Väike-Maarja Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 180, 1806

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» paragrahvi 71 lõike 1 alusel. § 1. Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (1) Kehtestada Väike-Maarja valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Väike-Maarja Vallavolikogu 02. märtsi 2000. a määrus nr 5 «Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» ja Väike-Maarja Vallavolikogu 20. septembri 2000. a määrus nr 10 «Jäätmehoolduseeskirja muutmine» tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. juunil 2005. a. Volikogu esimees Indrek KESKÜLA Lisa KINNITATUD Väike-Maarja Vallavolikogu 25. mai 2005. a määrusega nr 10 VÄIKE-MAARJA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. Üldsätted 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korda Väike-Maarja valla haldusterritooriumil. 2. Jäätmehooldust korraldab ning kontrollib Väike-Maarja valla haldusterritooriumil Väike-Maarja Vallavalitsus. 3. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal - hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal – ehitise omanik. 4. Käesolevas eeskiri kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt: 4.1. Biolagunevate jäätmete all mõistetakse anaeroobselt või aeroobselt lagunevaid jäätmeid, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4.2. Bioloogilise ringlussevõtu all mõistetakse jäätmete biolagunevate osade lagundamist kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks. 4.3. Elektroonikaromude all mõistetakse kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmeid. 4.4. Järelevalve all mõistetakse keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimist, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimist ning ebaseadusliku tegevuse peatamist või lõpetamist. 4.5. Jäätmete all mõistetakse mis tahes jäätmekategooriasse kuuluvat vallasasja või kinnistatud laeva, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.6. Jäätmehoolduse all mõistetakse jäätmekäitlust, järelevalvet jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldust. 4.7. Jäätmehoolduse arendamise all mõistetakse jäätmealase teabe levitamist, jäätmealast nõustamist ja jäätmehoolduse kavandamist või muud tegevust, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset. 4.8. Jäätmekäitluse all mõistetakse jäätmete kogumist, vedamist, taaskasutamist ja kõrvaldamist. 4.9. Jäätmekäitluskoha all mõistetakse tehniliselt varustatud ehitist jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks ning maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. 4.10. Jäätmekäitluslepingu all mõistetakse jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitavat kahepoolset kirjalikku lepingut, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 4.11. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse all mõistetakse suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseiret ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrjet. 4.12. Jäätmete energiakasutuse all mõistetakse jäätmete taaskasutamismoodust, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse. 4.13. Jäätmete kogumise all mõistetakse jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 4.14. Jäätmete korduskasutuse all mõistetakse jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmeid kasutatakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud. 4.15. Jäätmete kõrvaldamise all mõistetakse nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtavat toimingut. 4.16. Jäätmete ringlussevõtu all mõistetakse jäätmete taaskasutamismoodust, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogilist ringlussevõttu, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutust. 4.17. Jäätmete taaskasutamise all mõistetakse jäätmekäitlustoimingut, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 4.18. Jäätmete töötlemise all mõistetakse nende mehaanilist, termilist, keemilist või bioloogilist mõjutamist, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. 4.19. Jäätmetekitaja all mõistetakse isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isikut, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 4.20. Jäätmevaldaja all mõistetakse jäätmetekitajat või muud isikut või seaduse alusel asutatud muud asutust, kelle valduses on jäätmed. 4.21. Jäätmevedaja all mõeldakse 4.22. Keskkonnahäiringu all mõistetakse arvulise normiga reguleerimata negatiivset keskkonnamõju või negatiivset keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine. 4.23. Kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete kogumist kindlaks määratud ajal määratud kohtades. 4.24. Korraldatud jäätmeveo all mõistetakse olmejäätmete kogumist ja vedamist määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 4.25. Metallijäätmete all mõistetakse oma põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevaid jäätmeid. 4.26. Ohtlike jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mis kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 4.27. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi all mõistetakse tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 4.28. Olmejäätmete all mõistetakse kodumajapidamisjäätmeid ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 4.29. Pakendi all mõistetakse mis tahes materjalist valmistatud toodet, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. 4.30. Pakendiettevõtja all mõistetakse isikut, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. 4.31. Pakendijäätmete all mõistetakse mis tahes pakendit või pakendimaterjali, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 4.32. Probleemtoote all mõistetakse toodet, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. 4.33. Prügila all mõistetakse jäätmekäitluskohta, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskohta, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskohta, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. 4.34. Püsijäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 4.35. Suurjäätmete all mõistetakse tavajäätmeid, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu jäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud. 4.36. Taaskasutusorganisatsiooni all mõistetakse «Mittetulundusühingute seaduse» alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ning keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühingut, mille eesmärk on pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine. 4.37. Tavajäätmete all mõistetakse kõiki jäätmeid, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4.38. Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku. 4.39. Tootja all mõistetakse isikut, kes: 1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 2) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük; 3) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil. II. Jäätmekäitluse üldnõuded 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. 6. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 7. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. 8. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 9. Segunenud olmejäätmed tuleb enne prügilasse ladestamist sorteerida (biolagunevad, ohtlikud jäätmed) ning võimalikult suurel hulgal taaskasutada. 10. Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi või biokilet. III. Jäätätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused 11. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 12. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud korraldamata jäätmeveo piirkondades kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 13. Alates 13. augustist 2005 on elektroonikaromude valdaja kohustatud need viima vastavatesse kogumiskohtadesse või vastava seadme turustajale. 14. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid. 15. Vallavalitsus, territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest. IV. Jäätmete kogumine 16. Jäätete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete paigutamine väljapoole mahuteid või selleks ettenähtud kohti ei ole lubatud. 17. Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 17.1. tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 17.2. vedelaid jäätmeid; 17.3. ohtlikke jäätmeid; 17.4. käimlajäätmeid; 17.5. kogumiskaevude setteid; 17.6. aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või mahutit; 17.7. alates 13. augustist 2005. a elektroonikaromusid; 17.8. ehitus- ja lammutusjäätmeid; 17.9. haiglajäätmeid; 17.10. probleemtooteid. 18. Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmevedaja kehtestatud tingimustele. 19. Kergesti lagunevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult, et need ei levitaks lõhna ega määriks mahuteid. 20. Taaskasutatavad jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia kogumiskohta. Nende olemasolust, asukohtadest ning kogutavatest jäätmeliikidest teavitab valla keskkonnaametnik jäätmevaldajaid regulaarselt. 21. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ning üle anda jäätmeveoteenuse õigust omavale isikule või lähimasse vastavat luba omavasse käitluskohta. 22. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 23. Teiste isikute tekitatud ja üleantud ohtlikke jäätmeid võib käidelda majandus- või kutsetegevuse raames jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav isik. 24. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 25. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised alalises kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 26. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates ja täielikult lekkekindlates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 27. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed: kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja –kraadiklaasid jms, tuleb viia vallavalitsuse poolt määratud ajal korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringi peatuskohta, millest vallavalitsus teavitab elanikke vähemalt 2 nädalat enne kogumisringi läbiviimist. 28. Alates 2005. a 13. augustist tuleb kodumajapidamises tekkinud ohtlikke osi sisaldavad elektroonikaromud üle anda käesoleva eeskirja punktis 15 sätestatud nõuete kohaselt. 29. Ettevõtted ja asutused peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 30. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. V. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine 31. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 32. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires või mujal vallavalitsuse loal ja tingimustel. 33. Pakendiettevõtja on kohustatud teavitama pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohtadest ja tingimustest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. 34. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 35. Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või sõlmib selleks lepingu jäätmeveo õigust omava ettevõtjaga. VI. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 36. Jäätmemahutid ja kompostimisanumad või -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 37. Mahutid peavad olema terved ja puhtad. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende valdaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 38. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 38.1. ühe pere jäätmete kogumiseks võib kasutada jäätmekotte vastavalt jäätmevedaja poolt kehtestatud tingimustele. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast materjalist; 38.2. kaanega ning haaratavaid konteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta; 38.3. kompaktoreid ehk elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m 3 suurusi kogumismahuteid. 39. Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmevedajaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid. 40. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. 41. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 42. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 43. Kuni 800 liitrised mahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele. 44. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett, kruus jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 45. Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs mahutite tühjenduspäeval. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. 46. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. 47. Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides kui naabrid ei lepi kokku teisiti. VII. Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemine 48. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, mis tekivad ehitamisel, lammutamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks tekkekohas ei kasutata. 49. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. 50. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 51. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 51.1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 51.2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 51.3. võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele. VIII. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded 52. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Väike-Maarja vallas on: 52.1. perearstid, 52.2. eraarstid; 52.3. hambakliinikud; 52.4. hooldekodud ja rehabilitatsiooniasutused; 52.5. hooldusõed, kes teevad hooldust kodus; 52.6. loomakliinikud ja loomaarstid. 53. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud, bioloogilised, lõikavad või torkivad jäätmed (edaspidi inimeste tervishoiul tekkinud jäätmed) tuleb üle anda vastava luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 54. Kõik haiglajäätmete tekitajad peavad registreerima end Väike-Maarja Vallavalitsuses esitades järgmise andmed: 54.1. tervishoiu- või veterinaariateenuse osutaja nimi ja aadress; 54.2. kontaktisik; 54.3. äriregistri registreerimiskood; 54.4. telefoni number; 54.5. ühes kuus tekkivate haiglajäätmete hinnanguline liigiline kogus kilogrammides; 54.6. jäätmekäitlusettevõtte nimi ja aadress, kellele tekkinud jäätmed üle antakse. 55. Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. 56. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse nõudesse. 57. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 58. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või kohe korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmetekäitlejale. 59. Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või –purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 60. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb edasi anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 61. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 62. Punktide 57-64 nõuete täitmine on kohustuslik ainult nendele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kelle tegevuse juures tekib punktides 57-64 nimetatud jäätmeid. IX. Jäätmete vedu 63. Jäätmeveo välja arvatud olmejäätmete korraldatud veo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. 64. Olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist ja haisu. Tiheasustusaladel mitte harvemini kui üks kord kuus ja hajaasustuses vastavalt jäätmevaldaja vajadusele kuid mitte vähem kui kord kvartalis. 65. Jäätmete vedu elamumaalt ei tohi häirida öörahu. 66. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil, et jäätmed ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. 67. Valla haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. 68. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse Väike-Maarja Vallavolikogu määrusega. 69. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Väike-Maarja valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu või -ühisus, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 70. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei. 71. Väike-Maarja Vallavalitsus võib teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. X. Vastutus 72. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul Väike-Maarja Vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. 73. Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. 74. Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. 75. Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises punktis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Väike-Maarja Vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.