Justiitsminister — Kinnistussekretäri eksami komisjoni töökorra kinnitamine — RTL, 122, 1661

Kinnistusraamatuseaduse (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511) paragrahvi 1 lõike 2 ja paragrahvi 79 lõike 4 alusel: 1. Kinnitada kinnistussekretäri eksami komisjoni töökord koos juurdekuuluva kinnistussekretäri õppekavaga (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks justiitsministri 23. novembri 1993. a määrus nr 8. Minister Märt RASK Asekantsleri kohusetäitja kantsleri ülesannetes Priit KAMA Kinnitatud justiitsministri 12. augusti 1999. a määrusega nr 41 KINNISTUSSEKRETÄRI EKSAMI KOMISJONI TÖÖKORD I. KOMISJONI MOODUSTAMINE 1. Kinnistussekretäri eksami komisjon (edaspidi komisjon) koosneb esimehest ja viiest liikmest. Komisjoni esimeheks on Justiitsministeeriumi justiitshalduse asekantsler ning liikmeteks Justiitsministeeriumi kinnistusraamatuvaldkonnas pädevad ametnikud ja kinnistusraamatut pidavad kohtunikuabid. 2. Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda tema ametikohajärgne asendaja. 3. Komisjoni koosseisu kinnitab justiitsminister. II. KOMISJONI TÖÖKORD 4. Komisjoni kutsub kokku esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja vähemalt kolm liiget. 5. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks esimehe hääl. 6. Komisjoni otsused protokollitakse. Eriarvamused protokollitakse eriarvamusel olija taotlusel. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija, kes valitakse kohalolevate komisjoniliikmete hulgast. III. EKSAMI LÄBIVIIMINE 7. Eksami läbiviimise valmistab ette notariaadi ja registrite osakond, arvestades vajadust kinnistussekretäride järele. 8. Eksamil kontrollitakse eksamineeritavate teadmisi ja praktilisi oskusi käesolevale korrale lisatud «Kinnistussekretäri õppekava» ulatuses. 9. Eksamil on lubatud kasutada õigusakte. Muude materjalide (konspektid, seadusekommentaarid, õpikud, monograafiad jms) kasutamine on keelatud. 10. Eksamile lubatakse isik, kes: 10.1. on töötanud vähemalt kolm kuud kinnistusameti tehnilise töötajana ja 10.2. esitab kinnistusameti juhataja poolt kooskõlastatud avalduse tema eksamile lubamiseks. 11. Teade eksami toimumise aja ja koha kohta saadetakse kõigile kinnistusametitele vähemalt üks kuu ette. 12. Avaldus eksamil osalemise kohta tuleb esitada notariaadi ja registrite osakonnale üks nädal enne eksami toimumist. 13. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. 14. Kirjalik osa koosneb viiest teoreetilisest küsimusest ja kahest praktilisest ülesandest. 15. Suuline osa koosneb kirjaliku osa vastuseid täpsustavatele küsimustele vastamisest ning vestlusest eksamineeritava üldise arengutaseme ja suhtlemisoskuse hindamiseks. 16. Küsimused ja praktilised ülesanded koostatakse kohalolevate komisjoni kuuluvate isikute (eksamineerijate) poolt eksami toimumise päeval üks tund enne eksami algust. Samas määratakse eksami kirjaliku osa kestus. 17. Iga eksamineeritava kirjalikke vastuseid hindab vähemalt kaks eksamineerijat, suulisi vastuseid aga kõik eksamineerijad. Mõlema osa vastuseid hinnatakse 10-palli süsteemis: 9­10 palli ­ väga hea; 6­8 palli ­ hea; 3­5 palli ­ rahuldav; 1­2 palli ­ mitterahuldav. 18. Kõik eksamineerijate poolt pandud hinded protokollitakse. 19. Iga eksamineeritava kohta arvutatakse välja suulise ja kirjaliku osa keskmised hinded (täpsusega üks koht pärast koma). Eksamihindeks on nende kahe hinde aritmeetiline keskmine. 20. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamihinne on suurem kui 2,5 palli. 21. Komisjon teeb otsuse eksami tulemuste kohta kahe päeva jooksul eksami toimumisest. 22. Notariaadi ja registrite osakond teatab eksamitulemused eksamil osalenutele ja vastavate kinnistusametite juhatajatele ühe nädala jooksul eksamitulemuste selgumisest. IV. KINNISTUSSEKRETÄRI AMETIKOHALE KANDIDEERIMINE 23. Kinnistussekretäri eksami sooritamine annab eksami sooritanule õiguse taotleda kohtu esimehe kaudu enda nimetamist kinnistussekretäriks vabale kinnistussekretäri ametikohale. Asekantsleri kohusetäitja kantsleri ülesannetes Priit KAMA Lisa kinnistussekretäri eksami komisjoni töökorra juurde KINNISTUSSEKRETÄRI ÕPPEKAVA I. ÜLDKÜSIMUSED 1.1. Põhiseadus Eesti õigussüsteemist ja õigusemõistmisest. 1.2. Seaduse algatamine, vastuvõtt, väljakuulutamine, avaldamine, jõustumine. Vabariigi Valitsuse õigusaktide avaldamine ja jõustumine. Ministri õigusaktide avaldamine ja jõustumine. 1.3. Põhiseadus isikute õigustest ametiasutuste suhtes. 1.4. Riigiametniku õigused ja kohustused avaliku teenistuse seaduse järgi. Seadused Põhiseadus (§-d 9, 11, 13­15, 26, 30­32, 42, 44, 46, 51, 52, 56, 59, 65, 86, 87, 94, 102, 103, 107, 108, 146, 148, 149, 152). Vabariigi Valitsuse seadus (§-d 1, 26­30, 38, 39, 42, 43, 49­54, 56, 59). Avaliku teenistuse seadus (§-d 1­8, 14­17, 59­76). Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (§-d 4, 7, 10, 22, 30). 2. TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 2.1. Üldsätted (seaduse tõlgendamine, üld- ja erisäte). 2.2. Isikute liigid (füüsiline ja juriidiline isik, eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik). 2.3. Füüsilised isikud (õigus- ja teovõime, sugulus ja hõimlus, elukoht). 2.4. Juriidilised isikud (õigus- ja teovõime, põhikiri ja organid, nimi, kestus, asukoht, lõpetamine). 2.5. Tehingu mõiste ja vorm. 2.6. Esindus (liigid, esindaja, volitus, volikiri, volituse tähtaeg ja lõppemine, volituseta esindus). Prokuura kui esinduse liik. 2.7. Tähtaeg (tähtaja algus, tähtpäeva saabumine, tähtaja möödumine). Seadused Tsiviilseadustiku üldosa seadus (§-d 1­15, 21, 22, 36­41, 43­44, 60, 91­101, 104­107). Äriseadustik (§-d 16, 17). 3. ASJAÕIGUS 3.1. Üldmõisted (asjaõigused, omanik, asi ja õigus, kinnis- ja vallasasi, asja oluline osa, päraldis ja vili). 3.2. Kinnistusraamat (mõiste, otstarve, kinnistu mõiste, kinnistusraamatusse kantavad kinnistud ja andmed, kinnistusraamatu avalikkus ja avalik usaldatavus, kannete liigid, asjaõiguse tekkimine ja kehtivus, järjekoht). 3.3. Omand (ainuomand ja ühine omand, kaasomand ja ühisomand, korteriomand). 3.4. Kinnisasja omandamine (omandamise tehing, kinnistamisavaldus, kinnistusraamatukanne). 3.5. Kinnisasja jagamine korteriomanditeks (korteriomandite moodustamine, koormamine, võõrandamine ja lõpetamine). 3.6. Hoonestusõigus (mõiste, sisu, järjekoht, tekkimine ja lõpetamine, omanikule langemine, võõrandamine ja koormamine, tasu tagamise reaalkoormatis). 3.7. Korterihoonestusõigus (mõiste, sisu, tekkimine ja lõpetamine, võõrandamine ja koormamine). 3.8. Reaalservituut (mõiste, liigid, sisu, teeniv ja valitsev kinnistu, tekkimine ja lõppemine, ülekantavus). 3.9. Isiklik servituut (mõiste, erinevused reaalservituudist, liigid, sisu, tekkimine ja lõppemine, ülekantavus). 3.10. Ostueesõigus (mõiste, sisu, tekkimine ja lõppemine, ülekantavus). Kohaliku omavalitsuse seadusjärgne ostueesõigus. 3.11. Reaalkoormatis (mõiste, sisu, tekkimine ja lõppemine, ülekantavus). 3.12. Pandiõigused (mõiste, liigid, ese, pandiga tagatav nõue). 3.13. Hüpoteek (mõiste, sisu, ulatus, tekkimine ja lõppemine, hüpoteegikanne, hüpoteegiga koormatud kinnisasja käsutamine, hüpoteegi käsutamine, järjekoht, hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamine, hüpoteegi saatus sundtäitmisel, pandiõiguse ümberregistreerimine hüpoteegiks). 3.14. Hüpoteegi eriliigid (omanikuhüpoteek, osahüpoteek, ühishüpoteek, kohtulik hüpoteek). 3.15. Märge (mõiste, liigid). 3.16. Järjekoht (mõiste, majanduslik tähendus, järjekoha muutmine ja reserveerimine). 3.17. Laevaasjaõigus. Kirjandus: Walter Böhringer. Märked kinnistusraamatus. Justiitsministeerium, Tallinn 1999. Herbert Hofmeister / Helmut Auer. Kaasaegne kinnistusraamat. ESDP, Tallinn 1993, lk 35­45. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1994­95. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium / Euroopa Nõukogu, Tallinn 1996, lk 30­36, 134­141. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1996. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium, Tallinn 1997, lk 39­44, 88­100. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1997. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium, Tallinn 1998, lk 85­104, 129­148. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1998. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium, Tallinn 1999, lk 9­25, 65­88, 97­124. Karl Heinz Schwab / Hanns Prütting. Asjaõigus. Õigusteabe AS Juura, Tallinn 1995, lk 1­84, 99­129, 187­287, 307­336 (Internetis kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehekülje «linkide» kaudu). Seadused Asjaõigusseadus. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus. Laeva asjaõigusseadus (§-d 1­8). Kinnisasja sundvõõrandamise seadus (§-d 3­6, 13, 14). Korteriomandiseadus (§-d 1­13). Riigivaraseadus (§-d 1­4, 7, 10­11, 17, 22, 32). 4. KINNISTUSRAAMATUÕIGUS 4.1. Kinnistusamet (asjaõiguslik ja asukohajärgne pädevus, kinnistuspiirkond, koosseis ja tööjaotus). 4.2. Kinnistusameti koostöö teiste registritega (maaregister, hooneregister). 4.3. Kinnistusameti juhataja, kohtunikuabi, kinnistussekretäri ja tehnilise töötaja pädevus ja tööülesanded. 4.4. Kinnistusraamat (kinnistusregister, -päevik ja -toimik, kinnistusraamatusse kantavad kinnistud ja piiratud asjaõigused). 4.5. Kinnistamise eeldused (kinnistamisavaldus, asjaõigusleping, puudutatud isiku nõusolek). 4.6. Kinnistamisavalduse jt dokumentide vorm, notariaalse tõestamisega võrdsustatud tõestamine. 4.7. Kinnistamisavalduse vastuvõtmine (dokumentide olemasolu kontrollimine, avalduse registreerimine, tõendi väljastamine, avaldaja suuline teavitamine dokumendipuudustest, teate saatmine Ametlikesse Teadaannetesse). 4.8. Kinnistamisavalduse läbivaatamine (dokumentide sisu ja vormi kontrollimine, tingimusliku avalduse lubamatus, määruse (eelnõu) tegemine kõrvaldatava takistuse korral, kinnistamisotsuse (eelnõu) tegemine). 4.9. Kinnistusraamatukande tegemine (mitme kande järjekohtade näitamine, kande allkirjastamine ja jõustumine). 4.10. Kinnistamisotsuse teatavakstegemine. 4.11. Kinnistute jagamine ja ühendamine (uue registriosa avamine jagamisel, asjaõiguskande ja märke kandmine avatavasse registriossa, kannete ülekandmine kinnistu osa liitmisel teise kinnistuga, kinnistute ühendamine, kannete ülekandmine ühendamisel, ühendatava kinnistu registriosa sulgemine). 4.12. Ebaõige kinnistusraamatukande parandamine (parandamine enne ja pärast kandele allakirjutamist). 4.13. Ebaõigel kinnistamisotsusel põhineva või õigusliku tähenduse kaotanud kande parandamine. 4.14. Kinnistusraamatukannete ümberkirjutamine ja -sõnastamine. 4.15. Kinnistusraamatukannete ümberkirjutamine elektrooniliselt peetavasse kinnistusraamatusse. 4.16. Kinnistusraamatuga tutvumise võimaldamine ja väljavõtte andmine. 4.17. Kaebuse menetlemine (vastulause kohtunikuabi otsuse või määruse peale, kaebus kohtuniku otsuse peale, edasikaebamine, kohtuotsuse jõustumine). 4.18. Riigilõiv, asja läbivaatamise kulud, riigilõivu tagastamine. 4.19. Kinnistusameti statistiline aruandlus. Kirjandus: Walter Böhringer. Kinnistusraamatuõigus. Justiitsministeerium, Tallinn 1996. Herbert Hofmeister / Helmut Auer. Kaasaegne kinnistusraamat. ESDP, Tallinn 1993, lk 46­131. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1994­95. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium / Euroopa Nõukogu, Tallinn 1996, lk 23­29, 91­104, 156­161. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1996. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium, Tallinn 1997, lk 45­75, 109­116. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1997. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium, Tallinn 1998, lk 9­17, 67­83. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad. Ettekanded 1998. Grundbuch- und Notartage. Referate. Justiitsministeerium, Tallinn 1999, lk 9­25, 88­96. Karl Heinz Schwab / Hanns Prütting. Asjaõigus. Õigusteabe AS Juura, Tallinn 1995, lk 85­97, 337­347. Seadused Kinnistusraamatuseadus. Maakatastriseadus (§-d 1­19). Notariaadiseadus (§-d 41­43, 46­48, 481, 51, 60). Riigilõivuseadus (§-d 1­7, 19, 20, 29, 49­57, 198­214, lisa). Tsiviilkohtupidamise seadustik (§-d 1­5, 118, 121, 155­159, 211­212, 224, 230, 232, 241). Täitemenetluse seadustik (§-d 6416­6422, 6443, 6448­6452). Justiitsministri määrused Kinnistusametite üleviimine ja kinnistuspiirkondade kinnitamine (M 22.12.1995 nr 40 ­ RTL 1996, 11/12, 74). Abieluvararegistri tööpiirkondade kehtestamine (M 13.08.1996 nr 16 ­ RTL 1996, 89, 536). Kinnistamisjuhendi kehtestamine (M 04.09.1996 nr 21 ­ RTL 1996, 102/103, 573; M 23.07.1998 nr 33 ­ RTL 1998, 244/245, 1009). Kinnistusameti reglemendi kehtestamine (M 04.09.1996 nr 24 ­ RTL 1996, 102/103, 576; M 07.03.1997 nr 11 ­ RTL 1997, 40, 215; M 22.12 1997 nr 48 ­ RTL 1998, 6/7, 43). Kinnistusametis peetavate registrite dokumentide ärakirjade turvapaberil väljastamisest (M 03.12.1996 nr 31 ­ RTL 1996, 144, 707; M 22.12.1997 nr 48 ­ RTL 1998, 6/7, 43; M 19.06.1998 nr 28 ­ RTL 1998, 199­201, 803). Elektroonilise kinnistusraamatu tarkvara katseline kasutamine kinnistusraamatu registriosade avamisel ja ümberkirjutamisel (M 06.11.98 nr 48 ­ RTL 1998, 338/339, 1372). 5. ABIELUVARAREGISTER 5.1. Abieluvaraleping (mõiste, sisu, vorm, sõlmimine ja lõpetamine, kehtetus). 5.2. Ühis- ja lahusvara (mõisted, ühisvara valdamine, kasutamine ja käsutamine, ühisvara jagamine, vastutus abikaasa kohustuste eest). 5.3. Abieluvararegister (registri avalikkus, kande õiguslik tähendus, abikaasade elukoht). 5.4. Registri koosseis (registrikaart, toimik, päevik). 5.5. Registrikanded (kandeavaldus, kandeotsus, kande tegemine ja parandamine, kanded mitmes kinnistusametis). 5.6. Kaebuse menetlemine (vastulause kohtunikuabi otsuse peale, kaebus kohtuniku otsuse peale, edasikaebamine, kohtuotsuse jõustumine). 5.7. Riigilõiv, asja läbivaatamise kulud, riigilõivu tagastamine. Seadused Abieluvararegistri seadus. Perekonnaseadus (§-d 7­20). Riigilõivuseadus (§-d 20, 58­60, 215, lisa). Asekantsleri kohusetäitja kantsleri ülesannetes Priit KAMA