Kalandusturu korraldamise seadus

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse kalandustoote turustusnormid, kalandusturu korraldamise abinõud, nende rakendamise kord, neid rakendavad asutused ning kalandustoodete tootjate ühenduste (edaspidi tootjaorganisatsioon) tunnustamise alused ja kord ning riikliku järelevalve alused.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(1) Kalandusturu korraldamise abinõud on kalandusturu tasakaalustatud arenguks antavad riiklikud arengutoetused, turukorralduslikud toetused ja looduskahju toetus.

(2) Käesoleva seaduse alusel antavate riiklike arengutoetuste liigid on

1) intressitoetus;

2) nõuandetoetus;

3) koolitustoetus;

4) praktikatoetus;

5) kindlustustoetus;

6) tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetus.

(3) Käesoleva seaduse alusel antavate turukorralduslike toetuste liigid on

1) kõrvaldamistoetus;

2) ülekandetoetus;

3) eraladustamistoetus.

(1) Käesolevas seaduses sätestatud riiklike arengutoetuste andmiseks ettenähtud raha eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile.

(2) Lähtudes riigieelarves riiklikeks arengutoetusteks ettenähtud raha hulgast, otsustab põllumajandusminister, millist liiki arengutoetusi eelarveaastal antakse ning toetusteks mõeldud eelarvevahendite jaotuse.

(3) Toetuse taotlemise ja saamise õigust ei teki, kui selle toetuse andmist ei ole eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ette nähtud.

Kalandustoode käesoleva seaduse tähenduses on EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ kalastus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta (EÜT L 17, 21.01.2000, lk 22–52) artiklis 1 nimetatud toode.

(1) Kalandustoodete tootja käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artiklis 1 nimetatud füüsiline või juriidiline isik.

(2) Kalandustoodete tootja, kes tegeleb kalapüügiga (kalapüüdja), peab olema äriregistris registreeritud ning tal peab olema kalapüügiseaduse (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9) alusel ja korras antud kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba.

Kalandusaasta käesoleva seaduse tähenduses on kalendriaasta.

Kalandustoodete turustusnormid on Euroopa Liidu Nõukogu määruses 2406/96/EÜ, milles sätestatakse teatavate kalandustoodete ühised turustusnormid (EÜT L 334, 23.12.1996, lk 1–15), sätestatud nõuded

Tootjaorganisatsioon käesoleva seaduse tähenduses on tulundusühistu, kuhu kuuluvad kalandustoodete tootjad. Käesolevas seaduses sätestatud tootjaorganisatsiooni õigused ja kohustused on üksnes tunnustatud tootjaorganisatsioonil.

(1) Tootjaorganisatsioon peab vastama EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artiklis 5 sätestatud nõuetele.

(2) Euroopa Komisjoni määruse 2318/2001/EÜ, milles sätestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalandus- ja akvakultuurisektori tootjaorganisatsioonide tunnustamise kohta (EÜT L 313, 30.11.2001, lk 9–11), artikli 1 lõikes 1 nimetatud majandustegevus on piisav, kui tootjaorganisatsioon turustab vastavat liiki kalandustooteid Eesti tootmispiirkonna kogutoodangust vähemalt 15 protsenti ning lõikes 5 nimetatud juhul vähemalt 25 protsenti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud Eesti tootmispiirkondade loetelu kehtestab põllumajandusminister .

(1) Tootjaorganisatsioon esitab põllumajandusministrile heakskiitmiseks Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artikli 9 lõikes 1 nimetatud tegevuskava.

(2) Tootjaorganisatsioon esitab põllumajandusministrile heakskiitmiseks tegevuskavas kavandatavad muudatused.

(3) Tegevuskava ning selle kavandatavad muudatused vaatab läbi põllumajandusminister, kes otsustab need heaks kiita või jätta heaks kiitmata Euroopa Komisjoni määruses 2508/2000/EÜ, milles sätestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalandussektori tegevuskavade kohta (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 8–10), sätestatud alusel ja korras. Käskkirja ärakiri saadetakse tootjaorganisatsioonile selle andmisest alates viie tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga .

§-d 13--15.

(1) Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse tootjaorganisatsiooni vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(2) Tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotlemiseks peab see ühendus esitama kirjaliku taotluse Põllumajandusministeeriumile.

(3)

(1) Tootjaorganisatsiooni tunnustamise taotluse vaatab läbi ja tootjaorganisatsiooni tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsustab põllumajandusminister nõuetekohase taotluse saamisest alates kolme kuu jooksul.

(2) Tootjaorganisatsioon tunnustatakse, kui ta vastab käesoleva seaduse nõuetele. Tootjaorganisatsioon tunnustatakse tähtajatult. Asjakohase käskkirja ärakiri saadetakse tootjaorganisatsioonile selle andmisest alates viie tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

Tunnustamisest keeldutakse, kui ühendus on esitanud teadvalt valeandmeid või kui ühendus ei vasta käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

(1) Tootjaorganisatsiooni tunnustatus tunnistatakse kehtetuks, kui ühendus ei suuda täita või rikub käesoleva seaduse nõudeid või kui ta lõpetab oma tegevuse või esitab sellekohase kirjaliku taotluse või on teadvalt esitanud valeandmeid.

(2) Tunnustatuse tunnistab kehtetuks põllumajandusminister. Tunnustatuse kehtetuks tunnistamise käskkirja ärakiri saadetakse tootjaorganisatsioonile viivitamata posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

Intressitoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalandustoodete tootja kalakasvatuse või kalapüügi arendamiseks krediidi- või finantseerimisasutuselt võetud pikaajalise (tagastamise tähtajaga üle ühe aasta) laenu intressid või kapitalirendi makse osana tasutavad intressid (edaspidi intress), mis kalandustoodete tootja on tasunud intressitoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaastal.

(1) Intressitoetust võib taotleda kalapüüdja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalapüügi arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingulepingu) ettevõtluse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.

(2) Intressitoetust võib taotleda kalakasvataja, kes on kasutanud krediidi- või finantseerimisasutuselt saadud laenu kalakasvatuse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara ostmiseks, ehitamiseks või rekonstrueerimiseks või on sõlminud kapitalirendilepingu (liisingulepingu) ettevõtluse arendamiseks vajaliku piiratud kasutuseaga materiaalse põhivara kasutamiseks ja ostmiseks.

(1) Intressimäära, millest alates intressitoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

(2) Intressitoetust antakse kuni kümme intressimäära protsendipunkti.

Intressitoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning krediidi- või finantseerimisasutuse kirjalik kinnitus selle kohta, et taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal on intressid tasutud.

(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust intressitoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, arvutab intressitoetuse suuruse ning otsustab intressitoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 45 tööpäeva jooksul.

(2) Taotlejale makstava intressitoetuse suuruse arvutab Amet, lähtudes taotleja tasutud intressisummast, käesoleva seaduse alusel kehtestatud intressimäärast ja käesolevas seaduses sätestatud intressimäära protsendipunktist.

(3) Intressitoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

(1) Nõuandetoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle individuaalse nõuandeteenuse maksumus, mida kalandustoodete tootjale osutab käesoleva seaduse § 261 lõikes 1 nimetatud konsulent .

(2) Finantsmajanduse valdkonnas antav nõuanne, milleks on arengukava, kattetulu arvestus või laenutaotlus, peab olema kirjalik.

(3) Individuaalseks nõuandeteenuseks ei loeta ja nõuandetoetust ei anta mitmele isikule üheaegselt osutatud nõuandeteenuse puhul.

Nõuandetoetust võib taotleda kalandustoodete tootja, kes on tasunud konsulendile nõuandeteenuse eest.

(1) Konsulendina võib tegutseda konsulendiks atesteeritud isik. Konsulendiks atesteeritakse kõrg- või kalandusalase keskeri- või kutsekeskharidusega füüsiline isik, kes on läbinud erialakoolituse ning erialateadmiste ja nõustamisoskuste kontrolli ning vastab konsulendile esitatavatele nõuetele. Konsulendiks atesteeritakse esmakordsel atesteerimisel kolmeks ja kordusatesteerimisel viieks aastaks.

(2) Konsulentide atesteerimist korraldab põllumajandusministri moodustatud atesteerimiskomisjon.

(3) Konsulendiks ei atesteerita

1) isikut, kes ei vasta konsulendile esitatavatele nõuetele;

2) veterinaarravimite, kalapüügi- või kalakasvatustehnika müügi või kalandustoodete kokkuostu alal tegutsevat füüsilisest isikust ettevõtjat ja tema ettevõtte töötajat;

3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tegevusalal tegutseva äriühingu juhatuse liiget või äriühingut juhtima õigustatud muud isikut ja äriühingu töötajat;

4) Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi või nende valitsemisalas oleva valitsusasutuse ametnikku.

(4) Atesteerimisotsuse kehtivus peatatakse, kui konsulent teatab atesteerimiskomisjonile, et ta kuulub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute hulka või ta on saadetud täiendavale teadmiste kontrollile. Atesteerimisotsuse kehtivus taastatakse konsulendi avalduse alusel, kui konsulent ei kuulu enam nimetatud isikute hulka, või ta läbis täiendava teadmiste kontrolli. Atesteerimisotsuse kehtivusaeg ei pikene selle aja võrra, millal atesteerimisotsuse kehtivus oli peatatud.

(5) Konsulendi võib saata atesteerimiskomisjoni ettepanekul täiendavale teadmiste kontrollile, kui ta on andnud nõustatavale ebakvaliteetset või nõustatava huve mittearvestavat nõuannet.

(6) Atesteerimisotsus tunnistatakse kehtetuks, kui konsulent

1) on esitanud sellekohase taotluse;

2) ei ole teatanud oma kuulumisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikute hulka;

3) on esitanud atesteerimisel enda või oma tegevuse kohta valeandmeid;

4) ei läbinud täiendavat teadmiste kontrolli.

(7) Kui konsulendi atesteerimisotsus on tunnistatud kehtetuks käesoleva paragrahvi lõike 6 punktide 2–4 alusel, on tal õigus taotleda uut atesteerimist mitte varem kui ühe aasta möödumisel atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistamise päevast arvates.

(8) Käesolevas paragrahvis nimetatud otsused teeb põllumajandusminister. Otsus edastatakse isikule selle tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

(9) Konsulentide atesteerimise korra kehtestab põllumajandusminister. Atesteerimise korras nähakse ette nõustamisvaldkonnad, milleks nõuandetoetust antakse, nõuded konsulendi erialateadmiste ja nõustamismetoodika aluste tundmise ning erialakoolituse kohta, atesteerimise ajad ja kord.

(1) Nõuandetoetust antakse kuni 80 protsenti nõuandeteenuse maksumusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuandetoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava nõuandetoetuse määra ning taotlejale antava nõuandetoetuse maksimaalsuuruse. Nõuandetoetuse määra võib kehtestada nõustamisvaldkondade kaupa ja sõltuvalt nõuandeteenuse maksumusest.

Nõuandetoetuse saamiseks tuleb Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas taotleja poolt nõuandeteenuse eest tasumist tõendav dokument.

(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust nõuandetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab nõuandetoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul.

(2) Amet arvutab taotlejale makstava nõuandetoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud nõuandeteenuse maksumust, toetuse kehtestatud määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.

(3) Nõuandetoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

(1) Koolitustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse selle koolitusteenuse maksumus, mida käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud koolitusasutus osutab kalandustoodete tootjale majandustegevuseks vajalike teadmiste omandamiseks ja täiendamiseks.

(2) Koolitustoetust ei anta keeleõppe kulude hüvitamiseks.

Koolitustoetust võib taotleda kalandustoodete tootja, kes on tasunud koolitusteenuse eest.

(1) Koolitustoetust võib anda juhul, kui koolitusteenust osutab täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521; 2003, 20, 116; 71, 473) kohane koolitusasutus.

(2) Koolitustoetust antakse füüsilisest isikust ettevõtja või tema ettevõtte töötaja või äriühingu töötaja täiskasvanute koolituse seaduse kohaseks tööalaseks koolituseks.

(3) Koolitustoetuse saamiseks ettenähtud koolituse kestuse kehtestab põllumajandusminister.

(1) Koolitustoetust antakse kuni 80 protsenti koolitusteenuse maksumusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud koolitustoetuse määra piires kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava koolitustoetuse määra ja taotlejale antava koolitustoetuse maksimaalsuuruse.

Koolitustoetuse saamiseks tuleb Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid, sealhulgas koolitajalt saadud koolituse saamist kinnitav dokument ning koolitusteenuse eest tasumist tõendav dokument.

(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust koolitustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab koolitustoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 20 tööpäeva jooksul.

(2) Amet arvutab taotlejale makstava koolitustoetuse suuruse, arvestades taotleja tasutud koolitusteenuse maksumust, kehtestatud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.

(3) Koolitustoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

(1) Praktikatoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalandusega seonduval erialal õppiva õpilase või üliõpilase (edaspidi praktikant) kalandustoodete tootja ettevõttes toimuva õppepraktika juhendamise ja korraldamise kulud.

(2) Erialade loetelu, mille omandamise korral praktikatoetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

Praktikatoetust on õigus taotleda kalandustoodete tootjal, kes viib oma ettevõttes läbi õppepraktika.

Praktikatoetust antakse, kui

1) taotlejal või tema ettevõtte töötajal, kes praktikanti juhendab (edaspidi õppepraktika juhendaja), on erialane ettevalmistus ja ta on töötanud kalanduse alal vähemalt viimased viis aastat, millest viimase aasta ettevõttes, kus ��ppepraktika läbi viiakse;

2) õppepraktika juhendaja juhendab samal ajal kuni kahte praktikanti;

3) taotleja on sõlminud õppeasutuse ja praktikandiga õppepraktika läbiviimiseks lepingu.

(1) Praktikatoetust antakse ühe praktikandi kohta kalendrikuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni neljakordses ulatuses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud praktikatoetuse määra piires ning lähtudes praktikatoetuseks ettenähtud rahasumma suurusest, nõuetekohaste taotluste järgsest praktikantide arvust ja õppepraktika kestusest, kehtestab põllumajandusminister eelarveaastal antava praktikatoetuse määra.

(1) Praktikatoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks enne õppepraktika algust Ametile esitada taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

(2) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust praktikatoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 20 tööpäeva jooksul.

(1) Taotleja peab teatama Ametile õppepraktika algusaja õppepraktika algusest alates kolme tööpäeva jooksul.

(2) Amet arvutab taotlejale makstava praktikatoetuse suuruse, arvestades ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja õppepraktika kestust.

(3) Praktikatoetusest pool makstakse õppepraktika alguspäevast alates 20 tööpäeva jooksul, kuid mitte varem kui 10. tööpäeval toetuse määramise otsuse tegemisest arvates.

(4) Praktikatoetuse ülejäänud osa makstakse õppepraktika läbiviimise kohta Ametile kirjaliku aruande esitamise päevast alates 20 tööpäeva jooksul.

(1) Kindlustustoetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse kalandustoodete tootjale kindlustusmaksed, mis ta on enda valitud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel tasunud kindlustustoetuse perioodil.

(2) Kindlustustoetuse periood on põllumajandusministri kehtestatud ajavahemik.

Kindlustustoetust võib taotleda kalakasvataja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on kasvanduses kasvatatav kalandustoode, või kalapüüdja, kes on sõlminud kindlustuslepingu, mille objektiks on kutselise kalapüügi vahendid ja püütud kalandustoode, ning kindlustatavaks riskiks on loodusõnnetus.

Kindlustustoetust antakse kuni 40 protsenti kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetest.

Kindlustustoetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid ning kindlustusandja kirjalik kinnitus selle kohta, et kindlustusleping vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja et kindlustusmaksed on tasutud.

(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust kindlustustoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, arvutab toetuse suuruse ning otsustab toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluste esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul.

(2) Kindlustustoetuseks määratud rahasumma suurusest lähtudes arvutab Amet taotlejale makstava kindlustustoetuse suuruse võrdeliselt taotlejate poolt kindlustustoetuse perioodil tasutud kindlustusmaksetega.

(3) Kindlustustoetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetus on rahaline abi, millega osaliselt hüvitatakse tootjaorganisatsiooni asutamis- ja halduskulud. Asutamis- ja halduskulude loetelu, mille hüvitamiseks tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetust antakse, kehtestab põllumajandusminister.

Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetust on õigus taotleda ainult tunnustatud tootjaorganisatsioonil.

Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetust antakse tootjaorganisatsiooni tunnustamise järgsel esimesel majandusaastal kuni 60 protsenti, teisel majandusaastal kuni 80 protsenti ning kolmandal, neljandal ja viiendal majandusaastal iga aasta kohta kuni 40 protsenti majandusaasta asutamis- ja halduskuludest, kuid mitte rohkem kui 80 protsenti esimese majandusaasta, mitte rohkem kui 60 protsenti teise ning mitte rohkem kui 50 protsenti kolmanda, neljanda või viienda majandusaasta realiseerimise netokäibest.

Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse saamiseks tuleb ettenähtud tähtpäevaks esitada Ametile taotlus ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid.

(1) Amet kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele ning otsustab tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse saamisest alates 30 tööpäeva jooksul.

(2) Amet arvutab taotlejale makstava tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetuse suuruse võrdeliselt taotleja tasutud asutamis- ja halduskulude suurusega, arvestades ettenähtud toetuse määra ja ühele taotlejale antava toetuse maksimaalsuurust.

(3) Tootjaorganisatsiooni tegevuse alustamise toetus makstakse taotlejale toetuse määramise otsustamisest alates 10 tööpäeva jooksul.

(1) Riikliku arengutoetuse saamiseks esitatud taotlus jäetakse rahuldamata, kui

1) taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid;

2) taotleja ei vasta toetuse saamiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;

3) taotleja ei ole esitanud määratud tähtpäevaks esitamisele kuuluvat taotlust ettenähtud tähtpäevaks;

4) taotleja on eelmisel aastal sama riiklikku arengutoetust taotledes teadvalt esitanud valeandmeid;

5) taotlejalt on nõutud eelmisel aastal makstud sama riikliku arengutoetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse;

6) taotleja ei võimalda oma ettevõtte kontrollimist kohapeal;

7) puuduvad rahalised vahendid toetuse maksmiseks.

(2) Riiklikku arengutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramist tehakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused või kui taotleja ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul tunnistab Amet toetuse määramise otsuse kehtetuks. Sellekohase otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest arvates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

(1) Riiklike arengutoetuste taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavate andmete ja neid tõendavate dokumentide loetelu, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise täpsem kord, samuti riikliku arengutoetuse saamiseks esitatavad nõuded, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust. Toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra võib kehtestada eraldi iga riikliku arengutoetuse kohta.

(2) Riikliku arengutoetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse Ameti peadirektori otsusega. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse ärakiri või väljavõte sellest saadetakse taotlejale otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

(1) Looduskahju toetus on rahaline abi, millega osaliselt või täielikult hüvitatakse kalandustoodete tootjale loodusõnnetuse või ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel tekkinud kahju.

(2) Looduskahju toetust võib anda kahju tekkimisest arvates kolme aasta jooksul.

(3) Looduskahju toetuse määra, toetuse andmise tingimused ja korra võib kehtestada Vabariigi Valitsus. Looduskahju toetuseks ettenähtud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarves Põllumajandusministeeriumile.

(1) Muud kalanduse arengutoetust võib anda vastavalt Euroopa Ühenduse kalanduse riigiabi suunistele (EÜT C 19, 20.01.2001, lk 7–15), kui see on vajalik Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi asutamisleping) artiklis 33 ja artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata arengutoetust võib anda kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(1) Käesoleva seaduse § 541 lõikes 1 nimetatud kalanduse arengutoetust võib anda ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal. Loataotluse koos kogu vajaliku teabega esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium.

(2) Käesoleva seaduse § 541 lõikes 2 nimetatud arengutoetust võib anda, kui Põllumajandusministeerium on selleks saanud Euroopa Komisjonilt konkurentsiseaduses (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168) sätestatud riigiabi andmise loa või kui sellest on teatatud konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.

(1) Käesoleva seaduse § 541 lõikes 1 nimetatud kalanduse arengutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister. Nimetatud korras nähakse ette toetuse saamiseks esitatavad nõuded, määratud tähtpäevaks esitatava taotluse esitamise tähtpäev ning taotluse läbivaatamise ja kontrollimise ning toetuse määramise ja maksmise tähtajad ja kord.

(2) Otsuseid muu kalanduse arengutoetuse määramise ja maksmise ning taotluse rahuldamata jätmise kohta ning muid toetuse andmisega seotud otsuseid teeb Amet.

(3) Kui käesoleva paragrahvi alusel tehtud otsus piirab isiku õigusi või paneb talle kohustusi, saadetakse isikule otsuse ärakiri või väljavõte otsuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

(4) Muuks kalanduse arengutoetuseks ettenähtud rahalised vahendid eraldatakse riigieelarves Ametile.

(1) Euroopa Liidu Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artikli 17 lõikes 4 nimetatud teabe ja Euroopa Komisjoni määruse 2493/2001/EÜ teatavate turult kõrvaldatud kalatoodete realiseerimise kohta (EÜT L 337, 20.12.2001, lk 20–21) artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabe esitab tootjaorganisatsioon Põllumajandusministeeriumile edastamiseks Euroopa Komisjonile .

(2) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamise korral teabe esitamise, töötlemise ja edastamise korra kehtestab põllumajandusminister.

(1) Kalapüügiseaduse alusel esmakokkuostu kohta kogutud andmed esitab Keskkonnaministeerium Põllumajandusministeeriumile.

(2) EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ artikli 19 lõikes 1 nimetatud hindadest teavitab Euroopa Komisjoni Põllumajandusministeerium .

Euroopa Komisjoni määruse 150/2001/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalandussektori tootjaorganisatsioonide suhtes kohaldatavate sanktsioonide kohta sekkumismehhanismi eeskirjade rikkumise korral (EÜT L 024, 26.01.2001, lk 10–11), artikli 4 lõikes 3 nimetatud teabe edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeerium .

(1) Euroopa Komisjoni määruse 2814/2000/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete ülekandetoetuse andmise kohta (EÜT L 326, 22.12.2000, lk 34–38) artikli 6 lõikes 3 nimetatud teabe edastab tootjaorganisatsioon Põllumajandusministeeriumile .

(2) Ülekandetoetuse maksmise korral teabe esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

(1) Euroopa Komisjoni määruse 2813/2000/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EMÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete eraladustusabi andmise kohta (EÜT L 326, 22.12.2000, lk 30–33), artikli 4 lõikes 3 nimetatud teabe edastab tootjate ühendus Põllumajandusministeeriumile .

(2) Eraladustamistoetuse maksmise korral teabe esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

(1) Euroopa Komisjoni määruse 2509/2000/EÜ, millega kehtestatakse EL Nõukogu määruse 104/2000/EÜ üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavate kalandustoodete turult kõrvaldamisega seotud rahalise h��vitise andmise kohta (EÜT L 289, 16.11.2000, lk 11–15), artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 7 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium .

(2) Kõrvaldamistoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.

(1) Euroopa Komisjoni määruse 2814/2000/EÜ artikli 7 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium .

(2) Ülekandetoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.

(1) Euroopa Komisjoni määruse 2813/2000/EÜ artikli 5 lõikes 2 nimetatud pädeva asutuse ülesandeid täidab Põllumajandusministeerium .

(2) Eraladustamistoetuse taotluses esitatavate andmete loetelu kehtestab põllumajandusminister.

(1) Makseagentuuri akrediteerimise osas täidab pädeva asutuse ülesandeid Põllumajandusministeerium.

(2) Makseagentuuri akrediteerimise täpsemad nõuded kehtestab põllumajandusminister.

(1) Turukorralduslike toetuste maksmise osas täidab makseagentuuri ülesandeid Amet.

(2) Ameti õigus täita makseagentuuri ülesandeid tekib pädeva asutuse sellekohase akrediteerimise otsuse tegemise päevast.

(1) Sertifitseeriva asutuse ülesandeid täidab isik, kes omab erialaseid teadmisi ja oskusi sertifitseerimisauditi läbiviimiseks ning on oma töös makseagentuurist sõltumatu.

(2) Sertifitseeriva asutuse nimetab põllumajandusminister.

(1) Käesoleva seaduse alusel antavate riiklike toetuste liikide ja suuruse määramiseks ning toetuste andmise ja kasutamise analüüsimiseks ja neis küsimustes ettepanekute tegemiseks ning tootmise ja töötlemise valdkonna teemade arutamiseks moodustab põllumajandusminister nõuandva kalandusnõukogu, kutsudes selles osalema ka teiste asjaomaste valitsusasutuste ja mittetulundusühingute esindajaid.

(2) Nõukogu ettepanekud ning järeldused teeb põllumajandusminister teatavaks Vabariigi Valitsusele, et neid saaks vajaduse korral arvestada riigieelarvet koostades.

(3) Nõukogu töökorra ning nõukogu järelduste ja ettepanekute esitamise korra kehtestab põllumajandusminister.

(1) Kalandusnõukogu

1) analüüsib kalandussektori majandustegevuse tulemusi ja kalandusturu olukorda;

2) teeb ettepanekuid kalandustoote tootmise arenguks vajalike abinõude rakendamiseks;

3) annab soovitusi järgmise aasta kalandustoote tootmise, arengueelistuste ja neist lähtudes kalandussektorile antavate toetuste liigi ja suuruse ning muu riigiabi vajaduse kohta;

4) teeb ettepanekuid toetuste andmise ja kasutamise parandamiseks;

5) teeb muid ettepanekuid kalanduse arengu, kalandustoote tootmise ja töötlemise kohta;

6) annab hinnanguid Euroopa Liidu komiteedes ja töögruppides kalanduse valdkonnas arutlusel olevatele õigusaktidele;

7) täidab hindamiskomisjoni ülesandeid Euroopa Liidu poolse kalanduse struktuuriabi rakendamisel;

8) teeb ettepanekuid Eesti tootmispiirkondade loetelu kehtestamiseks ja täiendamiseks;

9) võtab arvesse kalandustoodete tootjate arvamusi ja ettepanekuid kalanduse arendamiseks.

(2) Kalandussektorile järgmisel aastal antavate toetuste liigi ja suuruse üle nõu pidades lähtutakse kalandusturu olukorrast ning kalandussektori arengueelistustest.

(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandusministeerium, Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

(2) Riiklike toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollib Amet.

(3) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste saamiseks kehtestatud nõuete järgimist kontrollib Põllumajandusministeerium ning makseagentuuri pädevusest tulenevalt Amet.

(4) Tootjaorganisatsiooni vastavust tunnustamise tingimustele ja nende täitmist kontrollib vähemalt kord aastas Põllumajandusministeerium.

(5) Tootjaorganisatsiooni tegevuskavade esitamist ja täitmist kontrollib Põllumajandusministeerium.

(6) Kalandustoote turustusnormidele vastavuse üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet toiduseaduses (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387; 102, 603) sätestatud korras.

(1) Käesoleva seaduse §-s 68 nimetatud asutuste järelevalveametnikud (edaspidi järelevalveametnik) teostavad järelevalvet oma pädevuse piires. Järelevalveametniku õigus teha riiklikku järelevalvet on kajastatud ametitõendil.

(2) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmist kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide, andmekogude ning kohapealse kontrolli tulemuste alusel.

(3) Toetuse määramise, toetustaotluse rahuldamata jätmise ja toetuse väljamaksmise otsustamiseks ning taotleja nõuetekohasuse kontrollimiseks on ametitõendi esitanud järelevalveametnikul õigus viibida toetuse taotleja või toetuse saanud isiku või tema esindaja juuresolekul taotleja ettevõttes, sealhulgas hoonetes ja kinnisasjal, ning kontrollida kohapeal dokumente. Toetuse sihipärase kasutamise üle järelevalve teostamiseks on järelevalveametnikul õigus nõuda ka toetuse sihipärast kasutamist ja majandustegevuse nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist.

(4) Kui esitatud taotluses või selle andmeid tõendavates dokumentides on ilmseid ebatäpsusi või taotleja on jätnud nõutud andmed ja dokumendid esitamata, määrab Amet taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib Amet jätta taotluse rahuldamata. Kui puudused kõrvaldatakse tähtaja jooksul, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks. Ilmseteks ebatäpsusteks loetakse vigu sellistes andmetes, mis ei ole taotletava toetusraha määramise ja selle suuruse arvutamise aluseks.

(5) Amet ei loe taotlejat valeandmeid esitanuks, kui taotleja avastab ise taotluses esinenud vead ja teavitab sellest Ametit kirjalikult enne, kui Amet on talle teatanud tema juures kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest või taotlusest leitud valeandmetest või on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(6) Taotleja kirjaliku avalduse alusel tagastab Amet taotluse ja selle andmeid tõendavad dokumendid, kui avaldus esitatakse enne toetuse määramise otsustamist.

(7) Järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu kohta protokolli või kontrollakti ja teeb vajaduse korral ettekirjutuse. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel teeb järelevalveametnik järelevalveasutuse juhile või tema volitatud ametnikule ettepaneku toetusraha tagasinõudmise otsuse tegemiseks.

(8) Järelevalveametnik peab hoidma talle järelevalve teostamise ajal teatavaks saanud ärisaladust.

(9) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut, kui Euroopa Liidu määrustes ei ole ette nähtud teisiti.

(1) Õigusrikkumise avastamise korral võib järelevalveametnik teha ettekirjutuse, milles

1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele;

2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude;

3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid;

4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

(2) Ettekirjutus saadetakse taotlejale või toetuse saajale ettekirjutuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

(1) Kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid või ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid tingimusi, nõuab Amet toetuse saanud isikult toetusena saadud raha tagasimaksmist riigieelarve tuludesse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul teeb Amet toetusraha tagasinõudmise ettekirjutuse rikkumisest teadasaamisest alates 30 tööpäeva jooksul. Toetusena saadud raha tuleb tagastada asjakohasest ettekirjutusest teadasaamisest alates 60 päeva jooksul.

(3) Ettekirjutussaadetakse toetust saanud isikule ettekirjutuse tegemisest alates 10 tööpäeva jooksul posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.

(4) Ettekirjutuse võib teha toetuse maksmise päevast alates viie aasta jooksul.

(5) Kui toetust saanud isik ei tagasta toetusraha käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, on Ametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(6) Toetuse tagasinõudmisel nõutakse tagastatava toetuse summalt intressi võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523) § 113 lõikes 1 sätestatud intressimääras. Intressi arvestatakse alates toetuse väljamaksmise päevast kuni lõikes 2 sätestatud toetuse tagastamise tähtpäevani.

(7) Käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud toetuste puhul nõutakse toetusraha tagasi Euroopa Liidu määrustes sätestatud alustel ja korras.

(1) Kalandustoote turustusnormidele vastavuse määramise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

(1) Kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks vajalike andmete esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156) sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Veterinaar- ja Toiduamet ning §-s 73 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

(1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse §-d 55–65, välja arvatud § 63 lõige 2, samuti § 68 lõige 3, § 69 lõige 9 ja § 71 lõige 7 jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.