Vabariigi Valimiskomisjon — Hääletamise korraldamise ja hääletamistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu 1999. aasta 17. oktoobri valimistel — RTL, 125, 1738

I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (RT I 1996, 37, 739; 1999, 60, 618) paragrahvi 12 lõike 4 punkti 6 alusel. 2. Hääleõiguslik on Eesti kodanik: 1) kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane; 2) kes elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil; 3) keda ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. 3. Hääleõiguslik on välismaalane: 1) kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane; 2) kes elab püsivalt selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil; 3) kes elab Eestis kehtiva alalise või tähtajalise elamisloa alusel; 4) kes on valimiste aasta 1. jaanuariks elanud seaduslikult vähemalt viis aastat vastava kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil; 5) keda ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. 4. Hääletamisest ei võta osa hääleõiguslik Eesti kodanik ega hääleõiguslik välismaalane, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. 5. Hääleõiguslik ei ole välismaalane, kellele on tähtajaline elamisluba antud erandina, kui: 1) ta on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja tema karistatus ei ole kustunud või kustutatud; 2) ta on töötanud või töötab välisriikide luure- või julgeolekuteenistuses; 3) ta on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses; 4) ta on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud. 6. Hääletamise korraldamiseks moodustab valla- või linnavalitsus hiljemalt 1999. aasta 7. septembril valimisjaoskonnad. 7. Hääletamist valimisjaoskonnas korraldab jaoskonnakomisjon. 8. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Hääletamistulemused vallas või linnas teeb kindlaks valla või linna valimiskomisjon. II. ETTEVALMISTUSED HÄÄLETAMISEKS 1. HÄÄLETAMISRUUM 9. Hääletamine valimisjaoskonnas korraldatakse valla- või linnavalitsuse poolt määratud hääletamisruumis, välja arvatud juhtudel, kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel võib hääletamise korraldada väljaspool hääletamisruumi. 10. Hääletamisruumi asukoht märgitakse valijale saadetavale valijakaardile. 11. Hääletamisruumis on hääletamissedelite väljaandmise kohad, hääletamiskabiinid ja valimiskast. 12. Hääletamissedelite väljaandmise koht tähistatakse selliselt, et valija näeks, kelle poole tuleb hääletamissedeli saamiseks pöörduda. 13. Hääletamiskabiine peab hääletamisruumis olema piisavalt, et nende kasutamisel ei tekiks järjekorda. 14. Hääletamisruumis, kus korraldatakse väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, on eelhääletamise ajal eraldi hääletamiskabiin ja valimiskast väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate jaoks. 15. Hääletamisruumis on välja pandud selles valimisringkonnas kandideerijate nimekiri. 16. Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on igasugune valimisagitatsioon keelatud. 17. Jaoskonnakomisjon valmistab hääletamisruumi hääletamiseks ette ning peab seal korda. Jaoskonnakomisjoni liikme seaduslikud suulised korraldused on kohustuslikud kõigile hääletamisruumis viibivatele isikutele. 2. HÄÄLETAMISKABIIN 18. Hääletamiskabiin peab võimaldama salajast hääletamist. 19. Hääletamiskabiinis on selles valimisringkonnas kandideerijate nimekiri, laud ja kirjutusvahend. Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiini selles valimisringkonnas kandideerijate nimekirja ega kandideerijate koondnimekirja välja ei panda. 20. Hääletamiskabiinis olev kirjutusvahend peab olema selline, et sellega kirjutatu oleks selgesti loetav ning seda ei oleks võimalik kustutada. 21. Hääletamiskabiin peab olema piisavalt valgustatud. 3. VALIMISKAST 22. Valimiskaste kasutatakse hääletamisel järgmiselt: 1) valimispäeval hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda valimiskasti võib kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks, kui valija hääletab hääletamisruumis; 2) eelhääletamise päevadel hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Eraldi valimiskastid on oma elukohajärgses valimisjaoskonnas hääletavate valijate sedelite jaoks ning väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelite jaoks; 3) kodus hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. Seda valimiskasti võib kasutada ka väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks, kui valija hääletab väljaspool hääletamisruumi, samuti kinnipidamiskohas hääletavate valijate hääletamissedelite jaoks. 23. Valimiskasti mõõtmed on üldjuhul 85 cm (kõrgus) x 50 cm x 50 cm. 24. Punkti 22 alapunktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel võib kasutada väiksemat valimiskasti. 25. Valimiskasti kaas on ülestõstetav. Kaanes on ava hääletamissedelite kasti laskmiseks. 26. Valimiskasti ei kaunistata. 27. Jaoskonnakomisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle vahetult enne hääletamise algust. 28. Valimiskast pitseeritakse paberiribaga, millel on jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. Valimiskast pitseeritakse selliselt, et pitserit rikkumata ei oleks võimalik kasti avada. 29. Valimiskasti pitseerimise juures peab viibima vähemalt pool jaoskonnakomisjoni koosseisust. 30. Hääletamise ajal on valimiskasti kaanes olev ava kaetud. See avatakse üksnes hääletamissedeli kasti laskmiseks. 31. Eelhääletamise lõppemisest kuni valimiste päevani hoitakse valimiskasti selleks eraldatud ruumis. Nimetatud ruumi uks pitseeritakse paberiribaga, millel on jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend. 4. HÄÄLETAMISSEDEL 32. Hääletamisel kasutatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohaseid hääletamissedeleid. 33. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon maakonna valimiskomisjonide kaudu. 34. Hääletamissedelid antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 1999. aasta 10. oktoobril. Hääletamissedelite jaoskonnakomisjonile üleandmine ja üleantud hääletamissedelite arv fikseeritakse. Hääletamissedelite kättesaamise kohta annab jaoskonnakomisjoni esimees allkirja. 35. Pärast hääletamissedelite kättesaamist murrab jaoskonnakomisjon sedelid kokku selliselt, et sedeli sisekülgedele jääb trükitud tekst. Seejärel paneb jaoskonnakomisjon pitsati jäljendi kokkumurtud hääletamissedeli teisele leheküljele, kus on tekst «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised» ja «17. oktoober 1999». 36. Jaoskonnakomisjonile üleantud hääletamissedelite hoidmist korraldab ja nende säilimise tagab jaoskonnakomisjoni esimees. 5. VALIJATE NIMEKIRI 5.1. Üldeeskirjad 37. Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri ning Eesti hääleõiguslike välismaalaste riikliku registri andmete alusel koostab registri volitatud töötleja ­ valla- või linnavalitsus, Tallinna Linnavalitsus või tema poolt määratud organ ­ igale valimisjaoskonnale eraldi valijate nimekirja hääleõiguslike Eesti kodanike ja hääleõiguslike välismaalaste kohta. Valijate nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 1999. aasta 10. oktoobril. 38. Valijate nimekirja ei kanta isikuid, kellel vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ei ole õigust hääletamisest osa võtta. 39. Kodus hääletavate valijate nimekiri on väljavõte punktis 37 nimetatud valijate nimekirjadest. 40. Jaoskonnakomisjon, kes korraldab väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist, peab eraldi lehtedel järgmisi valijate nimekirju: 1) väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletamisruumis hääletavate valijate nimekiri eraldi hääleõiguslike Eesti kodanike ja hääleõiguslike välismaalaste kohta; 2) väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda väljaspool hääletamisruumi (oma asukohas) hääletavate valijate nimekiri eraldi hääleõiguslike Eesti kodanike ja hääleõiguslike välismaalaste kohta; 3) kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekiri eraldi hääleõiguslike Eesti kodanike ja hääleõiguslike välismaalaste kohta. 5.2. Valijate nimekirja koostamine 41. Valijate nimekiri vormistatakse Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele plangile või arvutist väljatrükina, järgides Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud valijate nimekirja vormi. 42. Valijate nimekirja kantakse järgmised valija andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaasta, -kuu ja -päev; 3) elukoha aadress. 43. Registri volitatud töötleja kannab valijate andmed valijate nimekirja perekonnanimede järgi tähestikulises järjekorras või elukoha järgi. 44. Kodus hääletavate valijate nimekirja kantakse valijate andmed kodus hääletamise korraldamise taotluste jaoskonnakomisjonile laekumise järjekorras. 45. Punktis 40 nimetatud valijate nimekirjadesse kantakse valijate andmed vastavalt sellele, millises järjekorras pöörduvad valijad hääletamissedeli saamiseks jaoskonnakomisjoni liikme poole. 46. Registri volitatud töötleja või jaoskonnakomisjon märgistab ristiga valijate nimekirja liiki tähistavad lahtrid. 47. Punktis 37 nimetatud valijate nimekirjale kirjutab alla valla- või linnasekretär. Jaoskonnakomisjoni esimees kirjutab valijate nimekirjale alla valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist. 48. Punktides 39 ja 40 nimetatud valijate nimekirjadele kirjutab pärast hääletamise lõppemist alla jaoskonnakomisjoni esimees. 5.3. Valijate nimekirja parandamine elukohajärgses valimisjaoskonnas 49. Valija võib kontrollida valijate nimekirja enda või teiste valijate kohta kantud andmete õigsust. 50. Kui valija leiab, et valijate nimekirja kantud andmetes on viga, võib ta esitada jaoskonnakomisjonile vea parandamise taotluse. Jaoskonnakomisjon parandab vea valijate nimekirjas viivitamata, kui valija esitab dokumendi, mis tõendab, et nimekirja kantud andmetes on viga. 51. Parandusest valijate nimekirjas teatab jaoskonnakomisjon viivitamata registri volitatud töötlejale. 52. Kui valija andmetes olnud viga parandati esmalt registris, teatab registri volitatud töötleja tehtud parandusest jaoskonnakomisjonile. Sellisel juhul teeb jaoskonnakomisjon registri volitatud töötleja teatise alusel paranduse viivitamata ka valijate nimekirjas. 53. Valijate nimekirjas vea parandanud jaoskonnakomisjoni liige kirjutab nimekirja märkuste lahtrisse märke «parandus õige», parandamise kuupäeva ning oma allkirja. 5.4. Valijate nimekirja muutmine elukohajärgses valimisjaoskonnas 54. Valija võib taotleda valijate nimekirjas muudatuste tegemist. 55. Alates valimiste päevale eelnevast 10. päevast kuni valimiste päevani (kaasa arvatud) tehakse valijate nimekirjas muudatusi üksnes juhul, kui valija on nimekirjast ekslikult välja jäänud või sellesse ekslikult kantud. 56. Kui valija esitab valijate nimekirja muutmise taotluse jaoskonnakomisjonile, edastab jaoskonnakomisjon selle viivitamata registri volitatud töötlejale läbivaatamiseks. 57. Jaoskonnakomisjon teeb registri volitatud töötleja teatise alusel muudatuse valijate nimekirjas üksnes järgmistel juhtudel: 1) kui registri volitatud töötleja kinnitab, et valijate nimekirjast puuduva valija andmed on registris ning et tema elukoht on selle valimisjaoskonna piirides; 2) kui registri volitatud töötleja kinnitab, et valijate nimekirjas oleva valija andmeid registris ei ole või et tema elukoht ei ole selle valimisjaoskonna piirides. 58. Jaoskonnakomisjoni liige kannab valija registri volitatud töötleja teatise alusel valijate nimekirja, kirjutades: 1) valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile; 2) märkuste lahtrisse valija andmete nimekirja kandmise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. 59. Jaoskonnakomisjoni liige kustutab valija registri volitatud töötleja teatise alusel valijate nimekirjast, kirjutades valijate nimekirja märkuste lahtrisse valija nimekirjast kustutamise aluse, kuupäeva ja oma allkirja. 6. KANDIDEERIJATE NIMEKIRJAD 60. Valla või linna valimiskomisjon koostab valimisringkonnas kandideerijate nimekirjad valimisringkondade kaupa ning korraldab nende jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise. 61. Vabariigi Valimiskomisjon koostab valla ja linna valimiskomisjonidelt saadud andmete alusel kohaliku omavalitsuse volikogudesse kandideerijate koondnimekirja (edaspidi koondnimekiri). Koondnimekiri koosneb valimisringkondades kandideerijate nimekirjadest. 62. Koondnimekirja jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise korraldab Vabariigi Valimiskomisjon maakonna valimiskomisjonide kaudu. 63. Kandideerijate nimekirjad antakse jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 1999. aasta 10. oktoobril. 64. Valimisringkonnas kandideerijate nimekirja paneb jaoskonnakomisjon hääletamisruumis välja selliselt, et see oleks nähtav kõigile hääletamisruumis viibijaile. Valimisringkonnas kandideerijate nimekirja paneb jaoskonnakomisjon ka hääletamiskabiinidesse, välja arvatud kabiini, mis on ette nähtud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele. 65. Koondnimekirja hääletamisruumis ega hääletamiskabiinis välja ei panda. Koondnimekirja annab jaoskonnakomisjoni liige väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavale valijale või teistele isikutele nende soovil. 66. Kandideerijate nimekirjad on jaoskonnakomisjoni liikmetel kaasas, kui hääletamist korraldatakse väljaspool hääletamisruumi. 7. MUUD VALIMISDOKUMENDID JA PITSATID 67. Valijate nimekirjade plangid, ümbrikud hääletamissedelite jaoks, hääletamistulemuste protokolli plangid ning pitsatid annab maakonna valimiskomisjon jaoskonnakomisjonile üle hiljemalt 1999. aasta 10. oktoobril. III. HÄÄLETAMISE KORD 1. EELHÄÄLETAMINE 1.1. Üldeeskirjad 68. Eelhääletamine algab 1999. aasta 11. oktoobril ning lõpeb 13. oktoobril. Igal eelhääletamise päeval on hääletamisruum hääletamiseks avatud ajavahemikus kella 12.00-st kuni 20.00-ni. 69. Eelhääletamise õigus on valijate nimekirjas oleval valijal, kes eelhääletamise päeval on vähemalt 18-aastane. 70. Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada: 1) valijal oma elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis; 2) valijal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda kas hääletamisruumis või oma asukohas; 3) kinnipidamiskohas isikul, kellel on õigus hääletamisest osa võtta. 71. Eelhääletamise ajal valija elukohajärgses valimisjaoskonnas kodus hääletamist ei korraldata. 72. Elukohajärgseks valimisjaoskonnaks loetakse valimisjaoskonda, mille valijate nimekirja on valija kantud valijate arvestuse pidamiseks asutatud riikliku registri andmete alusel. 1.2. Eelhääletamine oma elukohajärgses valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis 73. Eelhääletamist korraldavad vähemalt kolm jaoskonnakomisjoni liiget. 74. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. 75. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtiva isikut tõendava dokumendi, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi. 76. Isikut ja kodakondsust tõendavaks dokumendiks on pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat ja kaitseteenistuse tunnistus. Isikut tõendavaks dokumendiks on juhiluba, töötõend ja muu dokument, mis vastab punktis 75 sätestatud nõuetele. 77. Jaoskonnakomisjoni liige ei anna välja defektiga hääletamissedelit. 78. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 79. Jaoskonnakomisjoni liige märgib hääletamissedeli saanud valija kohta valijate nimekirja märkuste lahtrisse eelhääletamise kuupäeva. 80. Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. 81. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri. 82. Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletamissedeli enda juuresolekul täita mõnel teisel isikul, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadil. 83. Kui valija rikub hääletamissedeli või ta avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud või defektiga hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei oleks loetav. 84. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 85. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise valimiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik valija juuresolekul. 86. Pärast hääletamise lõppemist pitseerib jaoskonnakomisjon valimiskasti ava ja hääletamisruumi ukse. 87. Valimiskasti ava ja hääletamisruumi uks pitseeritakse valge paberiribaga, millele pannakse jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning millele jaoskonnakomisjoni esimees, samuti vaatlejad, kui nad seda soovivad, kirjutavad oma allkirja ja kuupäeva. 88. Eelhääletamise päevadel paigutab jaoskonnakomisjon valimiskasti pärast hääletamise lõppemist ruumi, kuhu pääsevad üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. 89. Järgmisel eelhääletamise päeval kontrollib jaoskonnakomisjon enne hääletamise algust hääletamisruumi ukse ning valimiskasti ja selle ava pitseri seisukorda. 90. Kui ukse pitser on rikutud, koostab jaoskonnakomisjon rikkumise kohta akti, milles märgitakse valijate nimekirja, hääletamissedelite ja muude valimisdokumentide ning valimiskasti seisukord. Aktile kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Juhtunust teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. 91. Pärast punktis 90 ettenähtud toimingute tegemist teeb jaoskonnakomisjon otsuse hääletamise jätkamise või lõpetamise kohta. Hääletamist jätkatakse, kui valijate nimekirja rikkumine võimaldab hääletamist jätkata ning valimiskasti ega selle ava pitserit ei ole rikutud. 92. Kui valijate nimekirja rikkumine ei võimalda hääletamist jätkata või on valimiskasti või selle ava pitser rikutud, tühistab jaoskonnakomisjon kõik valimiskastis olevad hääletamissedelid, protokollides oma otsuse. Jaoskonnakomisjon teeb hääletamiseks vajalikud ettevalmistused ning hääletamist alustatakse uuesti. Oma otsusest teavitab jaoskonnakomisjon viivitamata maakonna valimiskomisjoni, kes omakorda teavitab Vabariigi Valimiskomisjoni. Hääletamise lõpetamisest ja selle uuesti alustamisest teavitab Vabariigi Valimiskomisjon valijaid massiteabevahendite kaudu. 93. Eelhääletamise ajal hääletanud valijate hääletamissedelitega valimiskast avatakse valimiste päeval pärast valimisjaoskonna sulgemist. 1.3. Eelhääletamine väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda 1.3.1. Üldeeskirjad 94. Maakonna valimiskomisjon määrab oma otsusega hiljemalt 1999. aasta 27. septembril igas vallas ja linnas vähemalt ühe valimisjaoskonna, kus valijad saavad hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda. Komisjoni sellekohane otsus avaldatakse üldiseks teadmiseks. 1.3.2. Eelhääletamine hääletamisruumis 95. Jaoskonnakomisjon korraldab hääletamise punktides 73, 75­77, 81­83 ning 85­92 sätestatut järgides. 96. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile. Samuti kirjutab jaoskonnakomisjoni liige valija kohta märkuste lahtrisse hääletamise kuupäeva. 97. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli, kaks ümbrikku ja valija elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate nimekirja. 98. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja väljaspool elukohajärgset valmisjaoskonda hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 99. Valija täidab hääletamissedeli väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavatele valijatele ettenähtud hääletamiskabiinis. 100. Pärast hääletamissedeli täitmist paneb valija sedeli ühte jaoskonnakomisjoni liikme antud ümbrikku. Viimase paneb valija jaoskonnakomisjoni liikme antud teise, välimisse ümbrikku. Välimisele ümbrikule kirjutab oma nime, isikukoodi (sünniaja) ja elukoha aadressi valija ise või teeb seda tema eest jaoskonnakomisjoni liige. Samuti märgistab valija ümbrikul ristiga lahtri «väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuval eelhääletamisel». Ümbriku laseb valija väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletavate valijate sedelitele ettenähtud valimiskasti. 1.3.3. Eelhääletamine oma asukohas 101. Kui väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletada sooviv valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis, võib ta esitada lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat eelhääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile otse või linna- või vallavalitsuse, Tallinnas linnaosavalitsuse kaudu kirjaliku taotluse hääletamiseks oma asukohas. 102. Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget punktides 75­77, 81­83, 85­92, 97, 98 ning 100 sätestatut järgides. 103. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile. Samuti kirjutab jaoskonnakomisjoni liige valija kohta märkuste lahtrisse märke «hääletas oma asukohas» ja hääletamise kuupäeva. 1.3.4. Toimingud väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud valijate hääletamissedelitega 104. Eelhääletamise viimasel päeval avab jaoskonnakomisjon pärast hääletamise lõppemist väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate hääletamissedelitega ümbrikuid sisaldavad valimiskastid. 105. Jaoskonnakomisjon sorteerib ja pakib hääletamissedelitega ümbrikud maakondade ning Tallinna ja Tartu linna kaupa. Pakile kirjutatakse, millise maakonna (Tallinna, Tartu) hääletamissedelitega ümbrikud need on ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Jaoskonnakomisjon edastab pakitud hääletamissedelitega ümbrikud koos väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate nimekirjadega viivitamata oma asukohajärgse maakonna valimiskomisjonile. Maakonna valimiskomisjon kontrollib sorteerimise õigsust. 106. Maakonna valimiskomisjon edastab teiste maakondade valijate hääletamissedelitega ümbrikud koos punktis 105 nimetatud valijate nimekirjadega Vabariigi Valimiskomisjonile 1999. aasta 15. oktoobri kella 12.00-ks. 107. Sama maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikud edastab maakonna valimiskomisjon vastavatele jaoskonnakomisjonidele üheaegselt teistelt maakondadelt Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu saadud selle maakonna valijate hääletamissedelitega ümbrikutega hiljemalt 1999. aasta 16. oktoobril. 108. Saanud maakonna valimiskomisjonilt hääletamissedelitega ümbrikud, kontrollib jaoskonnakomisjon, kas valija ei ole eelhääletanud oma elukohajärgses valimisjaoskonnas või mitmes jaoskonnas väljaspool elukohajärgset valimisringkonda. 109. Kui valija on juba eelhääletanud oma elukohajärgses valimisjaoskonnas või kui valija on hääletanud mitmes valimisjaoskonnas väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda, jätab jaoskonnakomisjon väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda täidetud hääletamissedelid hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse. 110. Kui valimiskomisjoni eksituse tõttu on jaoskonnakomisjon saanud sellise valija hääletamissedeliga ümbriku, kelle elukoht on teise valimisjaoskonna piirides, saadab jaoskonnakomisjon ümbriku viivitamata maakonna valimiskomisjonile. Viimane edastab ümbriku viivitamata vastavale jaoskonnakomisjonile. 111. Kui valija on märkinud ümbrikule aadressi, mille järgi on valija elukoht selle valimisjaoskonna piirides, kuid valijat ei ole selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas, jätab jaoskonnakomisjon hääletamissedeli hääletamistulemuste kindlakstegemisel arvestamata, protokollides oma otsuse. 112. Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, teeb jaoskonnakomisjoni liige valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «eelhääletanud». 113. Kui valija ei ole hääletanud elukohajärgses valimisjaoskonnas, avab jaoskonnakomisjon välimise ümbriku ning laseb sisemise, hääletamissedeliga ümbriku eelhääletamisel kasutatud valimiskasti. Seejärel pitseeritakse valimiskasti ava uuesti punktis 87 ettenähtud korras. 114. Punktides 109 ja 111 sätestatud juhtudel jaoskonnakomisjon ümbrikku ei ava ning hääletamissedelit valimiskasti ei lase. Ümbrikus hääletamissedelit säilitatakse valimiste päevani ning saadetakse pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist koos muude valimisdokumentidega valla või linna valimiskomisjonile, kes korraldab selle hävitamise vastavalt punktile 163. 1.4. Eelhääletamine kinnipidamiskohas 115. Kinnipidamiskohas korraldatakse hääletamine eelhääletamise päevadel kinnipidamiskoha administratsiooni kirjaliku taotluse alusel. Administratsioon on kohustatud taotluse esitama, kui vähemalt üks kinnipidamiskohas viibiv isik, kellel on õigus hääletamisest osa võtta, on administratsioonile sellekohase taotluse esitanud. 116. Kinnipidamiskoha administratsioon esitab taotluse hääletamise korraldamiseks lähimale väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimuvat hääletamist korraldavale jaoskonnakomisjonile hiljemalt 1999. aasta 11. oktoobril. 117. Hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget punktides 75­77, 81­83, 85­92, 97 ning 100 sätestatut järgides. 118. Jaoskonnakomisjoni liige kirjutab valija andmed Vabariigi Valimiskomisjoni määrusega kehtestatud vormi kohasele valijate nimekirja plangile. Samuti kirjutab jaoskonnakomisjoni liige valija kohta märkuste lahtrisse märke «hääletas kinnipidamiskohas» ja hääletamise kuupäeva. 119. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja kinnipidamiskohas hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 120. Kinnipidamiskohas hääletanute hääletamissedelitega tehakse alajaotuses 1.3.4 ettenähtud toimingud. 2. HÄÄLETAMINE VALIMISTE PÄEVAL 2.1. Üldeeskirjad 121. Valimiste päeval algab hääletamine kell 9.00 ja lõpeb kell 20.00. 122. Valimiste päeval saab valija hääletada üksnes selles valimisjaoskonnas, mille valijate nimekirja ta on kantud. 123. Valija hääletab valimisjaoskonnas asuvas hääletamisruumis või taotleb hääletamist oma kodus. 2.2. Hääletamine hääletamisruumis 124. Jaoskonnakomisjoni liige annab valijale hääletamissedeli valijate nimekirja alusel. 125. Hääletamissedeli saamiseks esitab valija jaoskonnakomisjoni liikmele kehtiva isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või Eesti ametiasutuse poolt väljaantud kehtiva isikut tõendava dokumendi, millel on isiku foto ning ees- ja perekonnanimi. 126. Isikut ja kodakondsust tõendavaks dokumendiks on pass, diplomaatiline pass, meremehe teenistusraamat ja kaitseteenistuse tunnistus. Isikut tõendavaks dokumendiks on juhiluba, töötõend ja muu dokument, mis vastab punktis 125 sätestatud nõuetele. 127. Hääletamissedeli saamise kohta annab valija allkirja valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 128. Valija täidab hääletamissedeli hääletamiskabiinis. 129. Valija kirjutab hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta ühe oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadi registreerimisnumbri. 130. Valija täidab hääletamissedeli ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise täitma, võib ta lasta oma hääletamissedeli enda juuresolekul täita mõnel teisel isikul, kuid mitte oma elukohajärgse valimisringkonna kandidaadil. 131. Kui valija rikub hääletamissedeli või ta avastab, et sedel on defektiga, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab valija rikutud või defektiga hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastama. Kui valija on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli jaoskonnakomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei oleks loetav. 132. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. 133. Valija laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Kui valija füüsilise puude tõttu ei ole võimeline hääletamissedelit ise valimiskasti laskma, võib seda tema palvel teha mõni teine isik valija juuresolekul. 2.3. Kodus hääletamine 134. Kui valija terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, võib ta taotleda hääletamist oma kodus. 135. Koduks loetakse eluruumi, mille aadressiks on valijate nimekirja kantud valija elukoha aadress. 136. Kodus hääletamisega samal viisil korraldatakse hääletamist ka selle valimisjaoskonna piirides asuvas haiglas. 137. Kodus hääletamise korraldamiseks esitab valija oma elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, Tallinnas linnaosavalitsusele, või jaoskonnakomisjonile kirjaliku taotluse kuni 1999. aasta 17. oktoobri kella 16.00-ni. Valla- või linnavalitsus, Tallinnas linnaosavalitsus, või jaoskonnakomisjon registreerib taotluse. Valla- või linnavalitsus või Tallinnas linnaosavalitsus edastab taotluse vastavale jaoskonnakomisjonile. 138. Kirjalik taotlus korraldada kodus hääletamine saadetakse posti teel valla- või linnavalitsuse, Tallinnas linnaosavalitsuse, või valija elukohajärgse jaoskonnakomisjoni aadressil või toimetatakse kohale muul viisil. 139. Jaoskonnakomisjon kannab kodus hääletamist taotlenud valija andmed selle valimisjaoskonna valijate nimekirja alusel kodus hääletavate valijate nimekirja. Valija järjekorranumbrina kodus hääletavate valijate nimekirjas märgitakse tema järjekorranumber selle valimisjaoskonna valijate nimekirjas. 140. Pärast valija andmete kandmist kodus hääletavate valijate nimekirja tehakse valija kohta selle valimisjaoskonna valijate nimekirja märkuste lahtrisse märge «hääletab kodus». 141. Kodus hääletamist korraldavad vähemalt kaks jaoskonnakomisjoni liiget punktides 124­126, 129­131 ning 133 sätestatut järgides. 142. Kodus hääletav valija annab hääletamissedeli saamise kohta allkirja kodus hääletavate valijate nimekirja allkirjalahtrisse. 143. Pärast hääletamissedeli täitmist murrab valija sedeli kokku ning laseb selle valimiskasti. 144. Kodus hääletanud valija kohta teeb jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja allkirjalahtrisse märke «hääletas kodus». Kui valija ei hääletanud kodus, kustutab jaoskonnakomisjon selle valimisjaoskonna valijate nimekirja tehtud märke «hääletab kodus» läbi kriipsutamisega ning teeb kodus hääletavate valijate nimekirja märkuste lahtrisse märke «ei hääletanud kodus». 145. Kui kodus hääletamist taotlenud valija ilmub hääletamisruumi hääletama ajal, mil jaoskonnakomisjoni liikmed läksid korraldama kodus hääletamist, ei lubata valijal hääletada enne jaoskonnakomisjoni liikmete tagasitulekut. 146. Kodus hääletanute hääletamissedeleid sisaldav valimiskast avatakse valimiste päeval pärast hääletamise lõppemist. Seejärel pannakse kodus hääletanute hääletamissedelite välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljend ning need sedelid pannakse valimiste päeval hääletanute sedelite hulka. IV. HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE 1. HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE VALIMISJAOSKONNAS 147. Valimiskastid avatakse pärast hääletamise lõppemist. Avamise juures peab olema üle poole jaoskonnakomisjoni liikmetest. 148. Enne valimiskastide avamist loeb jaoskonnakomisjon üle ja kustutab kõik valijatele välja andmata jäänud, samuti valijate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelid. Hääletamissedelid kustutatakse sedeli nurga äralõikamisega. 149. Enne valimiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon kindlaks: 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu, sealhulgas eraldi kodanike ja välismaalaste arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu, sealhulgas eraldi kodanike ja välismaalaste arvu; Pärast valimiskasti avamist teeb jaoskonnakomisjon kindlaks: 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu, s.o valimiskastides olnud hääletamissedelite arvu; 4) kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu; 5) igale kandidaadile ja kandidaatide nimekirjale antud häälte arvu. 150. Kehtetuks tunnistatakse hääletamissedel: 1) millel puudub jaoskonnakomisjoni pitsati kaks jäljendit või 2) millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on neid kirjutatud rohkem kui üks või 3) millele kirjutatud registreerimisnumbriga kandidaati ei kandideeri selles valimisringkonnas või 4) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumbrit on parandatud, kuid ei ole üheselt mõistetav, või 5) millele kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav. 151. Kui hääletamissedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellele on arusaadavalt märgitud, millise selle valimisringkonna kandidaadi poolt valija hääletas, loetakse sedel kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletamissedeli kehtivuse jaoskonnakomisjon hääletamise teel. 152. Hääletamistulemuste kohta koostab jaoskonnakomisjon vormikohase protokolli. 153. Hääletamistulemuste protokoll täidetakse järgmiselt: 1) lahtrisse «kuupäev» kirjutatakse protokolli täitmise päev, kuu ja aasta (17101999); 2) lahtrisse «kellaaeg» kirjutatakse protokolli täitmise lõpetamise kellaaeg (näiteks 2215); 3) lahtritesse «A», «B» ja «C» kirjutatakse valijate arv valijate nimekirjades 1999. aasta 17. oktoobri kella 20.00 seisuga ­ vastavalt kodanike ja välismaalaste arv kokku, kodanike arv eraldi ning välismaalaste arv eraldi; 4) lahtrisse «D» kirjutatakse maakonna valimiskomisjonilt saadud hääletamissedelite arv; 5) lahtritesse «E», «F» ja «G» kirjutatakse kõigi välja antud hääletamissedelite arv, sealhulgas eraldi kodanikele ja välismaalastele välja antud hääletamissedelite arv vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi; 6) lahtrisse «H» kirjutab jaoskonnakomisjon, kes korraldas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda toimunud hääletamist, eelhääletamise ajal väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud valijate arvu vastavates valijate nimekirjades olevate allkirjade arvu järgi. Lahter täidetakse 1999. aasta 13. oktoobril pärast eelhääletamise lõppemist; 7) lahtrisse «I» kirjutatakse valijate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelite arv; 8) lahtrisse «J» kirjutatakse valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelite arv; 9) lahtrisse «K» kirjutatakse valimiskastis olevate hääletamissedelite arv; 10) lahtrisse «L» kirjutatakse kehtivate hääletamissedelite arv; 11) lahtrisse «M» kirjutatakse kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arv; 12) lahtrisse «N» kirjutatakse väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda hääletanud selle valimisjaoskonna valijate arv (maakonna valimiskomisjoni poolt jaoskonnakomisjonile edastatud ümbrikutes olevate sedelite arv). Lahter täidetakse hiljemalt 1999. aasta 16. oktoobril pärast ümbrikute kättesaamist ja kontrollimist; 13) lahtrisse «O» kirjutatakse eelhääletamise ajal hääletanud valijate koguarv valijate nimekirjades olevate vastavate märgete arvu järgi (nii elukohajärgses valimisjaoskonnas eelhääletanud kui ka väljaspool oma elukohajärgset valimisjaoskonda eelhääletanud). Lahter täidetakse 1999. aasta 13. oktoobril pärast hääletamise lõppemist; 14) lahtrisse «P» kirjutatakse kodus hääletanud valijate arv valijate nimekirjas olevate vastavate märgete arvu järgi; 15) lahtritesse «Erakond, valimisliit, üksikkandidaat» kirjutatakse vastavale nimekirjale ja üksikkandidaadile antud häälte koguarv; 16) lahtrisse «Kandidaadi nr» kirjutatakse vastava registreerimisnumbriga kandidaadile antud häälte arv; 17) lahtrisse «Kokku» kirjutatakse kehtivate häälte koguarv. Protokolli tühjaks jäänud lahtritesse kirjutatakse arv «0». 154. Hääletamistulemuste protokolli koostamisel kontrollib jaoskonnakomisjon protokollis olevate arvude õigsust järgmiselt: 1) lahtris «A» olev arv peab olema võrdne lahtrites «B» ja «C» olevate arvude summaga; 2) lahtris «D» olev arv peab olema võrdne lahtrites «E», «H», «I» ja «J» olevate arvude summaga; 3) lahtris «E» olev arv peab olema võrdne lahtrites «F» ja «G» olevate arvude summaga; 4) lahtris «K» olev arv peab olema võrdne lahtrites «L» ja «M» olevate arvude summaga; 5) lahtris «K» olev arv peab olema võrdne lahtrites «E» ja «N» olevate arvude summaga (välja arvatud juhul, kui mõni valija võttis hääletamissedeli välja, kuid ei hääletanud ega tagastanud sedelit jaoskonnakomisjonile); 6) lahtris «L» olev arv peab olema võrdne lahtris «Kokku» oleva arvuga. 155. Protokollile kirjutavad vastavasse lahtrisse nime ja allkirja komisjoni esimees ja sekretär. 156. Pärast hääletamistulemuste kindlakstegemist pakib jaoskonnakomisjon eraldi: 1) valimiskastides olnud kehtivad hääletamissedelid kandidaatide kaupa; 2) kehtetud hääletamissedelid; 3) valijatele välja andmata jäänud hääletamissedelid; 4) valijate poolt tagastatud rikutud hääletamissedelid. 157. Pakile kirjutatakse, millise valimisjaoskonna hääletamissedelid, millised ja kui palju neid pakis on. Kirjele kirjutab alla jaoskonnakomisjoni esimees. Pakid pitseeritakse jaoskonnakomisjoni pitsatiga. 158. Hääletamissedelid (sealhulgas kustutatud ja arvestamata jäetud), valijate nimekirjad, komisjoni otsused, hääletamistulemuste protokoll, komisjoni koosolekute protokollid, komisjoniliikmete eriarvamused ning komisjonile esitatud avaldused ja kaebused edastatakse viivitamata valla või linna valimiskomisjonile. 2. HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE VALIMISRINGKONNAS 159. Jaoskonnakomisjonidelt laekunud protokollide alusel teeb valla või linna valimiskomisjon kindlaks: 1) valijate nimekirjadesse kantud valijate arvu; 2) hääletamissedeli saanud valijate arvu; 3) hääletamisest osavõtnud valijate arvu; 4) kehtetuks tunnistatud hääletamissedelite arvu; 5) kandidaatide ja kandidaatide nimekirjade poolt antud häälte arvu. 160. Jaoskonnakomisjonide protokollides olevate andmete õigsust kontrollib valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ülelugemise teel. 161. Hääletamistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon vormikohase protokolli, lähtudes punktidest 153 ja 154. Protokollile kirjutavad vastavasse lahtrisse nime ja allkirja komisjoni esimees ja sekretär. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg. 162. Kui hääletamissedelite ülelugemisel saadud andmed erinevad jaoskonnakomisjoni protokollis olevatest andmetest, märgib valla või linna valimiskomisjon oma protokolli lisas erinevused ning neid tinginud asjaolud. Jaoskonnakomisjoni protokolli ei muudeta. V. LÕPPSÄTTED 163. Valla või linna valimiskomisjon säilitab kasutatud, kasutamata ning kustutatud hääletamissedeleid ning kasutatud ümbrikuid ühe kuu jooksul, arvates valimiste päevast. Pärast nimetatud tähtaja möödumist korraldab valla või linna valimiskomisjon hääletamissedelite ja kasutatud ümbrike hävitamise ning dokumenteerib selle. Akti koopia saadab valla või linna valimiskomisjon valla- või linnasekretärile. 164. Valla või linna valimiskomisjon edastab kahe nädala jooksul, arvates valimiste päevast, pitsatid, kasutamata ümbrikud ja ärakirjad hääletamistulemuste protokollidest maakonna valimiskomisjonile, kes annab need üle Vabariigi Valimiskomisjonile. 165. Valla või linna valimiskomisjon annab kahe nädala jooksul, arvates valimistulemuste väljakuulutamise päevast, valla- või linnasekretärile üle: 1) hääletamistulemuste protokollid; 2) valimiskomisjonide otsused, koosolekute protokollid ning komisjoniliikmete eriarvamused; 3) valijate nimekirjad; 4) avaldused ja kaebused. Valla- või linnasekretär korraldab nimetatud dokumentide arhiveerimise. 166. Valijate nimekirju ja hääletamistulemuste protokolle säilitatakse alaliselt. Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Enn Markvart Vabariigi Valimiskomisjoni liige sekretäri ülesannetes Enn Bekker