Sotsiaalminister — Eesti Onkoloogiakeskuse põhimääruse kinnitamine — RTL, 130, 1806

Tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462; 1999, 18, 305; 23, 351) paragrahvi 14 punkti 10 ja Sotsiaalministeeriumi põhimääruse (RT I 1999, 40, 490) punkti 14 alapunkti 13 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 (RT I 1996, 73, 1300; 1998, 118–120, 1898; 1999, 57, 603) kinnitatud «Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korraga»: 1. Kinnitan «Eesti Onkoloogiakeskuse põhimääruse» (juurde lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalministri 20. juuli 1995. a käskkirjaga nr 230 kinnitatud Eesti Onkoloogiakeskuse põhikirja. Sotsiaalminister Eiki NESTOR Eurointegratsiooni asekantsler kantsleri ülesannetes Ahti KALLIKORM Kinnitatud sotsiaalministri 8. septembri 1999. a määrusega nr 57 EESTI ONKOLOOGIAKESKUSE PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Onkoloogiakeskus (edaspidi Keskus) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi tervishoiuasutus. 2. Keskus juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, sotsiaalministri määrustest ja käskkirjadest, teistest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning arstliku eetika üldtunnustatud printsiipidest. 3. Keskus annab arstiabi sotsiaalministri poolt väljastatud tähtajalise tegevusloa alusel. 4. Keskusel on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat, eelarve ja pangakontod. 5. Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Hiiu 44, 11619 Tallinn. II. ÜLESANDED 6. Keskuse ülesanded: 1) anda vähktõvealast ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning osutada sellega seonduvaid teisi tervishoiuteenuseid; 2) töötada välja ja juurutada kasvajate diagnostika ja raviga ning vähktõve ennetamisega seotud riiklikke programme; 3) on andmekogu «Eesti Vähiregister» volitatud töötleja; 4) on üliõpilaste ja residentide praktikabaas; 5) on arstide ja õendusala töötajate tööalase koolituse ja praktika baas; 6) aprobeerida uusi ravimeid ja meditsiiniaparatuuri; 7) osaleda arstiteaduslikes rakenduslikes uurimisprogrammides; 8) teha koostööd erialaühendustega ning tervishoiuasutustega kodu- ja välismaal. III. JUHTIMINE 7. Keskust juhib peaarst. Peaarstiks võib olla arstikutsega isik. Peaarstiga sõlmib töölepingu sotsiaalminister. Peaarsti äraolekul asendab teda ravijuht. 8. Peaarst: 1) juhib Keskuse tegevust käesoleva põhimääruse kohaselt ja vastutab Keskusele pandud ülesannete täitmise eest; 2) tagab Keskuses ravitöö vastavuse tegevusloale; 3) vastutab Keskuse valdusse antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest; 4) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud Keskuse töötajatega; 5) esitab sotsiaalministrile kinnitamiseks Keskuse eelarve ja vastutab selle täitmise ning aruannete õigeaegse esitamise eest; 6) kinnitab Keskuse struktuuriüksuste põhimäärused ja töötajate ametijuhendid; 7) kinnitab Keskuse töösisekorra- ja raamatupidamise sise-eeskirjad, asjaajamiskorra ja palgajuhendi; 8) hoiab Keskuse pitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 9) sõlmib lepinguid Keskuse nimel ja vastutab lepinguliste kohustuste täitmise eest; 10) vastutab Keskuses töötervishoiu ja tööohutuse eest; 11) esindab Keskust seadustest, määrustest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel; 12) esitab Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid Keskuse töö paremaks korraldamiseks; 13) täidab muid ülesandeid sotsiaalministri korraldusel. 9. Oma ülesannete täitmisel annab peaarst suulisi korraldusi ja käskkirju, mis registreeritakse Keskuse asjaajamiskorras ettenähtud viisil. 10. Arstiabialast tööd Keskuses korraldab ravijuht. Ravijuhiks võib olla arstikutsega isik, kellel on vähemalt I kvalifikatsioonikategooria onkoloogia erialal. Ravijuhiga sõlmib töölepingu peaarst. Ravijuhi äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud kliinikujuhataja. 11. Ravijuht: 1) koordineerib Keskuse ravitööd kliinikujuhatajate kaudu ja vastutab ravikvaliteedi eest; 2) valmistab ette haigekassadega sõlmitavate lepingute projektid; 3) osaleb Keskuse poolt sõlmitavate lepingute ettevalmistamisel ja teeb peaarstile ettepanekuid lepingute sõlmimiseks; 4) korraldab üliõpilaste ja residentide praktikat Keskuses; 5) korraldab Keskuse töötajate tööalast koolitust; 6) koordineerib Keskuse ravi- ja diagnostika struktuuriüksuste vahelist tööd ning lahendab vaidlusküsimusi; 7) koostab ravitööd puudutavaid ülevaateid ja esitab need peaarstile vastavalt Keskuse tegevusplaanile; 8) vastutab Keskuse meditsiinistatistika õigsuse ja andmete õigeaegse esitamise eest; 9) koostab Keskuse ravitöö aastaaruande ja esitab selle kinnitamiseks peaarstile. 12. Õendustegevust Keskuses juhib ülemõde. Ülemõeks võib olla õendusalast kutset omav kõrgharidusega isik. Töölepingu ülemõega sõlmib peaarst. Ülemõe äraolekul asendab teda tema ettepanekul peaarsti poolt määratud õde. 13. Ülemõde: 1) koordineerib Keskuses õendustegevust; 2) planeerib õendus- ja hooldustöötajate koosseisud ja paigutuse ning teeb peaarstile ja ravijuhile ettepanekuid nende töö kvaliteedi tõstmiseks; 3) valmistab ette õendustegevust ja hügieeninõudeid reguleerivad peaarsti käskkirjad ning õendusalatöötajate ametijuhendid, esitab need peaarstile kinnitamiseks ja kontrollib nende täitmist; 4) jälgib Keskuses õendus- ja hooldustöötajate töökorralduse vastavust õigusaktidele ning Keskuse töösisekorra eeskirjadele; 5) teeb peaarstile ettepanekuid kooskõlastatult struktuuriüksuste juhatajatega struktuuriüksuste vanemõdede ametikohtade täitmiseks; 6) korraldab õendusala õpilaste ja üliõpilaste praktikat Keskuses; 7) korraldab õendus- ja hooldustöötajate tööalast koolitust; 8) täidab muid peaarsti korraldusi. 14. Keskuse koosseisus olevaid kliinikuid juhivad kliinikujuhatajad. Kliinikujuhatajaks võib olla arstikutsega isik, kellel on vähemalt I kvalifikatsioonikategooria kliiniku tegevusvaldkonnaga seonduval erialal. Kliinikujuhataja ajutisel äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud arst. 15. Kliinikujuhataja: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu kliiniku tööd; 2) vastutab kliinikule pandud ülesannete täpse ja õigeaegse täitmise eest; 3) tagab kliinikus kvaliteetse eriarstiabi andmise; 4) taotleb kliiniku töötajatele tööalast koolitust; 5) taotleb kliiniku ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 6) teeb peaarstile ja ravijuhile ettepanekuid kliinikule pandud ülesannete täitmise parandamiseks. 16. Keskuse raamatupidamist korraldab vastavalt raamatupidamisalastele seadustele ja nende alusel kehtestatud õigusaktidele pearaamatupidaja. Töölepingu pearaamatupidajaga sõlmib peaarst. Pearaamatupidajaks võib olla isik, kellel on raamatupidamisalane eriharidus. Pearaamatupidajat asendab tema äraolekul peaarsti poolt kinnitatud raamatupidaja. 17. Pearaamatupidaja: 1) juhib Keskuse raamatupidamisarvestust; 2) vastutab raamatupidamisandmete õigsuse ja õigeaegse esitamise eest; 3) vastutab Keskuse eelarve ja bilansi koostamise ning aruannete õigeaegse esitamise eest; 4) koostab raamatupidajate ametijuhendid ning raamatupidamise siseeeskirjad ja esitab need peaarstile kinnitamiseks; 5) täidab teisi peaarsti korraldusi. 18. Keskuse haldustegevust korraldab haldusdirektor. Haldusdirektoriga sõlmib töölepingu peaarst. Haldusdirektori äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud isik. 19. Haldusdirektor: 1) tagab korrektse haldustegevusega Keskuse üldise normaalse töökorralduse; 2) tagab Keskuse vara säilimise ning sihipärase ja otstarbeka kasutamise; 3) tagab aparatuuri, seadmete ja tehniliste kommunikatsioonide töökorras oleku. 20. Keskuse ravi- ja majandustöö paremaks korraldamiseks moodustatakse Keskuse nõukogu, mille põhimääruse ja koosseisu kinnitab peaarst. Keskuse nõukogusse kuuluvad käesoleva põhimääruse alusel peaarst, ravijuht, kliinikujuhatajad, ülemõde, ökonomist, pearaamatupidaja ja haldusdirektor. Keskuse nõukogu on peaarstile nõuandvaks organiks. 21. Keskuse nõukogu: 1) teeb ettepanekuid Keskuse diagnostika- ja ravitöö kvaliteedi parandamiseks; 2) koostab Keskuse arengukava; 3) osaleb personali tööalase koolituse läbiviimises; 4) osaleb Keskuse lepingute ettevalmistamises; 5) arutab läbi Keskuse aastaaruande; 6) kooskõlastab Keskuse eelarve; 7) teeb ettepanekuid struktuuriüksuste juhatajate ametikohtade täitmiseks; 8) arutab läbi ja annab hinnanguid Keskuse töötajate tööalastele vaidlusküsimustele; 9) nõustab peaarsti muudes aktuaalsetes küsimustes. IV. STRUKTUUR 22. Keskuse ravi ja diagnostikaga tegelevad struktuuriüksused on kliinikud ja osakonnad. Kliinikud tegelevad diagnostikaga ning patsientide ambulatoorse ja statsionaarse raviga oma valdkonnas. Kliiniku koosseisus olevat osakonda juhib osakonnajuhataja, kellel on arstikutse ja vähemalt II kvalifikatsioonikategooria. Osakonnajuhataja allub kliinikujuhatajale ja tema kaudu ravijuhile ning peaarstile. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda kliiniku juhataja ettepanekul peaarsti poolt määratud arst. 23. Keskuse kliinikud: 1) kirurgiakliinik – tegeleb kasvajate diagnostikaga ja vähihaigete operatiivse raviga; 2) radiokemoteraapia kliinik – tegeleb vähihaigete kiiritus- ja süsteemse raviga. 24. Lisaks kliinikute koosseisus olevatele osakondadele on Keskuses osakonnad, mis oma tegevusega on tihedalt seotud kõigi Keskuse ravi- ja diagnostika struktuuriüksustega. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kes allub Keskuse peaarstile ravijuhi kaudu. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud isik. 25. Keskuse ravi- ja diagnostika struktuuriüksustega seotud osakonnad: 1) vastuvõtuosakond; 2) radiodiagnostika osakond; 3) taastusravi osakond; 4) sterilisatsiooniosakond; 5) patoloogiaosakond; 6) apteek – tegutseb apteegi tegevusloa alusel. Apteeki juhatab tegevusloale nimeliselt märgitud apteegi juhataja; 7) statistikaosakond – kogub meditsiinistatistilisi andmeid, tegeleb Keskuse ravitöö statistilise analüüsiga; 8) Eesti Vähiregister – registreerib Eestis diagnoositud vähijuhte, kogub, säilitab ja analüüsib pahaloomuliste kasvajate kohta käivat informatsiooni, peab vähitõrjemeetmete väljatöötamiseks vajalikku andmestikku. Eesti Vähiregistrit juhib juhataja, kes allub peaarstile. 26. Keskuse haldustegevust korraldavate osakondade juhatajad alluvad Haigla peaarstile haldusdirektori kaudu. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda peaarsti poolt määratud isik. 27. Keskuse haldustegevuse osakonnad: 1) majandusosakond – korraldab Keskuse hoonete haldamist ja kõigi struktuuriüksuste materiaaltehnilist varustamist; 2) toitlustamisosakond – korraldab patsientide ja töötajate toitlustamist; 3) pesumaja. 28. Raamatupidamisosakond – korraldab Keskuses raamatupidamisarvestust vastavalt seadustele, teistele õigusaktidele ja raamatupidamise sise-eeskirjadele. Osakonda juhib pearaamatupidaja, kes allub vahetult peaarstile. V. VARA, VAHENDID, REVIDEERIMISE KORD 29. Keskuse vara moodustub Sotsiaalministeeriumi valitsemisel olevast riigivarast, mis on antud Keskuse valdusesse. 30. Keskuse rahalised vahendid ja muud vahendid saadakse: 1) riigieelarvest; 2) omavalitsuste eelarvetest; 3) haigekassadega sõlmitud lepingute alusel osutatud tervishoiuteenuste tasust; 4) tasulistest tervishoiuteenustest; 5) tervishoiutöötajate koolituse eest laekunud tasust; 6) riiklikest ja mitteriiklikest fondidest; 7) arstiteaduslike rakenduslike uuringute läbiviimise eest saadud tasudest; 8) muudest allikatest. 31. Keskuse tegevust revideerib Sotsiaalministeerium, Riigikontroll ja selleks volitatud teised asutused. VI. LÕPPSÄTTED 32. Keskuse tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine toimub seadusega sätestatud korras. Eurointegratsiooni asekantsler kantsleri ülesannetes Ahti KALLIKORM