Legislator Case Law & Legislation
921210 EE

Keskkonnaminister — Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri — RTL, 81, 1171

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Keskkonnaminister — Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri — RTL, 81, 1171

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 2 alusel. § 1. Kaitse alla võtmise eesmärk Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu» § 8 lõike 2 punkti 3 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluva liigi harivesiliku (Triturus cristatus) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks. § 2. Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine (1) Põlva maakonnas võetakse kaitse alla järgmised harivesiliku püsielupaigad: 1) Hauka, Valgjärve vallas Hauka külas; 2) Karste, Kanepi vallas Karste külas; 3) Piusa, Orava vallas Piusa külas; 4) Väikõ-Nedsäjä, Värska vallas Nedsaja külas; 5) Kaitsa, Põlva vallas Mammaste külas. (2) Võru maakonnas võetakse kaitse alla järgmised harivesiliku püsielupaigad: 1) Kiksova, Meremäe vallas Kiksova külas; 2) Kõõru, Meremäe vallas Kõõru külas; 3) Martsina, Meremäe vallas Martsina külas; 4) Sadrametsa, Rõuge vallas Sadrametsa külas. (3) Lääne-Viru maakonnas võetakse kaitse alla Lasila harivesiliku püsielupaik Tamsalu vallas Piisupi külas ja Rakvere vallas Lasila külas. (4) Püsielupaikade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaartidele2. § 3. Püsielupaiga valitseja «Looduskaitseseaduse» § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus. § 4. Kaitsekord (1) Harivesiliku püsielupaikade maa-ala kuulub piiranguvööndisse. (2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega. (3) Püsielupaiga veekogudes on koosluse liikide mitmekesisuse tagamiseks keelatud: 1) veekogu asustamine kaladega; 2) puude istutamine veekogude lõuna- ja idakaldal 50 m kauguseni veepiirist. (4) Püsielupaigas on lubatud telkida ja teha lõket selleks ette valmistatud ja tähistatud paikades. Telkimine, lõkke tegemine ning rahvaürituste korraldamine õuemaal on lubatud omaniku loal. (5) Püsielupaigas on valitseja nõusolekul lubatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) enam kui 40 inimesega rahvaürituste korraldamine; 3) kasutada biotsiide ja taimekaitsevahendeid; 4) maavara kaevandamine; 5) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine; 6) uuendusraie. (6) Püsielupaigas on lubatud: 1) inimeste viibimine, marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine; 2) teedel ja radadel sõidukitega sõitmine; 3) ujuvvahendiga sõitmine; 4) jahipidamine ja kalapüük; 5) ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste ning väikeehitiste püstitamine; 6) harivesiliku elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd. 1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 08.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2 «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 alusel ei avaldata «Riigi Teatajas» püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, maakonna keskkonnateenistuses või keskkonnaregistris (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus). Minister Villu REILJAN Kantsler Annika VELTHUT

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →