Põllumajandusminister — Suu- ja sõrataudi tõrje eeskiri

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 06.07.2005/77 (RTL 2005, 79, 1106) 17.07.2005 Määrus kehtestatakse « Loomatauditõrje seaduse» (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) paragrahvi 43 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määruse reguleerimisala (1) Määruses sätestatakse tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi ennetamiseks ja tõrjeks ning taudikahtlastelt ja taudistunud loomadelt pärinevate saaduste käitlemiseks, samuti karantiinitingimused ning tingimused ohustatud ja järelevalvetsoonis. (2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõikidele loomapidajatele, loomsete saaduste käitlejatele, loomataudi levialal viibivatele isikutele, veterinaarjärelevalve ametnikele, volitatud veterinaararstidele, tegevusluba omavatele veterinaararstidele ja veterinaarlaboratooriumidele ning teistele oma tööülesannete tõttu loomatauditõrjega seotud isikutele. §2. Haiguse määratlus Suu- ja sõrataud on kiiresti leviv, palavikuga kulgev äge kodu- ja metssõraliste viirushaigus, mis iseloomustub haavanduvate villide tekkega suuõõnes ja keele limaskestas, ninapeeglil, sõravahes ja -piirdel ning udaral. Suu- ja sõrataudi tekitajaks on seitse serotüübi (A, O, C, SAT 1, SAT 2, SAT 3 ja ASIA 1) ning paljude serovariantidega aftoviirus. Inkubatsioon kestab sõltuvalt loomaliigist 2¿14 päeva. Haigus levib peamiselt kontakti teel ja inimtegevuse vahendusel. Nakkus võib erandjuhtudel üle kanduda inimesele. §3. Kasutatud mõisted Määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) vastuvõtlik loom - sõraliste seltsi kuuluv kodu-, metsmäletsejaline, kodu- ja metssiga; 2) nakatunud loom - vastuvõtlik loom, kellel on kliinilise ülevaatuse või tapajärgse kontrolli või laboratoorse uurimise tulemusena diagnoositud suu- ja sõrataud; 3) nakkuskahtlane loom - vastuvõtlik loom, kellel on kliinilise ülevaatuse või tapajärgse kontrolli tulemusena avastatud suu- ja sõrataudile omased tunnused, mis annavad aluse otseselt kahtlustada suu- ja sõrataudi; 4) kontaktne loom - vastuvõtlik loom, kes epidemioloogilise uurimise põhjal on olnud otseselt või kaudselt kokkupuutunud suu- ja sõrataudi viirusega. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] 2. peatükk ENNETAMINE §4. Vaktsineerimine Suu- ja sõrataudivastane ennetav vaktsineerimine on keelatud. §5. Suu- ja sõrataudi episootilise olukorra seire ja laboratoorsed uuringud (1) Suu- ja sõrataudi episootilise olukorra seiret korraldab Veterinaar- ja Toiduamet. (2) Laboratoorseid uuringuid teeb Veterinaar- ja Toidulaboratoorium. (3) Suu- ja sõrataudi elusviirusega seotud uurimistöö ja diagnoosimine ning tegevused diagnoosimise vahendite ja vaktsiinide tootmise eesmärgil on keelatud. 3. peatükk TÕRJE 1. jagu Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi kahtluse korral §6. Suu- ja sõrataudi kahtlus (1) Suu- ja sõrataudi kahtluse korral tuleb haiguse kliiniliseks diagnoosimiseks, vajalike proovide võtmiseks, epidemioloogilise uurimise läbiviimiseks ja loomataudi leviku vältimiseks vajalike abinõude rakendamiseks viivitamatult kohale kutsuda piirkonda teenindav volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik. (2) Suu- ja sõrataudi kahtlus loetakse tekkinuks ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kiiniliste tunnuste, lahanguleiu või laboratoorse uurimise tulemuste alusel, samuti otsese või kaudse kontakti tõttu nakatunud karja või loomaga. Suu- ja sõrataudi kahtluse otsustab veterinaarjärelevalve ametnik. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] §7. Teavitamine (1) Suu- ja sõrataudi kahtlusest või diagnoosimisest peavad järelevalveametnikud, volitatud veterinaararstid ja veterinaararstid, samuti veterinaarlaboratooriumid ja teised isikud viivitamatult teavitama Veterinaar- ja Toiduameti kohalikku asutust. (2) Kohaliku järelevalveasutuse juht on kohustatud viivitamatult informeerima suu- ja sõrataudi kahtlusest ja selle diagnoosimisest Veterinaar- ja Toiduametit. (3) Suu- ja sõrataudi kahtlusest või diagnoosimisest teavitamine toimub «Loomatauditõrje seaduse» 4. peatüki 2. jao kohaselt. §8. Uurimismaterjali võtmine ja laboratooriumisse saatmine (1) Uurimiseks vajalikud proovid võtab volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik. (2) Uurimiseks võetakse proovid võimalusel mitmelt nakkuskahtlaselt loomalt. Iga looma jaoks kasutatakse eraldi steriilseid instrumente. Proovivõtu koht pestakse, kuid ei desinfitseerita. (3) Uurimiseks võetakse lõhkemata villi sisu ja seda katvat epiteeli looma suu piirkonnast või sõra piirdelt. Võib võtta ka äsja lõhkenud villi epiteeli. Villiproov võetakse järgmiselt: 1) villi sisu aspireeritakse süstla ja nõela abil ning pannakse steriilsesse katsutisse. Konservanti ei tohi lisada; 2) epiteeli tükid (1-2 cm2, või hulgaliselt väiksemaid tükke) sisestatakse 10 ml-sse glütserool-fosfaat puhvrisse ja 10- ml-sse fosfaat-puhvrisse ilma glütseroolita. (4) Lahangul võetakse korjuselt proovideks lümfisõlmed, kilpnääre, neerupealised, neer, põrn ja süda. Iga organ pakendatakse eraldi. (5) Vereproovid võetakse järgmiselt: 1) 5 ml stabiliseeritud verd pannakse steriilsesse katsutisse; 2) 20 ml verd pannakse steriilsesse katsutisse, kuhu stabilisaatorit või konservanti ei lisata. (6) Proovid markeeritakse põhjalikult, transporditakse ja säilitatakse lekkekindlas konteineris temperatuuril +2 - +4 C ning toimetatakse viivitamatult laboratooriumisse. (7) Uurimismaterjali peab laboratooriumisse kohale toimetama veterinaarjärelevalve ametnik või laboratooriumi vastava ala spetsialist. §9. Rakendatavad abinõud ja kitsendused suu- ja sõrataudi kahtluse korral (1) Loomapidaja majapidamine, ettevõte või tabandunud piirkond, kus avastatakse nakkuskahtlane või kontaktne loom, tuleb võtta eraldi riikliku järelevalve alla ning rakendada järgmised abinõud ja kitsendused: 1) loomapidaja peab kõik vastuvõtlikud loomad isoleerima; 2) loomakasvatushoonesse või -rajatisse või ruumi, kuhu vastuvõtlikud loomad isoleeritakse võib siseneda ainult ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietuses, mis pärast kasutamist kahjutustatakse või ainult nimetatud ruumis viibimiseks ettenähtud riietes, tingimusel, et neid regulaarselt desinfitseeritakse veterinaarjärelevalve ametniku juhiseid järgides. Jalanõud tuleb desinfitseerida igal väljumisel; 3) kindlaks tuleb teha loomade üldarv ja jaotumine liigiti vanuse või tehnoloogiliste rühmade lõikes; vastuvõtlike loomade arv, pidades eraldi arvestust nakatunud, nakkuskahtlaste, kontaktsete ning suu- ja sõrataudi kahtluse püstitamise hetkest alates sündinud ja surnud loomade kohta. Veterinaarjärelevalve ametniku nõudmisel tuleb loomade loendamist esitatud andmete kontrolliks läbi viia iga tema visiidi ajal; 4) loomi tohib kitsendustega piirkonnast välja viia või sinna juurde tuua ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 5) surnud või tapetud loomade korjused ja rümbad tuleb hoida nii, et oleks välistatud ilmastiku toime neile ja nende kokkupuutumine teiste loomade ning inimestega; 6) loomadelt pärinevat bioloogilist materjali, sööta, inventari ja muid võimalikke nakkuskandjaid tohib kitsendustega piirkonnast välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 7) piima väljaviimine kitsendustega piirkonnast on keelatud. Kui piima kogumine ja säilitamine kohapeal osutub võimatuks, võib Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht anda loa piima veoks piimatöötlemisettevõttesse, tingimusel et võimalik taudilevik on välistatud ja piim suunatakse otse paragrahvis 21 sätestatud kuumtöötlemisele; 8) inimeste ja veokite liikumine kitsendustega piirkonnast välja võib toimuda ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal, nii et igasugune risk suu- ja sõrataudi levikuks oleks välistatud; 9) sissesõiduteel ning loomakasvatushoone või -rajatise sisse- ja väljapääsu ees tuleb võtta kasutusele vajalikud desinfektsiooniabinõud. (2) Lõikes 1 loetletud abinõusid ja kitsendusi tuleb rakendada ka naabermajapidamistes ning -ettevõtetes ja -piirkondades, kui epidemioloogilise uurimise tulemused annavad põhjuse kahtlustada taudi levikut nendes. (3) Suu- ja sõrataudi kahtluse korral kehtestatud kitsendused kehtivad kuni nende lõpetamiseni Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] §10. Epdemioloogiline uurimine (1) Epidemioloogilisel uurimisel tuleb selgitada: 1) võimalik loomade nakatumise aeg ja nakkusallikas; 2) teised võimalikud kontaktkarjad tõenäolise nakkusallikaga; 3) nakkuse edasikandumise võimalused taudipunktist nakatumise ja haiguse avastamise vahelisel perioodil ning võimalikud sekundaarsed kontaktkarjad; 4) eksisteerivad ohud ja looduslikud tingimused, mis annavad alust nakkuse levimiseks taudipunktist väljapoole. (2) Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht esitab epidemioloogilise uurimise tulemustest aruande Veterinaar- ja Toiduameti peadirektorile 24 tunni jooksul arvates suu- ja sõrataudi kahtluse kohta teate saamisest. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] §11. Diagnoosimine (1) Suu- ja sõrataud loetakse ametlikult diagnoosituks, kui kahtlust kinnitab kas viroloogilise või seroloogilise uurimise tulemus. (2) Suu ja sõrataudi uuritakse laboratoorselt Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis juhindudes Rahvusvahelise Episootiate Büroo juhistest. Haiguse esmakordsel diagnoosimisel tuleb viiruse tüübi määramiseks ja diagnoosi kinnitamiseks saata proov Rahvusvahelise Episootiate Büroo poolt määratud referentlaboratooriumi. (3) Suu- ja sõrataudi ametliku diagnoosi kinnitab Veterinaar- ja Toiduamet. 2. jagu Tegutsemisjuhised suu- ja sõrataudi puhangu korral §12. Ravi Suu- ja sõrataudi haigete loomade ravi on keelatud. §13. Karantiini kehtestamine Kohe pärast suu- ja sõrataudi diagnoosi ametlikku kinnitamist teeb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juht ettepaneku maavanemale kehtestada loomapidaja majapidamises, ettevõttes või tabandunud piirkonnas, kus loomadel diagnoositi suu- ja sõrataud (edaspidi taudipunkt) karantiin. §14. Karantiinitingimused ja kitsendused taudipunktis (1) Taudipunktis tuleb täita järgmisi karantiinitingimusi ja rakendada järgmisi kitsendusi: 1) loomakasvatushoonete ja -rajatiste sissesõiduteedele tuleb paigutada viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «SUU- JA SÕRATAUD. SISENEMINE KEELATUD.»; 2) taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt nimetatud isikud ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaitseriietuses, mis pärast kasutamist kahjutustatakse. Jalanõud tuleb desinfitseerida igal väljumisel; 3) loomi võib taudipunktis ümber paigutada ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 4) kõik taudipunktis olevad vastuvõtlikud loomad tuleb kohe volitatud veterinaararsti või veterinaarjärelevalve ametniku kontrolli all hukata nii, et igasugune nakkuse levik oleks välistatud; 5) hukatud või surnud loomade korjused tuleb kahjutustada volitatud veterinaararsti või veterinaarjärelevalve ametniku kontrolli all põletamise teel nii, et igasugune nakkuse levik oleks välistatud; 6) kogu inventar, sööt ja loomsed saadused, mis võivad sisaldada viirust või olla sellega saastunud ja mida ei ole võimalik kahjutustada desinfitseerimise teel, tuleb hävitada volitatud veterinaararsti või veterinaarjärelevalve ametniku kontrolli all nii, et igasugune nakkuse levik oleks välistatud; 7) sõnnikut, heitvett, virtsa, allapanu jms, mis võib olla nakkuse levitajaks, tohib taudipunktist välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse loal pärast nõuetekohast kahjutustamist; 8) esemeid, mis on kokkupuutunud vastuvõtliku loomaga, võib taudipunktist välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse loal pärast nõuetekohast puhastamist ja desinfitseerimist; 9) veokite liikumine taudipunktis ja sealt välja on lubatud ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 10) loomapidaja peab taudipunkti sisse- ja väljapääsu juurde paigutama desinfektsioonivannid ning puhastama ja desinfitseerima ümbritseva territooriumi veterinaarjärelevalve ametniku juhiste kohaselt. (2) Sellise liha, mis pärineb tõenäolise nakkuse sissetoomise ja nakkuse avastamise ajavahemikul tapetud vastuvõtlikelt loomadelt, asukoht tuleb kus vähegi võimalik välja selgitada. Selline liha tuleb kõrvaldada ringlusest ning hävitada volitatud veterinaararsti või veterinaarjärelevalve ametniku kontrolli all nii, et igasugune nakkuse levik oleks välistatud. (3) Taudipunktis asuvasse loomakasvatushoonesse või -rajatisse on uute vastuvõtlike loomade sissetoomine keelatud minimaalselt 21 päeva arvates seal nõuetekohase puhastuse ja desinfektsiooni läbiviimisest. §15. Ohustatud tsooni ja järelevalve tsooni määratlemine (1) 24 tunni jooksul pärast suu- ja sõrataudi diagnoosi ametlikku kinnitamist peab maavanem kehtestama kirjaliku korraldusega Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi ettepanekul taudipunkti ümber ohustatud ja järelevalvetsooni, millest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. (2) Ohustatud ja järelevalvetsooni määratlemisel arvestatakse: 1) epidemioloogilise uurimise tulemusi; 2) seroloogiliste uurimiste tulemusi; 3) geograafilisi tingimusi ja looduslikke tõkkeid suu- ja sõrataudi levikule; 4) loomakasvatushoonete geograafilist asukohta ja paiknemise tihedust; 5) peamist loomade tapmise ja turustamise praktikat ning tapamajade olemasolu ja olukorda piirkonnas; 6) järelevalve teostamiseks vajalikke inim- ja materiaalseid ressursse. (3) Ohustatud tsooni raadius on minimaalselt 3 km ja järelevalve tsooni raadius minimaalselt 10 km taudipunktist. (4) Uute taudipunktide avastamise korral ohustatud ja järelevalvetsooni korrigeeritakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras ning muutustest teavitatakse elanikkonda massiteabevahendite kaudu. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] §16. Tingimused ja kitsendused ohustatud tsoonis (1) Ohustatud tsoonis tuleb täita järgmisi tingimusi ja rakendada järgmisi kitsendusi: 1) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus koostöös kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega peab paigutama ohustatud tsooni sissesõiduteedele viidad selgelt nähtava ja püsiva kirjaga «SUU- JA SÕRATAUD - OHUSTATUD TSOON»; 2) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus koostöös kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega selgitab välja ja võtab eraldi järelevalve alla kõik ohustatud tsoonis asuvad vastuvõtlike loomade karjad. Nimetatud karjad tuleb Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku juhi poolt määratud järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti poolt perioodiliselt üle vaadata nende tervise seisundi määramiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks; 3) vastuvõtliku looma liikumine avalikult kasutataval teel ja erateel, välja arvatud loomakasvatushoone või -rajatisega otseselt seotud teelõigul on keelatud; 4) esimese 15 päeva jooksul on keelatud ohustatud tsoonis olevast loomakasvatushoonest või -rajatisest vastuvõtlikku looma välja viia, välja arvatud tema vedu veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all hädatapmiseks ohustatud tsoonis paiknevasse tapamajja või juhul, kui ohustatud tsoonis ei ole sobivat tapamaja, siis tapamajja, mille määrab Veterinaar- ja Toiduamet. Enne selliseks veoks loa andmist peab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt määratud veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst olema looma vahetult läbi vaadanud ja veendunud, et tegemist ei ole nakkus- või kontaktse loomaga, kinnitades seda täiendavalt väljastataval veterinaartõendil. Liha sellistelt loomadelt peab läbima töötlemise paragrahvis 20 sätestatud tingimustel; 5) vastuvõtlikult loomalt pärinevat piima tohib ohustatud tsoonist välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti poolt määratud piimatööstusettevõttesse tingimusel, et võimalik taudilevik oleks välistatud ja piim suunatakse otse paragrahvis 21 sätestatud kuumtöötlemisele; 6) vastuvõtliku looma transiit läbi ohustatud tsooni on lubatud ainult Veterinaar- ja Toiduameti loal, tingimusel, et vedu toimub ilma peatuseta ja kasutatakse ainult magistraal- või raudteed; 7) vastuvõtliku looma paaritamine on keelatud; 8) vastuvõtliku looma kunstlik seemendamine, välja arvatud juhul, kui seda teeb ainult kõnealuse karjaga kokkupuutuv seemendaja, kes kasutab varem kohapeal olnud või otse seemendusjaamast tarnitud spermat, on esimese 15 päeva jooksul keelatud; 9) loomanäituse, -võistluse, -laada ja -oksjoni korraldamine on keelatud; 10) loomapidaja on kohustatud esitama andmed kõikidest talle kuuluvatest või tema vastutusel olevatest vastuvõtlikest loomadest Veterinaar- ja Toiduameti kohalikule asutusele, kes korraldab nende uurimise suu- ja sõrataudi suhtes. (2) Ohustatud tsoonis kehtestatud kitsendusi tuleb rakendada minimaalselt 15 päeva. Kitsenduste lõpetamisel Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt, kestavad ohustatud tsoonis edasi järelevalve tsoonis kehtivad kitsendused kuni nende lõpetamiseni Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] §17. Tingimused ja kitsendused järelevalvetsoonis (1) Veterinaar- ja Toiduameti kohalik asutus koostöös kohaliku omavalitsuse, Politseiameti ja Päästeameti kohalike asutustega selgitab välja kõik järelevalvetsoonis asuvad vastuvõtlike loomade karjad. Nimetatud karjades tuleb vastuvõtlikud loomad Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku juhi poolt määratud järelevalveametniku või volitatud veterinaararsti poolt perioodiliselt üle vaadata nende tervisliku staatuse määramiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks. (2) Järelevalvetsoonis tuleb täita järgmisi tingimusi ja rakendada järgmisi kitsendusi: 1) vastuvõtliku looma liikumine avalikult kasutataval teel on keelatud; 2) vastuvõtliku looma tsoonisisene vedu on lubatud ainult Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi loal; 3) esimese 15 päeva jooksul on keelatud järelevalvetsoonist looma välja viia; 4) 15-ndast kuni 30-nda päevani on lubatud looma vedu veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all hädatapmiseks tapamajja, mille määrab Veterinaar- ja Toiduamet. Enne selliseks veoks loa andmist peab Veterinaar- ja Toiduameti kohaliku asutuse juhi poolt määratud veterinaarjärelevalve ametnik või volitatud veterinaararst olema looma vahetult läbi vaadanud ja veendunud, et tegemist ei ole nakkus- või kontaktse loomaga kinnitades seda täiendavalt väljastataval veterinaartõendil. Liha sellistelt loomadelt peab läbima töötlemise paragrahvis 20 sätestatud tingimustel; 5) vastuvõtlikult loomalt pärinevat piima tohib järelevalvetsoonist välja viia ainult Veterinaar- ja Toiduameti poolt määratud piimatööstusettevõttesse, tingimusel, et võimalik taudilevik oleks välistatud ja piim suunatakse otse paragrahvis 21 sätestatud kuumtöötlemisele; 6) suu- ja sõrataudile vastuvõtliku looma paaritamine on keelatud; 7) loomanäituse, -võistluse, -laada ja -oksjoni korraldamine on keelatud. (3) Järelevalvetsoonis kehtestatud kitsendusi tuleb rakendada vähemalt 30 päeva pärast taudipunktis hukatud loomade kahjutustamist ning sellele järgnenud loomakasvatushoonete ja -rajatiste puhastamist ja desinfitseerimist. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] §18. Erakorraline vaktsineerimine (1) Erakorraline vaktsineerimine on lubatud täiendava tõrjemeetmena, kui selles jaos toodud meetmeid rakendades ei ole, tulenevalt vastuvõtlike loomade suurest kontsentratsioonist taudipunktis, viiruse väga laialdasest ja kiirest levikust või muudest taudilevikut mõjutavatest faktoritest, võimalik haiguse levikut tõkestada. Erakorralise vaktsineerimise ja selle ulatuse otsustab riikliku loomatauditõrje komisjoni ettepanekul põllumajandusminister. (2) Erakorralisest vaktsineerimisest peab Veterinaar- ja Toiduamet teavitama Rahvusvahelist Episootiate Bürood ja Euroopa Komisjoni. (3) Erakorralist vaktsineerimist korraldab Veterinaar- ja Toiduamet. (4) Suu- ja sõrataudi vastase vaktsiini import, ladustamine, jaotamine ja müük on lubatud ainult Veterinaar- ja Toiduameti loal ja tema otsese kontrolli all. §19. Desinfektsioon (1) Taudipunktis tuleb pärast vastuvõtlike loomade hukkamist ja kahjutustamist kõik ruumid ning inventar ja esemed, mis võiksid olla viirusega saastunud puhastada ning desinfitseerida. (2) Suu- ja sõrataudi kahtluse või puhangu tõttu kitsendustega piirkonnas tuleb desinfitseerimiseks kasutada üksnes Veterinaar- ja Toiduameti poolt lubatud aineid, järgides nende tootja poolt etteantud kasutamisjuhiseid ning veterinaarjärelevalve ametniku korraldusi ja juhiseid. 3. jagu Tegutsemisjuhised loomsete saaduste käitlemiseks §20. Nõuded liha käitlemiseks (1) Suu- ja sõrataudi kahtluse või puhangu tõttu kitsenduste all olevast piirkonnast pärineva terve looma liha võib turule viia, kui liha on töödeldud Veterinaar- ja Toiduameti määratud ettevõttes põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 “Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded” nõuete kohaselt. (2) Ettevõttes, kus kohaldatakse lõikes 1 sätestatud nõudeid, peavad olema vastavad mõõtevahendid temperatuuri mõõtmiseks. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] §21. Nõuded piima käitlemiseks Suu- ja sõrataudi kahtluse või puhangu tõttu kitsenduste all olevas piirkonnas paikneva terve looma piima võib turule viia, kui piim on töödeldud Veterinaar- ja Toiduameti määratud ettevõttes põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 “Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded” nõuete kohaselt. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] 4. jagu Kitsenduste lõpetamine §22. Suu- ja sõrataudi kahtluse lõpetamine Suu- ja sõrataudi kahtluse korral kehtestatud kitsendused lõpetatakse ja loomataudi kahtlus loetakse lõppenuks, kui: 1) laboratoorse uurimise tulemuste alusel ei leidnud suu- ja sõrataudi kahtlus kinnitust; või 2) kui kõik nakkuskahtlased loomad on surnud või hukatud ja kahjutustatud ning sama karja ülejäänud vastuvõtlikel loomadel ei ole vähemalt 15 päeva jooksul ilmnenud suu- ja sõrataudile iseloomulikke kliinilisi tunnuseid; või 3) kui laboratoorse seroloogilise uurimise alusel tekkinud kahtluse puhul on vähemalt 15 päeva pärast nakkuskahtlase looma hukkamist ja kahjutustamist karja ülejäänud vastuvõtlikel loomadel läbiviidud seroloogiline uurimise tulemus suu- ja sõrataudile negatiivne. §23. Suu- ja sõrataudi likvideerimine Suu- ja sõrataudi puhangul kehtestatud kitsendused lõpetatakse ja loomataud loetakse likvideerituks kui: 1) kõik taudipunktis asunud vastuvõtlikud loomad on hukatud ja kahjutustatud; 2) taudipunktis on läbiviidud nõuetekohane puhastus ja desinfektsioon, millest on möödunud vähemalt 30 päeva; 3) järelevalvetsoonis asuvate vastuvõtlike loomade hulgas ei ole 30 päeva jooksul pärast taudipunktis hukatud loomade kahjutustamist avastatud ühtegi uut haigestumist. 4. peatükk Rakendussäte §24. Rakendussäte Suu- ja sõrataudi ennetamisel ja tõrjel tuleb lisaks selles määruses sätestatud nõuetele järgida ka nõukogu direktiivis 2003/85/EÜ, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (EÜT L 306, 22.11.2003, lk 1–87), sätestatud nõudeid. [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005] ______________________________ 1 nõukogu direktiiv 2003/85/EÜ, ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ (EÜT L 306, 22.11.2003, lk 1–87). [RTL 2005, 79, 1106 – jõust. 17.07.2005