Siseminister — Politsei arestimaja sisekorra eeskirja kinnitamine — RTL, 122, 1670

Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 1997, 43/44, 723; 1998, 41/42, 625; 51, 756; 61, 981; 103, 1695; 1999, 18, 302; 27, 380) paragrahvi 6 lõike 6 alusel: Kinnitan «Politsei arestimaja sisekorra eeskirja» (lisatud). Siseminister Jüri MÕIS Asekantsler kantsleri ülesannetes Tiit SEPP Kinnitatud siseministri 10. augusti 1999. a määrusega nr 72 POLITSEI ARESTIMAJA SISEKORRA EESKIRI I. ÜLDOSA 1. Käesolev eeskiri täpsustab täitemenetluse seadustikuga kehtestatud eelvangistuse, aresti ja haldusaresti kandmise ning väljasaadetava kinnipidamise tingimusi ja korda politsei arestimajas (edaspidi arestimaja) ning on kohustuslik arestimaja töötajatele, arestimajja paigutatud isikutele (edaspidi kinnipeetav) ning arestimaja külastavatele isikutele. Politsei arestimaja kuulub politseiprefektuuri koosseisu. 2. Arestimajas hoitakse eraldi: 1) mees- ja naissoost isikuid; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) 13­14- ja 15­17-aastaseid alaealisi; 4) eeluurimisaluseid ja kohtu poolt süüdimõistetuid; 5) eeluurimisaluseid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas, samuti teisi eeluurimisaluseid uurija, prokuröri või kohtu kirjalikul korraldusel; 6) arestiga (k.a haldusarestiga) karistatuid ja eeluurimisaluseid; 7) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab vägivald teiste kinnipeetavate poolt; 8) väljasaadetavaid. 3. Arestimajas kinnipeetava eraldamine ei tohi olla inimväärikust alandava või diskrimineeriva iseloomuga. 4. Kinnipeetavat, kes põeb ägedat nakkus- või muud haigust, mis võib ohustada tema enda, teiste kinnipeetavate või arestimaja töötajate tervist, arestimajja vastu ei võeta. Selline kinnipeetav suunatakse kohe ravile vangla haiglasse. 5. Arestimajja vastuvõtmisel kinnipeetav: 1) otsitakse läbi. Ese ja aine, mida kinnipeetav ei tohi hoida, võetakse ära ning edasised toimingud nendega otsustatakse seadusest lähtudes; 2) fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse. Fotod, nende negatiivid ja daktüloskoopilist kaarti hoitakse isiklikus toimikus. 6. Kinnipidamiskambris (edaspidi kamber) on kinnipeetaval keelatud hoida: 1) tsiviilkäibest kõrvaldatud eset, toodet ja ainet; 2) mis tahes liiki tuli- ja külmrelva, gaasirelva (sh gaasiballoon); 3) raha, väärtasju, väärtpabereid; 4) optilisi riistu (välja arvatud prille); 5) mis tahes alkohoolset jooki, lõhnaõli, odekolonni ja muud alkoholi sisaldavat toodet, samuti alkoholi surrogaadina kasutatavat ainet; 6) narkootilist või muud uimastava või tugeva toimega ainet või ravimit (välja arvatud arsti loal), meditsiiniriista; 7) kirjutusmasinat ja paljundusseadet; 8) nuga, habemenuga, þiletitera (ka kassettides) ning muud tera-, lõike- ja torkeriista; 9) kirvest, haamrit jm tööriista; 10) dokumenti, mis ei puuduta kriminaalasja, välja arvatud hoiule antud raha, väärt- ja muude asjade kviitungit; 11) fotoaparaati, fotomaterjali ja -kemikaali; 12) topograafilist kaarti ja kompassi; 13) sõjaväe- või muud vormirõivastuse eset ja selle manuseid; 14) raadiosaatjat, raadiotelefoni ja muud sidevahendit; 15) muusikariista; 16) metallist esemeid ja mis tahes võtmeid; 17) vöörihma; 18) suhkrut, pärmi ja karamellkompvekke; 19) termilist töötlust vajavaid toiduained; 20) muud eset või ainet, mille puhul on alust arvata, et sellega võib ohustada arestimajas viibivate isikute elu ja tervist või mida võidakse kasutada kuriteo toimepanemise (abi)vahendina. 7. Kinnipeetavat, kes osutab politseiametnikule füüsilist vastupanu, märatseb või käitub vägivaldselt, võidakse tema enese või ümbritsejate kaitse eesmärgil kinni siduda, kasutada tema suhtes käeraudu ja muid politsei erivahendeid või füüsilist jõudu. Kallaletungi korral politseiametnikule või teistele isikutele, kui on ohus teise inimese või politseiametniku elu, on seaduse järgi lubatud kasutada tulirelva. 8. Arestimaja päevakava koostakse nii, et kinnipeetavatele oleks tagatud vähemalt 8-tunnine pidev uneaeg. Päevakava kinnitab politseiprefekt. 9. Kõrvalisi isikuid arestimajja ei lubata. 10. Arestimajja lubatakse siseneda: 1) prokurör, kes valvab seaduslikkuse täitmise järele arestimajas. Prokuröril on õigus pääseda arestimaja kõikidesse ruumidesse; 2) politseiametnik, kes kontrollib arestimaja tööd. Töötõendi esitamisel on tal õigus pääseda arestimaja kõikidesse ruumidesse; 3) uurija. Töötõendi esitamisel on tal õigus pääseda uurimistoimingu teostamiseks arestimaja selleks ettenähtud ruumi; 4) kinnipeetava kaitsja. Töötõendi esitamisel ja dokumendi alusel, mis kinnitab tema volitust kinnipeetava kaitsjana, pääseb ta ainult kohtamisruumi, selle puudumisel ainult uurimistoimingute läbiviimise ruumi; 5) meditsiinitöötaja, kes on kutsutud osutama meditsiinilist abi kinnipeetavale; 6) tervisekaitsetalituse töötaja, kes kontrollib arestimaja sanitaarset seisundit või desinfitseerib ruume. Sellekohase dokumendi esitamisel pääseb ta arestimaja töötaja saatel arestimaja kõikidesse ruumidesse; 7) isik, kellel on luba kohtumiseks kinnipeetavaga. Sellekohase loa ja isikut tõendava dokumendi esitamisel lubatakse teda vaid kohtamisruumi; 8) isik, kes täidab tööülesandeid ja omab politseiprefekti sellekohast kirjalikku luba. 11. Arestimaja külastav isik on kohustatud andma korrapidajale hoiule kaasasolevad sidevahendid (raadio- ja mobiiltelefonid ning raadiojaamad), tuli- ja külmrelvad, torke- ja lõikeriistad. Ilmse kahtluse korral võib teostada isikute ja nende asjade läbivaatust. II. ARESTIMAJA TÖÖTAJATE JA KINNIPEETAVATE SUHTLEMINE 12. Arestimaja töötajal on keelatud astuda mis tahes suhetesse kinnipeetavaga või tema sugulasega, kui see ei tulene töökohustustest, ega kasutada nende teenuseid. 13. Arestimaja töötaja peab kinnipeetavaga suheldes väljendama end korrektselt ning ei tohi sõna ega teoga alandada kinnipeetava inimväärikust. 14. Kinnipeetav peab arestimaja töötajatega olema viisakas ning vastuvaidlematult täitma nende seaduslikke korraldusi, tõusma püsti politseiametniku või prokuröri sisenemisel kambrisse, käituma nendega ja omavahel viisakalt, järgides üldtunnustatud moraali- ja käitumisreegleid. 15. Kinnipeetav ja arestimaja töötaja suhtlevad omavahel teie-vormis. Alaealist kinnipeetavat võib arestimaja töötaja kõnetada sina-vormis ja kutsuda teda eesnimepidi. III. KINNIPEETAVA KOHUSTUSED 16. Kinnipeetav on kohustatud: 1) täitma käesolevat eeskirja ja kehtestatud päevakava nõudeid; 2) hoolitsema isikliku hügieeni eest, olema korrastatud välimusega, hoidma puhtust kambris ja arestimaja muudes ruumides; 3) kambrist väljudes ja arestimajas liikudes hoidma käed seljal; 4) hoidma arestimaja varustust ja inventari korras; 5) töövõimeline isik, kes kannab kriminaal- või haldusaresti on kohustatud töötama arestimaja majapidamistöödel või töökodades. Töötamise eest talle töötasu ei maksta. Töötamiseks ei loeta kinnipidamiskambri koristamist kinnipeetava poolt. Keelatud on kinnipeetavale tekitada tööga füüsilisi või vaimseid kannatusi või sundida tööd tegema inimväärikust alandaval viisil. 17. Kinnipeetaval on keelatud: 1) rikkuda kambrikaaslaste rahu, pidada sidet teistes kambrites kinnipeetavatega kirjavahetuse, koputamise või muul viisil; 2) visata esemeid või kirjutisi üle jalutushoovi piirde või korjata sinna visatud esemeid või kirjutisi; 3) vaielda arestimaja töötajatega ja hoida kõrvale nende korralduste täitmisest; 4) sulgeda kambri ukse vaatlussilma või -ava või takistada muu tegevusega kambri jälgimist arestimaja töötaja poolt; 5) rikkuda kambrit või selle sisustust, sealhulgas neile kirjutamise, joonistamise või fotode või väljalõigete kleepimisega; 6) hoida ja tarvitada alkohoolset jooki või narkootilist ainet; 7) mängida laua- või muid mänge varalise või muu kasu saamise eesmärgil; 8) tätoveerida ennast või kambrikaaslast; 9) suitsetada, kui sellega ei ole nõus teised kambris viibivad isikud; 10) müüa, kinkida või vahetada isiklikke esemeid teiste kinnipeetavatega; 11) valmistada, omandada ja hoida kambris eset või ainet, mis on keelatud käesoleva eeskirjaga; 12) rikkuda kirjade, kaebuste ja avalduste saatmise korda. IV. KINNIPEETAVA ÕIGUSED 18. Kinnipeetaval on õigus: 1) tervise säilimist tagavale eluruumile ja toidule; 2) saada arstiabi; 3) teada kinnipidamise põhjust; 4) kirjalikult informeerida kinnipidamise asjaoludest prokuröri; 5) saada ilma piiranguteta kokku kaitsjaga; 6) kaevata prokuröri, uurija, arestimaja töötaja või konvoi õigusvastase tegevuse peale; 7) kohtuda vabaduses viibivate isikutega, kui puudub uurija või prokuröri või kohtu (kui kriminaalasi on kohtu menetluses) seaduslik piirang; 8) kasutada isiklikku riietust ja jalatseid ning muid vajalikke käesoleva korra punktis 26 loetletud esemeid; 9) saada ettenähtud normi ulatuses kolm korda päevas sooja toitu, hommikul ja õhtul kuuma teed; 10) taotleda arestimaja või politseiprefektuuri juhtkonnalt vabastamise korral tõendit arestimajas viibimise kohta; 11) esitada avaldusi ja kaebusi politseiprefektuuri juhtkonnale; 12) hoida enda käes kriminaalasjaga seotud dokumente ja märkmeid. 19. Kinnipeetaval, keda hoitakse arestimajas üle kolme ööpäeva, on õigus: 1) viibida iga päev kuni üks tund värskes õhus, kui selleks on arestimajas olemas tingimused; 2) kohtuda kuni pool tundi sugulaste või teiste isikutega, kui ametnik või ametkond, kelle menetluses on süüasi, ei ole seadnud sellekohaseid piiranguid. 20. Kinnipeetaval, välja arvatud aresti või haldusaresti kandval isikul, on õigus saada lisatoitu isiklike vahendite või saadud toidupakkide arvel. 21. Aresti või haldusaresti kandva isiku lisatoitlustamine isiklike vahendite või saadud toidupakkide arvel on lubatud ainult meditsiiniliste näidustuste korral. 22. Vabadusekaotusega karistatul, kes on jäetud arestimajja seoses teiste kriminaalasjadega või kes on esitanud apellatsioonikaebuse, on õigus saada pakke, panderolle, kohtuda lühiajaliselt, saata kirju ja lasta osta endale isiklike vahendite arvel toiduaineid piiramatus koguses ja summas. 23. Eelvangistuses peetavale peavad olema kättesaadavad päevalehed ning raamatukogu olemasolu korral seal hoitavad raamatud ja ajakirjad. Arestimaja juhi nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või teler. Kinnipeetav hüvitab isikliku raadio või teleri kasutamisega tekkinud elektrienergia kulutused arestimaja juhi kehtestatud korras tegelike kulutuste või Politseiameti kehtestatud tariifide järgi. 24. Kinnipeetaval õigus hoida arestimaja kambris järgmisi toiduaineid ja esemeid: 1) leiva- ja saiatooteid, kuivi kondiitritooteid; 2) soolakala, täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud liha, rasvaineid; 3) juustu, konserve, piimatooteid, kuivsuppe; 4) juur- ja puuvilju, mahla; 5) halvaad, kompvekke (välja arvatud karamell) ja mett; 6) ühte komplekti üleriietust, peakatet, jalatseid; 7) kahte komplekti aluspesu, sukki-sokke, kindaid, taskurätte; 8) tualett-tarbeid (seep, hambahari, hambapasta, seebikarp, kamm, käterätt, tualettpaber) ja elektrilist või mehhaanilist pardlit; 9) prille, prillitoosi, arsti loal ka proteese ja karke; 10) suitsetamistarbeid, tubakatooteid, tikke, arsti loal ka ravimeid; 11) oma kriminaalasjas süüdistuskokkuvõtet, kohtu määrust ja otsuseid oma kohtuasjas, väljakirjutisi kriminaaltoimikust, kassatsioonikaebusi; 12) kirjapaberit, ümbrikke ja postmarke, kirjutus- ja õppimisvahendeid; 13 naistel võivad olla lokirullid, vööd, hügieenitarbed, vaseliin ja meikimisvahendid; 14) veekiirkeetjat (standarditele vastav kuni 0,5 kW); 15) malet, kabet, doominod (üks komplekt); 16) kruusi, lusikat, käekella. 25. Ettenähtud normi ületavad asjad antakse hoiule arestimaja lattu ning väljastatakse kinnipeetavale vajaduse korral või tema lahkumisel arestimajast. 26. Kinnipeetaval kaasas olevate ja arestimaja laos hoitavate esemete kaal ei tohi ületada 50 kilogrammi. 27. Kinnipeetava juurest leitud raha ja väärtesemed, välja arvatud kirjamargid, võetakse ära ja antakse akti või arestimaja töötaja kirjaliku ettekande alusel politseiprefektuuri raamatupidamisse, kus need arvele võetakse. 28. Hoidmiseks keelatud esemed (välja arvatud väärtesemed) ja ained, sealhulgas alkohol, arstimid jms võetakse kinnipeetavalt ära, realiseeritakse või hävitatakse käesoleva eeskirja punktis 37 toodud korras. 29. Äravõetud esemete ja ainete hävitamiseks moodustab politseiprefekt käskkirjaga komisjoni. Äravõetu hävitamise kohta koostatakse akt, mis võetakse arvele politseiprefektuuri asjaajamiskorras. V. PAKKIDE SAAMISE KORD 30. Eelvangistuses peetaval on õigus saada üks kord nädalas käsi- ja postipakke kogukaaluga kuni viis kilogrammi. 31. Pakkide vastuvõtmiseks sisustatakse arestimajas eraldi ruum. Ruumis peavad nähtaval kohal olema väljavõtted õigusaktidest pakkide vastuvõturuumi töökorralduse, pakkide vastuvõtmise korra ja vastutuse kohta. 32. Käsipaki tooja esitab kahes eksemplaris vastavasisulise avalduse. Käsipaki sisu ja kaalu kontrollitakse selle tooja juuresolekul. Käsipaki vastuvõtmise korral allkirjastab arestimaja töötaja paki tooja avalduse, mille ühe eksemplari tagastab paki toojale. Avalduse teisele eksemplarile annab paki saanud kinnipeetav allkirja paki kättesaamise kohta. Avalduse teine eksemplar lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. 33. Esemed ja ained, mida kinnipeetav ei tohi hoida ega kasutada, tagastatakse paki toojale. Pakis ei tohi olla säilivusaja ületanud toiduaineid, samuti ei soovitata pakki panna kiiresti riknevaid toiduaineid (maasikad, kohupiim, keeduvorst jne). 34. Postipakk võetakse vastu ainult siis, kui kinnipeetav viibib politseiprefektuuri arestimajas. Teise kinnipidamiskohta üle viidud kinnipeetava nimele saabunud pakki vastu ei võeta, kuid postiteenust osutavale ettevõtjale teatatakse kinnipeetava uus aadress. Arestimajast vabastatud või surnud isiku nimele saabunud pakki vastu ei võeta. Postiteenust osutavale ettevõtjale teatatakse saadetise adressaadile mitteüleandmise põhjus. 35. Kartseris viibiva kinnipeetava nimele toodud käsipakki vastu ei võeta. Posti teel saabunud pakk võetakse vastu ja antakse kinnipeetavale kätte pärast distsiplinaarkaristuse ärakandmist. 36. Postipakk avatakse ja vaadatakse läbi paki saanud kinnipeetava juuresolekul. Esemed ja toiduained vaadatakse läbi ja kontrollitakse samas korras nagu käsipakke. 37. Postipakist leitud kinnipeetavale keelatud esemed ja ained võetakse ära ning need realiseerib või hävitab politseiprefekti käskkirjaga moodustatud komisjon. Realiseerimisest saadud tulud kantakse riigieelarvesse. Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule arestimaja administratsiooni kätte. 38. Pakist leitud ning kinnipeetavale üleandmiseks keelatud esemete ja ainete kohta koostatakse võetuse protokoll. VI. KINNIPEETAVA KIRJAVAHETUS JA TELEFONIKÕNED 39. Kirjade saatmine ja saamine toimub ainult arestimaja juhi kaudu. 40. Arestimajast teise kinnipidamiskohta lahkunud kinnipeetava ni mele saabunud kirjad saadetakse kolme ööpäeva jooksul tema uude asukohta. 41. Eelvangistuses peetaval on õigus kasutada arestimaja üldkasutatavat telefoni, kui selleks on olemas tehnilised tingimused. Telefoni kasutamise ajad reguleeritakse arestimaja päevakavaga. 42. Uurija, prokuröri või kohtu (kui kriminaalasi on kohtu menetluses) seaduslike nõudmistega võidakse kinnipeetava telefoni, telegraafi või muude üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kasutamise ning kirjavahetuse pidamise õigust piirata. 43. Keelatud on eelvangistuses peetava kirjavahetuse, telefoni, telegraafi või muude üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kasutamise piiramine suhtlemiseks kaitsja, prokuröri, uurija, kohtu või Vanglate Ametiga. 44. Kirjavahetus ja telefonikõned toimuvad kinnipeetava kulul. VII. KINNIPEETAVA AVALDUSED 45. Kinnipeetav võib esitada avaldusi ja kaebusi suuliselt või kirjalikult. Kinnipeetava palvel antakse talle kaebuste või avalduste kirjutamiseks paber ja kirjutusvahend. 46. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele ning ametiisikule adresseeritud avaldused ja kaebused edastab politseiprefektuur saatekirjaga, avaldades selles vajaduse korral oma arvamuse avalduses või kaebuses esitatud asjaolude kohta. Ärakiri saatekirjast lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. 47. Kirjalikku kaebust ja avaldust, mis sisaldab ebatsensuurseid või labaseid väljendeid, ei edastata ning selle esitanud kinnipeetavat võidakse karistatakse distsiplinaarkorras. 48. Kirjalikud avaldused ja kaebused registreeritakse arestimajas selleks ettenähtud raamatus või elektroonilises andmekogus ning saadetakse kolme päeva jooksul adressaadile. Kohtule, prokurörile, kaitsjale, Vanglate Ametile, Politseiametile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, õiguskantslerile või Kaitsepolitseiametile adresseeritud avalduse ja kaebuse sisu ei kontrollita ja need saadetakse adressaadile samal või järgmisel tööpäeval. 49. Politseiprefekt või tema poolt volitatud politseiametnik kontrollib vähemalt üks kord kuus arestimaja tööd kinnipeetavate avalduste ja kaebuste lahendamisel. VIII. KINNIPEETAVA KOKKUSAAMISED VABADUSES VIIBIVATE ISIKUTEGA 50. Eelvangistuses peetava lühiajalised kokkusaamised perekonnaliikmete, sugulaste ja teiste isikutega ning vaimulikuga on lubatud ainult siis, kui uurija, prokurör või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses, ei ole oma seadusliku nõudmisega seda piiranud. Esitatud kokkusaamistaotluses tuleb ära märkida kinnipeetava ja kokkusaamise taotleja suhtlemiskeel. 51. Kui on küllaldaselt alust arvata, et kokkusaamisele saabunu kavatseb kinnipeetavale üle anda keelatud esemeid või aineid, teatab arestimaja juht sellele isikule, et kokkusaamine võimaldatakse tingimusel, et temal kaasasolevad asjad ja riided vaadatakse üle enne ja pärast kokkusaamist. Asjade ja riiete ülevaatusest keeldumise korral kohtumist ei võimaldata. 52. Enne kokkusaamisele viimist ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetav läbi. Ta võib kokkusaamisele kaasa võtta ainult suitsetamistarbed. 53. Kokkusaamisele saabunud isik ei tohi kokkusaamisruumi viia kõrvalisi esemeid ega toiduaineid. 54. Kokkusaamise ajal ei ole kinnipeetavale ega kokkusaamisele saabunule lubatud üle anda mitte mingisuguseid dokumente, märkmeid, skeeme, jooniseid, kirju ega muid infot sisaldavaid pabereid. Kokkusaamisel suhtlevad asjaosalised kokkusaamistaotluses märgitud keeles. Kui arestimaja töötajad seda keelt ei valda, kontrollitakse kõneluse sisu tõlgi kaasabil. 55. Kokkusaamise kestuse määrab arestimaja juht või korrapidaja lähtudes arestimajas olemasolevatest võimalustest. 56. Kehtestatud korra ja käitumisreeglite rikkumise korral kokkusaamise ajal katkestatakse see kohe, millest juuresviibiv arestimaja töötaja kannab ette arestimaja juhile või korrapidajale, kes langetab lõpliku otsuse kokkusaamise lõpetamise või jätkamise kohta. 57. Loodusõnnetuse, epideemia või muu eriolukorra puhul, mis häirib arestimaja normaalset tegevust, võib arestimaja juht, politseiprefekti või teda asendava politseiametniku kirjaliku korralduse alusel, kokkusaamised ajutiselt ära keelata. 58. Kõigile kinnipeetavatele tagatakse võimalus piiramatult kohtuda kaitsjaga. 59. Kokkusaamised kaitsjaga peavad toimuma segamatult, tsenseerimata ja konfidentsiaalselt. Arestimaja töötajad võivad kohtumisi visuaalselt jälgida, kuid mitte pealt kuulata. 60. Välismaalasest kinnipeetava kohtumine oma maa konsulaaresindajaga toimub punktis 59 kehtestatud korras. 61. Tehniliste tingimuste olemasolul toimub kokkusaamisetel suhtlemine ilma osapoolte vahelise füüsilise kontakti võimaluseta. IX. KINNIPEETAVA ERGUTAMINE JA KARISTAMINE 62. Kinnipeetava ergutamiseks võidakse talle avaldada kiitust või kustutada distsiplinaarkaristus enne tähtaega. 63. Otsuse ergutada või karistada kinnipeetavat võtab vastu arestimaja juht. 64. Kui üleastumist ei ole võimalik tõkestada muul viisil ning arestimaja juht või politseiprefekt ei ole kohal, on arestimaja korrapidajal õigus paigutada kinnipeetav, kes on rikkunud käesolevat eeskirja, arestimaja kartserisse ja hoida teda seal seni, kuni arestimaja juht on teinud otsuse rikkumise asjas, kuid mitte kauem kui 24 tundi. 65. Käesoleva eeskirja või kehtestatud reþiimi nõudeid rikkunud kinnipeetavalt võetakse kirjalik seletus rikkumise sisu ja asjaolude kohta ning kontrollitakse nende paikapidavust. Karistuse määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ohtlikkust, rikkuja suhtumist sooritatud rikkumisse. 66. Karistus määratakse hiljemalt kolme päeva jooksul arvates rikkumise avastamisest ja viiakse täide kohe. Kinnipeetav, keda karistati, võib esitada kaebuse politseiprefektile, kusjuures kaebuse esitamine ei peata karistuse täideviimist. 67. Kinnipeetava iga ergutamine või karistamine vormistatakse arestimaja juhi sellekohase motiveeritud kirjaliku otsusega. 68. Ergutamise või karistamise kirjalik otsus tehakse allkirja vastu teatavaks kinnipeetavale, kelle suhtes seda kohaldatakse. Otsuse ärakiri või väljavõte, samuti toimunud vahejuhtumi kontrolli materjalid, lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. 69. Eelvangistuses peetavale võidakse reþiimi ja käesoleva eeskirja rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) kartserisse paigutamine kuni kümneks ööpäevaks (alaealised kuni viieks ööpäevaks). 70. Arestialuse ja haldusarestialuse suhtes võidakse reþiimi ja käesoleva eeskirja rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: 1) noomitus; 2) kartserisse paigutamine kuni viieks ööpäevaks. 71. Kartserisse paigutatud kinnipeetav ei tohi hoida enda käes isiklikke asju ega toiduaineid, tal ei ole õigust saada kirju ega pakke, kasutada telefoni, telegraafi ega muid üldkasutatavaid sidekanaleid, kohtuda sugulastega ega teiste lähedaste isikutega. 72. Kartseris hoitakse kinnipeetavat üksinda. 73. Kartserisse paigutatud kinnipeetava kutsumine uurija juurde või kohtusse ei vabasta teda edasisest karistuse kandmisest kartseris. 74. Arestimajast eemalviibimist üle ühe ööpäeva kartseris viibimise aja hulka ei arvestata. X. ARESTIMAJA KONTROLLIVA VÕI KINNIPEETAVAGA KOHTUMA TULNUD ISIKU KOHUSTUSED 75. Arestimaja tööd kontrollima või kinnipeetavaga kohtuma tulnud isik on kohustatud vastuvaidlematult täitma arestimaja töötajate seaduslikke nõudmisi ja käesolevat eeskirja. 76. Arestimaja töötajate seaduslike nõudmiste täitmata jätmise korral ei lubata kontrollivat ametiisikut või kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isikut arestimajja. Politseipeadirektori asetäitja politseipeadirektori ülesannetes Jüri KASESALU