping — RTL, 84, 1242

15. juuli 2005. a nr 10-5/592 Käesolev riikliku koolitustellimuse leping (edaspidi leping) on sõlmitud 15. juulil 2005. aastal. Haridus- ja Teadusministeerium, kes tegutseb Eesti Vabariigi nimel, (edaspidi ministeerium) minister Mailis Reps’i isikus, kes tegutseb seaduse alusel, ühelt poolt ning Estonian Business School (edaspidi ülikool) rektor Madis Habakuk’e isikus, kes tegutseb seaduse alusel, teiselt poolt (edaspidi koos pooled ja eraldi pool) tuginedes «Ülikooliseaduse» § 131 lõikele 2 sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU DOKUMENDID 1.1. Käesoleva lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja lepingu lisadest, milles lepitakse kokku lepingu sõlmimise ajal ja/või pärast lepingu sõlmimist ning mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ja moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 1.2. Lepingule lisatakse sõlmimisel järgmine lisa: 1.2.1. Lisa 1 – 2005. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele. 2. LEPINGU EESMÄRK JA ESE 2.1. Lepingu eesmärk on määratleda poolte õigused ja kohustused riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile ja selle täitmisel. 2.2. Lepingu esemeks on ministeeriumi esitatav riiklik koolitustellimus magistriõppe lõpetajatele. 3. POOLTE KOHUSTUSED LEPINGU TÄITMISEL 3.1. Ülikool kohustub: 3.1.1. looma lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud iga magistriõppe lõpetaja kohta vähemalt 1,5 bakalaureuseõppe õppekohta akrediteeritud õppekaval; 3.1.2. tagama ülikooli lõpetajate arvu vastavalt lepingu lisa(de)s toodud tabeli(te) neljandas veerus esitatule ning lepingu punktile 4.2; 3.1.3. mitte muutma õppekava struktuuri (välja arvatud juhul, kui see parandab õppe kvaliteeti) ning langetama õppekava alusel läbiviidava õppe kvaliteeti ja teiste ülikooli normdokumentidega kehtestatud nõudeid lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohal õppivatele üliõpilastele; 3.1.4. tagama õppekava ning nende alusel läbiviidava õppe kvaliteedi vähemalt samal tasemel, mis oli aluseks nende suhtes positiivsete akrediteerimisotsuste tegemisel, ning arvestama rahvusvahelise ekspertkomisjoni soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks; 3.1.5. mitte nõudma riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal esmakordselt õppivatelt üliõpilastelt täiendavat õppeteenustasu (tasu üliõpilase õpetamiseks tehtavate otseste ja kaudsete kulude katteks) õppekava mahu ulatuses nominaalse õppeaja jooksul. 3.2. Ministeerium kohustub finantseerima lepingu lisa(de)s määratud lõpetajate arvule vastava arvu õppekohti vastava õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses õppe nominaalkestuse jooksul «Ülikooliseaduses» ning käesolevas lepingus ettenähtud alustel ja korras. 4. LEPINGU ALUSEL RIIKLIKU KOOLITUSTELLIMUSE TÄITMISEKS MOODUSTATUD ÕPPEKOHTADE FINANTSEERIMINE JA ÕPPE NOMINAALKESTUS 4.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohti finantseeritakse vastava õppe õppekohtade arvestusliku maksumuse ulatuses nominaalse õppeaja jooksul igal aastal summas, mis leitakse lepingu lisa(de)s ettenähtud lõpetajate arvule ja õppevaldkonnale, vajadusel õppesuunale või erandina õppekavale kehtestatud koefitsiendi (lisa(de) viies veerg) ning õppetasemele vastava õppekoha baasmaksumuse korrutisena. Vastuvõtuaastal on finantseerimise maht 1/3 aastasummast ja lõpetamise aastal 2/3 aastasummast. 4.2. Kui lisa(de)s osundatud aastal on lõpetanute arv väiksem lepingu konkreetses lisas määratletud arvust ning lepingu mittetäitmise põhjuseks on vastaval aastal õppima asunud üliõpilase surm või akadeemiline puhkus, arvatakse nende üliõpilaste arv maha lepingu lisas toodud lõpetajate arvust. Viimasel juhtumil nihkub lepingus määratud lõpetamise aeg õppetööst eemal viibitud aja võrra edasi. 4.3. Juhul kui ülikooli lõpetanute arv on väiksem lepinguga ja lepingu lisaga määratud lõpetajate arvust, on ministeeriumil õigus sellele järgneva aasta riikliku koolitustellimuse esitamisel ülikoolile riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest iga puudu jäänud lõpetaja õpetamiseks tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus. 5. ÕPPEKOHA BAASMAKSUMUS JA ÕPPEVALDKONNA KOEFITSIENDID 5.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekoha baasmaksumuse igaks eelarveaastaks ja õppevaldkondade, õppesuundade ja õppekavade koefitsiendid kinnitab Vabariigi Valitsus. 5.2. Õppekoha baasmaksumus sisaldab ühe üliõpilase õpetamiseks tehtavaid kulutusi. Üliõpilase õpetamiseks tehtavate kulutuste hulka arvatakse kõik otsesed kulutused õppetööle (õppejõudude ja abipersonali tööjõukulud, jooksvad kulutused õppevahenditele jms), samuti kaudsed kulutused administratsiooni ja tugiteenistuste ülalpidamiseks ning õppetööga otseselt ja kaudselt seotud ruumide ja seadmete jooksvate kulude katteks. 6. RIIGIEELARVEST RAHA ERALDAMISE KORD 6.1. Lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade finantseerimiseks ettenähtud raha eraldatakse ülikoolile ministeeriumi eelarve kaudu järgmiselt: 6.1.1. 1/3 ulatuses vastava aasta vastava õppe õppekohtade arvestuslikust maksumusest hiljemalt 15. novembriks; ning 6.1.2. 2/3 ulatuses vastava aasta vastava õppe õppekohtade arvestuslikust maksumusest hiljemalt 15. veebruariks. 7. TEATED 7.1. Ministeeriumi ja ülikooli vahelised lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. Teate peab esitama lepingu punktis 15 nimetatud kontaktisik või tema volitatud isik. 7.2. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 7.2.1. teade on üle antud allkirja vastu; 7.2.2. teade on saadetud riikliku postiasutuse kaudu tähitud kirjaga teise poole lepingus sätestatud aadressil ja teate üleandmisest postiasutusele on möödunud viis (5) tööpäeva; 7.2.3. teate kättesaamist on võimalik muul viisil kontrollida. 7.3. Informatiivset teadet võib edastada vahetult, telefoni, faksi või elektroonilise posti teel. 8. VASTUTUS 8.1. Pool vastutab lepingus ja selle lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab teisele poolele oma kohustuste täitmata jätmise ja/või mittekohase täitmisega tekitatud otsese varalise kahju. 8.2. Pool ei vastuta teise poole ees ning ei kanna kohustust hüvitada tekkinud kahju, kui lepingu mittekohane täitmine tuleneb teise poole lepingu mittekohasest täitmisest või kui see on tingitud vääramatust jõust. 9. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD 9.1. Kõik vaidlused, mis tekivad poolte vahel seoses lepingu ja selle lisade täitmise, muutmise või lõpetamisega, lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel. 9.2. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, lahendatakse vaidlus Tartu Halduskohtus. 10. LEPINGU JA SELLE LISADE MUUTMINE JA TÄIENDAMINE 10.1. Lepingu ja selle lisade muutmine või täiendamine toimub ainult ministeeriumi ja ülikooli kirjalikul kokkuleppel. Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused on kehtivad vaid juhul, kui need vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla ministeeriumi ja ülikooli selleks volitatud isikud. 10.2. Kui üks pool esitab teisele poolele lepingu või selle lisade muutmiseks kirjaliku ettepaneku, peab ettepaneku saaja selle läbi vaatama kahekümne (20) tööpäeva jooksul alates ettepaneku saamisest. Muutmisettepanekust keeldumise korral tuleb seda kirjalikult põhjendada, kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti. 11. VÄÄRAMATU JÕUD 11.1. Pooled vabanevad vastutusest lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmise eest, kui mittetäitmise või mittekohase täitmise põhjustasid asjaolud, mis antud olukorras olid vältimatud ja/või poolte tahtest sõltumatud, nagu politsei- ja/või sõjaväeoperatsioonid, liiklus- ja ilmastikuolud jm loodusjõudude toime, samuti sõjaseisukord, streigid ja teised asjaolud, mida rahvusvaheline praktika tunnustab vääramatu jõuna. 11.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemise korral teevad pooled kõik nendest sõltuva võimaliku kahju tekkimise vältimiseks. 11.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb leping aja võrra, mille jooksul pooled ei saanud vääramatu jõu tõttu oma kohustusi täita. 12. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG JA ÜLESÜTLEMINE 12.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast lepingu Riigi Teatajas avaldamist ja kehtib kuni pooled on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 12.2. Lepingu lõpetamisel kohustuvad pooled täitma lepingujärgsed kohustused lepingu lisades fikseeritud lepingu alusel riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustatud õppekohtade osas. 12.3. Lepingu poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on lepingulist kohustust rikkunud ega ole rikkumise kõrvaldamiseks antud kolmekümne (30) päevase tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldanud. 12.4. Ministeerium ja ülikool võivad lepingu igal ajal lõpetada poolte kirjalikul kokkuleppel. 13. LÕPPSÄTTED 13.1. Käesoleva lepinguga seotud küsimuste lahendamiseks nimetavad pooled oma kontaktisikud. 13.2. Käesoleva lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad ministeerium ja ülikool Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.3. Käesolev leping on sõlmitud kahes (2) eestikeelses eksemplaris, millest kummalegi poolele jääb üks (1) eksemplar. 14. POOLTE REKVISIIDID JA ALLKIRJAD 14.1. Ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium reg nr: 70000740 aadress: Munga 18, 50088 Tartu telefon: 735 0210 faks: 735 0220 kontaktisik: kõrghariduse talituse juhataja 14.2. Ülikool: Estonian Business School reg nr: 10348773 aadress: Lauteri 3, 10114 Tallinn telefon: 665 1300 faks: 631 3959 kontaktisik: Madis Habakuk e-post: ebs@ebs.ee ak: 221010549149 ............................... ............................... Mailis Reps Madis Habakuk Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Estonian Business School’i vahel sõlmitud 2005. aasta riikliku koolitustellimuse lepingu lisa 1 2005. aastal ministeeriumi poolt esitatav riiklik koolitustellimus ülikooli lõpetajatele 1. MAGISTRIÕPPE LÕPETAJAD 2010. a. Õppe- valdkond Õppesuund Õppekava rühm/õppekava Lõpetajate arv Õppesuuna, -kava rühma/õppekava koefitsient Õppe nominaalkestus aastates Sotsiaalteadused, ärindus ja õigus Ärindus ja haldus 3 1,1 5 Kokku 3 Ministeerium: Ülikool: ................................... Mailis Reps ................................... Madis Habakuk