Justiitsminister — Ministri 3. novembri 1993. a määruse nr 6 punkti 1 kehtetuks tunnistamine, notariaaltoimingute tegemise korra kinnitamine ja ministri 20. detsembri 1996. a määrusega nr 34 kinnitatud pärimisseadusest tulenevate notariaaltoimingute tegemise korra muutmine — RTL, 136, 1914

Notariaadiseaduse (RT I 1993, 45, 640; 1994, 5, 49; 93, 1571; 1995, 61, 1028; 1996, 23, 456; 38, 752; 80, 1435; 1998, 30, 411) paragrahvi 2 lõike 2 ja paragrahvi 41 lõike 4 alusel määran: 1. Kinnitada «Notariaaltoimingute tegemise kord» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks ministri 3. novembri 1993. a määruse nr 6 (RTL 1994, 8/9, lk 243; 36, lk 1238; 1997, 10, 68) punktiga 1 kinnitatud «Notariaaltoimingute tegemise kord». 3. Käesoleva määruse punktis 2 nimetatud määrusega kinnitatud notariaaldokumentide näidisvorme ning notariaaldokumentide ja tõestuspealdiste vorme arvestada ametipidamises sedavõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus punktiga 1 kinnitatava korraga. 4. Notarite Kojal esitada 1. detsembriks 1999. a ministrile kinnitamiseks käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud korral ja notariaaltoimingute tegemise praktikal põhinevad notariaaldokumentide näidisvormid. 5. Täiendada ministri 20. detsembri 1996. a määrusega nr 34 (RTL 1997, 10, 68) kinnitatud «Pärimisseadusest tulenevate notariaaltoimingute tegemise korda» punktiga 53 järgmises sõnastuses: «53. Notar ei väljasta pärijale pärimisõiguse tunnistust pärandaja nimele registreeritud vara kohta, mis kuulub üleelanud abikaasale osana ühisvarast. Üleelanud abikaasale annab notar omandiõiguse tunnistuse ühisvara osale, mis ei kuulu pärandvara hulka.» Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Kinnitatud justiitsministri 21. septembri 1999. a määrusega nr 46 NOTARIAALTOIMINGUTE TEGEMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1.1. Üldised alused 1.1.1. Käesolev kord on kehtestatud notariaadiseaduse paragrahvi 41 lõike 4 alusel. 1.1.2. Notar teeb seaduses ettenähtud toiminguid (notariaaltoiminguid) ning tõestab isikute taotlusel nendevahelisi suhteid ja juriidilisi fakte ka juhul, kui kohustuslikku notariaalset vormi ei ole ette nähtud. 1.1.3. Notar teeb notariaaltoiminguid oma nimel ja vastutusel. 1.1.4. Notaril ei ole lubatud üle anda notaribüroo töötajatele ja notarikandidaatidele ülesandeid, mille täitmiseks ta on notariaadiseaduse sätete alusel isiklikult kohustatud: 1.1.4.1. notariaaltoimingus osaleja isikusamasuse tuvastamine ning õigus-, teo- ja otsusevõime kontrollimine; 1.1.4.2. notariaaltoimingus osaleja esindaja volituste kontrollimine; 1.1.4.3. notariaaltoimingus osaleja tegeliku tahte väljaselgitamine ning taotletud toimingu sisu ja õiguslike tagajärgede selgitamine; 1.1.4.4. toimingus osaleja tahteavaldust sisaldava dokumendi ettelugemine enne selle allakirjutamist osaleja poolt; 1.1.4.5. notariaaltoimingust keeldumise teatavakstegemine ja keeldumise peale kaebamise korra tutvustamine toimingu taotlejale. 1.1.5. Notar teeb ametipidamisega seotud toiminguid oma tööpiirkonnas. Väljaspool tööpiirkonda võib notar toiminguid teha Notarite Koja eestseisuse teadmisel ja justiitsministri loal. 1.1.6. Justiitsministri eelnev luba toimingu tegemiseks väljaspool notari tööpiirkonda ei ole vajalik edasilükkamatu vajaduse korral, kui vastava tööpiirkonna notar ei ole notariaaltoimingu vajajale kättesaadav. Notar peab eelseisvast toimingust teatama vaid Notarite Koja kantseleisse (telefoni, telefaksi või e-posti teel), kus vastav teade registreeritakse. Pärast toimingu tegemist on notar kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult teatama justiitsministrile ja Notarite Koja eestseisusele, selgitades ühtlasi toimingu edasilükkamatust. 1.1.7. Notariaaltoiming, mille tegemisel ei ole järgitud käesoleva korra punkte 1.1.5 ja 1.1.6, ei ole kehtetu. 1.1.8. Notariaaltoimingus osaleja taotlusel nõuab notar riigi- ja omavalitsusasutustest ning kohtu kinnistusametist ja registriosakonnast välja toimingu tegemiseks vajalikke dokumente. Ta võib dokumentide väljanõudmisest keelduda, kui on veendunud, et puuduvat dokumenti ei ole võimalik saada. Asjaosalise nõudmisel peab ta keeldumise põhjuse esitama kirjalikult. 1.1.9. Punktis 1.1.8 nimetatud dokumentide hankimisega seotud kulud hüvitatakse notarile notari tasu seaduse (RT I 1996, 23, 456; 1998, 95, 1512) paragrahvide 36 ja 37 alusel. 1.2. Osaleja tuvastamine 1.2.1. Toimingu tegemisel tuvastab notar toimingus osaleja või tema esindaja isikusamasuse, juhindudes isikut tõendavate dokumentide seadusest (kuni 1999. a lõpuni Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1999, 25, 365) paragrahvidest 2 ja 5). 1.2.2. Kuni 15-aastase alaealise, kellele ei ole välja antud Eesti kodaniku passi või kelle foto ei ole kantud tema vanema passi, isikusamasus tuvastatakse sünnitunnistuse ja tema seadusliku esindaja või eestkostja avalduse alusel. 1.3. Toimingu keel 1.3.1. Notar teeb toimingu eesti keeles. Kui isik taotleb toimingu tegemist mõnes muus keeles ning notar seda keelt valdab, teeb notar toimingu taotletud keeles. Selleks peab olema kõigi toimingus osalejate nõusolek. 1.3.2. Kui toiminguga kaasneb mõnes muus keeles koostatud dokumendi väljaandmine, märgib notar väljaantavas dokumendis põhjuse, miks dokument on vormistatud võõrkeeles. 1.3.3. Kui notar teeb toimingu eesti keelt mitteoskava osaleja nõusolekul eesti keeles, tõlgib ta koostatava dokumendi sisu toimingus osalejale suuliselt. 1.3.4. Kui notar teeb toimingu eesti keeles ning mõni toimingus osaleja ei valda eesti keelt ja notar ei valda toimingus osaleja keelt, tehakse toiming tõlgi osavõtul. Kui tõlki ei ole võimalik leida või kui notaril tekib kahtlus tõlke õigsuse suhtes, on notaril õigus keelduda toimingu tegemisest. 1.3.5. Tõlgi osavõtul koostatud ja toimingus osaleja tahet sisaldavas dokumendis märgitakse, et dokumendi tekst ning notari selgitused toimingu sisu ja õiguslike tagajärgede kohta on toimingus osalejale tõlgitud. 1.4. Toimingu sisu ja tagajärgede selgitamine 1.4.1. Tahteavalduse tõestamisel on notar kohustatud kindlaks tegema toimingus osaleja tegeliku tahte, selgitama talle taotletava toimingu sisu ja õiguslikke tagajärgi ning vajadusel andma soovitusi õiguslikult otstarbekama lahenduse leidmisel. 1.4.2. Juhul kui toiming on toimingus osaleja suhtes varaliselt ilmselt ebasoodus või mõttetu, peab notar tema tähelepanu sellele juhtima. Kui nimetatud isik nõuab selgitustele vaatamata toimingu tegemist, ei ole notaril alust sellest keelduda. 1.4.3. Kui toimingus osaleja on kurt, tumm või kurttumm, peab notar kasutama sellele isikule toimingu sisu ja tagajärgede selgitamisel viipekeele asjatundja abi. Asjatundja abi kasutamisest võib loobuda vaid siis, kui toimingus osalev kurt, tumm või kurttumm on kirjaoskaja ning notar esitab kõik vajalikud selgitused ja põhjendused kirjalikult. Kui notaril tekib kahtlus viipekeele asjatundja poolt edastatu õigsuse suhtes või kui vastavat asjatundjat ei ole võimalik leida ja kurt, tumm või kurttumm on kirjaoskamatu, on notaril õigus keelduda toimingu tegemisest. 1.4.4. Viipekeele asjatundja osavõtul koostatud dokumendis märgitakse, et dokumendi tekst ning notari selgitused toimingu sisu ja õiguslike tagajärgede kohta on toimingus osalejale arusaadavaks tehtud ning toiming vastab tema tahtele. 1.5. Dokumendi ettelugemine ja allkirjastamine 1.5.1. Kui koostatud dokument sisaldab tahteavaldust, loeb notar selle teksti toimingus osalejale enne allakirjutamist ette. Kui notar ei ole võimeline dokumenti ette lugema (nt hääl on ära), võib dokumendi ette lugeda notari juuresolekul mõni notaribüroo töötaja või notaribüroos praktiseeriv notarikandidaat. 1.5.2. Koostatud dokumendile kirjutatakse alla notari juuresolekul. Kui dokument on varem alla kirjutatud, peab allakirjutanud isik notarile kinnitama, et alla on kirjutanud tema. 1.5.3. Kui isik füüsilise puude või haiguse tõttu või muul põhjusel ei ole võimeline dokumendile alla kirjutama, kirjutab tema ülesandel notari juuresolekul dokumendile alla teine isik (aseallakirjutaja). Aseallakirjutajaks ei tohi olla tehingu osaline, tema esindaja või isik, kelle kasuks tehing tehakse. 1.5.4. Asjaosaliste tahteavaldust sisaldavasse dokumenti lisatud notari selgitused peavad olema dokumenti kantud enne asjaosaliste allkirju. 1.6. Välismaal koostatud dokumendi vastuvõtmine 1.6.1. Notariaaltoimingu tegemise aluseks olev välismaal koostatud ja väljaantud dokument peab olema Välisministeeriumi asutuse poolt legaliseeritud, kui välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 1.6.2. Kui dokument on välja antud riigis, millega Eesti on sõlminud õigusabilepingu, võtab notar dokumendi vastu vastava õigusabilepingu sätete kohaselt. 1.6.3. Kui välismaal väljaantud dokument on koostatud keeles, mida notar ei valda, on notaril õigus nõuda notariaaltoimingu taotlejalt selle dokumendi tõlget, millel tõlkija allkirja ehtsuse on tõestanud Eesti notar. 1.7. Notariaaltoimingu edasilükkamine ja peatamine 1.7.1. Notaril on õigus notariaadiseaduses sätestatud juhtudel ja korras toimingu tegemine edasi lükata ja peatada. 1.7.2. Toimingus osaleja nõudel teatab notar talle toimingu tegemise edasilükkamise ja peatamise põhjustest ja nende äralangemisest kirjalikult. 1.8. Notariaaltoimingu tegemisest keeldumine 1.8.1. Notaril on õigus notariaadiseaduses sätestatud juhtudel ja korras keelduda toimingu tegemisest. 1.8.2. Notar teatab toimingu taotlejale toimingust keeldumisest kirjalikult, näidates vastavas dokumendis oma tööpiirkonna ja nime, dokumendi koostamise koha ja aja, toimingut taotlenud isiku nime, taotletud toimingu kokkuvõtliku sisu, keeldumise põhjused ning selgitades keeldumise peale kaebamise korda. 2. DOKUMENDI KOOSTAMISE NÕUDED 2.1. Vormistamine 2.1.1. Notari koostatud dokument peab olema vormistatud paberil arvuti printeri või kirjutusmasinaga. Dokumendi võib vormistada mõlemale lehepoolele, kui paberi kvaliteet seda võimaldab. 2.1.2. Kui arvuti printerit või kirjutusmasinat ei ole võimalik kasutada ning toimingu tegemist ei saa edasi lükata, võib notar vormistada dokumendi käsitsikirjutatuna. Dokument peab olema koostatud loetavas käekirjas. 2.1.3. Dokumendi tekst peab olema keelelt, stiililt ja terminoloogiliselt korrektne, täpne ning üheselt mõistetav. Tekstis on lubatud kasutada üksnes üldtuntud lühendeid. 2.1.4. Kui dokument on koostatud mitmel eraldi lehel, peavad lehed, sealhulgas dokumendi lisad, olema nööritud ja nummerdatud. Metallkinnititega võib mitmel lehel paikneva dokumendi (v.a notaribüroos säilitatav eksemplar) ühendada toimingus osaleja soovil. Dokumendis olevate lehtede arv peab olema kinnitatud notari allkirja ja reljeefpitseriga. 2.1.5. Kui notariaaltoimingu teeb notari asendaja, kasutab ta dokumendi vormistamisel asendatava notari pitsatit ning märgib asendamise dokumendis või tõestusmärkes. Dokumendile allakirjutamisel lisab notari asendaja allkirjale omakäeliselt oma ametinimetuse. 2.1.6. Notarite Koja eestseisuse ettepanekul nimetatud notari asendaja kasutab notari asendaja pitsatit ning märgib asendamise dokumendis või tõestusmärkes. 2.2. Dokumendis sisalduvad andmed 2.2.1. Notariaaldokumendis märgitakse: 2.2.1.1. notari ees- ja perekonnanimi, tööpiirkonna nimetus ning büroo aadress; 2.2.1.2. dokumendi koostamise (allkirjastamise) koht (kui see toimub väljaspool notari bürood); 2.2.1.3. dokumendi allkirjastamise kuupäev, kuu ja aasta, kusjuures need peavad vähemalt üks kord olema kirjutatud sõnadega; 2.2.1.4. toimingus osaleja ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg) ning elukoht; juriidilise isiku puhul selle täielik nimetus, aadress, registrikood või registreerimisnumber ning registreerimise aeg; 2.2.1.5. märge selle kohta, mille alusel on notar tuvastatud toimingus osaleja isikusamasuse; 2.2.1.6. toimingus osaleja avalduse ning notari poolt fikseeritud faktide esitus, kui dokument neid sisaldab; 2.2.1.7. võõrkeeles või tõlgi või viipekeele asjatundja vahendusel teostatud toimingu ja koostatud dokumendi korral selgitus võõrkeele või tõlgi või viipekeele asjatundja kasutamise kohta; 2.2.1.8. toimingus osaleja allkiri, kui dokument sisaldab toimingus osaleja avaldust; 2.2.1.9. märge selle kohta, kas notari juures on dokumendile alla kirjutatud või allkiri omaks võetud; 2.2.1.10. muud asjaolud, mis käesoleva korra kohaselt kuuluvad notari poolt märkimisele tema poolt koostatavas dokumendis; 2.2.1.11. tõestamisel tekkinud kahtlused ja nende kõrvaldamiseks kasutatud täiendavad dokumendid (kui selliseid oli); 2.2.1.12. toimingu number notariaalregistris; 2.2.1.13. notaritasu suurus ja viide tasu võtmise aluseks olevale seadusesättele; 2.2.1.14. notari allkiri ja pitser. 2.2.2. Dokumendile, mida notar ise sisuliselt ei koosta ega kontrolli (isiku või tõlkija allkirjaehtsuse, allkirjanäidise, dokumendi ärakirja või väljavõtte vms tõestamine), teeb notar tõestusmärke. 2.2.3. Tõestusmärkes märgitakse: 2.2.3.1. notari ees- ja perekonnanimi ning tööpiirkonna nimetus; 2.2.3.2. notaribüroo aadress; 2.2.3.3. toimingu tegemise kuupäev, kuu ja aasta; 2.2.3.4. asjaolu, mille notar tõestab (allkirja ehtsus, ärakirja õigsus jms); 2.2.3.5. käesoleva korra kohaselt ülesmärgitavad asjaolud vastavalt tõestamise liigile; 2.2.3.6. tõestamisel tekkinud kahtlused ja nende kõrvaldamiseks kasutatud täiendavad dokumendid (kui selliseid oli); 2.2.3.7. toimingu number notariaalregistris; 2.2.3.8. notaritasu suurus ja viide tasu võtmise aluseks olevale seadusesättele; 2.2.3.9. notari allkiri ja pitser. 2.2.4. Kõik notari poolt koostatava dokumendi sisusse puutuvad arvud ja numbrid peavad olema dokumendis vähemalt üks kord kirjutatud sõnadega. 2.2.5. Toimingus osaleja või tema esindaja isikusamasuse tuvastamisel märgitakse dokumendis, millise dokumendi alusel isikusamasuse tuvastamine toimus. Notarile jääva tahteavaldust sisaldava dokumendieksemplari juurde on soovitav lisada isikusamasuse tuvastamisel aluseks olnud dokumendi koopia. 2.2.6. Kui koostatud dokumendil on lisad (plaanid, tabelid jms) või kui see sisaldab viiteid muudele dokumentidele, peab dokumendis olema osaleja kinnitus, et nende lisade või muude dokumentide sisu on talle teada. 2.2.7. Kui koostatud dokumendist tuleneva õiguse teostamiseks on toimingus osalejal vaja taotleda luba, nõusolekut vms, tuleb see dokumendis ära märkida. 2.2.8. Kui dokumendist tuleneva õiguse teostamiseks on vaja kohaldada teise riigi õigusakte, tuleb see dokumendis ära märkida. 2.2.9. Kui dokumendis on viited teise riigi õigusaktidele, mida notar ei tunne, märgib ta dokumendis, et ta ei ole kontrollinud toimingu vastavust viidatud õigusaktide sätetele. 2.2.10. Notar kannab dokumenti tema poolt toimingu sisu ja õiguslike tagajärgede kohta antud selgituste sisu. Eriti oluline on ära märkida need selgitused ja ettepanekud, mille arvestamisest toimingu osalised keeldusid. 2.2.11. Kui dokument sisaldab toimingus osaleja tahteavaldust, millega kaasneb notari kohustus dokument enne allakirjutamist ette lugeda, märgitakse dokumendis ära, et dokumendi tekst on notari poolt ette loetud ja vastab osaleja tahtele. 2.2.12. Kui dokument koostatakse eesti keelt mittevaldava toimingus osaleja soovil eesti keeles, asendatakse tema suhtes ettelugemine dokumendi suulise tõlkimisega kas notari või tõlgi poolt, mis märgitakse dokumendis ära. 2.2.13. Tehingu tõestamisel märgib notar dokumendis notari tasu suuruse ja tehingu tõestamisega seotud kulutuste jagunemise tehingu osaliste vahel. 2.3. Dokumendi allkirjastamine 2.3.1. Dokumendi allkirjastamisel lisatakse toimingus osaleja allkirjale loetavalt, võimaluse korral omakäeliselt tema ees- ja perekonnanimi. 2.3.2. Allkirjastatud dokumendist peab nähtuma, kas sellele on alla kirjutatud notari juuresolekul või mitte. 2.3.3. Kui dokument on varem allkirjastatud, lisab dokumendi allkirjastanud isik oma allkirja juurde allkirjastatud märke selle kohta, et dokument on tema poolt alla kirjutatud. Kui dokumendi allkirjastanud isik ei ole antud hetkel võimeline märget tegema (nt käsi on lahases), ei saa notar märget nõuda. Ta märgib selle asjaolu dokumendis. 2.3.4. Dokumendi allkirjastamisel aseallakirjutaja poolt märgib notar dokumendis põhjuse, mille tõttu toimingus osaleja ei saanud dokumendile isiklikult alla kirjutada. Notar tuvastab aseallakirjutaja isikusamasuse ning teo- ja otsusevõime. 2.3.5. Tõlgi osavõtul koostatud dokumendile kirjutab alla ka tõlk. Notar tuvastab tõlgi isikusamasuse. 2.3.6. Viipekeele asjatundja osavõtul koostatud dokumendile kirjutab alla ka see asjatundja. Notar tuvastab viipekeele asjatundja isikusamasuse. 2.3.7. Kui viipekeele asjatundja abi vajav isik on kirjaoskaja, teeb ta, lugenud notari juuresolekul läbi toimingus osaleja tahet sisaldava dokumendi, sellele omakäelise märkuse, et dokumendi sisu vastab tema tahtele. 2.3.8. Notar kirjutab dokumendile alla vahetult pärast notariaaltoimingus osalejate ja toimingu vahendajate (tõlk jt) poolt allkirjade andmist, lisades oma ametinimetuse. 2.3.9. Notar kinnitab dokumendis oma allkirja pitseriga. Pitser peab allkirja osaliselt katma. 2.4. Dokumendi parandamine 2.4.1. Dokumendis tehtav parandus peab olema õiendatud. Läbikriipsutus dokumendis peab olema tehtud nii, et läbikriipsutatud tekst säiliks loetavalt. 2.4.2. Kui dokument, milles tehakse parandus, on koostatud mitmes eksemplaris, teeb notar vastava õiendatud paranduse omakäeliselt kõikidesse eksemplaridesse. 2.4.3. Dokumendis tehtava paranduse õiendab notar enne dokumendi allakirjutamist toimingus osaleja poolt. Notar allkirjastab õienduse ja kinnitab allkirja pitseriga. 2.4.4. Dokumendi hilisemaks parandamiseks on vaja dokumendi allkirjastanud isiku nõusolekut. 2.5. Toimingu tegemine esindaja kaudu 2.5.1. Kui toiming tehakse esindaja kaudu, tuleb dokumendis märkida esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünniaeg), elukoht ning asjaolu, et tehing tehti esindaja kaudu, samuti dokument, mille alusel esindus toimub. Kui esinduse aluseks on volikiri, märgitakse dokumendis volikirja tõestanud notar, tõestamise aeg, notariaaltoimingu number. Dokumendis peab sisalduma kinnitus esindaja volituste kontrollimise kohta. 2.5.2. Edasivolitamise korral lisatakse edasivolitamise aluseks oleva volikirja ärakiri notaribüroos säilitatavale edasivolitamise volikirjale. 2.6. Dokumendi eksemplaride arv 2.6.1. Dokumendi, mille sisuks on toimingus osaleja ühepoolne tahteavaldus, koostab notar kahes eksemplaris. Dokumendi ühte eksemplari hoitakse notaribüroos, teine väljastatakse toimingus osalejale. 2.6.2. Volikirja koostab notar olenevalt volitatud isikute arvust vähemalt kahes eksemplaris. Ühte eksemplari säilitatakse notaribüroos, teine (teised) väljastatakse volitajale. 2.6.3. Dokumendi, mille sisuks on toimingus osalejate tahteavaldus ja mis kujutab endast kahe- või mitmepoolset tahteavaldust, koostab notar olenevalt lepinguosaliste arvust vähemalt kolmes eksemplaris. Lepingu ühte eksemplari hoitakse notaribüroos, teised väljastatakse lepinguosalistele. 2.6.4. Kui koostatav dokument tuleb seadusest tulenevalt esitada kohtule, sealhulgas kinnistusametile või registriosakonnale, või ametiasutusele, valmistab notar dokumendist täiendava eksemplari. 2.6.5. Notariaalse tunnistuse koostab notar vähemalt kahes eksemplaris. Tunnistuse üht eksemplari hoitakse notaribüroos, teine aga väljastatakse isikule, kelle taotlusel tunnistus koostati. Kui niisuguseid isikuid on mitu, väljastatakse igale neist üks tunnistuse eksemplar. 2.7. Dokumendi tõestatud ärakiri 2.7.1. Dokumendi kaotsimineku või hävinemise korral väljastatakse isikule, kelle taotlusel dokument oli tõestatud või välja antud, selle tõestatud ärakiri. Dokumendi tõestatud ärakirja väljaandmise kohta teeb notar märkuse dokumendi notaribüroos hoitavale eksemplarile. 2.7.2. Dokumendi tõestatud ärakirja võib välja anda ka selle isiku, kelle taotlusel dokument oli tõestatud või välja antud, esindajale, pärijale või õigusjärglasele. 2.7.3. Tõestatud ärakirja võib välja anda ainult kehtivast dokumendist. Tõestatud ärakirja ei anta dokumendist, mis on toimingus osaleja poolt või kohtuotsuse alusel tühistatud. 2.7.4. Testamendi tõestatud ärakirja võib välja anda testamendis nimetatud pärijale või viimase esindajale pärast testaatori surma tema surmatunnistuse või selle notariaalselt tõestatud ärakirja esitamisel. Kui testamendis nimetatud pärija on surnud, võib testamendi tõestatud ärakirja välja anda tema pärijale testaatori surmatunnistuse ja testamendis nimetatud pärija surmatunnistuse või nende notariaalselt tõestatud ärakirjade esitamisel. 2.7.5. Dokumenti või selle ärakirja, mis on vajalik dokumendi tõestamiseks või väljaandmiseks, hoitakse notaribüroos selle alusel väljaantud notariaaldokumendi eksemplari juures. 3. TEHINGUTE TÕESTAMINE 3.1. Õigus-, teo- ja otsusevõime tuvastamine 3.1.1. Tehingute tõestamisel tuvastab notar toimingus osaleja õigus-, teo- ja otsusevõime temale esitatud dokumentide alusel ning kahtluse korral toimingus osaleja täiendava küsitlemise teel. Toimingus osaleja õigus-, teo- ja otsusevõime tuvastamise märgib notar ära koostatavas dokumendis. 3.1.2. Kui toimingus osaleja on ilmselt raskesti haige, märgib notar selle asjaolu koostatavas dokumendis. 3.1.3. Juhul kui tehing tehakse esindaja kaudu, tuvastab notar esindaja teo- ja otsusevõime, isikusamasuse ning volituse olemasolu tehingu tegemiseks, märkides need asjaolud dokumendis. 3.1.4. Kui tehingu tegemiseks on vajalik seadusliku esindaja või eestkostja nõusolek, tuvastab notar nõusoleku andja teo- ja otsusevõime ning isikusamasuse, märkides need asjaolud koostatavas dokumendis. 3.1.5. Kui tehingu tegemiseks on vajalik abikaasa nõusolek, tuvastab notar abikaasa teo- ja otsusevõime ning isikusamasuse, märkides need asjaolud koostatavas dokumendis. 3.1.6. Kui tehingu, mille tegemiseks on vajalik abikaasa nõusolek, osaline avaldab, et ta on perekonnaseisult vallaline, lahutatud või lesk, märgib notar need asjaolud koostatavas dokumendis. Notar lisab büroos säilitatavale tehingu dokumendile koopia või väljavõtte dokumendist, millega tehinguosaline vastavat avaldust tõendab. 3.1.7. Kui tehingu, mille tegemiseks on vajalik abikaasa nõusolek, osaline avaldab, et ta on lahutatud või lesk, kontrollib notar, et tehingu objekt ei kuuluks abikaasade jagamata ühisvara või pärandvara hulka, ühtlasi märkides koostatavas dokumendis, millise dokumendi alusel ta nimetatud asjaolud tuvastas. 3.1.8. Kui abielus olev tehinguosaline avaldab, et tehingu objekt kuulub abikaasade lahusvara hulka, kontrollib notar nimetatud asjaolu abieluvararegistri kande alusel. 3.1.9. Kui tehingu objektiks oleva asja või õiguse suhtes kehtib seadusjärgne ostueesõigus, märgib notar selle asjaolu dokumendis. 3.2. Omaniku ja kolmanda isiku õiguste kontrollimine 3.2.1. Kui notar kontrollib tehingu tõestamisel omandiõiguse olemasolu, märgib ta koostatavasse dokumenti, mille alusel ta seda teinud on, lisades alusdokumendi identifitseerimise andmed. 3.2.2. Tehingu tõestamisel kontrollib notar omandiõigust tõendavate dokumentide alusel tehingu objektil lasuvate kolmanda isiku õiguste, keeldude ja arestide olemasolu. Nende olemasolul märgib notar need koostatavasse dokumenti. 3.2.3. Kui omanik kinnitab, et tehingu objektil ei lasu kolmanda isiku õigusi, keelde ja areste, ning nende olemasolu ei tulene ka esitatud dokumentidest, märgib notar omaniku kinnituse koostatavasse dokumenti. 3.2.4. Kui kolmanda isiku õigused, keelud ja arestid ei võimalda tehingu tegemist, keeldub notar toimingust. 3.3. Tehingu muutmine 3.3.1. Tehingu muutmisel, tühistamisel (lõpetamisel) või kehtetuks tunnistamisel teeb notar märke tehingu muutmise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise kohta notariaalregistrisse ja notaribüroos säilitatavale lepingu eksemplarile. 3.3.2. Kui muudetav või tühistatav (lõpetatav) tehing on tõestatud teise notari poolt, saadab notar tema poolt tõestatud tehingu ärakirja tehingu algselt tõestanud notarile vastavate märgete tegemiseks. 4. MUUD TÕESTAMISED 4.1. Juriidilise isiku organi otsuse tõestamine 4.1.1. Notar tõestab juriidilise isiku organi protokollitud otsuse. 4.1.2. Otsuse tõestamisel tuvastab notar juriidilise isiku õigusvõime, organi otsustusvõime, organi koosoleku juhataja ja protokollija isikusamasuse, teo- ja otsusevõime, märkides need asjaolud protokolli. 4.1.3. Otsuse tõestamisel kontrollib notar vastuvõetud otsuse ja otsuse vastuvõtmise menetluse vastavust seadusele ja põhikirjale, märkides kontrollitud asjaolud protokolli. 4.1.4. Notar märgib protokolli otsuse vastuvõtmise hääletustulemused, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenägemata asjaolud, mis võivad mõjutada otsuse kujunemist või selle tõlgendamist. 4.1.5. Protokollile lisatakse organile esitatud ettepanekud ja avaldused, koosolekul esitatud eriarvamused ning muud otsuse vastuvõtmisega seotud dokumendid, mis kõik on protokolli lahutamatuteks osadeks. 4.1.6. Kui protokolli allakirjutamise ja tõestamise kuupäevad ei lange kokku või kui koosolek toimub mitmel päeval, märgib notar protokollis eraldi koosoleku toimumise, otsuse tõestamise ja allakirjutamise kuupäevad. 4.1.7. Notar koostab protokolli kahes eksemplaris, millest üks jääb juriidilisele isikule ja teist säilitatakse notaribüroos. 4.2. Mereprotestide tõestamine 4.2.1. Notar tõestab mereprotesti laevakapteni avaldusel laeva sõidusoleku või peatuskohas viibimise ajal toimunud sündmuse kohta, mis võib aluseks olla varaliste nõudmiste esitamiseks. 4.2.2. Mereprotesti avaldus peab sisaldama sündmuse asjaolude ja kapteni poolt tema hoolde antud vara säilimiseks tarvituselevõetud abinõude kirjeldust. Notar tuvastab avaldaja isikusamasuse ja ametiseisundi. 4.2.3. Kui mereprotesti avalduse esitamine kindlaksmääratud tähtajaks osutub võimatuks, märgitakse selle põhjused mereprotesti avalduses. 4.2.4. Notar koostab kapteni avalduse, logiraamatu andmete, samuti kapteni enese ning vajaduse korral ka teiste tunnistajate ning laevapere liikmete küsitluste põhjal akti mereprotesti kohta. Küsitluse käigu fikseerib notar kirjalikult, ühtlasi tuvastades küsitletavate isikusamasused. 4.2.5. Akti üks eksemplar antakse välja kaptenile või volitatud isikule, teist koos sellele lisatud kapteni avalduse, küsitluse käiku sisaldava dokumendi ja logiraamatu väljavõttega säilitatakse notaribüroos. 4.3. Muud sisulised tõestamised 4.3.1. Notar tõestab isiku avaldusel tema elusolekut, isiku teatud kohas viibimist, isiku ja fotol kujutatud isiku samasust ning dokumendi esitamise aega. 4.3.2. Isiku avaldusel tõestab notar avaldaja allkirja ehtsuse. Dokumendis märgib notar avaldaja isikusamasuse tuvastamise ning aja (minutilise täpsusega), millal ta tõestatava fakti fikseeris. 4.3.3. Isiku ja fotol kujutatud isiku samasuse tõestamisel kleebib notar esitatud foto dokumendi ülemisse vasakusse nurka. Foto kinnitatakse notari pitseriga, kusjuures pitser peab asetsema osaliselt fotol. 4.3.4. Dokumendi esitamise aja tõestamisel märgib notar dokumendile aja, mil see temale esitati, ja esitaja nime. 4.4. Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse tõestamine 4.4.1. Dokumendi ärakirja õigsuse tõestamisel teeb notar kindlaks, kas tegemist on originaaldokumendi või selle notariaalselt tõestatud või tõestamata ärakirjaga, ning märgib selle tõestusmärkesse. 4.4.2. Kui notarile esitatud dokumendis on lüngad, tühimikud, läbikriipsutused, vahelekirjutused, muudatused või loetamatud sõnad või kui dokument sisaldab kustutatud või loetamatuks muudetud teksti või kui mitmeleheküljeline köidetud dokument on lahti võetud või kui muud asjaolud viitavad dokumendi esialgse sisu muutmisele, peab notar neile asjaoludele viitama tõestusmärkes. Viitamine ei ole vajalik, kui nimetatud asjaolud ilmnevad selgelt ärakirjast endast. 4.4.3. Kui ärakiri sisaldab üksnes väljavõtet dokumendist, tuleb tõestusmärkes märkida, millisest dokumendist väljavõte on tehtud, ning kinnitada, et dokument ei sisalda väljavõttega puudutatud küsimuses midagi muud. 4.4.4. Dokumendi ärakirja ja väljavõtte tõestamisel märgib notar dokumendi esilehekülje ülaossa sõnad «ÄRAKIRI» või «VÄLJAVÕTE». 4.5. Allkirja ehtsuse tõestamine 4.5.1. Notar kinnitab allkirja ehtsust üksnes juhul, kui see on antud või omaks võetud tema juuresolekul. 4.5.2. Notar kontrollib dokumenti, millel oleva allkirja õigsust ta tõestab, üksnes eesmärgiga selgitada välja põhjusi, mis annavad aluse tõestamisest keeldumiseks. 4.5.3. Allkirja ehtsuse tõestamisel märgib notar tõestusmärkes, et ta ei ole kontrollinud dokumendis avaldatud fakte ning on tuvastanud avaldaja isikusamasuse. Samas tuleb märkida, kas allkiri on notari juuresolekul antud või omaks võetud. 4.5.4. Allkirja näidise vormistab notar tühjal lehel. Allkirjanäidise tõestamisel märgib notar tõestusmärkes täiendavalt allkirjaandja ametiseisundi. 4.5.5. Allkirja ehtsuse tõestamisel märgib notar dokumendi esilehekülje ülaossa sõnad «ALLKIRJA EHTSUS». 4.5.6. Allkirja näidise tõestamisel märgib notar vastava lehe ülaossa sõnad «ALLKIRJA NÄIDIS». 4.6. Tõlkija allkirja ehtsuse ja dokumendi tõlke õigsuse tõestamine 4.6.1. Notar tõestab tõlkija allkirja ehtsuse dokumendi ühest keelest teise tõlkimisel, kui ta ise vähemalt üht neist keeltest ei valda. 4.6.2. Notar märgib tõlkele tehtavas tõestusmärkes, et ta ei ole kontrollinud tõlke õigsust. 4.6.3. Tõlke külge köidab notar ärakirja tõlgitud dokumendist. 4.6.4. Tõlkija allkirja ehtsuse tõestamisel märgib notar dokumendi esilehekülje ülaossa sõnad «TÕLKIJA ALLKIRJA EHTSUS». 4.6.5. Notar tõestab dokumendi tõlke õigsust siis, kui ta valdab keeli, milles alusdokument on koostatud ja millesse seda soovitakse tõlkida. Notar võib tõestada nii tema enda kui ka teise isiku poolt tehtud tõlget. 4.6.6. Tõlke külge köidab notar ärakirja tõlgitud dokumendist. 4.6.7. Tõlke õigsuse tõestamisel märgib notar dokumendi esilehekülje ülaossa sõnad «TÕLKE ÕIGSUS». 5. MUUD TOIMINGUD 5.1. Isiku avalduse ja teate edasiandmine teisele isikule 5.1.1. Notar annab edasi isiku avaldusi ja teateid teisele isikule. Avaldus esitatakse notarile vähemalt kahes eksemplaris, millest üks saadetakse edasi posti teel koos tähitud väljastusteatega, teist säilitatakse notaribüroos. Notar tuvastab avaldaja isikusamasuse. 5.1.2. Notar koostab avalduse või teate edasiandmise kohta dokumendi ning annab selle nii isikule, kes tegi edasiandmise notarile ülesandeks, kui ka isikule, kellele notar avalduse või teate edasi pidi andma. 5.1.3. Dokumendis avalduse või teate edasiandmise kohta märgitakse mõlema poole nimed, avalduse või teate edasiandmise aeg ja sisu. Dokumendis võidakse näidata ka avaldusele või teatele saadud vastuse sisu või asjaolu, et antud tähtajaks ei ole avaldusele või teatele vastust saabunud. 5.1.4. Kui isik, kellele avaldus või teade tuleb edasi anda, on ära või keeldub seda vastu võtmast, siis peab notar avalduse või teate andjale viimase soovil esitama kirjaliku selgituse edasiandmise võimatuse kohta. 5.2. Omandiõiguse tunnistuse väljaandmine 5.2.1. Notar annab omandiõiguse tunnistuse välja seaduse või muu õigusaktiga ettenähtud juhtudel. 5.2.2. Omandiõiguse tunnistus antakse välja üksnes registreerimisele kuuluva vara kohta, mis on olemas tunnistuse väljaandmise päeval. Ühise vara korral kontrollib notar vara kuulumist ühise vara hulka. 5.2.3. Notar märgib tunnistuses, milliste dokumentide alusel ta on tuvastanud tunnistusel märgitud isiku isikusamasuse ja tunnistuse välja andnud. 5.2.4. Abikaasa surma korral annab notar omandiõiguse tunnistuse välja üleelanud abikaasa avalduse, abielutunnistuse ja surmatunnistuse alusel. 5.3. Dokumentide hoiulevõtmine 5.3.1. Notar võtab hoiule dokumente, mis omavad tähendust notari ametipidamise raames tehtavate toimingute seisukohalt. Dokumendid võetakse hoiule hoiuleandja avalduse alusel. Notar tuvastab hoiuleandja isikusamasuse. 5.3.2. Hoiuleantud dokumentide kohta koostab notar nimekirja, millele kirjutavad alla dokumentide hoiuleandja ja notar. 5.3.3. Dokumentide hoiulevõtmise kohta koostatavas dokumendis märgib notar hoiuleandja andmed, dokumentide hoiuleandmise aja ja hoiutähtaja. Dokumendi koostab notar kahes eksemplaris, millest üks jääb hoiuleandjale, teist säilitatakse notaribüroos. Mõlemale eksemplarile lisatakse hoiuleantud dokumentide nimekiri. 5.3.4. Kui dokumendid antakse hoiule mitme isiku poolt ühiselt või kui hoiustaja tahab anda hoiustatud dokumentide kättesaamise õiguse mõnele muule isikule, tuleb hoiulevõtmise dokumendis sätestada, kellel ja millistel tingimustel on õigus hoiuleantud dokumendid tagasi võtta. 5.3.5. Hoiuleantud dokumente hoitakse eraldi pakis notaribüroo tulekindlas raudkapis või seifis. 5.4. Raha, väärtpaberite ja väärtesemete deposiiti võtmine 5.4.1. Sularaha notar deposiiti ei võta. 5.4.2. Notar võtab deposiiti deponeerija avalduse alusel raha, väärtpabereid ja väärtesemeid, mis on ette nähtud edasiandmiseks kolmandale isikule, ainult siis, kui hoiuleandmise toiming on seotud asjaosaliste (hoiuleandja ja kolmanda isiku) õigustatud tagamishuviga (olemasoleva lepingu elluviimine, tulevase lepingu eeltingimus jms). 5.4.3. Notar võtab raha, väärtpabereid ja väärtesemeid kolmandale isikule edasiandmiseks deposiiti üksnes juhul, kui deponeerija on täpselt ja piisavas ulatuses kindlaks määranud nii isiku, kellele edasiandmisele raha, väärtpaberid või väärtesemed kuuluvad, kui ka deposiidi ajalised ja finantsilised tingimused ning eeldused ja tingimused raha, väärtpaberite ja väärtesemete edasiandmiseks või tagastamiseks deponeerijale. Kantsler Mihkel OVIIR