Keskkonnaminister — Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide ja ehitiste ning nende konstruktsioonielementide ja kiirgusallika ohutu kasutamise nõuded — RTL, 124, 1731

Käesolev määrus on antud kiirgusseaduse (RT I 1997, 37/38, 569, 1998, 97, 1520) paragrahvi 23 lõike 1 alusel. I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev määrus kehtestab üldised nõuded kiirgusallika asukohaks olevatele ruumidele ja ehitistele ning nende konstruktsioonielementidele ja kiirgusallika kasutamisele. Ohutusnõuded aparatuurile, millega tohib kasutada kiirgust haiguste raviks ja diagnoosimiseks, on kehtestatud sotsiaalministri 13. novembri 1998. a määrusega nr 56 «Kiirguse kasutamise nõuded haiguste ravimisel ja diagnoosimisel ning meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded» (RTL 1998, 351/352, 1464). 2. Kiirgustegevusloa saanud isik rakendab kiirgusallika asukohaks olevates ruumides ja ehitistes kiirgusallika iseärasusi arvestavaid ja kiirgusallika poolt põhjustatud välis- või sisekiirituse doosi suurusega vastavuses olevaid ohutusmeetmeid juhul, kui kiirgustöötaja poolt saadav: 1) efektiivdoos võib olla suurem kui 1 mSv aastas või 2) ekvivalentdoos silmaläätsedele, nahale või jäsemetele võib olla suurem kui 10% kiirgusseaduse paragrahviga 13 kehtestatud vastavatest piirmääradest. II. NÕUDED KIIRGUSALLIKA ASUKOHAKS OLEVATELE RUUMIDELE JA EHITISTELE 3. Käesoleva määruse punktis 2 määratletud juhtudel rajab kiirgustegvusloa saanud isik kiirgusallika asukohaks olevas ruumis või ehitises kas kontrolliala või jälgimisala või mõlemad. 4. Kontrolliala on kiirgusallika mõjupiirkonnas olev märgistatud ala, kus doosikiirus on 1 kuni 20 mSv/aastas ning kus rakendatakse erimeetmeid kaitseks ioniseeriva kiirguse eest ja radioaktiivse saaste leviku tõkestamiseks ning millele ligipääsu kontrollitakse. 5. Jälgimisala on kontrollialaga või kiirgusallikaga piirnev ala, mis märgistatakse vajadusel ning kus tavaliselt erilisi kaitsemeetmeid ja kiirgusohutusnõudeid pole vaja rakendada, kuid kus teostatakse töökeskkonna kiirgusseiret kiirguskaitse eesmärgil veendumaks, et doosikiirus jälgimisalal ei oleks suurem kui 1 mSv/aastas. 6. Kiirgustegevusloa saanud isik kehtestab kiirgusohutuse nõuded kontrolli- või jälgimisalal ning jälgib töötingimusi nimetatud aladel. 7. Kiirguskeskus annab juhiseid kontrolli- või jälgimisala loomiseks ruumis või ehitises, arvesse võttes konkreetseid olusid ja tingimusi. 8. Kontrolli- ja jälgimisala loomisel ja kiirgusallika ohutu kasutamise küsimustes konsulteerib kiirgustegevusloa saanud isik vajaduse korral kiirgusohutuseksperdiga. 9. Kontrolliala piiratakse füüsiliste vahenditega (seinad, uksed, pingid, lindid jms). 10. Kiirgustegevusloa saanud isik kontrollib juurdepääsu kontrollialale ning esemete ja materjalide sisse- ja väljaviimist, piiramaks võimalikku radioaktiivse saaste levikut. 11. Kontrolliala võib jaotada erinevateks tsoonideks («sinine», «punane») võttes arvesse kiirgustaset ning radioaktiivsete ainete aktiivsuse kontsentratsiooni õhus või pindadel. 12. Kõik sissepääsud kontrollialale peavad olema varustatud vähemalt ühega järgmistest vahenditest või meetmetest: 1) alarmseade, mis käivitub lubamatu sisenemise peale ning annab sellest kontrolliala järelevalvet teostavale isikule ja sisenejale märku hästi eristatava valgus- või helisignaaliga; 2) uste lukustamine; 3) pidev järelevalve. 13. Võimaliku avarii või muu ohtu põhjustava sündmuse puhul ei tohi isikute lahkumine kontrollialalt olla tõkestatud. 14. Iga kontrollialale sisenev isik peab olema varustatud töötava ja kalibreeritud isikudosimeetriga. 15. Kiirgustegevusloa saanud isik rakendab tehnoloogilisi või muid meetmeid (kaitsekambrid, ventilatsioon) vähendamaks kiirgusallikatest tekitatud radioaktiivsete ainete kontsentratsiooni kontrolliala õhus. Kui see ei ole otstarbekas, tuleb kiirgustöötajate sisekiirituse dooside vähendamiseks piirata tööaega kontrollialal või kasutada respiratoorseid isikukaitsevahendeid. 16. Kontrolliala sissepääsu juurde tuleb nähtavale kohale paigutada teave kiirgusolukorra kohta antud alal. 17. Kontrolliala sissepääsu juures peab olema sobiv kaitseriietus ning kõik kontrollialale sisenejad peavad riietuma kaitseriietusse. 18. Kontrollialale sisenemine ja sealt väljumine peab toimuma ühe läbipääsu kaudu ning seal peavad olema tingimused nii inimeste kui kontrollialal kasutatud esemete ja materjalide radioloogilise saastatuse kontrollimiseks ja pesemiseks ning kasutatud kaitseriietuse kogumiseks. 19. Kontrollialal radioaktiivselt saastunud isikud ja esemed tuleb desaktiveerida. 20. Kiirgusallika ja inimeste, seadmete või teiste objektide vahele paigutatakse kiirguse nõrgendamise eesmärgil vastav materjal (kiirgusvarjestus). 21. Kiirgusallika asukohaks olevate ruumide kiirgusvarjestus planeeritakse nii, et ruumis olevate kiirgusallikate üheaegsel kasutamisel ja elektriliste kiirgusallikate maksimaalse pinge korral ei ületaks doosikiirus: 1) kontrollialal 20 mSv/aastas; 2) jälgimisalal 1 mSv/aastas. 22. Kiirgusallika asukohaks olevate ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada radioaktiivsete heitmete minimaalne pääs keskkonda nii tavaolukorras kui avarii korral ja kiirgusallika kaitsmine varguse eest. 23. Ruumis, kus radioaktiivset ainet kasutatakse lahtise kiirgusallikana, peavad põrand ja tööpinnad olema valmistatud niiskuskindlatest ja keemiliselt vastupidavatest materjalidest ning kergesti puhastatavad. Ruumi põranda ja seina ühinemiskohad peavad olema ümardatud ning põranda kattematerjal peab ulatuma vähemalt 5 cm mööda seina üles. 24. Kiirgusvarjestuse ja kiirgusallika asukohaks oleva ruumi konstruktsioonielementideks kasutatava materjali kiirgust nõrgendavat toimet hinnatakse selle materjali poolkihi d1/2 või kümnendikkihi d1/10 paksusega. Poolkihi paksusega materjal nõrgendab seda läbivat laiakimbulist röntgeni- või gammakiirgust kaks korda, kümnendikkiht ­ kümme korda. Mõnede põhiliste kiirgusvarjestuseks kasutatavate materjalide poolkihi ja kümnendikkihi paksused millimeetrites erinevate röntgenkiirguse tipp-pingete puhul ja erinevate gammakiirgust kiirgavate radionukliidide jaoks on toodud käesoleva määruse lisas. III. KIIRGUSALLIKA OHUTU KASUTAMISE NÕUDED 25. Kiirgustegevusloa saanud isik peab hoidma kiirgusallikate arvu ja nende koguaktiivsuse võimalikult väikese. 26. Kiirgusallikaid tuleb hoida selleks ettenähtud ruumis, mis on varustatud valvesignalisatsiooniga. 27. Kiirgustegevusloa saanud isik tagab kõikide kasutuses olevate kiirgusseireseadmete kalibreerimise. Kalibreerimine tuleb läbi viia enne kiirgusseireseadmete tööle rakendamist, pärast iga mõõteparameetreid mõjutavat tööoperatsiooni ning vähemalt üks kord aastas. 28. Kiirgustegvusloa saanud isik koostab kiirgustööde teostamiseks vajalikud töö-eeskirjad ja paneb need välja töö asukohta. Töö-eeskirjades peab sisalduma: 1) kiirgustegevusest põhjustatud ohu olemus ja ohutuse tagamise meetmed; 2) viide avariieeskirjade olemasolule ja asukohale; 3) kiirgusohutuse eest vastutava isiku ja kiirgustöötajate ülesanded, kohustused ja vastutus avarii korral; 4) tööoperatsioonide kirjeldused; 5) töö ajal vajaliku kiirgusseire kirjeldus; 6) ohutussüsteemide, nende seadmete ja komponentide töökorrasoleku kontrollimise protseduuride kirjeldus ja ajakava; 7) isikudooside seireseadmete kirjeldus; 8) kiirgusallika rikke, avarii või muud kiirgusohtu põhjustava juhtumi korral rakendatavate meetmete kirjeldused; 9) kiirgusallika teisaldamise, transportimise, hoiustamise ja lõpphoiustamise protseduuride kirjeldused; 10) kiirgusallika inventuuri eeskirjad koos andmetega iga allika asukoha ja selle kiirgusallika ohutuse eest vastutava isiku kohta. 29. Kiirgusallikaga töötamise ajal peab olema tagatud pidev kiirgustaseme seire. 30. Enne kiirgusseadmega töö alustamist peab operaator veenduma, et seade on töökorras. 31. Pärast töö lõpetamist kiiritusseadmega peab operaator veenduma, et kiiritamine on katkenud ning kiirgusallikas on ohutus asendis. Minister Heiki KRANICH Asekantsler kantsleri ülesannetes Eva KRAAV Lisa keskkonnaministri 24. augusti 1999. a määrusele nr 82 PLII, BETOONI JA RAUA POOLKIHI D1/2 JA KÜMNENDIKKIHI D1/10 PAKSUSED MILLIMEETRITES RÖNTGENI- VÕI GAMMAKIIRGUSE LAIA KIMBU NÕRGENDAMISEKS Tipp-pinge U (kV) või radionukliid Materjali poolkihi ja kümnendikkihi paksus (mm) Plii Pb Betoon Raud Fe d1/2 d1/10 d1/2 d1/10 d1/2 d1/10 Röntgenikiirgus 50 0,06 0,17 4,3 15 70 0,17 0,52 8,4 28 100 0,27 0,88 16 53 125 0,28 0,93 20 66 150 0,3 0,99 22,4 74 200 0,52 1,7 25 84 250 0,88 2,9 28 94 Gammakiirgus 137Cs 6,5 21,6 48 157 16 53 60Co 12 40 62 206 21 69 226Ra 16.6 55 69 234 22 74