Vabariigi Valitsus — Baseli konventsiooni täitmise riikliku programmi kinnitamine aastateks 2000-2005 — RTL, 137, 1920

Säästva arengu seaduse (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398) paragrahvi 4 lõike 1 alusel ja tulenevalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Eesti Vabariigi jäätmeseaduse kehtestamise kohta» (RT 1992, 21, 297) punktist 3, millega kinnitati Eesti Vabariigi ühinemine ÜRO 1989. aasta Baseli konventsiooniga «Ohtlike jäätmete liikumisest üle riigipiiride ja nende paigutamisest»: Kinnitada «Baseli konventsiooni täitmise riiklik programm aastateks 2000–2005» (juurde lisatud). Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 1999. a korraldusega nr 1047-k BASELI KONVENTSIOONI TÄITMISE RIIKLIK PROGRAMM AASTATEKS 2000–2005 1. Sissejuhatus ÜRO 1989. aasta Baseli konventsioon ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelistest vedudest ja nende käitlemisest kirjutati alla Baselis 22. märtsil 1989. a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega «Eesti Vabariigi jäätmeseaduse kehtestamise kohta» (RT 1992, 21, 297) kinnitati Eesti ühinemine Baseli konventsiooniga. Baseli konventsioon jõustus Eesti suhtes 14. novembril 1992. a. Baseli konventsiooni eesmärk on kontrollida ohtlike jäätmete riikidevahelist vedu ja nende käitlust, kehtestades ohtlike jäätmete riikidevahelistele vedudele konkreetsed protseduurireeglid. Konventsioon kohustab liikmesriike vähendama ohtlike jäätmete teket ning korraldama juba tekkinud jäätmete käitlemise võimalikult lähedal oma tekkekohtadele, et kaitsta inimese tervist ja keskkonda neist jäätmetest ja nende vedudest tuleneva võimaliku ohu eest. Liikmesriigid peavad oma kohustuste täitmiseks: – arendama konventsiooni osapoolte vahel rahvusvahelist koostööd ohtlike jäätmete käitlemisel; – tugevdama vastavaid tehnilisi ja korralduslikke infrastruktuure, mis hõlmab ka õigusaktide täiustamist; – arendama keskkonnakaitse- ja jäätmealast haridust, väljaõpet ning teavitama avalikkust ohtlike jäätmete käitlemisega seotud ohtudest. Kooskõlas Baseli konventsiooni põhimõtetega kinnitati Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1992. a määrusega nr 365 «Ohtlike jäätmete väljaveo, sisseveo ja läbiveo kord» (RT 1993, 2, 34; RT I 1997, 65, 1097). 23. veebruariks 1998. a oli Baseli konventsiooniga ühinenud 120 riiki ja Euroopa Liit. 2. Programmi eesmärk Tulenevalt säästva arengu seadusest (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398) toimub välislepingutest tulenevate keskkonnakaitsekohustuste täitmine Vabariigi Valitsuse kinnitatud programmide kaudu. Baseli konventsiooni täitmise riikliku programmi aastateks 2000–2005 eesmärk on töötada välja ja viia ellu tegevuskava konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks, et kaitsta inimese tervist ja keskkonda ohtlikest ja muudest rahvusvaheliselt kontrollitavatest jäätmetest ja nende vedudest tuleneva võimaliku ohu eest. 3. Tegevuskava konventsioonist tulenevate kohustuste täitmiseks 3.1. Programmi juhtimine Programm planeeritakse ja eesmärgid püstitatakse viieks aastaks. Programmi juhib ja koordineerib Keskkonnaministeeriumi poolt määratud juhtkomitee vastavalt rahandusministri 29. jaanuari 1998. a määrusele nr 7 «Riigieelarvest finantseeritavate riiklike programmide koostamise korra kinnitamine» (RTL 1998, 58/59, 258). 3.2. Programmi täitmine Baseli konventsioonis sätestatu rakendamiseks on vaja kavandada järgmiste alamprogrammide (tegevuste) elluviimine: 3.2.1. Üldiste meetmete väljatöötamine ohtlike jäätmete tekke vähendamiseks, jäätmekäitluse keskkonnahoidlikuks muutmiseks ja riikidevaheliste vedude praktiliseks reguleerimiseks, sealhulgas illegaalsete jäätmevedude tõkestamiseks Nimetatud tegevuse eesmärgiks on kujundada ja töötada välja seadusandlikud ja majanduslikud hoovad, mis soodustaksid uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõttu. Jäätmete ekspordi korral tuleb nõuda, et nende taaskasutamine või kõrvaldamine toimuks importivas riigis keskkonnahoidlikult. Eesti üleriigilise jäätmekava koostamisega tuleb ette näha uute keskkonnahoidlike jäätmekäitluskohtade rajamine ja olemasolevate vastavusse viimine keskkonnakaitse nõuetega, et vähendada ohtlike jäätmete eksporti. Ohtlike jäätmete riikidevaheliste vedude tegelik reguleerimine seisneb eeskätt jäätmete sisseveo, väljaveo ja läbiveo taotluste läbivaatamises, vastavate lubade vormistamises ja väljastamises ning selleks vajalike siseriiklike ja rahvusvaheliste protseduuride sooritamises. Rahvusvaheliselt aktsepteeritava süsteemi loomine veodokumentatsiooni ja kaubasaadetiste kontrollimiseks ning jäätmete identifitseerimiseks paneb aluse illegaalsete jäätmevedude tõkestamisele. Tegevussuuna peamised ülesanded on: Ülesanne Baseli konventsiooni artikkel Ohtlike jäätmete tekke vältimine ja vähendamine tootmises ja tarbimises ning tekkinud jäätmete taaskasutamise laiendamine, arvestades tehnoloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte 4.2 (a) Ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks keskkonnahoidlike käitlusvõimaluste tagamine, olenemata jäätmekäitluskoha asupaigast 4.2 (b); 4.8 Ohtlike jäätmete käitlemisega tegelevate isikute litsentsimine tagamaks keskkonna- ja terviseohutus nende jäätmete käitlemisel ja vedudel 4.2 (c, d); 4.7 (a) Ohtlike jäätmete riikidevahelisteks vedudeks lubasid väljastava riikliku institutsiooni (Eesti Vabariigi volitatud isiku) tugevdamine, selleks koosseisulise ametikoha loomine 5.1 Ohtlike jäätmete klassifikatsiooni täiustamine vastavuses Eesti Kaupade Nomenklatuuriga ja Euroopa Liidus kasutatava klassifikatsioonisüsteemiga 4.7 (b) Ohtlike jäätmete märgistamise ja pakkimise nõuete ühtlustamine üldtunnustatud rahvusvaheliste nõuete ja kriteeriumidega 4.7 (b) Järelevalve teostamine jäätmevedude keskkonnaohutuse üle 4.2 (d) Informatsioonisüsteemi väljaarendamine illegaalsete jäätmevedude avastamiseks, registreerimiseks ja tõkestamiseks 9.1; 9.5 Kontrolli ja järelevalve tugevdamine riigipiiril jäätmevedude, nende keskkonnaohutuse ja dokumentidele vastavuse üle 4.2 (d); 6 3.2.2. Sidekeskuse (inglise keeles focal point) asutamine Baseli konventsiooni sekretariaadile jäätmealase informatsiooni edastamiseks ja sekretariaadilt tuleva informatsiooni vahendamiseks Baseli konventsiooni üks olulisemaid eesmärke on soodustada informatsiooni levikut riikide vahel mitte ainult jäätmevedude, vaid ka ohtlike jäätmete tekke, käitlemise, illegaalsete jäätmevedude, ohtlike jäätmete vedudel tekkinud avariide ja muude aspektide kohta. Tegevussuuna peamised ülesanded on järgmised: Ülesanne Baseli konventsiooni artikkel Sidekeskuse asutamine 5.1 Pideva aruandluse korraldamine ohlike jäätmete tekke ja nende käitlemise kohta ettevõtete, haldusüksuste ja kogu riigi lõikes, jäätmeregistri rajamine 13.3 (d) Pideva arvestuse korraldamine ohtlike jäätmete riikidevaheliste vedude kohta, nõutava info edastamine konventsiooni sekretariaadile, riikidevahelise jäätmeveo registri rajamine 13.3 (b) Informatsiooni edastamine konventsiooni sekretariaadile muudatustest Eesti jäätmealastes õigusaktides, asjaomastest riikidevahelistest lepingutest, ohtlike jäätmete vedudega seonduvatest avariidest, meetmetest nende likvideerimiseks, tehnoloogilistest võimalustest jäätmete käitlemiseks 13.2; 13.3 Konventsiooni töögruppides väljatöötatud juhiste ja informatsioonimaterjalide tõlkimine ja levitamine Eestis 15.4 Nimetatud ülesannete täitmiseks tuleb Baseli konventsiooni alusel asutada Eestis sidekeskus (inglise keeles focal point). Keskkonnaministeeriumi loodava jäätmeosakonna koosseisus on riikidevahelise veo büroo, millele pannakse sidekeskuse ülesanded ning varustatakse see informatsiooni kogumiseks, töötlemiseks ja edastamiseks vajalike arvutite, sidevahendite ja tarkvaraga. 3.2.3. Ohtlike jäätmete riikidevaheliste vedude majanduslike meetmete väljatöötamine Tuleb välja töötada meetmed, mille rakendamisel on võimalik tagada ohtlike jäätmete riikidevahelisest liikumisest tuleneva riski minimiseerimine ka juhul, kui jäätmeid ei ole mingil põhjusel võimalik keskkonnaohutult käidelda või ettenägematute asjaolude tõttu ei ole võimalik jäätmevedu lõpuni viia ning need kas tuleb tagasi saata väljaveoriiki või tagasi võtta. Tegevussuuna peamised ülesanded on järgmised: Ülesanne Baseli konventsiooni artikkel Ohtlike jäätmete riikidevaheliste jäätmeveoste kindlustuse suuruse ja korra väljatöötamine 6.11; 8 3.2.4. Jäätmealaste õigusaktide täiustamine vastavalt Baseli konventsiooni nõuetele ja konverentside otsustele. Õigusaktide ühtlustamine Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega [Baseli konventsioon, artiklid 4.4; 9.5; 10.2 (c,d)] Oma põhiosas kajastuvad Baseli konventsiooni sätted Eesti jäätmealastes õigusaktides, eelkõige jäätmeseaduses (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend lk 2810; 1999, 10, 155; 23, 353). Õigusaktidesse tuleb sisse viia Baseli konventsiooni osapoolte konverentsidel vastuvõetud otsused. Euroopa leping assotsiatsiooni loomiseks ühelt poolt Euroopa Liidu ja teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel näeb ette õigusaktide ühtlustamise, seega tuleb arvestada ka Euroopa Liidu siseseid reegleid ohtlike jäätmete riikidevaheliste vedude korraldamisel. Eesti Vabariigi õigusaktide ja Euroopa Liidu sellealaste õigusaktide vahel on teatud vastuolu, mis tuleb Euroopa Liiduga liitumisel likvideerida. 3.2.5. Rahvusvahelise koostöö arendamine ohtlike jäätmete käitluse ja riikidevaheliste vedude alal Baseli konventsiooni rakendamine Eestis nõuab pidevat koostööd konventsiooni osapooltega, sekretariaadiga ning rahvusvaheliste organisatsioonidega seadusloome, tehnoloogia, infovahetuse jt valdkondades, kaasa arvatud regionaalne jäätmekäitluse alane koostöö. Riikidevaheline koostöö võimaldab optimeerida ohtlike jäätmete käitlemise kulusid igas riigis, kuna paljude jäätmekategooriate suhteliselt väikeste tekkemahtude tõttu on nii majanduslikult kui ka keskkonnakaitse seisukohalt otstarbekam koopereeruda teatud jäätmeliikide käitlemisel. Tegevussuuna peamised ülesanded on järgmised: Ülesanne Baseli konventsiooni artikkel Eesti esindajate (volitatud riigiametnike ja spetsialistide) osavõtt Baseli konventsiooni konverentside ja töögruppide tööst 10.1; 15 Tehniliste nõuete ja juhiste ühtlustamine ohtlike jäätmete keskkonnaohutu käitlemise alal 10.2 (e) Riikidevahelise koostöö korraldamine väljaõppe, infovahetuse, õigusaktide ühtlustamise ja jäätmekäitluse ning -vedude keskkonnamõjude väljaselgitamise alal 10.2 Avalikkuse teadvustamine ohtlike jäätmete käitluse ja vedudega seonduvatest riskidest inimese tervisele ja keskkonnale, võimalustest jäätmete keskkonnaohutuks käitlemiseks ning keskkonnahoidlikest ja jäätmevaestest tehnoloogilistest protsessidest 10.4 Regionaalse koostöö arendamine ohtlike jäätmete käitluse alal 10.1; 10.2 (c) 3.2.6. Ohtlike jäätmete riikidevaheliste vedude korra rakendamise alase väljaõppe korraldamine Baseli konventsioon näeb ette rajada regionaalsed ja alamregionaalsed õppekeskused, kus toimuks konventsiooni osapoolte finantseerimisel väljaõpe konventsiooniga seonduvates valdkondades. Slovaki Vabariigis on rajatud alamregionaalne Kesk- ja Ida-Euroopa riikide õppekeskus, mille tegevus on vajalik rahvusvahelise kogemuse levitamiseks ohtlike jäätmete keskkonnaohutu käitlemise alal ning vastava väljaõppe korraldamiseks Eesti asjaomaste riigiasutuste ja ettevõtete töötajatele. Tegevussuuna peamised ülesanded on järgmised: Ülesanne Baseli konventsiooni artikkel Osalemine Baseli konventsiooni poolt korraldatud regionaalsete ja alamregionaalsete õppekeskuste töös ohtlike jäätmete keskkonnaohutu käitlemise ja vedude praktilise teostamise alal 14.1 4. Programmi 2000. aasta eelarve on 700 000 krooni. 5. Programmi rakendamise tähtaeg: aastad 2000–2005. 6. Võimalikud riskitegurid programmi täitmisel Mitmete programmis ettenähtud projektide teostamine, eeskätt ohtlike ja muude rahvusvaheliselt kontrollitavate jäätmete vedude seadusandlik ja tegelik reguleerimine, nõutava informatsiooni vahetus, Baseli konventsiooni osapoolte konverentside otsuste täitmine ning meetmete rakendamine ohtlike jäätmete Eestisse illegaalse sisseveo takistamiseks sõltub vajalike vahenditega kindlustamisest. 7. Programmi täitmise edukuse näitajad Programmi täitmise eelduseks on eeskätt sidekeskuse asutamine ja selleks koosseisulise volitatud isiku ametikoha loomine. Samuti on programmi täitmist ja selle efektiivsust võimalik hinnata järgmiste näitajate põhjal: 1) jäätmekäitluse optimeerimine keskkonnahoidlikul moel; 2) volitatud isiku poolt jäätmete illegaalse Eestisse sisseveo ja Eestist väljaveo ärahoidmine; 3) jäätmekäitlejate ja riikidevahelist jäätmevedu teostavate isikute litsentsimine; 4) sidekeskuse töö. 8. Programmi finantseerimine Baseli konventsiooni täitmise riikliku programmi aastateks 2000–2005 maksumus on 2000. aastal 700 000 krooni ja aastatel 2001–2005 kuni 1 000 000 krooni aastas vastavalt riigieelarve võimalustele. Baseli konventsiooni täitmise riiklik programm aastateks 2000–2005, koondeelarve 2000. aastaks Tegevus Summa kroonides Katte- allikas Vastutav täitja Üldiste meetmete väljatöötamine ohtlike jäätmete tekke vähendamiseks, jäätmekäitluse keskkonnahoidlikuks muutmiseks ja riikidevaheliste vedude praktiliseks reguleerimiseks, sealhulgas illegaalsete jäätmevedude tõkestamiseks 195 000 riigi- eelarve, osa 134, ptk 29 Keskkonna- ministeerium Sidekeskuse asutamine Baseli konventsiooni sekretariaadile jäätmealase informat- siooni edastamiseks ja sekretariaadilt tuleva informatsiooni vahendamiseks 175 000 riigi- eelarve, osa 134, ptk 29 Keskkonna- ministeerium Ohtlike jäätmete riikidevaheliste vedude majanduslike meetmete väljatöötamine 60 000 riigi- eelarve, osa 134, ptk 1; 493 Keskkonna- ministeerium Jäätmealaste õigusaktide täiustamine vastavalt Baseli konventsiooni nõuetele ja konverentside otsustele. Õigusaktide ühtlustamine Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega 90 000 riigi- eelarve, osa 134, ptk 1; 493 Keskkonna- ministeerium Rahvusvahelise koostöö arendamine ohtlike jäätmete käitluse ja riikidevaheliste vedude alal 120 000 riigi- eelarve, osa 134, ptk 29 Keskkonna- ministeerium Ohtlike jäätmete riikidevaheliste vedude korra rakendamise alase väljaõppe korraldamine 60 000 Koolituse alam- programm Keskkonna- ministeerium Programmi täpsustatud eelarve kinnitab keskkonnaminister juhtkomitee ettepanekul. Keskkonnaminister Heiki KRANICH