Siseminister — Siseministri 7. septembri 2004. a määruse nr 56 "Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise tingimused ja kord" muutmine — RTL, 82, 1199

Määrus kehtestatakse «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 11 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Siseministri 7. septembri 2004. a määrust nr 56 «Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise tingimused ja kord» (RTL 2004, 123, 1900; 2005, 37, 531) muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Sisekaitseakadeemiasse vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja Sisekaitseakadeemiast väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja kord (edaspidi kord) sätestab Sisekaitseakadeemia riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele ja riigieelarvevälistele õppekohtadele immatrikuleerimise ja reimmatrikuleerimise, üleviimise ning eksmatrikuleerimise tingimused ja korra.»; 2) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Sisekaitseakadeemiasse täiskoormusega riigieelarvest rahastatavale õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab õppekavale vastava ameti- või kutseala teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud vanusenõue ja ajateenistuse läbimise nõue. (2) Politseikonstaabli eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt kutsekeskharidusõppesse. Politsei erialal on võimalik rakenduskõrghariduse õppetasemel edasi õppida pärast politseieriala kutsekeskhariduseõppe läbimist. Tuletõrjuja-päästja ja päästespetsialisti eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt kutsekeskharidusõppesse. Päästeteenistuse eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppesse. Halduskorralduse ning maksunduse ja tolli eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppesse. Korrektsiooni eriala õppekohtadele toimub vastuvõtt kutseõppesse ning rakenduskõrgharidusõppesse. (3) Politseikonstaabli erialale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab politseiteenistuse seaduses politseiametnikule sätestatud nõuetele, välja arvatud vanusenõue. (4) Korrektsiooni erialale võib immatrikuleerida isiku, kes vastab vangistusseaduses vanglaametnikukandidaadile sätestatud nõuetele. (5) Sisekaitseakadeemia politsei eriala rakenduskõrghariduse täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes on eelnevalt läbinud kaheaastase politseikonstaabli või politseiametniku eriala kutsekeskhariduse õppekava ja on politsei-, piirivalve-, maksu- ja tolliameti või kaitseväeteenistuses. (6) Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala rakenduskõrghariduse täiskoormusõppe riigieelarvevälisele õppekohale võib immatrikuleerida isiku, kes on erialale vastav riigiametnik või päästetöötaja, kohaliku omavalitsuse päästeasutuse töötaja, ettevõtte päästeüksuse töötaja, tulekustutus- ja päästetöid tegeva mittetulundusühingu töötaja, haridusasutuse päästeeriala õppejõud või õpetaja. (7) Sisekaitseakadeemia halduskorralduse, korrektsiooni ning maksunduse ja tolli eriala riigieelarvevälisele õppekohale immatrikuleeritakse isik avaliku konkursi korras.»; 3) paragrahvi 6 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Õppekohad, mida ei täideta eelnevatel õppeaastatel tingimisi immatrikuleeritud isikutega, täidetakse avaliku konkursi korras. (2) Avalikust konkursist võib osa võtta isik, kes vastab immatrikuleerimise tingimustele. (3) Isik, kes soovib osaleda konkursil (edaspidi kandidaat), võib samaaegselt konkureerida õppekohale kahel erialal, sooritades kõik testid, vestlused ja katsed, mis on vastava eriala või taseme õppesse kandideerimisel nõutud. Sama testi või katset sooritab kandidaat ainult ühe korra. Kahe eriala või haridustaseme konkursil edukas kandidaat immatrikuleeritakse ainult ühele erialale vastavalt kandideerimisavalduses märgitud eelistuse järjekorrale.»; 4) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Avaliku konkursi korraldab vastuvõtukomisjon. Vastuvõtukomisjon kinnitab avalikule konkursile lubatute nimekirjad, testid ja katsed ning nende hindamise kriteeriumid erikomisjonide ettepanekul ja avaliku konkursi koondtulemused.»; 5) paragrahvi 7 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Üksikute testide, katsete ja vestluste läbiviimiseks moodustab rektor erikomisjonid. Erikomisjonid koostavad testid, katsed ja vestlused ning nende hindamise kriteeriumid, samuti viivad läbi testid, katsed või vestlused ning hindavad kandidaate. Vastuvõtu käigus saab kasutada üksnes vastuvõtukomisjoni kinnitatud teste, katseid ja hindamise kriteeriume. (4) Politseikonstaabli eriala erikomisjoni kuuluvad politseiameti, politseiprefektuuride ja politseikolledži esindajad.»; 6) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eksameid, katseid, vestlusi ja teste hinnatakse 10 punkti skaalas, politseikonstaabli erialal 15 ja 50 punkti skaalas. (2) Muus hindamisskaalas arvestatud tulemused teisendatakse. Teisendamisel jagatakse teisendatav hinne eksami, testi, vestluse või katse maksimaalse hindega ning tulemus korrutatakse kümnega; politseikonstaabli erialal viieteistkümne või viiekümnega. Saadud tulemus ümardatakse, kusjuures arvud vähem kui 5 kümnendkohaga arvestatakse vähemaks ning arvud 5 või rohkem kümnendkohaga suuremaks täisarvuks.»; 7) paragrahvi 8 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) iseloomustus koolist või töökohast, politseikonstaabli erialal kandideerija esitab iseloomustuse asemel soovituskirja ja täidab lisaks politseiankeedi (vormid Sisekaitseakadeemia veebilehel);»; 9) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Posti teel esitatud avaldus koos lisadega loetakse esitatuks nõuetekohaselt, kui see on postitatud vähemalt neli päeva enne teates märgitud tähtpäeva.»; 10) paragrahvi 10 lõiked 2–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Politseikonstaabli erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) eesti keele kirjaliku riigieksami, või Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemust. (3) Maksunduse ja tolli erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele kirjaliku, ja matemaatika riigieksami tulemusi. (4) Korrektsiooni erialal arvestatakse emakeele (kirjandi) või eesti keele kirjaliku, ja võõrkeele riigieksami tulemusi.»; 11) paragrahvi 10 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (7) Konkursi teise vooru ei lubata kandidaate, kelle kas või ühe riigieksami tulemus on alla 20 punkti 100 võimalikust või alla 2 punkti 10 võimalikust. See kehtib vastavalt ka Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemuse kohta.»; 12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 71 järgmiselt: « (71) Konkursi teise vooru ei lubata politseikonstaabli eriala kandidaate, kelle riigieksami eesti keel, kirjalik tulemus on alla 50 punkti. See kehtib vastavalt ka Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemuse kohta.»; 13) paragrahvi 11 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Konkursi teises voorus viiakse läbi vastuvõtukomisjoni poolt kinnitatud testid ja kehalised katsed.»; 14) paragrahvi 11 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Politseikonstaabli eriala konkursi kolmandas voorus viiakse erikomisjoni poolt läbi töövarjupäevad ja kutsesobivusvestlus. Politseikonstaabli erialal kujuneb vestluse hinne poolstruktureeritud intervjuu vormis. Kandidaadi lõplikuks hindeks on kõigi komisjoni liikmete poolt temale antud hinnete keskmine, ümardatud täisarvuks.»; 16) paragrahvi 13 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Tervisliku seisundi sobivuse tuvastamiseks läbib politsei, korrektsiooni või päästeteenistuse eriala kandidaat terviseuuringu perearsti juures ja esitab vormikohase tõendi (vorm Sisekaitseakadeemia veebilehel). (2) Tervisetõendi esitab kandidaat koos ülejäänud dokumentidega.»; 17) paragrahvi 14 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Avaliku konkursi korras täitmata jäänud kohtadele võib rektor välja kuulutada järelkonkursi.»; 18) paragrahvi 18 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Avalikul konkursil, järelkonkursil või järelkutsumisel lõpliku paremusjärjestuse alusel edukas kandidaat peab vastuvõtukomisjoni määratud ajaks õppima asumise soovi kirjalikult kinnitama. Lõplik paremusjärjestus koostatakse kõikide konkursi käigus saadud hinnete summa alusel. Kui hinnete summa on kahel või mitmel kandidaadil ühesugune, on paremusjärjestuses eespool kutsesobivuse vestlusel parema hinde saanud kandidaat. (2) Õppimissoovi kinnitanud isik immatrikuleeritakse. (3) Politseikonstaabli eriala õppesse arvatakse õppimissoovi kinnitanud isik pärast politseipeadirektori suunamist. (4) Immatrikuleerimine vormistatakse rektori käskkirjaga.»; 19) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigieelarvevälistele õppekohtadele võetakse üliõpilased avaliku konkursi korras. (2) Politsei eriala rakenduskõrgharidusõppesse immatrikuleeritakse õppimissoovi kinnitanud isik pärast politseipeadirektori suunamist.»; 20) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Immatrikuleerimine toimub, kui ühele erialale on võimalik vastu võtta vähemalt 20 isikut.»; 21) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Ametkondliku konkursi korras täidetavale õppekohale immatrikuleeritakse vastava eriala ametiasutuse juhi või muu volitatud ametiisiku määratud isik.»; 22) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigieelarvevälistele õppekohtadele avaliku konkursi korraldamisel lähtutakse avaliku konkursi riigieelarvest rahastatavatele õppekohtadele läbiviimise tingimustest ja korrast, selles jaos sätestatud erinevustega. (2) Konkursil osalemiseks esitab kandidaat: 1) vormikohase avalduse; 2) isikut tõendava dokumendi; 3) keskharidust tõendava dokumendi jm haridust tõendavad dokumendid; 4) elulookirjelduse; 5) kaks fotot (formaadis 3×4 cm). (3) Sisekaitseakadeemia võib täiendavalt nõuda tööandja iseloomustuse või soovituskirja esitamist. (4) Konkurss viiakse läbi järgmiselt: 1) halduskorralduse eriala päevaõppesse kolmes voorus: riigieksamite voor (nõutavad eesti keel, kirjalik (kirjand) või selle asemel eesti keele test Sisekaitseakadeemias; võõrkeel ja matemaatika), vastuvõtukomisjoni kinnitatud test ja kutsesobivuse vestlus; 2) halduskorralduse, korrektsiooni, politsei ja päästeteenistuse eriala kaugõppesse kahes voorus: vastuvõtukomisjoni kinnitatud test ja eesti keele test neile, kes ei ole sooritanud riigikeele eksamit eesti keel, kirjalik (kirjand), ja kutsesobivuse vestlus; 3) maksunduse ja tolli eriala päeva-, õhtu- ja kaugõppesse kirjutatakse essee etteantud teemal ja esitatakse dokumentidega koos. (5) Testi, esseed ja vestlust hinnatakse kümne punkti skaalas. Kandidaat, kes sooritab essee või vestluse tulemusele «0» punkti või on jätnud selle sooritamata, langeb konkursist välja. (6) Politsei erialal hinnatakse testi ja vestlust viiekümne punkti skaalas. Konkursi järgmisse vooru ei lubata politsei eriala kandidaate, kelle riigieksami eesti keel, kirjalik (kirjand) tulemus on alla 50 punkti. See kehtib vastavalt ka Sisekaitseakadeemias sooritatud eesti keele testi tulemuse kohta. (7) Järgmisse vooru pääsevate kandidaatide arvu otsustab vastuvõtukomisjon. (8) Lõplik paremusjärjestus koostatakse kõikide konkursi käigus saadud hinnete summa alusel. Kui hinnete summa on kahel või mitmel kandidaadil ühesugune, on paremusjärjestuses eespool kutsesobivuse vestlusel parema hinde saanud kandidaat. (9) Avaliku konkursi korras täitmata jäänud kohtadele võib välja kuulutada järelkonkursi. Järelkonkurss toimub avaliku konkursi korras.»; 23) paragrahvi 30 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt võib riigieelarvevälisele vabale õppekohale üle viia üliõpilase tema avalduse alusel, juhul kui tal ei ole õppevõlgnevusi ning politsei, korrektsiooni ja päästeteenistuse erialale üleviimisel on nõutav töötamine erialale vastaval ametikohal või tingimusel, et ta asub tööle erialale vastavale ametikohale. Konkursi korral eelistatakse parema õppeedukusega üliõpilast. (3) Üleviimiseks riigieelarveväliselt õppekohalt riigieelarvest rahastatavale õppekohale või üleviimiseks riigieelarvest rahastatavalt õppekohalt riigieelarvevälisele õppekohale esitab üliõpilane rektorile kirjaliku põhjendatud avalduse ning politsei, korrektsiooni ja päästeteenistuse erialal vastava ametiasutuse esildise.»; 24) paragrahvi 31 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 27. augusti 2003. a määrus nr 80 «Sisekaitseakadeemiasse immatrikuleerimise kord» (RTL 2003, 98, 1478; 105, 1611) tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse alates 2005/2006. õppeaasta vastuvõtule. Minister Kalle LAANET Sisejulgeoleku asekantsler kantsleri ülesannetes Kalev TIMBERG