Vabariigi Valitsus — Tammiku looduskaitseala kaitse-eeskiri — RT I, 41, 333

Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Tammiku looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Tammiku looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on: 1) haruldaste ja kaitsealuste taimeliikide, nende kasvukohtade ja liigirikka allikasoo kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – sinihelmikakoosluste (6410)3, allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millest kaks on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud eesti soojumika ( Saussurea alpina ssp. Esthonica), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega. (4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 408 hõlmab kaitseala Tammiku loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. §2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Harju maakonnas Kose vallas Tammiku külas, Saku vallas Tagadi külas ja Rapla maakonnas Kohila vallas Pahkla külas. (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. §3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Harju maakonnas Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus ja Rapla maakonnas Keskkonnaministeeriumi Raplamaa keskkonnateenistus. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED §4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut. (3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük. (4) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. (5) Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades, õuemaal omaniku loal ning kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (6) Sõidukiga sõitmine kaitsealal on lubatud ainult teedel. Sõidukiga ning maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning lisaks piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldustöödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel ja põllumajandustöödel. §5. Keelatud tegevus Kaitsealal on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kinnitada metsateatist; 5) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 6) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 7) anda projekteerimistingimusi; 8) anda ehitusluba. §6. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused. (2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. (3) Kui tegevust ei esitatud kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuses ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. (4) Keskkonnaministeeriumil või kavandatava tegevuse asukoha keskkonnateenistusel on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND §7. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Sõmeru oja sihtkaitsevöönd; 2) Allikasoo sihtkaitsevöönd. §8. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd; 5) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. §9. Lubatud tegevus Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 3) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd; 4) teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse taastamiseks. §10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND §11. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Tammiku piiranguvöönd. §12. Lubatud tegevus Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. §13. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus; 2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel; 3) uute veekogude rajamine; 4) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 5) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 6) maavara kaevandamine; 7) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine; 8) uute maaparandussüsteemide rajamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine. §14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 5. peatükk RAKENDUSSÄTE §15. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a määruse nr 266 «Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine» (RT I 1998, 104, 1730; 2000, 30, 176) punkti 1 alapunktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks. 1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2 Kaitseala on moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 «Uute alade looduskaitse alla võtmisest» moodustatud Tammiku taimestikukaitseala ja Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 24. juunil 1960. a üldkohustusliku otsusega nr 3 moodustatud Oru tammiku baasil. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a. Ala kaardiga saab tutvuda Harjumaa keskkonnateenistuses, Raplamaa keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www. maaamet.ee). Peaminister Andrus ANSIP Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Heiki LOOT Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr 17-1/0505738.