Rahandusminister — Tagatise esitamise ja vabastamise korra ning tagatissumma määramise metoodiliste aluste kinnitamine — RTL, 145, 2051

Tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156; 79, 731) paragrahvi 49 lõike 9 alusel määran: 1. Kinnitada «Tagatise esitamise ja vabastamise kord ning tagatissumma määramise metoodilised alused» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 1999. a. Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 27. oktoobri 1999. a määrusega nr 76 TAGATISE ESITAMISE JA VABASTAMISE KORD NING TAGATISSUMMA MÄÄRAMISE METOODILISED ALUSED I. TAGATISE ESITAMINE JA VABASTAMINE 1. Tagatise esitab tollile isik, kellel tekib või võib tekkida tollivõlg. Tagatiseks võib olla: 1) Tolliameti poolt aktsepteeritud garandi või käendaja (edaspidi garant) poolt Eestis registreeritud isikule väljastatud garantiidokument; 2) Tolliameti pangakontole (s.h tolliasutuse kassasse) tehtud sissemakset tõendav dokument. Isik valib kahe eespool nimetatud tagatise esitamise viisi vahel. 2. Tagatis võib olla mitmeid tollivormistusi hõlmav (edaspidi üldtagatis) või ühte tollivormistust hõlmav (edaspidi üksiktagatis). 3. Üldtagatis esitatakse aktsepteerimiseks garantiitolliasutusele. Üksiktagatis esitatakse tolliasutusele, kuhu esitatakse tollideklaratsioon. 4. Tolliameti peadirektor määrab garantiitolliasutused, mille ülesanne on: 1) isiku taotluse vastuvõtmine üldtagatise esitamiseks; 2) isiku poolt esitatud tollivõla limiidi arvestuse alusel üldtagatise tagatissumma määramine ja isiku kirjalik teavitamine määratud tagatissummast; 3) isiku soovil garantiidokumendi koostamiseks vajalike näidiste väljastamine ja nõuetest teavitamine; 4) üldtagatise aktsepteerimine; 5) tollivõla limiidi alusel määratud tagatissumma piisavuse jälgimine; 6) tollivõlast tuleneva maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel maksuvõla sissenõudmine; 7) isiku soovil tagatise vabastamine, kui on täidetud punktis 9 nimetatud tingimused. 5. Isiku garantiitolliasutuseks on üldjuhul tema asukohajärgne tolliinspektuur. Asukohajärgse tolliinspektuuri kirjalikul kinnitusel maksuvõla puudumise kohta võib isik garantiitolliasutuseks valida oma tegevuskohajärgse tolliinspektuuri. 6. Kui tagatise esitamine ei ole tolliprotseduuri rakendamise eeskirja või tolliformaalsuste läbiviimise korra alusel kohustuslik, nõuab toll tagatist, kui on alust arvata, et tollivõlast tuleneva maksusumma tasumine ei ole kindlustatud. Toll teatab isikule kirjalikult tagatise esitamise nõudest ja määratud tagatissumma suurusest. 7. Kui toll leiab, et garant ei ole enam usaldatav tagama tollivõlga, teatab toll sellest isikule kirjalikult ja nõuab esitatud tagatise asendamist uuega. 8. Kui tagatissumma ei ole piisav tollivõlast tuleneva maksusumma tagamiseks, teatab toll sellest isikule kirjalikult ja nõuab täiendava tagatise esitamist. 9. Tagatis vabastatakse, kui tollivõlast tulenev maksusumma on tasutud, täiendavalt ilmnenud asjaolude tõttu ei kuulu tollivõlast tulenev maksusumma tasumisele või tollivõlga ei saa enam tekkida. 10. Garantiidokumendina esitatud tagatise vabastamisest teatab toll garandile kirjalikult kümne kalendripäeva jooksul tagatise vabastamise päevast arvates. 11. Tolliameti pangakontole sissemaksena tehtud tagatissumma tagastab Tolliamet isikule kümne kalendripäeva jooksul pärast vastava taotluse esitamist ning isiku poolt tolli ees võetud kohustuse täitmise tõendamist tollidokumendiga. 12. Toll võib arvata tollivõlast tuleneva maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel maksuvõla isiku poolt Tolliameti pangakontole sissemaksena tehtud tagatissummast maha. II. TAGATISSUMMA MÄÄRAMISE ÜLDMETOODIKA 13. Tagatissumma määramisel on aluseks: 1) ühest või mitmest tollivõlast tulenev maksusumma, kui nimetatud summat on tagatise nõudmise ajal võimalik täpselt määrata; 2) tolli hinnangul ühest või mitmest tollivõlast tulenev maksimaalne maksusumma alapunktis 1 nimetamata juhtudel. 14. Kui üldtagatis esitatakse selliste tollivõlgade kohta, millest tulenev maksusumma on ajas muutuv, määratakse tagatissumma suurus selline, mis võimaldab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumist igal ajal tagatava perioodi jooksul. 15. Tollivõla limiit (edaspidi limiit) on kauba koguse ja väärtuse alusel arvutatud täpne või eeldatav impordimaksude summa, mis isikul tuleb tasuda kauba impordil või kuuluks tasumisele kauba ebaseaduslikul tolli järelevalve alt väljaviimisel. 16. Üldtagatise tagatissumma määratakse isiku poolt esitatud limiidi arvestuse alusel. Üksiktagatise tagatissumma määramiseks esitab isik tolli nõudmisel limiidi arvestuse. 17. Kui limiidi arvestuse aluseks oleva kauba hulgas on aktsiisiga maksustatavat kaupa (v.a pakend), koosneb isiku poolt esitatud limiidi arvestus kahest osast (v.a peatükkides VII–X sätestatud limiidi arvestamisel): 1) aktsiisiga maksustatava kauba (edaspidi riskikaup) koguse ja väärtuse alusel arvutatud impordimaksude summa; 2) alapunktis 1 nimetamata kauba (edaspidi tavakaup) koguse ja väärtuse alusel arvutatud impordimaksude summa. 18. Tagatissumma määramisel punktis 17 nimetatud limiidi arvestuse korral korrutatakse punkti 17 alapunktide 1 ja 2 alusel arvutatud impordimaksude summad käesoleva korra alusel määratud koefitsientidega, mis näitavad määratava tagatissumma osakaalu limiidist. Koefitsiendid määratakse eraldi riskikaubale ja tavakaubale ning saadud korrutiste liitmisel saadakse nõutav tagatissumma suurus. 19. Üksiktagatise tagatissumma määramisel korrutatakse limiit koefitsiendiga 1, kui tagatise esitamine on tollieeskirjade kohaselt kohustuslik. Käesolevas korras ettenähtud juhtudel on lubatud üksiktagatise tagatissumma määramisel koefitsienti vähendada, kui isik vastab punktis 20 loetletud tingimustele. 20. Limiidile koefitsiendist 1 väiksema koefitsiendi rakendamiseks peab isik vastama järgmistele tingimustele: 1) ta on teostanud tollivormistust regulaarselt vähemalt ühe aasta jooksul; 2) ta ei ole viimase aasta jooksul rikkunud tollieeskirju või maksuseadusi; 3) tal on laitmatu ärialane reputatsioon; 4) tal ei ole maksuvõlga. 21. Üldtagatise korral võetakse koefitsiendi määramisel arvesse lisaks punktis 20 loetletud tingimustele ka tollivormistuste arvu ja limiidi suurust. 22. Kui isik esitab taotluse mitmeid erinevaid tollivormistusi hõlmava üldtagatise esitamiseks, esitatakse limiidi arvestus eraldi osadena, näidates isiku poolt soovitavad tollivormistused, milleks võivad olla: 1) kauba sissevedu sisenemisdeklaratsiooni alusel tolliterminali; 2) kauba ladustamine, sealhulgas: a) kauba ajutine ladustamine tolliterminalis; b) sisenemisdeklaratsiooni alusel sisseveetud kauba ajutine ladustamine hoiukohas; c) kauba ladustamine tollilaos; 3) kauba ajutine sissevedu taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul; 4) kauba ajutine sissevedu töötlemiseks taasväljaveo kohustusega; 5) kauba import kaubadeklaratsiooni asendava dokumendi alusel; 6) impordimaksude tasumine tähtaja pikendamisel. 23. Garantiitolliasutus määrab mitmeid erinevaid tollivormistusi hõlmava üldtagatise tagatissumma järgmiselt: 1) ühe osa tagatissummast moodustab punkti 22 alapunktide 1–4 alusel määratud tagatissummadest suurim; 2) teise osa tagatissummast moodustab alapunktide 5 ja 6 alusel määratud tagatissummadest suurim. 24. Erinevate tollivormistuste läbiviimiseks esitatava üldtagatisega võib hõlmata tollivõlast tulenevat maksusummat kauba impordil osaliselt täidetud kaubadeklaratsiooni alusel tingimusel, et isik taotleb samaaegselt impordimaksude tasumise tähtaja pikendamist. 25. Erinevate tollivormistuste läbiviimiseks esitatava üldtagatisega ei saa hõlmata tollivõlast tulenevat maksusummat tollitransiitveol ja lõpliku tolliväärtuse määramise edasilükkamisel. Tollitransiitveo ja lõpliku tolliväärtuse edasilükkamise korral esitatakse eraldi üld- või üksiktagatis. III. TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE KAUBA TOLLITRANSIITVEOL JA KAUBA SISSEVEOL SISENEMISDEKLARATSIOONI ALUSEL TOLLITERMINALI 26. Üldtagatise korral on limiidi arvutamisel aluseks veo keskmine kestus. Veo keskmine kestus on kas üks kalendripäev või kaks kalendripäeva. 27. Vedude pideval korraldamisel on üldtagatise korral limiidiks summa, mis saadakse viimase kuue kalendrikuu jooksul veetud kaupade koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa jagamisel 184-ga, kui veo keskmine kestus on üks kalendripäev, või 92-ga, kui veo keskmine kestus on kaks kalendripäeva. 28. Kui isik alustab oma tegevust või näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, võetakse koostöös garantiitolliasutusega üldtagatise korral limiidiks äriplaanist tulenevalt ühe või kahe kalendripäeva jooksul veetavate kaupade koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa. 29. Üldtagatise korral on riskikauba puhul koefitsient üldjuhul 1. Garantiitolliasutus võib määrata koefitsiendi, mis ei ole väiksem kui 0,5, isikule, kes tegeleb regulaarselt riskikauba tollitransiitveoga ja kes vastab punktis 20 loetletud tingimustele. Tavakauba puhul ei ole koefitsient väiksem kui 0,3. 30. Kui isik ületab kolme järjestikuse kalendrikuu jooksul limiiti üle 10%, tuleb tal järgneva kalendrikuu jooksul esitada uus limiidi arvestus, mille alusel toll määrab uue tagatissumma. 31. Üksiktagatise korral on limiidiks veetava kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa. 32. Üksiktagatise korral on koefitsient 1. IV. ÜLDTAGATISE TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE KAUBA TOLLILADUSTAMISEL JA AJUTISEL LADUSTAMISEL TOLLITERMINALIS VÕI SISENEMISDEKLARATSIOONI ALUSEL SISSEVEETUD KAUBA AJUTISEL LADUSTAMISEL HOIUKOHAS 33. Limiidi arvutamisel on aluseks tollilaos, tolliterminalis või hoiukohas ladustatava kauba keskmine laoseis. 34. Kaupade pideval ladustamisel on limiidiks summa, mis saadakse viimase kuue kalendrikuu iga kalendrikuu viimase kuupäeva seisuga ladustatud kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa jagamisel kuuega. 35. Kui isik alustab oma tegevust või näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, võetakse koostöös garantiitolliasutusega limiidiks äriplaanist tuleneva laoseisu põhjal arvutatud impordimaksude summa. 36. Riskikauba puhul ei tohi koefitsient olla väiksem kui 0,3 ja tavakauba puhul väiksem kui 0,1. 37. Kui isik ületab kolme järjestikuse kalendrikuu jooksul limiiti üle 20%, tuleb tal järgneva kalendrikuu jooksul esitada uus limiidi arvestus, mille alusel toll määrab uue tagatissumma. V. TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE KAUBA AJUTISEL SISSEVEOL TAASVÄLJAVEO KOHUSTUSEGA MUUTUSTETA KUJUL 38. Üldtagatise korral on limiidi arvutamisel aluseks ajutisel sisseveol taasväljaveo kohustusega muutusteta kujul (edaspidi ajutine sissevedu) oleva kauba keskmine kogus. 39. Kauba pideval ajutisel sisseveol on üldtagatise korral limiidiks summa, mis saadakse viimase kuue kuu iga kalendrikuu viimasel kuupäeval ajutisel sisseveol oleva kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa jagamisel kuuega. 40. Kui isik alustab oma tegevust või näeb ette oma tegevuse olulist laiendamist või piiramist, võetakse koostöös garantiitolliasutusega üldtagatise korral limiidiks äriplaanist tulenevalt keskmiselt ajutisel sisseveol oleva kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa. 41. Üldtagatise korral ei tohi riskikauba puhul koefitsient olla väiksem kui 0,3 ja tavakauba puhul väiksem kui 0,1. 42. Üksiktagatise korral on limiidiks ajutiselt sisseveetava kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa. 43. Üksiktagatise korral ei tohi riskikauba puhul koefitsient olla väiksem kui 0,5 ja tavakauba puhul väiksem kui 0,3 isikul, kes vastab punktis 20 loetletud tingimustele. VI. TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE KAUBA AJUTISEL SISSEVEOL TÖÖTLEMISEKS TAASVÄLJAVEO KOHUSTUSEGA 44. Üldtagatise korral on limiidi arvutamisel aluseks ajutisel sisseveol töötlemiseks taasväljaveo kohustusega (edaspidi seestöötlemine) oleva kauba keskmine kogus. 45. Kauba pideval seestöötlemisel on üldtagatise korral limiidiks summa, mis saadakse viimase kuue kuu iga kalendrikuu viimasel kuupäeval seestöötlemisel oleva kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa jagamisel kuuega. 46. Kui isik alustab oma tegevust või näeb ette oma tegevuse olulist laiendamist või piiramist, võetakse üldtagatise korral limiidiks äriplaanist tulenevalt keskmiselt seestöötlemisel oleva kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa. 47. Kui isik ületab kolme järjestikuse kalendrikuu jooksul limiiti üle 20%, tuleb isikul järgneva kalendrikuu jooksul esitada uus limiidi arvestus, mille alusel toll määrab tagatissumma. 48. Üldtagatise korral ei tohi koefitsient olla väiksem kui 0,05. 49. Üksiktagatise korral on limiidiks seestöötlemiseks sisseveetava kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa. 50. Üksiktagatise korral ei tohi riskikauba puhul koefitsient olla väiksem kui 0,3 ja tavakauba puhul väiksem kui 0,1 isikul, kes vastab punktis 20 loetletud tingimustele. VII. TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE IMPORDIMAKSUDE TASUMISE TÄHTAJA PIKENDAMISEL 51. Üldtagatise korral on limiidi arvutamisel aluseks keskmiselt ühe kalendrikuu jooksul kaupade impordil vabaks ringluseks, ajutisel sisseveol kasutusrendi tingimustel või töötlemiseks väljaveetud kauba taassisseveol (edaspidi import) tasumisele kuuluv impordimaksude summa. 52. Kauba pideval impordil on üldtagatise korral limiidiks summa, mis saadakse viimase kuue kuu jooksul kauba impordil tasumisele kuulunud impordimaksude summa jagamisel kuuega. 53. Kui isik alustab oma tegevust või näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, võetakse koostöös garantiitolliasutusega üldtagatise korral limiidiks äriplaanist tulenevalt ühe kalendrikuu jooksul tasumisele kuuluda võiv impordimaksude summa. 54. Üldtagatise korral on koefitsient 0,7. Tollimaaklerile võib garantiitolliasutus määrata koefitsiendi, mis ei ole väiksem kui 0,5. 55. Üksiktagatise korral on limiidiks imporditava kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud tasumisele kuuluv impordimaksude summa. 56. Üksiktagatise korral on koefitsient 1. VIII. TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE KAUBA IMPORDIL KAUBADEKLARATSIOONI ASENDAVA DOKUMENDI ALUSEL 57. Üldtagatise korral on limiidi arvutamisel aluseks lisadeklaratsiooni esitamise tähtaja jooksul keskmiselt tasumisele kuuluv impordimaksude summa. 58. Kauba pideval impordil vabaks ringluseks kaubadeklaratsiooni asendava dokumendi alusel on üldtagatise korral limiidiks summa, mis saadakse viimase kuue kuu jooksul lihtsustatud korras imporditud kauba koguse ja väärtuse põhjal arvutatud impordimaksude summa jagamisel 184-ga ning saadud tulemuse korrutamisel lisadeklaratsiooni esitamise tähtajaga päevades. 59. Kui isik alustab oma tegevust või näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, võetakse koostöös garantiitolliasutusega üldtagatise korral limiidiks tolli poolt määratud lisadeklaratsiooni esitamise tähtaja jooksul eeldatavalt tasumisele kuuluv impordimaksude summa. 60. Üksiktagatise korral on limiidiks kaubadeklaratsiooni asendava dokumendi alusel lisadeklaratsiooni esitamisel tasumisele kuuluv impordimaksude summa. 61. Üld- ja üksiktagatise korral on koefitsient 1. IX. TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE KAUBA IMPORDIL OSALISELT TÄIDETUD KAUBADEKLARATSIOONI ALUSEL 62. Tagatissummaks on kaubalt tasumisele kuuluda võiva impordimaksude summa ja esialgselt deklareeritud maksusumma vahe. 63. Tasumisele kuuluda võiv impordimaksude summa arvutatakse kauba tollivormistusel tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ASYCUDA koondandmebaasis oleva kaubapositsiooni minimaalsest keskmisest ühikuhinnast lähtudes. X. TAGATISSUMMA MÄÄRAMINE KUNI LÕPLIKU TOLLIVÄÄRTUSE MÄÄRAMISENI 64. Tagatissummaks on kaubalt tasumisele kuuluda võiva impordimaksude summa ja esialgselt deklareeritud maksusumma vahe. 65. Tasumisele kuuluda võiv impordimaksude summa arvutatakse kauba tollivormistusel tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ASYCUDA koondandmebaasis oleva kaubapositsiooni minimaalsest keskmisest ühikuhinnast lähtudes. Minister Siim KALLAS