Majandusminister — Kinnispakid — RTL, 137, 1918 (kinnispakid)

Mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 1999, 14, 212) paragrahvi 12 lõike 2 punktide 1 ja 2 ning lõike 3 alusel ja arvestades Euroopa Ühenduse direktiividega 75/106/EMÜ (EÜT L 042, 15.02.1975 p 0001), 76/211/EMÜ (EÜT L 046, 21.02.1976 p 0001) ja 80/232/EMÜ (EÜT L 051, 25.02.1980 p 0001) määran: 1. Kinnitada «Kinnispakkide lubatavad nimikogused ja markeeringunõuded» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Kinnispakkide täitekoguste lubatavad hälbed nimikogusest ja nende kontrolli kord» (juurde lisatud). 3. Kinnitada «Kinnispakkide proovivõtmise kord» (juurde lisatud). 4. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Teede- ja sideminister majandusministri ülesannetes Toivo JÜRGENSON Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 1. oktoobri 1999. a määrusega nr 51 KINNISPAKKIDE LUBATAVAD NIMIKOGUSED JA MARKEERINGUNÕUDED 1. Käesolevad nõuded kehtestavad Eesti Vabariigi territooriumil turustatavate kinnispakkide lubatavad nimikogused ja markeeringunõuded osas, mis puudutab nimikoguse märkimist pakendile. Nõuded kehtivad võrdsete nimikogustega kinnispakkide suhtes, mille nominaalne täitekogus on väljendatud massi- või mahuühikutes ja on vastavalt vahemikus 5 g kuni 10 kg või 5 ml kuni 10 l. 2. Lubatavad kinnispakkide nimikogused on esitatud käesoleva korra lisas 1. 3. Nimikoguste märkimisel kinnispakkidele tuleb täita käesoleva korra lisas 2 esitatud nõudeid. Lisa 1 majandusministri 1. oktoobri 1999. a määrusega nr 51 kinnitatud «Kinnispakkide lubatavad nimikogused ja markeeringu- nõuded» juurde LUBATAVAD KINNISPAKKIDE NIMIKOGUSED Käesolevas lisas on kasutatud järgnevaid termineid ja määratlusi: – netokogus, täitekogus: ühes kinnispakis sisalduva toote tegelik kogus; – nimikogus: kinnispakis sisalduva toote kogus, mis on tootja või importija poolt pakendile märgitud; – võrdse nimikogusega kinnispakid: samaliigilised kinnispakid, millel on võrdne nimikogus; – rühmapakend: samaliigiliste kinnispakkide rühmitamiseks nende käsitlemise lihtsustamise või kaitsmise eesmärgil kasutatav lisapakend, mille eemaldamine ei mõjuta kauba omadusi; – pakendi esikülg: – pakendi väliskülg, mis hoiu- või müügitingimustes kõige tõenäolisemalt asetatakse kasutajale nähtavas suunas. Kui kinnispakis sisalduv toode on loetletud tabelis 1 ja selle nimikogus kuulub vahemikku, mis on antud tabeli 1 teises veerus, siis tohib see omada ainult ühte väärtust tabeli 1 kolmanda veeru samalt realt. Tabel 1 Kinnispakkide lubatavad nimikogused Toode või tooteklass Normeeritud nimikoguste vahemik Lubatavad nimikogused 1. Veinid värsketest viinamarjadest, kangendatud veinid 5 kuni 10 000 ml 100-187-187,5-250-375-500- 700-750-1000-1500-2000- 3000-4000-5000-6000- 8000-9000-10 000 ml 2. Veinid märgistusega «Cotes du jura», «Arbois», «L’etoile» ja «Chateau-chalon» 5 kuni 10 000 ml 620 ml 3. Siider, mõdu, perry ja teised kääritatud joogid gaseerimata kujul 5 kuni 10 000 ml 100-250-330-375-500-750- 1000-1500-2000-5000 ml 4. Vermutid, maitsestatud veinid 100 kuni 10 000 ml 100-200-375-500-700-750- 1000-1500-3000-5000 ml 5. Vahuveinid; veinid, mis on pudelis surve all vahemikus 1 kuni 3 bar mõõdetuna temperatuuril 20 °C 5 kuni 10 000 ml 125-200-375-750-1000- 1500-3000-4500-6000-9000- 15 000 ml 6. Siider, mõdu, perry ja teised kääritatud joogid gaseeritud kujul 5 kuni 10 000 ml 100-200-330-375-500-750- 1000-1500-3000 ml 7. Segud alkohoolsetest ja mittealkohoolsetest jookidest 100 kuni 10 000 ml 100-200-350-500-700-1000- 1125-1500-2000-2500-3000- 4500-5000-10 000 ml 8. Viin, liköör ja teised alkohoolsed joogid, välja arvatud punktides 1 kuni 7 nimetatud 5 kuni 10 000 ml 20-30-40-50-100-200-350- 500-700-750-1000-1250- 1500-1750-2000-2500-3000- 4500-5000-10 000 ml 9. Piim ja piimajoogid 5 kuni 10 000 ml 200-250-500-750-1000 ml 10. Vesi, mineraalvesi 5 kuni 10 000 ml 125-200-250-330-500-750-1000- 1500-2000-5000-10 000 ml 11. Limonaad ning teised piima ja alkoholi mittesisaldavad joogid 5 kuni 10 000 ml 125-200-250-330-500-750-1000- 1500-2000-5000-10 000 ml 12. Mahlad 5 kuni 10 000 ml 125-200-250-330-500-750-1000- 1500-2000-5000-10 000 ml 13. Oliiviõli jm toiduõlid 5 kuni 10 000 ml 250-500-750-1000-2000- 3000-5000-10 000 ml 14. Äädikas 5 kuni 10 000 ml 250-500-750-1000-2000- 5000 ml 15. Õlu 5 kuni 10 000 ml 250-330-500-750-1000- 2000-3000-4000-5000 ml 16. Šokolaaditahvlid 75 kuni 500 g 20-25-50-75-100-125-150- 200-250-300-400-500 g 17. Kakao ja pulbrilised kakaojoogikonsentraadid 50 kuni 1000 g 50-75-125-250-500-750-1000 g 18. Kohv, välja arvatud lahustuv kohv 5 kuni 10 000 g 125-250-500-1000-2000- 3000-4000-5000-10 000 g 19. Lahustuv kohv 25 kuni 10 000 g 50-100-200-250-300-500- 750-1000-1500-2000-2500-3000-4000-5000-6000-7000-8000- 9000-10 000 g 20. Või, margariin, taimsed rasvad 50 kuni 5000 g 125-250-500-100-1500- 2000-2500-5000 g 21. Sool 5 kuni 10 000 g 100-125-250-750-1000-1500- 5000 g 22. Suhkur 100 kuni 5000 g 100-125-250-500-750-1000-1500- 2000-2500-3000-4000-5000 g 23. Riis, teraviljakruubid, tangud 5 kuni 10 000 g 100-125-250-500-1000- 2000-2500-5000 g 24. Külmutatud puu- ja köögiviljad 5 kuni 10 000 g 150-300-450-600-750-1000- 1500-2000-2500 g 25. Kalapulgad 5 kuni 10 000 g 150-300-450-600-900-1200- 1500-1800 g 26. Juust 5 kuni 10 000 g 62,5-100-200-125-250-500-1000- 2000-5000 g 27. Jahu 5 kuni 10 000 g 125-250-500-1000-1500- 2000-2500-5000-1000 g 28. Pastatooted 5 kuni 10 000 g 125-250-400-500-600-1000- 1500-2000-3000-4000-5000- 10 000 g 29. Teraviljast valmistatud helbed ja pudrud 5 kuni 10 000 g 250-375-500-750-1000-1500- 2000 g 30. Kuivatatud puu- ja aedviljad 5 kuni 10 000 g 125-250-500-1000-1500-2000- 5000-7500-10 000 g 31. Kalafilee, kalalõigud 5 kuni 10 000 g 100-200-300-400-500-600- 800-1000-2000 g 32. Jäätis 5 kuni 10 000 ml 40-50-100-120-150-200-300-500- 750-1000-1500-2000-2500- 3000-4000-5000-10 000 ml 33. Koerte ja kasside kuivtoidud (niiskuse sisaldus alla 14 %) 5 kuni 10 000 g 200-300-400-500-600-800-1000- 1500-2000-3000-5000-7500- 10 000 g 34. Värvid ja lakid 5 kuni 10 000 ml 25-50-125-250-375-500-750- 1000-2000-2500-4000- 5000-10 000 ml 35. Liim 5 kuni 10 000 g 25-50-125-250-500-1000- 2500-5000-8000-10 000 g 36. Puhastusvahendid naha, jalatsite, vaipade, ahjude, metalli, autode, klaasi ja peeglite puhas- tamiseks; plekieemaldus- vahendid; majapidamises tarvitatavad putuka- mürgid, õhuvärskendid, mittemeditsiinilised desinfitseerimisvahendid 5 kuni 10 000 g või ml 25-50-75-100-150-200-250-375- 500-750-1000-1500-2000-5000- 10 000 g või ml vastavalt aine olekule normaaltingimustes 37. Nahahooldus- vahendid, habemeajamis- vahud, kosmeetilised kreemid 5 kuni 10 000 g või ml 15-30-40-50-75-100-125-150- 200-250-300-400-500-1000 g või ml vastavalt aine olekule normaaltingimustes 38. Hambapasta 5 kuni 10 000 ml 25-50-75-100-125-150-200-250- 300 ml 39. Juuksehooldus- vahendid, vannivahud 5 kuni 10 000 g või ml 25-50-75-100-125-150-200-250- 300-400-500-750-1000-2000 g või ml vastavalt aine olekule normaaltingimustes 40. Deodorandid 5 kuni 10 000 g või ml 20-25-30-40-50-75-100-150- 200 g või ml vastavalt aine olekule normaaltingimustes 41. Puudrid 5 kuni 10 000 g 50-75-100-150-200-250-500- 1000 g 42. Seebid 5 kuni 10 000 g 25-50-75-100-150-200-250- 300-400-500-1000 g 43. Vedelad pesu- ja puhastusvahendid, välja arvatud punktis 36 nimetatud 5 kuni 10 000 ml 100-125-250-500-750-1000- 1250-1500-2000-3000-4000- 5000-6000-7000-10 000 ml 44. Pulbrilised leotus- ja loputusvahendid 5 kuni 10 000 g 100-125-250-500-1000-2000- 5000-10 000 g 45. Lahustid 5 kuni 10 000 ml 25-50-75-125-250-500-1000- 1500-2500-5000-10 000 ml 46. Määrdeained 5 kuni 10 000 ml 125-250-500-1000-2000-2500- 3000-4000-5000-10 000 ml 47. Alkoholi sisaldavad lõhnaveed, juukseveed 5 kuni 10 000 ml 5-15-25-30-40-50-75-100-125- 150-200-250-300-400-500- 750-1000 ml 48. Lõng 10-25-50-100-150-200-250- 300-350-400-450-500-1000 g Lisa 2 majandusministri 1. oktoobri 1999. a määrusega nr 51 kinnitatud «Kinnispakkide lubatavad nimikogused ja markeeringu- nõuded» juurde NÕUDED NIMIKOGUSE MARKEERIMISELE KINNISPAKIL 1. Kinnispaki nimikoguse esitamine pakendil 1.1. Kinnispaki nimikogus peab olema märgitud pakendi esiküljel. Nimikogus märgitakse pakendile pakendamisel, importimisel või müügikohas enne kinnispaki müügiks väljapanemist. 1.2. Kinnispaki nimikoguse märgistus pakendil peab olema selgelt nähtav ja eristatav taustast ja teistest kirjetest. Kui nimikoguse märgistus on pakendile sulatatud või esitatud reljeefsel kujul, siis ei tohi samal kohal olla muid kirjeid või märgistusi. 1.3. Kinnispaki nimikoguse märkimiseks kasutatavate tähtede ja numbrite väikseimad lubatavad suurused sõltuvalt pakendi nimikogusest on antud tabelis 2. Tabel 2 Kinnispaki nimikoguse märkimiseks pakendil kasutatavate numbrite ja tähtede väikseimad lubatavad kõrgused millimeetrites Nimikogus Qn Numbrite ja tähtede väikseimad lubatavad kõrgused millimeetrites Qn ≤ 50 g (või ml) 2 50 g (või ml) n ≤ 200 g (või ml) 3 200 g (või ml) n ≤ 1 kg (või l) 4 1 kg (või l) n 6 1.4. Kinnispaki nimikogus väljendatakse grammides, kilogrammides, milliliitrites, sentiliitrites või liitrites nii, et nimikogus oleks esitatud maksimaalselt kolmekohalise arvuga. Nimikoguse arvväärtuse ja ühiku tähise vahele peab jääma üks tühik. Arvu lõpus pärast koma olevat nulli võib mitte kirjutada. 1.5. Nimikoguse märkimine sõnaliselt (näiteks «pool kilo») pole lubatud. 2. Rühmapakendil peavad olema selgelt määratletud selles sisalduvate kinnispakkide arv ja nende nimikogused. Kui kinnispakkide arv ja vähemalt ühe üksiku kinnispaki nimikogus on selgelt loetavad läbi rühmapakendi, siis ei ole selline märgistus kohustuslik. 3. Eksitav pakendamine või märgistus 3.1. Kinnispaki kuju ja mõõtmed peavad mõistlikkuse piires ja vastavalt väljakujunenud tavadele vastama täitekogusele. Pole soovitav olukord, kus pakendi maht ületab selles sisalduva toote mahu rohkem kui 50% võrra. 3.2. Kui kinnispakil on mitu märgistust informatsiooniga selles sisalduva toote kohta, peavad esitatud andmed olema identsed. 4. Kinnispaki esiküljele võib nimikoguse märgistuse kõrvale märkida e-märgi, kui kinnispakk vastab järgmistele nõuetele: a) kinnispakk vastab käesoleva korra nõuetele; b) kinnispaki täitekogus vastab majandusministri määruses «Kinnispakkide täitekoguste lubatud hälbed ja kontrolli kord» esitatud nõuetele; c) kinnispakkide täitekoguste kontroll viiakse tootja või importija poolt läbi vastavalt majandusministri määruses «Kinnispakkide täitekoguste lubatud hälbed ja kontrolli kord» esitatud nõuetele; d) kinnispakile on märgitud ettevõtte või isiku nimi, kes on vastutav antud toote valmistamise, pakendamise või importimise eest. e-märgi kõrgus peab olema vähemalt 3 mm ja selle kuju peab vastama Eesti standardi EVS 749:1998 (Kinnispakid. Märgistus ja metroloogilised nõuded netokogusele) lisas B toodud näidisele. 5. Mahuühikutes märgitud nimikogus peab vastama pakendis sisalduva toote mahule temperatuuril 20 °C. Käesolev nõue ei kehti sügavkülmutatud toiduainetele. Kinnitatud majandusministri 1. oktoobri 1999. a määrusega nr 51 KINNISPAKKIDE TÄITEKOGUSTE LUBATAVAD HÄLBED NIMIKOGUSEST JA NENDE KONTROLLI KORD 1. Üldsätted Käesolev kord kehtestab Eesti Vabariigi territooriumil turustatavate kinnispakkide täitekoguste lubatavad hälbed nimikogusest ja nende kontrolli korra. Kord kehtib võrdsete nimikogustega kinnispakkide kohta, mille nimikogus on väljendatud massi- või mahuühikutes ja on vastavalt vahemikus 5 g kuni 10 kg või 5 ml kuni 10 l. 2. Kinnispakkide täitekoguste lubatavad hälbed nimikogusest 2.1. Võrdse nimikogusega toodetud kinnispakkide hulga keskmine täitekogus peab olema suurem või võrdne nimikogusega. 2.2. Nimikogus peab õigesti kajastama kinnispaki täitekogust. Kinnispaki täitekogus võib olla väiksem nimikogusest vaid juhul, kui see on põhjustatud fluktuatsioonidest pakendamisprotsessis. Kinnispakkide, mille täitekoguse negatiivne hälve on suurem kui T, osakaal koguhulgas peab olema piisavalt väike, et rahuldada käesoleva korra lisas esitatud kontrolltesti. Täitekoguse negatiivne hälve nimikogusest ei tohi ühelgi juhul olla suurem kui 2×T. Suurus T on kinnispaki täitekoguse lubatud negatiivne hälve nimikogusest ja selle väärtused on antud tabelis 1. Tabel 1 Kinnispaki täitekoguse lubatud negatiivne hälve nimikogusest Nimikogus Qn, g või ml T protsenti Qn-st g või ml 5–50 9 – 50–100 – 4,5 100–200 4,5 – 200–300 – 9 300–500 3 – 500–1000 – 15 1000–10 000 1,5 – 3. Kinnispakkide täitekoguse kontroll 3.1. Kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel peab mõõtetulemuste määramatus olema väiksem kui 0,2×T, kus T on täitekoguse lubatud negatiivne hälve nimikogusest vastavalt tabelile 1. 3.2. Kinnispakkide täitekoguste kontrollimisel tuleb kasutada käesoleva korra lisas 3 esitatud statistilist meetodit või meetodit, mis on vähemalt sama usaldatavustasemega. 3.3. Kinnispaki täitekogus peab vastama käesoleva korra punktis 2 esitatud nõuetele. 4. Kinnispakkide tootja või importija vastutus 4.1. Eestis pakendatud kinnispakkide täitekoguste vastavuse eest käesoleva korra punktis 2 esitatud nõuetele vastutab tootja. Eestisse imporditud kinnispakkide täitekoguste vastavuse eest käesoleva korra punktis 2 esitatud nõuetele vastutab importija. 4.2. Kinnispakkide tootja või importija peab regulaarselt kontrollima toodetud või imporditud kinnispakkide täitekoguseid. Kinnispakkide impordi korral võib importija regulaarsest kontrollist loobuda juhul, kui valmistaja tõestab dokumentaalselt kinnispakkide täitekoguste vastavust käesoleva korra alapunktis 2 esitatud nõuetele. 4.3. Tootja või importija on kohustatud dokumenteerima kõik läbiviidud täitekoguste kontrollimiste tulemused. 4.4. Kinnispakkide täitekoguste kontrolli tulemusi peab tootja või importija säilitama vähemalt kahe aasta jooksul arvates kontrolli toimumisest. Lisa 1 majandusministri 1. oktoobri 1999. a määrusega nr 51 kinnitatud «Kinnispakkide täitekoguste lubatavad hälbed nimikogusest ja nende kontrolli kord» juurde STATISTILINE TEST KINNISPAKKIDE TÄITEKOGUSTE KONTROLLIMISEL Statistilise testi käigus kontrollitakse võrdsete nimikogustega kinnispakkide hulga vastavust käesoleva korra punktis 2 esitatud nõuetele. 1. Statistilise testi läbiviimine Statistiline test võrdsete nimikogustega kinnispakkide täitekoguse kontrollimisel viiakse läbi järgmiselt: 1.1. Määratakse kindlaks statistilise testi objekt – võrdsete nimikogustega kinnispakkide hulk, mis ei tohi ületada 10 000 kinnispakendit. Märkus. Hulgaks võib olla näiteks tootmisliini toodang ühes tunnis, hetkel laos olevad samaliigilised kinnispakid jne. 1.2. Statistilise testi objektiks olevast kinnispakkide hulgast valitakse juhuslikult välja kinnispakkide hulk (edaspidi kontrollitav hulk) vastavalt kasutatavale statistilise testi skeemile. 1.3. Kui statistilise testi objektiks olevate kinnispakkide hulk on väiksem kui 100 kinnispakki, tuleb need kõik võtta kontrollitavaks hulgaks; mõõtmised viiakse läbi vastavalt käesoleva lisa punkti 3 nõuetele. 1.4. Kontrollitava hulga valimine testiks peab olema lõpetatud enne mõõtmiste alustamist. Mõõtmiste läbiviimisega samaaegselt ei ole uute kinnispakkide valimine lubatud. 1.5. Testi käigus mõõdetakse kontrollitavasse hulka kuuluvate kinnispakkide vastavust käesoleva korra alapunkti 2.2 esitatud nõuetele (nõuded täitekogusele ühes kinnispakis). Kinnispakid, mille täitekoguse negatiivne hälve on vahemikus T kuni 2×T, kus T on kinnispaki täitekoguse lubatud negatiivne hälve vastavalt tabelile 1, tuleb tunnistada defektseteks. 1.5.1. Vastavalt kasutatavale statistilisele meetodile võib igas kontrollitavas hulgas esineda teatud hulk kinnispakke, mis tunnistatakse defektseteks vastavalt käesoleva lisa alapunktile 1.5. Ühegi kontrollitava kinnispaki täitekoguse negatiivne hälve nimikogusest ei tohi ületada piiri 2×T. 1.5.2. Kontrollitava hulga vastavust kasutatava statistilise testi kriteeriumidele hinnatakse vastavalt käesoleva lisa punktile 2. 1.6. Kontrollitava hulga vastavuse hindamisel käesoleva korra alapunkti 2.1 esitatud nõuetele (nõuded samaliigiliste kinnispakkide hulga keskmisele täitekogusele) tuleb tagada võrdes 1.6 tingimuse täitmine; arvestades statistilise testi usaldusväärsust tuleb keskmisele täitekogusele seatud tingimus formuleerida järgmiselt (1.6): ≥ Qn – k×s kus – kinnispakkide hulga keskmine mõõdetud täitekogus; Qn – nimikogus; k – vajalikule usaldatavustasemele vastav kattetegur; s – mõõtmiste standardhälve. 1.7. Kui kontrollitav kinnispakkide hulk vastab käesoleva lisa alapunktides 1.5 ja 1.6 esitatud nõuetele, tunnistatakse statistilise testi tulemuste põhjal testi objektiks olev kinnispakkide hulk vastavaks käesoleva korraga kehtestatud täitekogusele esitatud nõuetele. 2. Statistilise testi tüüpskeemid 2.1. Üheosaline statistiline test Kui täitekoguse mõõtmiseks on vajalik avada kontrollitavad kinnispakid, siis tuleb kasutada tabelis 1 esitatud üheosalise statistilise testi tüüpskeemi. Testi objektiks olev kinnispakkide hulk tunnistatakse vastavaks käesoleva korra alapunktis 2.2 esitatud nõuetele juhul, kui kontrollitavas hulgas ei sisaldu defektseid kinnispakke rohkem kui c. Tabel 1 Üheosalise statistilise testi tüüpskeem N n c k 100 või suurem 20 1 0,640 kus N – testi objektiks oleva kinnispakkide hulga suurus; n – kontrollitava hulga suurus; c – suurim lubatud kinnispakkide kogus, mis võib testi käigus olla tunnistatud defektseteks vastavalt käesoleva lisa alapunktile 1.5; k – vajalikule usaldatavustasemele vastav kattetegur. 2.2. Kaheosaline statistiline test Kui täitekogus mõõdetakse ilma kinnispakke avamata, siis tuleb kasutada tabelis 2 esitatud kaheosalise statistilise testi tüüpskeemi. Tabel 2 Kaheosalise statistilise testi tüüpskeem N Järgnevus n1, n2 n k c1, c2 d1, d2 k 100 kuni 500 1. 2. 30 30 60 1 4 3 5 0,503 0,344 501 kuni 3200 1. 2. 50 50 100 2 6 5 7 0,379 0,262 üle 3201 1. 2. 80 80 160 3 8 7 9 0,295 0,207 kus N – testi objektiks oleva kinnispakkide hulga suurus; n1, n2 – esimese ja teise mõõtmise käigus kontrollitavate hulkade suurused; nk – summaarne kontrollitava hulga suurus; c1, c2 – esimene ja teine aktsepteerimise piirväärtus; d1, d2 – esimene ja teine mitteaktsepteerimise piirväärtus; k – vajalikule usaldatavustasemele vastav kattetegur. Sõltuvalt kaheosalise statistilise testi esimese osa tulemustest on kolm võimalust: 1) kui kaheosalise testi esimese osa käigus tunnistatakse defektseteks (vastavalt alajaotuse 1 punktile 5) mitte rohkem kui c1 kinnispakki, siis tunnistatakse testi objektiks olev kinnispakkide hulk vastavaks käesoleva korra alapunktis 2.2 esitatud nõuetele; 2) kui esimese osa käigus tunnistatakse defektseteks d1 või rohkem kinnispakki, siis tunnistatakse testi objektiks olev kinnispakkide hulk mittevastavaks käesoleva korra alapunktis 2.2 esitatud nõuetele; mõlemal juhul testi teist osa ei teostata; 3) kui kaheosalise testi esimese osa käigus defektseteks tunnistatud kinnispakkide arv on vahemikus c1 kuni d1 (välja arvatud), siis viiakse läbi testi teine osa; testi teise osa käigus leitud defektsete kinnispakkide arv liidetakse testi esimeses osas leitud defektsete kinnispakkide arvule. Kui saadud summaarne defektsete kinnispakkide arv on väiksem kui d2, siis tunnistatakse testi objektiks olev kinnispakkide hulk vastavaks käesoleva korra alapunktis 2.2 esitatud nõuetele. Kui saadud summaarne defektsete kinnispakkide arv on suurem kui c2, siis tunnistatakse testi objektiks olev kinnispakkide hulk mittevastavaks käesoleva korra alapunktis 2.2 esitatud nõuetele. 3. Kinnispakkide hulk suurusega alla 100 kinnispaki Täitekoguste kontrollimise statistilist meetodit ei rakendata, kui testi objektiks oleva kinnispakkide hulga suurus on alla 100 kinnispaki. Kinnispakkide hulga vastavust kontrollitakse sel juhul käesoleva korra alapunktides 2.1 ja 2.2 esitatud nõuete järgi. Kinnispakkide hulk alapunktis 2.2 esitatud nõuete osas peab rahuldama tabelis 3 esitatud tingimusi. Tabel 3 Suurimad lubatud defektsete kinnispakkide kogused N c 1 kuni 10 0 11 kuni 50 1 51 kuni 99 2 kus N – testi objektiks oleva kinnispakkide hulga suurus; c – suurim lubatud kinnispakkide kogus, mille täitekoguste negatiivsed hälbed nimikogusest on vahemikus T kuni 2×T, kus T on kinnispaki täitekoguse lubatud negatiivne hälve. Kui mõõtmiste käigus ei tunnistata defektseteks mitte rohkem kui c kinnispakki, siis tunnistatakse testi objektiks olev kinnispakkide hulk vastavaks käesoleva korra alapunktis 2.2 esitatud nõuetega. Kinnitatud majandusministri 1. oktoobri 1999. a määrusega nr 51 KINNISPAKKIDE PROOVIVÕTMISE KORD 1. Käesolev kord kehtestab riikliku järelevalve korras teostataval kinnispakkide kontrollimisel toimuva proovide võtmise korra kinnispakkide käitlejate juures. 2. Kinnispakkide vastavust Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud nõuetele kontrollib selleks pädev riikliku järelevalve asutus. 3. Kinnispakkide käitleja on kohustatud võimaldama riikliku järelevalve ametnikul võtta majandusministri määrusega «Kinnispakkide täitekoguse lubatud hälbed ja kontrolli kord» kinnitatud kontrollmõõtmiste läbiviimiseks vajaliku koguse kinnispakke. 4. Käitleja on kohustatud esitama riikliku järelevalve ametnikule tema nõudmisel dokumendid, mis tõestavad toodetud või imporditud kinnispakkide vastavust Eesti Vabariigi seadustele. 5. Riikliku järelevalve ametnik peab mõõtmisteks vajalikud kinnispakid valima kontrollitavast hulgast juhusliku valiku põhimõttel. 6. Riikliku järelevalve ametnik peab koostama proovivõtmise kohta akti kahes identses eksemplaris, millest üks antakse käitlejale ja teine riikliku järelevalve ametnikule. 7. Proovide võtmise aktis peavad sisalduma järgmised andmed: a) proovivõtmise kuupäev, aeg ja koht; b) kinnispakkide nõuetekohasuse eest vastutava isiku andmed; c) kinnispakkide tootmise aeg ja imporditud kinnispakkide korral importimiskuupäev; d) kinnispakkide nimikogus; e) prooviks võetud kinnispakkide kogus; f) proovivõtmise käigus avatud rühmapakkide/pakendite kogus; g) prooviks võetud kinnispakkide maksumus, deklareerituna tootja või importija poolt; h) tootja, importija või müüja esindaja nimi ja allkiri; i) riikliku järelevalve ametniku nimi ja allkiri ning kehtiv identifitseerimistunnus (ametitõendi nr vms). 8. Riikliku järelevalve ametnik peab vastava kleebisega tähistama kõik rühmapakendid, millest on võetud proovivõtmise käigus kinnispakke. 9. Kui riikliku järelevalve ametnik otsustab, et kinnispakkide nõuetekohasuse kontrollimiseks on vajalik nende mõõtmine kompetentses mõõtelaboris (kolmanda sõltumatu osapoole poolt), tuleb riikliku järelevalve ametniku poolt korraldada võetud kinnispakkide toimetamine (transportimine) käitleja juurest kolmanda sõltumatu osapooleni. 10. Kontrollmõõtmisteks võetud kinnispakkide algseisundi fikseerimiseks ja säilitamiseks transportimise ajal asetab riikliku järelevalve ametnik käitleja esindaja juuresolekul prooviks võetud kinnispakid nõusse või pakendisse ja suleb selle avad spetsiaalse märgistusega. Transportimiseks kasutatava nõu või pakendi kuju ja materjal peab välistama kinnispakkide seisundi muutumise proovivõtmise hetkest kuni nende jõudmiseni kolmanda sõltumatu osapooleni. 11. Riikliku järelevalve ametniku poolt kontrollmõõtmisteks võetud kinnispakkide toimetamine (transportimine) käitleja juurest kolmanda sõltumatu osapooleni peab toimuma hiljemalt 24 tunni jooksul proovivõtmise ajast. 12. Käesoleva korra punktides 9, 10 ja 11 kirjeldatud olukorra ja toimingute fikseerimiseks tehakse vastavad märked proovivõtmise aktides. 13. Riikliku järelevalve ametnik peab teavitama käitlejat kontrolli tulemustest kirjalikult kahe nädala jooksul proovivõtmise hetkest.