Tartu Linnavolikogu — Korraldatud jäätmevedu Tartu linnas — KO, 181, 1816

Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 366 ja jäätmeseaduse § 66 lg 4 alusel. 1. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu Korraldatud jäätmevedu hõlmab: 1.1. segaolmejäätmeid; 1.2. vanapaberit ja kartongi. 2. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad 2.1. Jäätmeveo teenustasu piirmäär (edaspidi teenustasu piirmäär) on suurim võimalik tasu ühekordse segaolmejäätmete või vanapaberi ja kartongi käitlemise eest (kogumismahuti tühjendamistasu), millest ainuõigust omava vedaja teenustasud ei või olla kõrgemad. 2.2. Teenustasu piirmäär koosneb kahest komponendist - kogumistasust ja ladestamistasust. 2.2.1. Kogumistasu on suurim võimalik tasu segaolmejäätmete või vanapaberi ja kartongi kogumise eest. Kogumistasu sisaldab kõiki ainuõigust omava vedaja poolt tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, välja arvatud segaolmejäätmete üleandmine Aardlapalu prügila väravas. Kogumistasu määrad on toodud Lisas 1. 2.2.2. Ladestamistasu on segaolmejäätmete ladestamise hind Aardlapalu prügilas. Jäätmete ladestamise hinnad Aardlapalu prügilas kehtestab Tartu Linnavolikogu. 2.3. Teenustasu piirmäär segaolmejäätmete puhul arvutatakse järgmiselt: TP x= KTx + 0,2xy, kus TPx on teenustasu piirmäär vastava suurusega kogumismahuti tühjendamisel (krooni), KTx on kogumistasu vastava suurusega kogumismahuti teenindamisel (krooni), x on kogumismahuti suurus (m3), y on jäätmete ladestamistasu Aardlapalu prügilas (krooni/tonn), 0,2 - prügi kaalu ja mahu suhe. Vanapaberi ja kartongi puhul on teenustasu piirmäär võrdne kogumistasuga. 2.4. Teenustasu piirmäärad sisaldavad käibemaksu. 2.5. Teenustasude piirmäärad on ühtsed ja kehtivad kõikides Tartu veopiirkondades. 3. Korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad 3.1. Tartu on jagatud üheksaks jäätmeveo piirkonnaks. Veopiirkondades toodud linnaosade piirid tulenevad Tartu Linnavalitsuse 25. novembri 1993. a määrusest nr 687 «Tartu linnaosade piiritlemine». 3.2. Tartu jäätmeveo piirkonnad on järgmised: 3.2.1. piirkond 1 - Tähtvere, Veeriku ja Supilinna linnaosad; 3.2.2. piirkond 2 – Maarjamõisa, Tammelinna ja Ränilinna linnaosad; 3.2.3. piirkond 3 – Vaksali ja Kesklinna linnaosad; 3.2.4. piirkond 4 – Karlova linnaosa; 3.2.5. piirkond 5 – Variku, Ropka ja Ropka tööstuse linnaosad; 3.2.6. piirkond 6 – Raadi-Kruusamäe ja Ülejõe linnaosad. Kinnistud Roosi 91, Puiestee 112c, 114, 114l ja 114c kuuluvad 6. piirkonda; 3.2.7. piirkond 7 - Jaamamõisa linnaosa ja Annelinna I osa. Piirkond 9 on piiritletud järgmiselt: piki Paju tn Emajõeni, Emajõgi, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 11, Pikk 65 ja Ihaste tee 2a, Pikk 65 ja Ihaste tee 2j, Kalda tee 15 ja 39, Kalda tee 15 ja 27 vahelisi piire Kalda teeni, Kalda tee 24 juurest piki Anne tänavat Anne- Lõhmuse ristmikuni, piki Anne tänavat Kadaka tänavani, piki Kadaka tänavat Jaama tänavani, Jaama tn, linna piir, Roosi 91 kinnistu juurest läbi kinnistute Puiestee tänavani, Paju tn. Kinnistud Lääne 30j, 84, 80, 72, 64, 50, 52, 32 ja 28a, Jaamamõisa 38 ja 30, Puiestee 126c, 118a, 116 kuuluvad 7. piirkonda; 3.2.8. piirkond 8 – Annelinna linnaosa II osa. Piirkonna 8 piirid kulgevad järgmisi tänavaid pidi: Kalda tee, Kaunase pst, Jaama, Kadaka, Anne, Kalda tee; 3.2.9. piirkond 9 – Annelinna linnaosa III osa ja Ihaste linnaosa. Piirkond 9 on piiritletud järgmiselt: Kaunase pst, piki kinnistute Kalda tee 15 ja 27, piki Kalda tee 15 ja 39, piki Pikk 65 ja Ihaste tee 2j, piki Pikk 65 ja Ihastee tee 2a ning Pikk 65 ja Ihaste tee 11 vahelisi piire Emajõeni, Emajõgi, linna piir, Jaama tn, Kaunase pst. 3.3. Piiritänavatel on veopiirkonna piir tänava keskel (paarisnumbriga majad ühes ja paarituarvga majanumbrid teises piirkonnas). 3.4. Jäätmeveo piirkondade skeem on toodud Lisas 2. 4. Jäätmeveo sagedus 4.1. Segaolmejäätmete ja vanapaberi ning kartongi kogumismahuteid tuleb tühjendada mitte harvemini kui üks kord kuus. Kümne ja enam korteritega elamu korral toimub segaolmejäätmete kogumismahutite tühjendamine mitte harvemini kui kaks korda kuus. 4.2. Tühjendamise täpne sagedus sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelises jäätmekäitluslepingus. Jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub tühjendamine vastavalt Lisas 3 toodud tabelile. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 5. juulist 2005. a. Volikogu esimees Aadu MUST