Põllumajandusminister — Teraviljaseemne kategooriad ning nõuded teraviljaseemne paljundamisele ja turustamisele

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 15.06.2004/111 ( RTL 2004, 88, 1391) 03.07.2004 10.03.2005/24 ( RTL 2005, 33, 467) 27.03.2005 21.06.2005/71 (RTL 2005, 77, 1070) 14.07.2005 Määrus kehtestatakse “Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse” (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 32, 226) § 2 lõike 3, § 12 lõike 5, § 15 lõike 6, § 18 lõigete 3 ja 6 ning § 22 lõike 9 alusel. [ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] 1. Kinnitan «Teraviljaseemne kategooriad, teraviljaseemne pakendamise ja turustamise korra» (lisatud). 2. Punktiga 1 kinnitatud «Teraviljaseemne kategooriad, teraviljaseemne pakendamise ja turustamise korra» punkt 181 jõustub Euroopa Komisjoni sellekohase otsuse jõustumisel. 3. 2005. aastal on punktiga 1 kinnitatud «Teraviljaseemne kategooriad, teraviljaseemne pakendamise ja turustamise korra» punktis 20 nimetatud avalduse esitamise tähtpäevaks taliteravilja korral 15. aprill. [ RTL 2005, 33, 467- jõust 27.03.2005] Kinnitatud põllumajandusministri 20. aprilli 1999. a määrusega nr 12 (põllumajandusministri 10. märtsi 2005. a määruse nr 24 sõnastuses) TERAVILJASEEMNE KATEGOORIAD, TERAVILJASEEMNE PAKENDAMISE ja TURUSTAMISE KORD [RTL 2005, 33, 467 - jõust 27.03.2005] I. LIIKIDE LOETELU, MILLELE KEHTIB KÄESOLEV KORD 1. Käesolev kord kehtib Euroopa Liidus sertifitseerimisele kuuluvate järgmiste teraviljaliikide kohta: 1) Avena sativa L. – harilik kaer; 2) Hordeum vulgare L. – harilik oder; 3) Secale cereale L. – harilik rukis; 4) Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol. – harilik nisu; 5) x Triticosecale Wittm – tritikale; 6) Triticum spelta L. – spelta nisu; 7) Triticum durum Desf. – kõva nisu; 8) Zea mays L. – mais, välja arvatud lõhenev mais ja magusmais; 9) punktides 1―8 nimetatud liikide hübriidid ja sisearetusliinid. 11. Hübriidseeme loetakse nõuetekohaseks, kui seeme vastab igale ristlusvanemale esitatud nõuetele. 12. Käesoleva korraga kehtestatakse nõuded sellise turustamisotstarbelise seemne tootmisele, mida kasutatakse põllumajanduses või aianduses, kuid mitte dekoratiivsel eesmärgil. 13. Maisi sordid, liinid ja hübriidid võivad olla järgmised: 1) risttolmleja sort – piisavalt ühtlik ja püsiv sort; 2) sisearetusliin – piisavalt ühtlik ja püsiv liin, mis on saadud korduval viljastamisel sama taime õietolmuga; 3) lihthübriid – kahe sisearetusliini ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 4) topelthübriid – kahe lihthübriidi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 5) kolmekordselt ristatud hübriid – sisearetusliini ja lihthübriidi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 6) top-cross hübriid – sisearetusliini või lihthübriidi ja isetolmleva sordi ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond; 7) sortidevaheline hübriid – kahe risttolmleva sordi eliitseemnest kasvanud taimede ristamisel saadud esimene aretaja määratud ristandi põlvkond. [ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] II. TERAVILJASEEMNE KATEGOORIA 2. Supereliitseeme (SE) ­ on seeme: 1) mis on toodetud sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis vastab lisades 1 ja 2 supereliitseemnele kehtestatud nõuetele; 3) mis on ette nähtud alljärgnevate kategooriate seemne tootmiseks; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 3. Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, ­hariliku kaera, hariliku odra, hariliku rukki ja tritikale eliitseeme (E), välja arvatud hübriidi eliitseeme, on seeme: 1) mis on toodetud sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis on ette nähtud sertifitseeritud seemne tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 4. Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, ­hariliku kaera, hariliku odra, hariliku rukki ja isetolmleva tritikale hübriidide eliitseeme (E) on seeme: 1) mis on ette nähtud hübriidi tootmiseks; 2) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 3) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 5. Maisi eliitseeme (E) on seeme: 1) mis risttolmleva sordi puhul on toodetud sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis on ette nähtud selle sordi kategooria sertifitseeritud seemne või top- cross hübriidi või sortidevahelise hübriidi seemne tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 6. Sisearetusliini eliitseeme (E) on seeme: 1) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 2) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 7. Lihthübriidi seeme (F 1) on seeme: 1) mis on ette nähtud kahe- ja kolmekordselt ristatud või top-cross hübriidi tootmiseks; 2) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 3) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 8. Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra esimese põlvkonna eliitseeme (E 1) on seeme­: 1) mis on toodetud sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis on ette nähtud teise põlvkonna eliitseemne tootmiseks või tootja kirjalikul taotlusel esimese või teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 81. ­Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera ja hariliku odra teise põlvkonna eliitseeme (E 2) on seeme: 1) mis on toodetud sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis on ette nähtud esimese või tootja kirjalikul taotlusel teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 82. Hariliku rukki ja maisi sertifitseeritud seeme (C) on seeme: 1) mis põlvneb otse eliitseemnest; 2) mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks tarbevilja saamiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 83. Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme (C 1) ­ on seeme: 1) mis põlvneb otse selle sordi esimese või teise põlvkonna eliitseemnest; 2) mis on ette nähtud teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või külviseemnena kasutamiseks tarbevilja saamiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 84. Hariliku nisu, spelta nisu, kõva nisu, hariliku kaera, hariliku odra ja tritikale teise põlvkonna sertifitseeritud seeme (C 2) ­ on seeme: 1) mis põlvneb otse selle sordi esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest; tootja kirjalikul taotlusel võidakse sellena käsitada ka esimese või teise põlvkonna eliitseemnest põlvnevat seemet; 2) mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 teise põlvkonna sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 9. Taimetoodangu Inspektsioon korraldab teraviljaseemnete sertifitseerimist vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele. Sertifitseerimist käsitlevad õigusaktid avaldatakse Taimetoodangu Inspektsiooni Teatajas. [ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] III. TERAVILJASEEMNE PAKENDAMISE, MÜÜGIPAKENDI SULGEMISE JA MARKEERIMISE NÕUDED 10. Turustamisotstarbelise teraviljaseemne tootmise või pakendamisega tegeleda soovivad isikud peavad tegevusloa saamiseks esitama Taimetoodangu Inspektsioonile vormikohase taotluse (lisa 3). 11. Sertifitseeritud seemne müügipakendi sulgemiskoht peab olema pitseeritud Taimetoodangu Inspektsiooni plommi või turvakleebisega või pakendi sulgemiskohal läbiõmmeldud ametliku etiketiga. Pakend peab olema suletud selliselt, et seda ei oleks võimalik avada ilma pitseeringut (plommi, turvakleebist või ametlikku etiketti) rikkumata. 12. Lisas 4 kehtestatud nõuete kohane kasutamata ametlik etikett kinnitatakse Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku järelevalve all seemne müügipakendi välisküljele või läbipaistva pakendi sisse selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat ametlikku etiketti. 121. Etiketil ettenähtud andmed võib kustumatult trükkida Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalve all otse pakendile. 122. Geneetiliselt muundatud sordist pärineva seemne puhul on seemnetunnistusel, ametlikul etiketil või muul dokumendil sellekohane teave. 13. Ametlikuks tunnustajaks on: 1) Taimetoodangu Inspektsiooni inspektor; või 2) Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori või peadirektori asetäitja volitatud isik, kes ei saa läbiviidud toimingute tulemusel omakasu. 14. Ametlikuks proovivõtjaks on Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori või peadirektori asetäitja ja Põllumajandusuuringute Keskuse Seemnekontrolli laboratooriumi juhataja volitatud isik, kes ei saa läbiviidud toimingute tulemusel omakasu. 15. Ametlik tunnustaja või ametlik proovivõtja kannab oma tegevuse eest vastutust seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse paragrahvi 26 lõikes 1 ette nähtud korras. 16. Pakendit avada ja uuesti sulgeda võib ainult ametliku proovivõtja järelevalve all. Pakendi uuesti sulgemise kuupäev ja sõnad «Taimetoodangu Inspektsioon» peavad sellisel juhul olema märgitud ametlikul etiketil. 17. Pakendil peab olema ära toodud informatsioon seemne keemilise töötlemise kohta. [ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] IV. TERAVILJASEEMNE TURUSTAMISEL KEHTIVAD KVALITEEDINÕUDED 18. Turustada on lubatud ainult sertifitseeritud teraviljaseemet. Teraviljaseemnele esitatavad kvaliteedinõuded on toodud käesoleva korra lisas 2. Turustatav seeme peab olema seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse ja käesoleva korra kohaselt pakendatud ning pakendid peavad olema nõuete-kohaselt markeeritud. 181. Eestis turustatava, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatava või Eestisse imporditava sertifitseeritud seemnepartiiga peab olema kaasas dokument, mis tõendab, et seemnepartiis ei esine tuulekaera. Dokument väljastatakse akrediteeritud laboratooriumi sertifitseeritud seemnepartii kohta, mille tuulekaera sisaldus on määratud EL Nõukogu direktiivi 74/268/EMÜ tuulekaera esinemise kohta seemnetes (EÜT L 141, 24.05.1974, lk 19–21) artiklis 2 kirjeldatud meetodil. [RTL 2005, 33, 467 - jõust 27.03.2005] 19. Teraviljade sertifitseeritud seemne tootmiseks rajatud seemnepõld peab olema ametlikult põldtunnustatud. 20. Avalduse sertifitseerimise eesmärgil ametlikuks põldtunnustamiseks esitab sordi omanik, esindaja või säilitaja suviteravilja korral 15. aprilliks ja taliteravilja korral 15. veebruariks Taimetoodangu Inspektsioonile. [RTL 2005, 33, 467 - jõust 27.03.2005] 21. Taimetoodangu Inspektsiooni ametlik tunnustaja kontrollib põldtunnustamise käigus seemnepõllul kasvava taimiku vastavust käesolevas lisas sätestatud nõuetele. 22. Avalduse sertifitseeritavast teraviljaseemne partiist ametliku seemne-proovi võtmiseks esitab Taimetoodangu Inspektsioonile partii omanik. 23. Ametlik proovivõtja võtab vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud metoodikale müügikonditsiooni viidud seemnepartiist ametlikud seemneproovid seemne kvaliteedi määramiseks ja sulgeb sertifitseeritava seemnepartii müügi-pakendid või konteinerid Taimetoodangu Inspektsiooni ametliku turvakleebisega. 231. Euroopa Liidu liikmesriigist paljundamise eesmärgil Eestisse toimetatava või samaväärseks tunnistatud riigist Eestisse paljundamise eesmärgil imporditava seemnepartii saamisest peab isik teavitama järelevalveasutust järelkontrolli proovide võtmiseks. [RTL 2005, 33, 467 - jõust 27.03.2005] 24. Ametliku seemneproovi analüüsimise eest vastutab Põllumajandusuuringute Keskus. 25. Laboratoorse analüüsi ja järelkontrolli põldkatsete tulemused edastatakse vastavalt kooskõlastatud tähtaegadele Taimetoodangu Inspektsioonile, kes väljastab ametliku põldtunnustamise tulemusi arvestades sertifitseeritud teraviljaseemne partii kohta seemnetunnistuse ning ametlikud etiketid müügipakendite markeerimiseks. 26. Turustamisel sertifitseerimise nõudest kinnipidamine ei ole kohustuslik: 1) katseteks ja teadustööks turustatava seemne puhul; 2) aretustööks turustatava seemne puhul; 3) seemnekasvataja poolt lepingu alusel toodetud ja sorteerimiseks ning pakkimiseks edasitoimetatavate seemnepartiide puhul; 4) seemne puhul, mis on toodetud ja mida turustatakse tööstusliku toor-ainena. 27. [Kehtetu – RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] 28. Teraviljaseemet on lubatud turustada sortide ja liikide segudena tingimusel, et kõik segu komponendid on eelnevalt sertifitseeritud. Seemnesegud peavad olema käesoleva korra kohaselt pakendatud ja markeeritud. [ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] 281. Taimetoodangu Inspektsioon võib idanevuse nõuetele mittevastava eliitseemne sertifitseerida ja anda loa seda turustada, kui eliitseemne turustaja tagab seemne tegeliku idanevuse, mis on sellisel juhul märgitud pakendil koos turustaja nime ja aadressiga ning seemnepartii numbriga. [ RTL 2005, 33, 467- jõust 27.03.2005] V. Kehtetu [ RTL 2005, 33, 467- jõust. 27.03.2005] 1 EÜ Nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT L 125, 11.07.1966, lk 2309–2319), muudetud direktiividega 69/60/EMÜ (EÜT L 48, 26.02.1969, lk 1–3), 71/162/EMÜ (EÜT L 87, 17.04.1971, lk 24–28), 72/274/EMÜ (EÜT L 171, 29.07.1972, lk 37–38), 72/418/EMÜ (EÜT L 287, 26.12.1972, lk 22–30), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 73/101/EMÜ (EÜT L 2, 01.01.1973, lk 1–27), 73/438/EMÜ (EÜT L 356, 27.12.1973, lk 79–82), 75/444/EMÜ (EÜT L 196, 26.07.1975, lk 6–13), 78/55/EMÜ (EÜT L 16, 20.01.1978, lk 23–29), 78/387/EMÜ (EÜT L 113, 25.04.1978, lk 13–19), 78/692/EMÜ (EÜT L 236, 26.08.1978, lk 13–18), 78/1020/EMÜ (EÜT L 350, 14.12.1978, lk 27–27), 79/641/EMÜ (EÜT L 183, 19.07.1979, lk 13–16), 79/692/EMÜ (EÜT L 205, 13.08.1979, lk 1–4), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 81/126/EMÜ (EÜT L 67, 12.03.1981, lk 36–37), 85/3768/EMÜ (EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8–16), 86/155/EMÜ (EÜT L 118, 07.05.1986, lk 23–27), 86/320/EÜT (L 200, 23.07.1986, lk 38–38), 87/120/EMÜ (EÜT L 49, 18.02.1987, lk 39–43), 88/332/EMÜ (EÜT L 151, 17.06.1988, lk 82–83), 88/380/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 31–48), 88/506/EMÜ (EÜT L 274, 06.10.1988, lk 44–44), 89/2/EMÜ (EÜT L 5, 07.01.1989, lk 31–31), 90/623/EMÜ (EÜT L 333, 30.11.1990, lk 65–65), 93/2/EMÜ (EÜT L 54, 05.03.1993, lk 20–20), 95/6/EÜ (EÜT L 67, 25.03.1995, lk 30–32), 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10–11), 98/95/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 1–26), 98/96/EÜ (EÜT L 25, 01.02.1999, lk 27–33), 99/08/EÜ (EÜT 50, 26.02.1999, lk 26–26), 1999/54/EÜ (EÜT L 142, 05.06.1999, lk 30–31), 2003/61/EÜ (ELT L 165, 03.07.2003, lk 23–28) ja EÜ Nõukogu direktiiv 74/268/EMÜ tuulekaera esinemise kohta seemnetes (ELT L 141, 24.05.1974, lk 19–21), muudetud direktiiviga 1978/511/EMÜ (EÜT L 157, 15.06. 1978, lk 34–34) [RTL 2005, 33, 467 – jõust. 27.03.2005] Lisa 1 “Teraviljaseemne kategooriad, teraviljaseemnete pakendamise, turustamise ja impordi kord” juurde (põllumajandusministri 15. juuni 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) KASVUAEGSELT KONTROLLITAVAD TERAVILJASEEMNETELE OHTLIKUKS LOETAVAD TAIMEHAIGUSED JA -KAHJURID 1. Põllu agrotehniline seisund ja taimede arengustaadium peavad võimaldama liigiehtsuse ja -puhtuse, sordiehtsuse ja -puhtuse ning taimehaiguste ja -kahjurite (edaspidi taimekahjustajad) leviku adekvaatset hindamist. Sisearetusliini põllukultuuri puhul peavad taimed oma omadustelt olema sordiehtsad ja -puhtad. Sordiehtsuse kontrollimisel võrdleb ametlik tunnustaja kasvavate taimede välistunnuseid sordikirjeldusega. 2. Hübriidsordi seemne tootmisel kohaldatakse punktis 1 nimetatud sätteid ka ristlusvanemale esitatud nõuetele, kaasa arvatud viljatute (edaspidi steriilsed) isastaimede või viljakate (edaspidi fertiilsed) isastaimede taastamise nõuete suhtes. 3. Hariliku odra, hariliku kaera, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu, hariliku rukki ja tritikale kasvatamisel peab sertifitseeritud seemne tootmiseks rajatud seemnepõld olema kasvuperioodil vähemalt kaks korda ametlikult põldtunnustatud. [RTL 2005, 77, 1070 – jõust. 14.07.2005] 4. Maisi kasvatamisel põld tunnustatakse sertifitseeritud seemne tootmiseks rajatud seemnepõld õitsemisperioodil järgmiselt: 1) vabalt tolmleva sordi tootmise puhul üks kord; 2) hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmise puhul kolm korda; 3) lihthübriidi eliitseemne tootmise puhul neli korda; 4) sisearetusliini tootmise puhul neli korda. 5. Minimaalne vahemaa teraviljaseemnepõllu ja naabruses asuva teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastava põllu vahel on: Liik Minimaalne vahemaa (m) supereliit- ja eliitseeme sertifitseeritud seeme Harilik rukis (mittehübriid) 300 250 Isetolmlev tritikale sort 50 20 Mais 200 100 6. Minimaalset vahemaad ei pea järgima, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu. 7. Minimaalne vahemaa hübriidrukkipõllu ja teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastava põllu vahel on: Liik Minimaalne vahemaa (m) supereliit- ja eliitseeme sertifitseeritud seeme Hübriidrukis - isassteriilsete taimede kasutamisel - isassteriilsete taimede kasutamata jätmisel 1000 600 500 300 8. Minimaalne vahemaa hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidi põllu ning teise sordi või sama kategooria seemne sordipuhtuse nõuetele mittevastava põllu vahel on: 1) emastaime puhul sama liigi teistest sortidest, välja arvatud isastaime põllukultuuri sortidest, 25 m; 2) alapunktis 1 nimetatud kaugust ei pea järgima, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu. 9. Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidi tootmiseks peavad ristlusvanemad olema piisavalt sordiehtsad ja -puhtad. 10. Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamist, peab hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu ja spelta nisu sordipuhtus olema vähemalt 99,7% ja isetolmleva tritikale puhul vähemalt 99,0%. 11. Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale minimaalne hübriidsus peab olema 95%. Kui hübriidsus määratakse enne sertifitseerimist laboratoorse seemneanalüüsiga, ei nõuta hübriidsuse määramist põldtunnustamise käigus. 12. Rukki sordiehtsus ja -puhtus peavad vastama ristlusvanematele esitatud nõuetele, kaasa arvatud isassteriilsuse taastamise kohta kehtestatud nõuetele. 13. Rukki mittesordiehtsaid taimi, mis ei vasta ristamisel kasutatud sordi nõuetele, võib esineda alljärgnevalt: 1) eliitseemne puhul 30 m² kohta – üks taim; 2) sertifitseeritud seemne puhul 10 m² kohta – üks taim; 3) isassteriilsete taimede kasutamisel peab neid olema vähemalt 98%. 14. Rukki sertifitseeritud seemne tootmisel kasutatakse isassteriilset emastaime ja isasfertiilsust taastavat taime. 15. Maisi mittesordiehtsa taime, mis ei vasta ristamisel kasutatud sordi nõuetele, minimaalne sordipuhtus on järgmine: Kategooria Taim Minimaalne sordipuhtus Eliitseemne tootmisel Sisearetusliin 99,9% Lihthübriidi iga komponent 99,9% Vabalt tolmlev sort 99,5% Sertifitseeritud seemne tootmisel Sisearetusliin 99,8% Lihthübriidi iga komponent 99,8% Vabalt tolmlev sort 99% 16. Maisi hübriidsordi seemne tootmisel peavad lisaks punktis 15 sätestatud tingimustele olema täidetud järgmised nõuded: 1) isastaimed tolmlevad emastaimede õitsemise ajal piisavalt; 2) võimaluse korral eemaldatakse tolmukad; 3) kui vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus seisundis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ületada 1% ametlikul põldtunnustamisel ja 2% kõigil ametlikel põldtunnustamistel kokku; 4) taimed loetakse tolmelnuiks või tolmlevaiks siis, kui pöörise keskraol või külgharudel on tolmukapead vähemalt 50 mm pikkusel lõigul sõkalde vahelt nähtavale tulnud ning on tolmelnud või tolmlevad. 17. Isetolmleva liigi puhul peab välistama toodetava seemne segunemise naabruses asuvalt põllult pärit seemnega. 18. Seemne kvaliteeti alandada võivate taimekahjustajate esinemise lubatud piirmäärad on järgmised: Taimekahjustaja Supereliit- ja eliitseeme Sertifitseeritud seeme 1) nisu lendnõgi (Ustilago nuda (Jensen) Rostrup) 0,0% 0,2% 2) odra lendnõgi (Ustilago nuda (Jensen) Rostrup) 0,0% 0,2% 3) kaera lendnõgi (Ustilago nuda (Pers.) Rostrup) 0,0% 0,2% 4) odra triiptõbi (Pyrenofora graminea Ito et Kurib) 0,5% 0,5% 5) kõvanõgi (Tilletia caries (DC) Tul.) 0% 0,2% 19. Eliitseemne tootmisel samal kasvukohal peab sama liigi teise sordi või sama sordi mittesordiehtsa seemnepartii või madalama kategooria seemnepartii kasvatamisest olema möödunud vähemalt kaks aastat, sertifitseeritud seemne tootmisel vähemalt üks aasta. 20. Teise liigi taimede või umbrohu esinemise korral või kui põllu ääred on niitmata võib ametlik tunnustaja seemnepõllu prakeerida. [ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] Lisa 2 “Teraviljaseemne kategooriad, teraviljaseemnete pakendamise, turustamise ja impordi kord” juurde (põllumajandusministri 15. juuni 2004. a määruse nr 111 sõnastuses) TERAVILJASEEMNE KATEGOORIATELE ESITATAVAD JA TURUSTAMISEL KEHTIVAD KVALITEEDINÕUDED 1. Seeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas või sisearetusliini seemne puhul oma omaduste suhtes piisavalt sordiehtne ja -puhas. Hübriidsordi seemne puhul kohaldatakse eespool nimetatud sätteid ka ristlusvanema omaduste suhtes. 2. Partiid, milles esineb tuulekaera ( Avena fatua), ei sertifitseerita. 3. Hariliku kaera, hariliku odra, hariliku nisu, kõva nisu, spelta nisu ja isetolmleva tritikale hübriidi sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluva seemne minimaalne sordipuhtus peab olema 90%. Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse järelkontrolli ametlike katsete käigus. 4. Kui hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmisel on kasutatud steriilset emastaime ja isastaime, mis ei taasta fertiilsust, siis toodetakse seemet: 1) segades sobilikus vahekorras seemnepartiisid, kus on kasutatud isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime, või 2) kasvatades isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime sordile sobilikus vahekorras. 5. Rukkihübriidi seeme sertifitseeritakse ainult siis, kui on arvesse võetud ametliku järelkontrolli katsete tulemused. Järelkontrolli katsed tehakse eliitseemnest ametlikult võetud proovidega, et teha kindlaks, kas eliitseemne omadused vastavad ristlusvanema omadustele. 6. Sertifitseeritav seemnepartii on ühtlase kvaliteediga ja teistest partiidest eraldatud ning omanik on selle nõuetekohaselt märgistanud. 7. Seemnepartii maksimaalsed lubatud suurused on järgmised: Järjekorranumber Liik Partii maksimaalne kaal (t) Proovi minimaalne kaal (g) Proovi kaal teiste liikide seemnete määramiseks (g) 1. Harilik kaer (Avena sativa L.) 25 1000 500 2. Harilik oder (Hordeum vulgare L.) 25 1000 500 3. Harilik rukis (Secale cereale L.) 25 1000 500 4. Tritikale (X Triticosecale Wittm) 25 1000 500 5. Harilik nisu (Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol.) 25 1000 500 6. Kõva nisu (Triticum durum Desf.) 25 1000 500 7. Spelta nisu (Triticum spelta L.) 25 1000 500 8. Mais (Zea mays L.) 40 1000 1000 71. Seemnepartiist tuulekaera määramiseks võetava proovi suurus peab olema vähemalt 3000 grammi. [RTL 2005, 77, 1070 – jõust. 14.07.2005] 8. Seemnepartii maksimaalne kaal võib olla kuni 5% lubatust suurem. 9. Seemne kasutusväärtust vähendavaid taimekahjustajaid võib olla võimalikult vähe. Seemne kvaliteeti vähendavaid taimehaigusi võib esineda järgmiselt: Kategooria Tungaltera (Claviceps purpurea) sklerootsiumide või sklerootsiumi osade maksimaalne lubatud arv võetud proovis Eliitseeme 1 Sertifitseeritud seeme 3 10. Lendnõge määratakse vaid haigusele vastuvõtlike sortide seemnepartiidel. 11. Nisu, odra ja kaera lendnõe puhul on esinemise piirmäärad ja hinnangud järgmised: Taimehaigus Esinemise piirmäär (% või eost/g) Hinnang Nisu lendnõgi ja odra lendnõgi (Ustilago nuda (Jensen) Rostrup) 0,5% seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene 0,6–0,9% seeme soovitatakse puhtida 1,0–2,9% seeme tuleb puhtida >= 3,0% seemet ei sertifitseerita Kaera lendnõgi (Ustilago avenae (Pers.)Rostrup) 1000 eost/g seemnes ei esine nakkusohtlikke seenpatogeene 1000–5000 eost/g seeme soovitatakse puhtida >5000 eost/g seeme tuleb puhtida Kõvanõgi (Tilletia caries (DC) Tul 1000 eost/g seeme tuleb puhtida >1000 eost/g seemet ei sertifitseerita 12. Odra triiptõbe (Pyrenephora graminea Ito et Kurib.) määratakse sellele haigusele vastuvõtlike sortide seemnepartiidel ning puhtimine on soovituslik. 13. Taimetoodangu Inspektsioon sertifitseerib taotluse korral seemnepartii, mis: 1) põlvneb otse teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis sertifitseeritud eliitseemnest või esimese kategooria sertifitseeritud seemnest; 2) on selles riigis koristatud; 3) on tootjariigis tehtud põldtunnustamise käigus tunnistatud käesolevas lisas selle kategooria seemnele kehtestatud nõuetele vastavaks ning mille pakend on märgistatud ja partii on varustatud käesoleva korra lisas 4 sätestatud etiketi ja tootja dokumendiga. 14. Paljastera-kaera minimaalne lubatud idanevus on 75%. Ametlikul etiketil peab olema märge “Minimaalne idanevus 75%” 15. Teraviljaseemne kategooriatele kehtivad kvaliteedinäitajad on järgmised: Liik Kategoo-ria Minimaalne sordipuhtus (%) Minimaal-ne idanevus (%) Minimaal-ne niiskuse- sisaldus seemnes (%) Minimaal-ne seemne puhtus (%) Teiste liikide seemnete maksimaalne arv analüüsitud proovis Tk teised liigid kokku 1 teised teravilja- liigid teised liigid (v.a. teravilja- liigid) tuulekaer (Avena fatua), viljatu kaer (Avena sterilis), lõunakaer (Avena ludoviciana), uimastav raihein (Lolium temulentum) põldrõigas (Raphanus raphanistrum), harilik äiakas (Agrostemma githago) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 Harilik nisu (Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol.) E 99,9 85 15 99,0 4 12 3 0 1 C1 99,7 85 15 98,0 10 7 7 0 3 C2 99,0 85 15 98,0 10 7 7 0 3 Harilik oder (Hordeum vulgare L.) E 99,9 85 15 99,0 4 12 3 0 1 C1 99,7 85 15 98,0 10 7 7 0 3 C2 99,0 85 15 98,0 10 7 7 0 3 Harilik kaer (Avena sativa L .) E 99,9 85 15 99,0 4 12 3 0 1 C1 99,7 85 15 98,0 10 7 7 0 3 C2 99,0 85 15 98,0 10 7 7 0 3 Mais (Zea mays L.) E - 90 15 98,0 0 0 - 0 0 C - 90 15 98,0 0 0 Harilik rukis (Secale cereale L.) E - 85 15 99,0 4 12 3 0 1 C - 85 15 98,0 10 7 7 0 3 Tritikale isetolmlevad sordid (X Triticose-cale Wittm) E 99,7 80 15 98,0 4 1 3 0 1 C1 99,0 80 15 98,0 10 7 7 0 3 C2 98,0 80 15 98,0 10 7 7 0 3 1 Veerus 7 sätestatud seemnete maksimaalne sisaldus kehtib ka veergudes 8 – 11 toodud liikide seemnete kohta. 2 Teise teraviljaliigi seemne esinemist ei käsitleta võõrlisandina, kui teises sama kaaluga proovis ei leidu ühtki teise teraviljaliigi seemet. Puhtuse arvestamisel teiste liikide seemet arvesse ei võeta, kui teises sama suurusega kordusproovis seda ei esine. [ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004] Lisa 3 “Teraviljaseemne kategooriad, teraviljaseemnete pakendamise, turustamise ja impordi kord” juurde

Lisa 4 “Teraviljaseemne kategooriad, teraviljaseemnete pakendamise, turustamise ja impordi kord” juurde (põllumajandusministri 15. juuni 2004. a määruse nr.111 sõnastuses AMETLIKU ETIKETI JA SEEMNETUNNISTUSE VORMI JA SISU NÕUDED 1. Etiketi minimaalne suurus on 110 x 67 mm. 2. Supereliitseemne ametlik etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga ja sellele märgitakse: 1) sõnad “EL nõuded ja standardid”; 2) sertifitseerimist teostava asutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna “Suletud…. (kuu ja aasta)” või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna “Proov on võetud… (kuu ja aasta)”; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) sordinimi ladina tähtedega; 7) sõna ��supereliitseeme”; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 10) dra˛eerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) kui Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte on registreeritud sisearetusliin või hübriid, siis märgitakse ametlikule etiketile selle komponendi nimi, mille all ta on registreeritud, koos viitega või ilma viiteta lõppsordile. Sisearetusliini ja hübriidi puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks lõppsordi komponendina, märgitakse ametlikule etiketile sõna “Komponent”; 12) sisearetusliini või hübriidi puhul muudel juhtudel selle komponendi nimi, mille eliitseemnega on tegemist. Nimi võib olla antud koodina koos viitega lõppsordile ja koos viitega või ilma viiteta selle kohta, kas tegemist on isas- või emaskomponendiga. Samuti tehakse ametlikule etiketile märge “Komponent”; 13) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 14) Eestis pakendatud seemne puhul selle puhtus ja idanevus, 1000 tera mass ning pakendaja number. 3. Eliitseemne ametlik etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne ametlik etikett sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne ametlik etikett punast värvi ja nendele märgitakse: 1) sõnad “EL nõuded ja standardid”; 2) sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna “Suletud…. (kuu ja aasta)” või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna “Proov on võetud… (kuu ja aasta)”; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) sordinimi ladina tähtedega; 7) kategooria; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal või seemnete arv; 10) dra˛eerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) kui Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte on registreeritud sisearetusliin või hübriid, siis märgitakse ametlikule etiketile selle komponendi nimi, mille all ta on registreeritud, koos viitega või ilma viiteta lõppsordile. Sisearetusliini ja hübriidi puhul, mis on ette nähtud kasutamiseks lõppsordi komponendina, märgitakse ametlikule etiketile sõna “Komponent”; 12) sisearetusliini või hübriidi puhul muudel juhtudel selle komponendi nimi, mille eliitseemnega on tegemist. Nimi võib olla antud koodina koos viitega lõppsordile ja koos viitega või ilma viiteta selle kohta, kas tegemist on isas- või emaskomponendiga. Samuti tehakse ametlikule etiketile märge “Komponent”; 13) sisearetusliini või hübriidi sertifitseeritud seemne puhul märgitakse ametlikule etiketile selle sordi nimi, mille seemnega on tegemist, ning sõna “Hübriid”; 14) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 15) Eestis pakendatud seemne puhul selle puhtus ja idanevus, 1000 tera mass ning pakendaja number. 4. Sertifitseeritud seemnesegu ametlik etikett on rohelist värvi ja sellele märgitakse: 1) sõnad “Segu ….. (liigid ja sordid)”; 2) sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna “Suletud…. (kuu ja aasta)” või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna “Proov on võetud… (kuu ja aasta)”; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) seemnesegu koostis protsentides liikide ja sortide kaupa. Kui koostis on ostjale kirjalikult edastatud ja ametlikult registreeritud, siis märgitakse ainult segu nimi; 7) kategooria; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) sisearetusliini või hübriidisertifitseeritud seemne puhul märgitakse ametlikule etiketile selle sordi nimi, mille seemnega on tegemist, ning sõna “Hübriid”; 12) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 13) sõnad “Lubatud turustamiseks ainult Eesti Vabariigi territooriumil”. 5. Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne ametlik etikett on halli värvi ja sellele märgitakse: 1) põldtunnustamise eest vastutava järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega; 4) hübriidsordi puhul sõna “Hübriid”; 5) kategooria; 6) deklareeritud neto- või brutokaal; 7) sõnad “Lõpuni sertifitseerimata seeme”. 6. Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne dokumendile märgitakse: 1) dokumendi väljastanud järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega, 4) hübriidsordi puhul sõna “Hübriid”; 5) kategooria; 6) seemne tootmise algmaterjaliks olnud seemnepartii number või andmed kategooria kohta ja riik või riigid, kus seeme on sertifitseeritud; 7) põllu number või partiinumber; 8) hektarites selle põllu pindala, millel etiketiga varustatud seeme on toodetud; 9) koristatud seemne kogus ja pakendite arv; 10) laboratoorse eelanalüüsi andmed, kui seda nõutakse; 11) tõend sertifitseerimist teostavalt asutuselt, et põldtunnustamisele esitatavad nõuded on täidetud. 7. Ühendusevälisest riigist imporditud üle 2 kilogrammiste seemnekoguste turustamisel märgitakse tootja dokumendile või etiketile: 1) ladina keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 2) sordinimi ladina tähtedega; 3) kategooria; 4) sertifitseerimisasutuse nimi ja tootjariigi nimi või selle tähis; 5) eksportiva riigi nimi; 6) importija nimi; 7) deklareeritud neto- või brutokaal. 8. Odrasordi “Zazjorski 85” ja maisisordi “SS81” seemnepartii puhul nõutud dokumendile märgitakse: 1) sõnad “Taimetoodangu Inspektsioon” ja riigi tähis “EE”; 2) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna “Suletud…. (kuu ja aasta)” või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna “Proov on võetud… (kuu ja aasta)”; 3) seemnepartii number; 4) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 5) sordinimi ladina tähtedega; 6) kategooria; 7) deklareeritud neto- või brutokaal; 8) dra˛eerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 9) maisisordi “SS81” korral sõna “Hübriid”; 10) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 11) seemne puhtus ja idanevus, 1000 tera mass ning pakendaja number; 12) sõnad “Lubatud turustada ainult Eesti Vabariigi territooriumil kuni 30. aprillini 2007. a.”. 9. Seemnetunnistuse vormi ja sisu nõuded on järgmised

[ RTL 2004, 88, 1391 – jõust. 03.07.2004]