Helme Vallavolikogu — Valla arengukava muutmine — KO, 185, 1867

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 pn 7 alusel Helme Vallavolikogu määrab: 1. Viia sisse muudatused Helme valla arengukavas ja kinnitada Helme valla arengukava 2005–2010 muudetud kujul (lisatud). 2. Määrus jõustub 27. juunist 2005. aastal Kinnitatud Helme Vallavolikogu 22.06.2005 määrusega nr 14 HELME VALLA ARENGUKAVA 2005–2010 Helme valla arengukava on dokument, mis sätestab Helme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad ning territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. Valla arengukava eesmärgiks on välja selgitada valla erinevate eluvaldkondade arengut mõjutavad faktorid ning määratleda arengusuunad ja prioriteetsed tegevused järgnevateks aastateks. Arengukava tegevused on planeeritud aastani 2010. Valla arengukava lähtub Valgamaa arengukava 2010+ üldvisioonist, kus on kirjas, et VALGAMAA ON SUUREPÄRANE PAIK ELAMISEKS, TÖÖTAMISEKS, ÕPPIMISEKS JA PUHKAMISEKS. Käesolev arengukava peab kaudselt silmas ka omavalitsuste ühinemisega kaasneda võivaid muudatusi nii lähi- kui ka pikemas perspektiivis. Visioon Helme 2010 Helme–Tõrva piirkond on ühinenud üheks suureks omavalitsuseks Helme–Tõrva on investeerijatele atraktiivne ja ettevõtlust soosiv piirkond Helme–Tõrva on meeldiv elupaik- turvaline, heakorrastatud ja inimsõbralik Helme–Tõrva on avatud, puhta looduse, turismi soosiv ja edendav, kultuuri ja sportimisvõimalusi pakkuv koostööaldis piirkond Piirkonna keskus on Tõrva linn Visioonist lähtuvalt tuleb tagada valla elanike elukvaliteedi paranemine ja heaolu tõus. Toetudes ettevõtluse arengule ja mitmekesistades maaelu ning lähtudes hariduse, tervishoiu, spordi jt. tegevuste jätkusuutlikkusest, on võimalik arengukavas seatud eesmärke saavutada. ÜLDISELOOMUSTUS Helme vald asub Eesti lõunaosas ja kuulub Valga maakonna koosseisu. Valla pindala on 313 km2, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunal Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla ühiskondlik-geograafilise asendi eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe vabariigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda renoveeritud Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on 7,6 inimest km2. Seisuga 01. jaanuar 1996 oli valla elanike registrisse kantud 2666 inimest 01. jaanuar 1997 2603 inimest 01. jaanuar 1998 2576 inimest 01. jaanuar 1999 2548 inimest 01. jaanuar 2000 2525 inimest 01. jaanuar 2001 2494 inimest 01. jaanuar 2002 2465 inimest 01. jaanuar 2003 2392 inimest 01. jaanuar 2004 2393 inimest 01. jaanuar.2005 2366 inimest Elanike vanuseline struktuur on üldjoontes jäänud stabiilseks, suurenenud on mõnevõrra tööealiste ja vähenenud pensioniealiste osakaal. 01.01.2005. aasta seis: Lapsi (0–18 aastaseid) 24% valla elanikkonnast; Tööealisi (19–65 aastaseid) 59% valla elanikkonnast; Pensioniealisi (65–….) 17% valla elanikkonnast. Loomulik iive aastate lõikes 1995. –3 1996. +1 1997. –3 1998. +1 1999. –12 2000. +8 2001. –3 2002. –9 2003 0 2004 –17 Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks. Elanike arv külades ja alevikus seisuga 01.01.2005 Ala küla 269 Helme alevik 232 Holdre küla 70 Jõgeveste küla 166 Kalme küla 153 Karjatnurme küla 137 Kirikuküla küla 104 Koorküla küla 60 Kähu küla 40 Linna küla 476 Möldre küla 127 Patküla küla 247 Pilpa küla 75 Roobe küla 64 Taagepera küla 139 Elukoht valla täpsusega 7 Valla suurimad tööandjad on puidu töötlemisega tegelevad AS Ritsu ja AS Skan Holz Helme, puidugraanuleid tootev Hansa Graanul AS ning turba tootmise ja mitmesuguste ehitus- ja remonditöödega tegelev Valmap Grupp AS. Põllumajandusettevõtetest on elujõulisem OÜ Tulevik. Turismiettevõtetest on suurim Taagepera lossis tegutsev hotell ja konverentsikeskus, lisaks väiksemad turismitalud (Marja talu, Udumäe jt). Elanikkonna teenindamisega tegelevad OÜ Helme Teenus, Tõrva Tarbijate Ühistu ja mitmed füüsilisest isikust ettevõtjad. Vallal on kaks munitsipaalkooli – Ala Põhikool (98 õpilast + 11 last ettevalmistusrühmas, lisaks õpilaskodu 22 õpilasega) ja Linna küla lasteaed-algkool (40 õpilast + 54 last lasteaias). Valla territooriumil tegutsevad 2 riigikooli – Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakond ja Helme Sanatoorne Internaatkool. Enamus valla lastest käib Tõrva gümnaasiumis (216 õpilast). Tegutsevad Ala ja Koorküla rahvamaja, Linna küla ja Ala spordisaalid ning raamatukogud Taageperas ja Linna külas. Kalmel, Helmes, Alal ja Karjatnurmes on avatud päevakeskused, Jõgevestes vagun- soojak teabetoana. Helme valla territooriumil asub hulgaliselt turismiobjekte: Helme koduloomuuseum, Barclay de Tolly mausoleum, Helme linnuse varemed, Helme koopad, Taagepera loss ja Koorküla koopad. VALLA ARENGUEELDUSED Valla arengueelduseks on ettevõtluse jätkuv areng, selleks vaja oleva inimkapitali olemasolu ning vallaelanike võimalus aktiivselt puhata ja nautida tervet elukeskkonda. Ettevõtluse osas on vallas järgmised põhitegevusalad: töötlev tööstus (puidutöötlemine) põllumajandus, sh alternatiivpõllumajandus metsamajandus turbatootmine kaubandus teenindus metallitöötlemine ehitus turism Kõige paremal järjel on puidutöötlemine – suve- ja aiamajade, ümarpalgist elumajade, saunade ja suvilate tootmine ning täispuidust mööbli toorikkilbi valmistamine (AS Skan Holz Helme, AS Ritsu, Lehtpuutöötlemise AS) ning puidugraanulite tootmine (Hansa Graanul AS). Traditsioonilise põllumajandusega (piimakarja- ja teraviljakasvatus) tegeleb enamus talupidajaid, kelledest paljud turustavad oma toodangut, osad piirduvad siiski ainult oma perekonna vajaduseks tootmisega. Ettevõtetest on edukaim OÜ Tulevik, mõningaid raskusi on Vao Suurtalul. Juurde on tekkimas alternatiivpõllumajandusega tegelejaid (marjakasvatus, lambakasvatus, tsintšiljakasvatus, kalakasvatus, turism jm). Viljakas põllu- ja metsamaa jätab piisavalt arenguruumi tulevikuks. Kuna valla territooriumist 52 % on metsa all, siis arusaadavalt väga tähtis on metsade majandamine ja sealt saadav tulu. Tuleviku ja säästva arengu seisukohalt on oluline, kuidas oma metsas tegutseb erametsaomanik. Maareform on läbi viidud 89,5% ulatuses, moodustatud on 1635 katastriüksust (01.01.2004). Maale peremehe saamine annab võimaluse maa paremale kasutamisele tulevikus. Turbatootmine (AS Valmap Grupp) kütteturba näol ootab suuremat turgu, mis on aga seotud katlamajade kohaliku kütte kasutamisele ülemineku takerdumisega. Kaubandus on rohkem arenenud toidu- ja esmatarbekaupade osas. Kohtades, kus statsionaarsed kauplused puuduvad, lahendavad probleemi kauplusautod. Metallitöötlemise traditsioone Linna külas jätkab edukalt AS Ritsu, tootes ketassaekaatreid, mitmeid puidutöötlemismasinaid, arvukalt tarvikuid puidutööstusele- saekettaid, teritus- ja hooldusvahendeid. Tehnika remondi, hooldamise ja kauplemisega tegelevad mitmed äriühingud, nagu AS AXB, OÜ Põllumajandusmasinate Kauplus, OÜ Tsentrum Agro ning Lembit Eirandi toitlustus- ja teenindusettevõte. Valla mitmekesine ja puhas looduskeskkond, rikkalik(ud) kultuuripärand ja –traditsioonid loovad hea eelduse puhke- ja loodusturismi arenguks. Vallas on heas korras teedevõrk. Telefoniside võimalus paraneb iga aastaga. Põhi- ja gümnaasiumiharidus on kõigile kättesaadav, piisavalt on lasteaiakohti, korraldatud on õpilaste koolitransport. Samas on kohapeal võimalik piirkonnale vajalike oskustööliste väljaõpetamine Valgamaa Kutseõppekeskuse (Helmes) baasil ning edaspidi täiendõppe ja vajadusel ka ümberõppe korraldamine. Suhteliselt hea on vallaelanike vanuseline koosseis. Korraldatud on sotsiaalhoolekanne, endaga mittetoimetulevad vanurid on võimalik paigutada valla hooldekodusse. Helme vald on turvaline piirkond elamiseks, põhilised õiguskorra rikkumised on varavastased kuriteod. Piirkonnal on arenemisvõimeline keskus Tõrva linna näol. Haldusreformi mõistlikust teostamisest tulevikus võidab pikas perspektiivis kogu piirkond. Valla arengus on rida arvestatavaid probleeme: tasuva töö puudusest tingitud elanike äravool äärealadelt kvalifitseeritud tööjõu puudus madalad palgad, vabariigi keskmisest madalam elatustase (välis)investorite vähene huvi piirkonna vastu negatiivne iive maamajanduse aeglane ümberstruktureerumine monofunktsionaalsete asulate olemasolu inimeste passiivsus ideede rakendamisel joogivee madal kvaliteet (kõrge rauasisaldus) aktiivse puhkuse veetmise võimaluste vähesus Kasutades ära arengueeldused ning lahendades probleeme, on võimalik tõsta vallarahva elukvaliteeti ning heaolu. KESKKOND Keskkonnaalase tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt meid ümbritseva keskkonna säilitamine elamiskõlblikuna. See tähendab kvaliteetse joogivee tootmist ja müüki, reovee kaasaegset puhastamist, olmejäätmete sorteeritud kogumist, ladustamist ja töötlemist, aga ka kaasaegset keskkonnasäästlikku tootmist. Helme vald asub Võrtsjärve valgalal ja on ühena 17-st valgalal paiknevast kohalikust omavalitsusest seotud valgala arenguga ning koostamisel oleva «Võrtsjärve veemajanduskava» koostamise ja ellurakendamisega. Veemajanduskava eesmärk on: valgalal asuvate reoveepuhastite efektiivne töölerakendamine heitvee täielikuks puhastamiseks; igat liiki reostuse vähendamine ja reostusallikate järk-järguline likvideerimine; keskkonnasäästlik tootmistegevus; piirkonna omapära, selle loodusliku, kultuurilise ja majandusliku potentsiaali parem ja täielikum ärakasutamine kõigi ühishuvides. Veemajanduskava aluseks on: reoveepuhastite töökorras hoidmine ja renoveerimine OÜ Helme Teenus poolt hallatavas kanalisatsiooni võrgustikus; elanikkonnale müüdava joogivee kvaliteedi parandamine ja euronõuetele vastavaks viimine. Prioriteedid: jätkata tootmisjäätmete keskkonnanõuetele vastavat kogumist, töötlemist ja ladustamist; korraldada tsentraliseeritud prügivedu ja selle järkjärgulist laiendamist kogu valla territooriumil; keskkonna üldise olukorra parandamiseks korraldada jätkuvalt iga-aastaseid vallasiseseid heakorrakonkursse ja osaleda maakondlikus heakorraülevaatuses; jätkata Helme ümbruse maastikuhoolduskava järk-järgulist ellurakendamist; likvideerida prügilaid valla territooriumil; likvideerida endine nn KEK`I prügimägi; Linna küla küttesüsteemi välja arendamine; renoveerida Helme valla olemasolevad reo- ja joogivee süsteemid; rajada jäätmekäitlusjaam koostöös naaberomavalitsustega. TRANSPORT JA SIDE Transpordi võimalused vallas on head. Valda läbib arvukalt riigisiseseid bussiliine, samuti on korraldatud kohalik bussiliiklus. Prioriteedid: jätkata õpilaste vedu olemasolevatel liinidel ja marsruutidel; koos bussiveofirmadega lahendada jooksvalt valla eri paigus tekkida võivad bussiliikluse probleemid. Side olukord on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kõigil soovijail on võimalus taotleda telefonisidet. Mobiilsidega on kaetud enamik valla territooriumist. Laiendamist vajab internetiside. Interneti ühenduste saamine ei ole enam tehnilistest lahendustest, vaid rahast sõltuv probleem. Alates 2005. aastast on kavas luua traadita interneti kasutamise võimaldamine külades ja Valga–Uulu maantee valda läbival lõigul. Tehniline teostatavus sõltub maakonna wi- fi projekti käivitamise kiirusest. Prioriteedid: tagada wi-fi leviala Helme valla külades ja Valga-Uulu maantee valda läbival lõigul. TEED VALLAS Valla territooriumil olevate kõigi teede kogupikkuseks on 480,7 km. Prioriteedid: Helme valla teede kaardistamise ja teede renoveerimise investeeringute kava koostamine; Helme valla avalike teede renoveerimine; koostöös riigiga Helme-Linna küla kergtee rajamine; renoveerida Helme veskisild; iga-aastaselt peaksid toimuma järgmised teedehooldustööd: kevadine kohalike maanteede profileerimine; teede hööveldamine; kraavide ja truupide ehitus ning remont; talvised lumetõrjetööd vastavalt vajadusele; teeäärte võsast puhastamised sügisel või varakevadel. MAAREFORM Helme valla pindala on 31 273 ha. 01.01.2005 oli katastris registreeritud 27 989 ha ehk 89,5% valla territooriumist. Maareformi lõpuleviimine sõltub paljuski seadusandlusest, mis sageli muutub ja kohati üsna ettearvamatult. Seetõttu on pikemaid prognoose maareformi osas väga raske teha. Maa ostueesõigusega erastamise puhul ei ole hoonete omanikule pandud omapoolsete toimingute lõpetamiseks mingeid tähtaegu. Käesoleval ajal on kõik, kes soovisid maad erastada, seda ka teha saanud. Pooleli on ostueesõigusega erastamised, kus kaasomanikud ei jõua omavahel kokku leppida, inimestel puuduvad materiaalsed võimalused või ei suudeta tõendada omandiõigust hoonetele. Selles osas püüab vallavalitsus ka edaspidi olla nõustaja osas, et inimene saaks oma probleemidele lahenduse. Järgnevate aastate peamiseks tööks maareformi osas jääb kasutusvalduste seadmine vabadele põllumajandusmaadele, vabade metsamaade erastamine või riigi omandisse jätmine ja vallale vajalike maade munitsipaalomandisse taotlemine. Kasutusvalduste osas on seadusandlus veel poolik. Vabade metsamaade (3. ring) väljaselgitamiseks vallavalitsuse poolt ja volikogul otsuste tegemiseks on seadusandja andnud tähtajad. Vallavalitsuse ülesandeks jääbki tähtaegselt teostada omapoolsed toimingud ja edukalt läbi viia vabade metsamaade erastamine. Keskkonnaministeerium soovib vabade metsamaade osalist liitmist riigimetsa fondiga, kuid see ei takista vallal teostada oma toiminguid. Riigil ei ole veel täpselt selge, milliseid maid riigi omandisse jätta soovitakse. Maa efektiivsema kasutamise ja põllumajandustootmise arengu kiirendamise üheks eelduseks on Euroopa Liidu struktuurifondide võimaluste oskuslik ärakasutamine. METSAMAJANDUS Helme valla metsamaa pindala on 16 367 ha, millest 7391 ha on riigimets. Riigi- ja erametsa haldamisse vald juriidiliselt sekkuda ei saa. Sellega tegelevad Riigimetsa Majandamise Keskus, metsaomanikud ja Keskkonnateenistuse piirkondlik metsaspetsialist. Metsade haldamist kontrollivad Keskkonnateenistuse inspektorid ja vajadusel ka politsei. Käesoleva ajani on vallavalitsus eelpool nimetatud ametkondade spetsialistidega teinud tulemuslikku koostööd, mis peab edaspidi jätkuma. Sellest saavad kasu nii metsaomanikud kui üldine elukeskkond. Edaspidi peab vallavalitsus pädevuse piires suuremat tähelepanu pöörama koostööle Riigimetsa Majandamise Keskusega. Metsade kaardimaterjali alusel riigi omandisse vormistamisel on tehtud vigu, mida Keskkonnaministeeriumi allasutused ei suuda pika aja jooksul parandada. Valgamaal on loodud erametsaühing, millesse võivad kuuluda erametsaomanikud. Ühingusse kuulujad saavad paremini vahetada informatsiooni ja soodsamalt osta istikuid või muud vajalikku. TURISM Helme vald on arenev turismi sihtkoht. Turismist on saanud ja saamas oluline sissetulekuallikas mitmetele kohalikele ettevõtjatele. Valla rikkuseks on puhas loodus, palju ajaloo- ja kultuurimälestisi ning pidevalt paranevad puhkamisvõimalused. Turismi areng võimaldab mõnevõrra tasakaalustada valla eri piirkondade ebaühtlast arengut, avardab võimalusi uute töökohtade loomiseks ja annab lisasissetulekuid elanikele. Eesmärk on kujundada Helme vallast turismi sihtkoht, mille hea maine põhineb siinsel loodusel, kultuuripärandil ja rahvuslikel traditsioonidel. Selleks tuleb mõjutada turistide voogusid, levitades positiivset infot nii sise- kui ka välisturul ning soodustada turismiga tegelevate institutsioonide koostööd erinevate turismivaldkondade arendamisel. Oluline on kliendikesksus, kus elluviidava mõõdupuuks on valda külastavate turistide rahulolu, piirkonnas veedetud aeg ja nende kulutused reisi jooksul. Turismi on vaja arendada säästlikkuse põhimõttel. Määravaks saab turismiga seotud erinevate huvirühmade tihe koostöö. Keskne roll turismi arendamise kavandamisel piirkonnas on SA Tõrva–Helme Turism. Prioriteedid: aidata kaasa Taagepera lossi baasil tekkinud puhke- ja konverentsikeskuse arengule; renoveerida Barclay de Tolly mausoleumikompleks; jätkata turismiobjektide infotahvlite ja suunaviitadega varustamist; jätkata Helme ordulossi varemete ja selle ümbruse korrastamist; toetada Taagepera puhkepiirkonna arengut ning paruni kalmistu korrastamist; käivitada suvisel hooajal turismiinfopunktid valla turismivaatamisväärsuste juures; rajada teemapark Helme ja Põdrala valla ning Tõrva linna piirkonnas koostöös naaberomavalitsustega; rajada wi-fi leviala Helme valla külades ja Valga–Uulu mnt. valda läbival lõigul; rajada Helme–Taagepera terviserada, sh Helme–Linna küla jalgrattatee; korrastada Koorküla koobaste ümbrus koos sillaga; võtta osa turismimessidest; tutvustada Helme valda kui (sise)turismi sihtkohta; soodustada maanteeäärse teenindusvõrgu väljaarendamist ettevõtjate poolt; osaleda VIA Hanseatica arengustrateegia elluviimisel, selle transpordikoridori ja turismitoodete arendamisel. Lähemas tulevikus peaks Helme valla turismitoodetest kasvava trendina jätkuma aktiivse puhkuse ja talupuhkuse areng. HARIDUS Valla ülalpidamisel on munitsipaalkoolidena Ala Põhikool ja Linna küla lasteaed-algkool. Riigikoolidest asuvad vallas Helme Sanatoorne Internaatkool ja Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakond. Kooliminevate laste arvus on lähiaastatel ette näha suurt kõikumist. Aastate lõikes on see järgmine: 2005 – 23 2006 – 17 2007 – 23 2008 – 27 2009 – 21 Kõigil koolikohustuslikel õpilastel on võimalus omandada põhiharidus Helme valla munitsipaalkoolides ning Tõrva Gümnaasiumis, mõned õpilased õpivad omal soovil ka mujal. Kaadriga on koolid ja lasteaiad hästi kindlustatud, pidevalt toimub töötajate täiendõpe. Koolides ja lasteaedades on normaalsed töötingimused. Ala Põhikooli juurde on loodud 22 kohaline õpilaskodu. Prioriteedid: remontida Linna küla lasteaed-algkooli söökla ruumid ja teha siseremonttööd ning vahetada aknad ja uksed; Ala Põhikooli akende väljavahetamine, fassaadi remont ja siseremonttööd; säilitada olemasolev munitsipaalkooli süsteem; Ala põhikooli spordisaali katuse remont ja varuväljapääsu rajamine; Ala põhikooli spordisaalis elektrikütte asendamine veeküttega; koolides tegeleda pidevalt pedagoogilise kaadri kvalifikatsiooni tõstmisega; orienteerida ja kasutada Valgamaa Kutseõppekeskuse võimalusi erialase põhiõppe ja täiendõppe osas. KULTUUR Vallal on kaks raamatukogu- Helme raamatukogu Linna külas ja Taagepera raamatukogu. Lisaks on kolm kooliraamatukogu- Helmes, Bokardis ja Alal. Helme raamatukogu korraldab laenutust Kalme päevakeskuses ja Koorküla rahvamajas, Taagepera raamatukogu Karjatnurme päevakeskuses ja Holdre teabetoas. Ajakirjanduse ja raamatutega varustamine jätta vähemalt senisele tasemele. Vallal on kaks rahvamaja- Alal ja Koorkülas. Mõlemal rahvamajal on oluline roll oma piirkonna kultuurielus, Ala rahvamaja tegevus on saavutanud piirkonna elanike seas suure toetuse. Vajalik on jätkata rahvamajade juures töötavate ringide tööd. Mõlemale rahvamajale on iga-aastaselt vaja eraldada raha sisustuse kaasajastamiseks. Helme koduloomuuseum on Helme valla haldamisel, finantseerimisel osalevad Tõrva linn, Põdrala vald ja Tarvastu vald. Barclay de Tolly mausoleum on kevad-suvisel ajal külastatav objekt. Memoriaal on korras ning avatud külastajatele. Valla haldamisel on Taagepera kalmistu. Helme kalmistu finantseerimist jätkatakse koos Tõrva linna ja Põdrala vallaga. Vald jätkab Tõrva kammersaali kui piirkonnale olulise kultuuriobjekti iga-aastast rahalist toetamist. Prioriteedid: lahendada Ala rahvamaja katuse veepidavuse ja varuväljapääsude probleem; Koorküla rahvamaja üldremont; korrastada Helme koduloomuuseumi hoonega piirnev ulatuslik haljasala ja park; renoveerida Barclay de Tolly mausoleumikompleks; jätkata valla päevade traditsioone; jätkata vallas asuvate vaatamisväärtuste ümbruse iga-aastast heakorrastamist; korraldada valla heakorrakonkurssi ja autasustada parimaid. SPORT Valla keskseks spordikompleksiks on Linna küla spordibaas, kus on korras võimla, vajalikud abiruumid, saun, trenažööride ruum ning lasketiir. Samuti on võimla Alal ning võimlad on ka mõlema riigikooli juures. Pooleli on ujula ehitus Linna külas. Prioriteedid: viia läbi igal aastal traditsiooniliselt võrkpalli- ja korvpallivõistlused Ritsu karikale, kaasata läbiviimisse ka Ala spordihall; toetada jätkuvalt noorte sporti, sh küladesse pallimängu platside rajamist; toetada jalgpalli harrastamist ja jalgpalli staadioni rajamist piirkonda; soodustada ja toetada vallaelanike sportlikke ning tervislikke eluviise, s.h. tervise- ja matkaraja rajamine Helme ja Taagepera vahel; otsida võimalusi Linna küla tervise- ja suusaraja taastamiseks ning võimalusel kaaluda talvise Linna küla suusamaratoni taaskorraldamist; käivitada külade suve- ja talimängud; leida vahendid Linna küla–Helme jalgrattatee rajamiseks; leida rahastamise allikaid ning jätkata Linna küla ujula ehitamist. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikute või perekondade toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamine, abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele,arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaalhoolekandega on tihedalt seotud sotsiaalne rehabilitatsioon, töötute suunamine tööhõive koolitusele, ümberõppele ja tööle. Eeltoodu eesmärk on aidata üksikutel ja perekondadel endaga ise toime tulla. Tähtsaks ülesandeks on koostöö loomine võrgustiku (politsei, arst, pedagoogid) kaudu. Lastekaitsetöö seisneb eelkõige laste turvalisuses, mida viiakse läbi nõustamise kaudu peredele ja jälgimises, et kõik koolikohustuslikud lapsed käiksid koolis. Kui perekond ei ole võimeline laste kasvatamisega tegelema (vanemad alkoholilembesed jm.), tuleb lapsed paigutada lastekodusse (01.01.2005 oli lastekodus vallast 8 last). Tungival vajadusel tuleb kasutada eeskoste- ja kasuperede süsteemi, mis annab vanemliku hoolitsuseta lastele teistega võrdsed arenguvõimalused ja aitab neil võrdväärsena ühiskonda integreeruda. Prioriteedid: asutada valla vajadusteks sotsiaalkorterid Linna külas, Alal ja Helmes; rajada Helme, Linnaküla ja Ala päevakeskused ning Koorküla päevakeskus rahvamaja ruumides (võimalusel koos Hummuli vallaga); rajada Jõgeveste külla keskuse hoone; rajada Holdre päevakeskuse juurde suvepaviljon; rajada Kalme külla noortekeskus; toetada Taagepera külakeskuse loomist; maksta valla eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi; piirkonna ühise hooldushaigla, hooldekodu ja turvakodu rajamine. TERVISHOID Tervishoiu arengu lõppeesmärk on elanikkonna hea tervise tagamine kättesaadava, efektiivse ja kvaliteetse tervishoiuteenuse kaudu. Esmatasandi raviteenus kindlustatakse perearstide kaudu. Perearsti süsteem toimib hästi. Piirkonnas töötavad kolm perearsti. Tervishoiu ülesandeks on inimese tervise kaitsmine ja tugevdamine, puuete, haiguste, vigastuste ja mürgistuste vältimine, diagnostika ja haiguste ravi. Tervishoiu- ja sotsiaaltöö kavandamiseks ning ressursside vajadustega vastavusse viimiseks tuleb määrata elanike vajadused ja neid pidevalt analüüsida. Optimaalse tulemuse saavutamiseks vajatakse elanikest pidevalt ülevaadet. Perearstidel tuleb jälgida laste tervislikku seisundit kodus ja koolis. Erilist tähelepanu tuleb pöörata riskiperedest pärit laste tervise probleemidele. Tuleb tagada laste füsioloogiline, füüsiline ja psühholoogiline eakohane areng. Prioriteedid: tagada Helme valla elanikele arstiabi kättesaadavus; toetada rahaliselt Tõrva Tervisekeskust, et säilitada kohapeal röntgen ja laborimeditsiin; psühholoogi kohtade loomine koolide juurde; koduõenduse arendamise toetamine vallas; tervisekasvatuse arendamine ja selle läbi inimeste tervise väärtustamise õpetamine. KÜLALIIKUMINE Kohalikus arengus on kõrvuti avaliku sektori ja erasektoriga oluline osa kolmandal sektoril ehk ühissektoril. Külaseltsid kui ühiskondlik liikumine on võimalus kodukoha paremaks ja kaunimaks muutmisel. Ainult ise tehes on võimalik muuta ja muutuda. Helme vallas tegutsevad MTÜ Helme Valla Pensionäride Ühendus, Helme Maaparandusühistu, Helme Talupidajate Selts, Valgamaa maleklubi, «Helme» ning paljud käivitunud külaseltsid. Prioriteedid: aidata kaasa kohalike elanike organiseerumisele, sealhulgas MTÜ-de tekkele; tunnustada ja toetada kohalikke teotahtelisi inimesi; aidata kaasa külavanemate valimisele; õhutada inimesi aktiivsusele, olla abiks eneseusu taastamisel; toetada palli- ja kiigeplatside rajamist küladesse; toetada küladest tulevaid ideid ja projekte kaas- ja omafinantseeringute eraldamise kaudu.