Legislator Case Law & Legislation
91713 EE

Vabariigi Valitsus — 2000. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu kinnitamine — RTL, 1999, 121, 1635

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Vabariigi Valitsus — 2000. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu kinnitamine — RTL, 1999, 121, 1635

Riikliku statistika seaduse (RT I 1997, 51, 822) paragrahvi 3 lõike 2 alusel kinnitada «Statistikaameti poolt 2000. aastal korraldatavate riiklike statistiliste vaatluste loetelu» (juurde lisatud). Peaminister Mart LAAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Statistikaameti poolt 2000. aastal korraldatavate riiklike statistiliste vaatluste loetelu Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. augusti 1999. a korraldusega nr 880-k juurde Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatluse periood Vaatluse kirjeldus (põhinäitajad) 1. Rahvamajanduse arvepidamine 2001 aasta Rahvusliku koguprodukti (RKP) arvutamine: sisemajanduse koguproduktile (SKP) arvestatakse juurde esmased netotulud teistelt riikidelt (teistelt riikidelt saadud esmased tulud miinus teistele riikidele makstud esmased tulud). Rahvamajanduse arvepidamise kontode koostamine. 2000. aastal koostatakse statistika arendustööna sisend-väljundtabelid rahvamajanduse arvepidamise koostamiseks ja balansseerimiseks. Töötatakse välja regionaalse SKP arvestuse metoodika. 2. Sisemajanduse koguprodukt 2002 kvartal Rahvamajandust kolmest küljest (tootmine, sissetulekud ja tarbimine) iseloomustavad näitajad institutsiooniliste sektorite ja tegevusalade kaupa. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates ja püsivhindades. Püsivhindade arvutuse baasiks on 1995. a. Kvartaalse arvestuse oluline põhimõte on kooskõlastatus aastaarvestusega. 3. Valitsemissektori rahandus 2101 aasta, kvartal, kuu Rahandusministeeriumilt riigieelarve ja kohalike eelarvete täitmise kuulised, kvartaalsed ja aasta andmed, eelarveväliste fondide ning riigi- ja munitsipaaltervishoiuasutuste tulude ja kulude andmed kvartali kohta, aastabilansside koondandmed. Sotsiaalministeeriumilt riikliku sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse tulude ja kulude andmed kvartali kohta, aastabilansside koondandmed. Keskkonnaministeeriumilt Keskkonnafondi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse tulude ja kulude andmed kvartali kohta, aastabilansside koondandmed. 4. Kasumitaotluseta organisatsioonid 2103 aasta Tulud: sisseastumis- ja liikmemaksud; dotatsioon, sh riigieelarvelistelt asutustelt, kohalikelt omavalitsustelt, valitsemissektori fondidelt ja sihtasutustelt; vabatahtlikud annetused, sh residentsetelt eraisikutelt, residentsetelt juriidilistelt isikutelt, mitteresidentidelt, sh humanitaarabi kaupadena; intressid, muud tulud, sh kaupade ja teenuste müügist. Kulud: töötasu, toetused ja stipendiumid, humanitaarabi üleandmine, põhivara kulum, kapitaalmahutused, kantselei- ja majanduskulud, koolituskulud, muud tegevuskulud. Tegevusega haaratus aruandeaastal ja eelmisel aastal: liikmete arv, sh eraisikud, sellest residendid; aastakeskmine palgaline personal; põhivara seis aasta lõpul jääkmaksumuses. 5. Kindlustus 2105 kuu Kogupreemiad ja väljamakstud nõuded: elukindlustus (kindlustus surmajuhtumiks, kapitalikogumiskindlustus, pensionikindlustus, abielu- ja sünnikindlustus, investeeringuriskiga elukindlustus, lisakindlustused, muu), sh edasikindlustus; kahjukindlustus (kohustuslik kindlustus: liikluskindlustus, muu; vabatahtlik kindlustus: õnnetusjuhtumi ja ravikindlustus, reisikindlustus, füüsiliste isikute maismaasõidukite kindlustus, juriidiliste isikute maismaasõidukite kindlustus, muude sõidukite kindlustus, sõidukite vastutuskindlustus, kaupade transpordikindlustus, füüsiliste isikute vara kindlustus, juriidiliste isikute vara kindlustus, üldvastutuskindlustus, rahalise kaotuse vastu kindlustus, muu), sh edasikindlustus. Kulud: tööjõukulud, põhivara kulum, majanduskulud, investeeringud põhivarasse ja kindlustustehnilised reservid ja nende muutused. Jõusolevad elukindlustuse ja kahjukindlustuse lepingud aasta algul ja lõpul. 6. Rahanduse abitegevus 2108 kvartal Kasumiaruanne: intressitulu, intressikulu, investeeringute netotulem, muud tegevustulud ja -kulud, administratiivkulud, põhivara amortisatsioon, puhaskasum. Vara: sularaha, nõuded, ebatõenäoliselt laekuvad nõuded, väärtpaberid, muu vara, põhivara jääkmaksumuses, viitlaekumised ja ettemakstud tulevaste perioodide kulud, immateriaalne põhivara soetusmaksumuses, materiaalne põhivara soetusmaksumuses. Kohustused ja omakapital: võlgnevused, väljaantud võlakirjad, muud kohustused, viitvõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud, omakapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum, perioodi kasum/kahjum. 7. Väliskaubandus 2601 kuu Tollideklaratsioonide andmed: deklaratsiooni tüüp ja number; importööri ja eksportööri registrikood, saatja- ja sihtriigi kood; kaubanimetuste arv deklaratsioonis; valuutakood ja kauba faktuurväärtus valuutas; valuutakurss; transpordiliik riigipiiril; tollipunkt; kauba kogus ja kood harmoniseeritud süsteemi (HS) järgi, statistiline maksumus (eksport fob-, import cif-hindades); valmistajariik; tolliprotseduur; netokaal. Eksporditud elektrienergia kogus ja maksumus sihtriikide kaupa. Imporditud maagaasi kogus ja maksumus tootjariigiti. Kala ja vähilaadsete müük merel ning välisriikide sadamates. 8. Palk 2801 kuu Töötajate arv kokku, täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate arv aruandekuu lõpul. Lapsehoolduspuhkusel viibivad töötajad aruandekuu lõpul. Töötajad, kes ei tööta või töötavad ajutiselt osalise tööajaga tööandja algatusel aruandekuu lõpul. Töötatud tundide arv. Tasu tegelikult töötatud aja eest. Tasu mittetöötatud aja eest. Tööandja hüvitis haigestumise ja tööõnnetuse puhul. Töötajatele väljamakstud tasu. Töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale. Tööettevõtulepinguga töötajate arv aruandekuu lõpul, töötasu ja tööaeg. Kvartali kohta: tööle asunud töötajate arv, sh uutele loodud ametikohtadele; töölt lahkunud töötajate arv, sh tööandja algatusel; uute loodud ametikohtade arv; uute täidetud ametikohtade arv; likvideeritud ametikohtade arv; vabade ametikohtade arv aruandekvartali lõpul. Töötülid (streigid ja töösulud) kogutakse töötülide tekkimisel riiklikult lepitajalt saadud teabe põhjal: streigist tingitud tööajakaod tundides, streigis osalenud töötajate arv, töösulust tingitud tööajakaod tundides, töösulu tõttu mittetöötanud töötajate arv, tööpäeva normaaltunnid ühe töötaja kohta. 9. Palk mees- ja naistöötajate tunnipalgad) 2802 oktoober Täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate arv soo ja vanuse järgi aruandeperioodi lõpul. Töötajate arv palgagruppide ja tegelikult töötatud aja järgi (põhikohaga ja kohakaaslased brutopalga järgi) aruandeperioodi lõpul. Täistööajaga ja osalise tööajaga töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale soo ja ameti(kutse)nimetuse järgi. Töötatud tunnid ja tasu tegelikult töötatud aja eest aruandeperioodil soo ja ameti(kutse)nimetuse järgi. 10. Tööandja kulutused töötajatele. Ettevalmistus uuringuks 2000. aasta kohta 2803 aasta Töötajate arv perioodi lõpul. Töötajate keskmine arv, taandatud täistööajale. Töötatud tundide arv aastas. Brutotasu töötajatele. Tööandja kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Tööandja hüvitised ja sotsiaaltoetused töötajatele. Tööandja kulutused täiendõppele. Tööandja kulutused seoses tööjõu värbamisega, kaudsed toetused oma töötajatele (söökla dotatsioon, töölesõit ja töölt kojusõit jt) ning kulud tööriietusele. Riigi toetused tööandjale. Toimlate arv. 11. Ajakasutuse uuring 3001 aprill 1999 ­ aprill 2000 Uuring koosneb: I. Leibkonnaküsitlus. II. Isikuküsitlus. III. Päevik, mille täidab respondent kahe päeva (ühe tööpäeva ja ühe puhkepäeva) kohta. IV. Nädalapäevik, mille respondent täidab nädala tööaja kohta. Leibkonnaküsitlus: leibkonna iseloomustus, elamistingimused, saadud abi, sissetulek. Isikuküsitlus: töötamine, lisatöö, mittetöötamine, haridus, tervis, vabatahtlik töö ja abi, osutatud abi/teenused teistele, vaba aeg. Päeviku täidab respondent põhitegevuse ja paralleeltegevuse kohta. 12. Sotsiaaltrendid 3003 sündmuslooline käsitlus Lühiülevaade Eesti rahvastiku, tööturu, sotsiaalse kaitse, kuritegevuse, hariduse, tervise, tulude ja kulude kohta. Analüüsi täiendavad tabelid ja joonised. Teatme lisas esitatakse olulisemad aegread. 13. Rahvastikuareng 3004 sündmuslooline käsitlus Ülevaade rahvastiku valdkonnas toimuvatest protsessidest ja pikaajalistest trendidest. Vaadeldakse rahvastikuarengut mitmes erinevas rahvastikuvaldkonnas nagu sündimus, abiellumus, lahutumus, suremus, perekonna loomine, rahvastiku vananemine, ränne jne. On aluseks rahvastiku pidevanalüüsi väljakujundamisel. 14. Tervishoiuasutuse majandustegevus 3005 aasta Personal: juhtide, tippspetsialistide, keskastme spetsialistide ja tehnikute, isikuhoolduspersonali, muu personali arv aasta lõpul ja aastakeskmine arv taandatud täistööajale, töötasud kokku ja keskmine töötasu kuus. Tulud: tervishoiuteenuste müük haigekassadele, teistele asutustele ja isikutele; mittemeditsiini teenused; sihtfinantseerimine riigi-, kohalikust, riikliku ravikindlustuse eelarvest; muud tegevustulud; eelmiste perioodide majandustulem, finantstulud. Tegevuskulud: kaupade, materjalide, teenuste kulud, majandamiskulud, muud tegevuskulud, finantskulud. Majandusaasta tulem. Immateriaalse ja materiaalse põhivara liikumise aruanne: immateriaalne põhivara, maa, rajatised ja hooned, masinad ja seadmed; inventar, sõidukid ja transpordivahendid, muu materiaalne põhivara aasta algul soetusmaksumuses, nende sissetulek ja väljaminek ning aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses. 15. Eesti vanuriuuring 3009 sündmuslooline käsitlus Uuringu aluseks on varasemate aastate ühtlustatud ning vananemise analüüsiks kohandatud individuaalandmestikud. Jätkub ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni koordinatsiooni raames metoodilis- analüütiline töö kahes suunas: (1) varasemate loenduste andmestike korrastamine ning ühildamine vanuriandmepangaga ja (2) 2000. a rahvaloenduse andmestiku vanurianalüüsiks kohandamine. 16. Rahvastikustatistika ühtlusarvutuste programm 3012 sündmuslooline käsitlus Rahvastiku sündmusstatistika ja loendusandmete korrastamine. Rahvastikusündmuste ja demograafiliste kordajate aegread 1965­1990; 1979. ja 1989. a rahvaloenduse maakondliku uustöötluse andmed, maakonna suuremate linnade rahvastikusündmuste ja demograafiliste kordajate aegread, piirimuutuste käsitlus ning rahvastikuarengu tekstilis-pildiline ülevaade. 17. Rahvastikuandmepank 3013 sündmuslooline käsitlus Andmepank sisaldab agregeeritud rahvastikuandmeid, tehes rõhuasetuse järgmistele põhimõtetele: (1) koondab rahvastikualast teavet kõikidest andmeallikatest; (2) hõlmab korrastatud ja võrreldavaid aegridu; (3) hõlmab rahvastikunäitajaid, mis on arvutatud rahvusvaheliselt soovitatava metoodika alusel; (4) andmed esitatakse põhiliselt kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa. Jätkub korrastatava sündmusstatistika ja rahvaloendusandmete liitmine andmepanka, sellest johtuvate arvutuste tegemine peamiste demograafiliste kordajate aegridade uuendamiseks, panga hoidmine ja süsteemne kasutus. 18. Eestisünniandmepank 1926­1986 3014 sündmuslooline käsitlus Siseministeeriumi perekonnaseisuosakonna arhiivis säilitatavatel sünniaktidel oleva informatsiooni muutmine kasutamis- ja analüüsivalmiks. Loendusvahemiku 1970­1979 sünniteabe korrastamine ja uustöötlus. 1959. a rahvaloenduse eelse loendusvahemikuga tööde alustamine, viie aasta algandmestiku kodeerimine ja sisestamine ning sünniaktide andmetehniline kontroll. 19. Alusharidus 3101 aasta Lasteasutuse haldajad/omanikud. Asutuse tüüp: lastesõim, lasteaed, erilasteaed, lasteaed-algkool. Lapsed vanuse ja soo järgi eri töökeeltega rühmades. Tööpäeva pikkus, laste kohalolek, tööpäevade arv aastas. Rühmade, laste ja normatiivkohtade arv rühmatüübi järgi. Pedagoogid tööstaaži, ameti, soo, vanuse ja hariduse järgi. Andmed koolieelikute ettevalmistusrühmade kohta. 20. Üldharidus päevases õppevormis 3102. õppeaasta Haridusasutuse tüüp, õppekeel, hälvetega laste klassid. Klassi ja kooli lõpetanute andmed klassi ja soo järgi. Õpilaste arvu muutumine õppeaasta kestel põhjuse, klassi ja soo järgi. Puuduliku aastahindega õpilaste arv õppeaine, klassi ja soo järgi. Õpilased vanuse, klassi ja soo järgi. Võõrkeelte õpetamine õppeaine ja klassi järgi. Põhikooli õpilaste ja tundide arv nädalas õppekava õppeaineti. Gümnaasiumi õpilaste ja tundide arv nädalas õppekava õppeaineti. Täiendavad andmed õpilaste kohta: õpilaste arv eri vahetustes, pikapäevarühmades, internaadis, transpordi kasutamine jms. Eriõpetus: kohalikus koolis eriõpetust saavad õpilased õppeliigi, klassi ja soo järgi. Kooli materiaalne olukord. 21. Üldharidus õhtuses ja kaugõppevormis 3103 õppeaasta Järgmisesse klassi üleviidud klassi ja soo järgi. Kooli lõpetanute andmed soo järgi. Antud ainetunnistuste arv. Õpilaste arvu muutumine õppeaasta kestel põhjuse, klassi ja soo järgi. Puuduliku aastahindega õpilaste arv õppeaine, klassi ja soo järgi. Õpilaste arv vanuse, klassi, soo ja õppevormi järgi. Täiendavad andmed õpilaste kohta (õppisid möödunud aastal päevakoolis, õpivad kutseõppeasutuses, elavad maal) klassi ja soo järgi. Valikainete ja võõrkeelte õpetamine. Üksikainete õppijad vanuse ja soo järgi. Kooli materiaalne olukord. 22. Kutseharidus 3104 õppeaasta Õppeasutuse lõpetanute arv õppekava ja haridustaseme järgi. Õppijate arvu muutumine õppeaasta kestel (v.a vastuvõtt). Andmed vastuvõtu kohta õppekavade kaupa. Õpperühmade ja õpilaste arv kursuse ja õppekava järgi. Andmed õppijate vanuse kohta haridustaseme ja õppevormi järgi. Eeltoodud andmed on jaotatud ka soo järgi. Andmed võõrkeelte õpetamise kohta. Vastuvõetud õpilaste jaotus linnade ja maakondade järgi. Lisaandmed päevases osakonnas õppijate kohta: ühiselamut vajavate õpilaste arv, orbude ja vanemliku hoolitsuseta õpilaste arv. Välismaalased kutsehariduse taseme ja elukohariigi järgi. Õpilased õppeasutuse filiaalides. 23. Kõrgharidus 3105 õppeaasta Õppeasutuse lõpetanute arv õppekava, õppevormi, õppeaja kestuse, õppepõhikeele ja soo järgi. Üliõpilaste arvu muutumine õppekava, õppevormi, õppepõhikeele ja soo järgi: immatrikuleeritud: tulid õppima välismaalt, ennistatud samasse kõrgkooli ja teistest kõrgkoolidest; õppeasutusesisene liikumine; eksmatrikuleeritud: läksid teistesse kõrgkoolidesse, katkestasid õpingud, neist edasijõudmatuse tõttu. Andmed vastuvõtu kohta õppekava, õppevormi, õppeaja kestuse, õppepõhikeele ja soo järgi: laekus avaldusi, tegelik vastuvõtt; diplomiõppele ja bakalaureuseõppele vastuvõetutest lõpetasid keskkooli ja kutseõppeasutuse, sh käesoleval aastal, sellest päevaõppes. Üliõpilaste arv õppekava, õpitud aja, õppevormi, õppeaja kestuse, õppepõhikeele ja soo järgi. Üliõpilaste arv vanuse, haridusastme, õppevormi ja soo järgi. Välisüliõpilased elukohariigi ja soo järgi. Õpitavad keeled (eesti, inglise, prantsuse, saksa, vene) haridusastme järgi. Õppejõud 1. oktoobri seisuga ametikohtade, hariduse ja soo järgi. Üliõpilased õppeasutuse filiaalides. Välisüliõpilased haridusastme ja alalise elukohariigi järgi. 24. Täiskasvanute koolitus 3106 aasta Täiskasvanute tööalane koolitus: õppegruppide ja õppinute arv (neist naisi) koolituse vormi (esmaõpe, täiendõpe, ümberõpe), kestuse ja õppekeele (eesti, vene, muu) järgi. Õppinute vanuseline jaotus koolituse vormi ja soo järgi. Täiskasvanute tööalane koolitus kestusega üle kuue kuu: õppekeel, koolituse kestus, aasta jooksul tegutsenud õppegruppide arv, õppinute ja aasta jooksul lõpetanute arv (neist naisi) eriala nimetuse järgi. Vabahariduskoolitus (ka huvialakoolitus): õppegruppide ja õppinute arv koolituse kestuse ja õppekeele järgi. Õppinute vanuseline jaotus õppekeele ja soo järgi. Võõrkeeli õppinud täiskasvanute arv vastavalt õpitud keelele: eesti, inglise, prantsuse, saksa, vene, soome, rootsi. Õppinute arv (neist naisi) koolituse vormi ja koolitusala järgi, sh tööandja tellimusel. Õppinutelt laekunud koolitustasu kokku, sellest tööandja finantseerimisel; tööalase koolituse vormi järgi. 25. Loome- ja huvialakeskus 3107 aasta Huvikooli omanikud/haldajad. Õpperühmad: gruppide, osavõtjate (eraldi poisid ja tüdrukud), huviõpetajate arv huvialaringide järgi. Laste- ja noorteorganisatsioonid: gruppide ja osavõtjate arv (eraldi poisid ja tüdrukud) grupi nimetuse järgi. Põhivara: maa-ala suurus, maa-alal paiknevad rajatised, aastaringsete ja suviste puhke- ja spordilaagrite, autobusside, töökodade, muuseumide ja raamatukogude arv. Hoonete kasulik pind. Üritused: ürituste ja neist osavõtjate arv ürituse liigi järgi, laagrite ja kokkutulekute ning matkade ja ekskursioonide päevade arv. Pedagoogid soo, vanuse, omandatud hariduse, pedagoogilise staaži ja ametikoha järgi. Tulud, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, arveldustest oma süsteemi organisatsioonidega, annetustest, tasulistest õppegruppidest, oma majandustegevusest. Kulud, sh tööjõukulud, majanduskulud, õppekulud, saalide ja baaside üür, inventar, õppevahendid, varustus. 26. Õpetajad ja muud haridusasutuse töötajad 3108 õppeaasta Haridusasutuse tüüp ja õppekeel. Pedagoogid soo ja vanuse järgi. Pedagoogid hariduse järgi. Pedagoogid pedagoogilise staaži järgi. Õpetajate jaotus õppeainete õpetamise alusel: õpetajad vanuse järgi I­XII klassis ja kutseõppeasutustes, õpetajad hariduse järgi I­XII klassis ja kutseõppeasutustes, sellest X­XII klassis. Õpetajate jaotus ametijärgu järgi õppeainete alusel. 27. Teadus- ja arendustegevus 3109 aasta Asutused: Teadus- ja arendustegevusega (TAT) hõivatud töötajad teadusvaldkonniti ning TAT-le kulutatud tööaeg. TAT-ga seotud töötajad ametikoha ja hariduse järgi. Teadlased ja insenerid vanuse järgi. Teadlased ja insenerid teadusvaldkondade järgi. Sisemise TAT kulud kuluartiklite kaupa. Sisemise TAT kulud teadusvaldkonniti. Sisemise TAT kulude finantseerimine allikate kaupa teadusvaldkonniti. Sisemise TAT kulude jaotus rakendusvaldkonniti. Ettevõtted: Uurimis- ja arendustegevusega seotud töötajate arv hariduse ja soo järgi ning uurimis- ja arendustegevusele kulutatud tööaeg. Uurimis- ja arendustegevuse kulud. Ettevõttesisese uurimis- ja arendustegevuse kulud iseloomu järgi. Uurimis- ja arendustegevuse kulude finantseerimine. Ettevõttesisese uurimis- ja arendustegevuse kulude jaotus rakendusvaldkonniti. Kavandatav ettevõttesisene uurimis- ja arendustegevus. TAT-le tehtud sisemised kulutused rakendusvaldkonniti 28. Muusika-, kunsti- ja kunstide kool 3110 õppeaasta Vastuvõetud õpilaste arv erialade ja klasside järgi. Lõpetajate arv eelmisel õppeaastal erialade ja klasside järgi. Pedagoogid soo, vanuse, omandatud hariduse ja pedagoogilise staaži järgi. 29. Rahvakultuur 3111 aasta Klubilised asutused (rahvamajad, kultuurimajad jms), kinoetenduspunktid, teatrisaalid, vabaõhulavad. Taidluskollektiivid ja huvialaringid liigiti (täiskasvanud ja lapsed) klubilistes asutustes, koolides ja mujal, nendest osavõtjate (sh laste) arv. Seltsid ja nende liikmete arv liigiti. Kultuuritöötajad hariduse järgi. Tulud. Kulud. 30. Kontsert 3112 aasta Kontsertide korraldamine kontserdiliikide järgi: kontsertide arv, sh tasuta kontsertide arv, piletiga kuulajate arv, piletitulu. Kontserdiasutuse juurde kuuluvate alaliste kollektiivide nimetus, registrinumber ja aadress. Tulud, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, piletimüügist. Kulud kokku. 31. Teater 3113 aasta Lavastuste ja etenduste arv, sh külalisetendused, lavastuste (etenduste) liigi järgi. Külastatavus (kokku, sh statsionaaris, väljaspool statsionaari), pileti minimaalne ja maksimaalne hind ja etendustest saadud tulu lavastuse (etenduse) liigi järgi. Külalisetendused välismaal. Tulud, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, piletimüügist, loomingulistelt tellimustelt ja lepingutelt. Kulud kokku, sh tööjõukulud, investeeringud põhivarasse. 32. Film 3114 aasta Täispikad kino- ja videofilmid kokku, sh koostööfilmid: mängufilmid, kroonika- ja dokumentaalfilmid, animafilmid. Lühifilmid (kino- ja videofilmid) kokku, sh koostööfilmid: mängufilmid, kroonika- ja dokumentaalfilmid, animafilmid, reklaamfilmid, õppefilmid. Valminud kino- ja videofilmide nimekiri, nimetus, stsenarist, režissöör, operaator, koostööpartneri(te) firma ja riik, maksumus, Eesti tootjate osalus (%), kestus, metraaž. Filmitootmise tulud: kino- ja videofilmide müügist, filmide laenutamisest. Kulud kokku. 33. Filmiimport ja -levi 3115 aasta Täispikkade filmide import filme tootnud riikide kaupa: nimetuste arv, koopiate arv. Täispikkade filmide levi filme tootnud riikide järgi, nendest esmakordselt ekraanil: filmide arv, filmide näitamine kinos ja seansil, vaatajate arv, piletitulu, levifirma tulu. 34. Muuseum 3117 aasta Muuseumi liik: kunsti-, arheoloogia- ja ajaloo-, loodus-, teadus- ja tehnika-, etnograafia- ja antropoloogia-, eriala-, koduloo-, üldmuuseum. Muuseumi alluvus. Muuseumi avatus külastajatele (päevades), sh piletivabad päevad. Muuseumi pindala, sellest ekspositsioonid, hoidlad. Muuseumi kogu (säilikute arv), neist teaduslikult kirjeldatud, eksponeeritud. Külastajaskond: üksikkülastajad, ekskursandid; muuseumi töö: näituste arv, neist oma ruumides. Töötajad kokku, sh kõrgharidusega spetsialistid, juhtiv- ja teadustöötajad, restauraatorid, muud töötajad. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, eramuuseumi omaniku eelarvest, annetustest ja fondidest, põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, sh piletimüügist. Kulud kokku, sh komplekteerimiskulud, tööjõukulud. Lisa «Loomaaed»: loomade arv liigiti aasta lõpu seisuga. 35. Trükitoodang 3120 aasta Raamatute, broüüride ning ajalehtede nimetuste arv ja tiraaž maakondade kaupa. Perioodikaväljaanded nimetuste, numbrite ja tiraaži järgi maakondade kaupa. Perioodikaväljaanded liigiti. Raamatute ja broüüride nimetuste arv, sh esitrükkide nimetuste arv, ühtlustatud detsimaalklassifikaatori (UDK) järgi. Raamatute ja broüüride tiraaž, sh esitrükkide tiraaž, UDK järgi. 36. Kooliraamatukogu 3121 õppeaasta Raamatukogu omanik. Raamatukogu alluvus. Raamatukogu põrandapind. Kooli tüüp: algkool, põhikool, keskkool, gümnaasium, õhtukool, kutseõppeasutus, huvikool. Raamatukogu töötajad seisuga 31.08.2000. Teenindatavate arv, sh õpilased. Põhikogu kasutamine seisuga 31.08.2000: registreeritud lugejate arv, sh lapsed, külastuste arv, laenutuste arv, sh lastele, ilu- ja lastekirjandus, võõrkeelne kirjandus, sh venekeelne. Raamatukogudevaheline laenutus: saadud tellimusi, neist täidetud, tellitud teistelt, neist saadud. A. Põhikogu laadi (raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsikirjad, auvised), sisu (ilu- ja lastekirjandus) ja keelte (võõrkeeles, sh vene keeles) järgi: kogud eelmise õppeaasta lõpuks 31.08.1999, juurdetulek (sh ostud, annetused), kustutatud, kogud õppeaasta lõpul 31.08.2000. B. Õpikukogu: õpikute arv eelmise õppeaasta lõpuks 31.08.1999, juurdetulek, kustutatud, õpikute arv õppeaasta lõpul 31.08.2000; laenutuste arv õppeaasta jooksul. Tulud kokku, sh riigilt, kohalikult omavalitsuselt. Kulud kokku, neist tööjõukulud, komplekteerimiskulud, sh põhikogu, ajalehtede ja ajakirjade tellimine. Investeeringud põhivarasse, sh ehitiste soetamine, remondikulud. 37. Rahvaraamatukogu 3122 aasta Raamatukogu omanik. Raamatukogu alluvus. Raamatukogu tüüp: keskraamatukogu, linnaraamatukogu, lasteraamatukogu, vallaraamatukogu, külaraamatukogu, muu. Raamatukogu töötajad aasta lõpu seisuga. Teeninduspunktide arv kokku, sh paiksed, autoraamatukogud. Teenindatavate arv. Raamatukogu põrandapind. Raamatukogu kasutamine: lugejate arv, sh lapsed, külastuste arv, sh lapsed, laenutuste arv, sh lastele, ilu- ja lastekirjandus, ajalehed ja ajakirjad, võõrkeelne kirjandus, sh venekeelne. Raamatukogudevaheline laenutus: saadud tellimusi, neist täidetud, tellitud teistelt, neist saadud. Kogu laadi (raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsikirjad, auvised, muud teavikud), sisu (ilu- ja lastekirjandus) ja keelte (võõrkeeles, sh vene keeles) järgi: kogud aasta algul, juurdetulek (sh ostud, annetused), kustutatud ja kogud aasta lõpul. Vahetuskogu. Tulud kokku, sh riigilt, kohalikult omavalitsuselt, muudest allikatest. Kulud kokku, sh jooksvad kulud, neist tööjõukulud, komplekteerimiskulud, sh jadaväljaannete tellimine, kohalikult omavalitsuselt saadud vahenditest; investeeringud põhivarasse, neist ehitiste soetamine, remondikulud. 38. Eriala- ja teadusraamatukogu 3123 aasta Raamatukogu omanik. Raamatukogu alluvus. Raamatukogu tüüp: rahvusraamatukogu, universaalraamatukogu, ülikooliraamatukogu, muu kõrgkooliraamatukogu, teaduslik erialaraamatukogu, muu erialaraamatukogu. Teenindatavate ring. Teeninduspunktide arv. Raamatukogu põrandapind. Raamatukogu töötajad aasta lõpu seisuga. Raamatukogu kasutamine: lugejate arv, külastuste arv, laenutuste arv, sh lugemissaali, koju. Kasutuskogu: teavikud paberkandjal, auvised, elektroonilised, mikrovormid: teavikute arv aasta algul, juurdetulek (sh ostud, vahetus, annetus, sundeksemplarid, muu), kustutatud ja teavikute arv aasta lõpul. Aasta jooksul saadud raamatute, ajakirjade, ajalehtede ja jätkväljaannete nimetuste arv. Muud kogud: varukogu ja vahetuskogu aasta algul, juurdetulek, kustutatud ja aasta lõpul. Koopiate valmistamine: paberkoopiate lehtede arv ja mikrokoopiate valgustuste arv. Publitseeritud tööd: bibliograafiate, teadustööde ja muude trükiste nimetuste ja trükipoognate arv, bibliograafiate kirjete arv. Raamatukogudevaheline laenutus Eestis/Eestisse, välismaalt/välismaale: saabunud tellimusi kokku, sh edastatud teistele, tagasi saadetud, tellimustest täidetud originaalide ja koopiate arv ning üldarv. Andmebaasid: faktibaaside, bibliograafiliste baaside, muude baaside nimetuste ja kirjete arv. Raamatukogudevahelise laenutuse teel Eestist ja välismaalt saadud teavikud kokku, sh originaalid ja koopiad. Tulud kokku, sh riigilt, kohalikult omavalitsuselt, muudest allikatest. Kulud kokku, sh jooksvad kulud, neist tööjõukulud, komplekteerimiskulud (sh jadaväljaannete tellimine), rent, üür ja kommunaalteenused; investeeringud põhivarasse, neist ehitiste soetamine ja kapitaalremont. 39. Raadio 3124 aasta Ringhäälingu leviala. Saatjate arv. Ringhäälinguloa liik. Töötajad, sh naised: loomingulised, tehnilised, administratiiv-, muud. Saadete maht liikide järgi, sh omasaated, koostöösaated, teiste ringhäälingute saadete edastamine, kordussaated, lastesaated, noortesaated: publitsistikasaated, sh uudised, haridussaated, huvisaated, kultuurisaated, teadussaated, ususaated, meele- lahutussaated (kuuldemängud, ettelugemised, muusika, sport, sh võistluste ülekanded, raadiomängud, raadiovõistlused), reklaam. Saated keele järgi: eesti, vene, inglise, soome, saksa, neist omasaated. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, reklaamist, sponsoritelt. Kulud kokku, sh tööjõukulud. 40. Televisioon 3125 aasta Ringhäälingu leviala. Ringhäälinguloa liik. Töötajad, sh naised: loomingulised, tehnilised, administratiiv-, muud töötajad. Saadete maht liikide järgi, sh omasaated, koostöösaated, hankesaated, kordussaated, lastesaated, noortesaated: publitsistikasaated, sh uudised, haridussaated, huvisaated, kultuurisaated, teadussaated, ususaated, meelelahutussaated (täispikad mängufilmid, telefilmid ja -seriaalid, multifilmid, teatrietendused ja teleteater, muusika, sport, sh võistluste ülekanded, telemängud, televõistlused), reklaam, sh otsepakkumine. Saated keele järgi: eesti, vene, inglise, soome, neist subtiitritega saated, omasaated. Euroopa päritolu saadete maht, sh ringhäälingujaamadest sõltumatutelt tootjatelt. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, reklaamist, sponsoritelt, otsepakkumisest. Kulud kokku, sh tööjõukulud. 41. Sport 3126 aasta Spordirajatised. Spordikaader. Sporditegevus. Tulud. Kulud. 42. Spordiklubi 3127 aasta Sporditegevus: tegutsejate arv, sh naised, kuni 18-aastased noored spordialade (tegevusvormide) järgi. Spordipersonal. Tulud kokku, sh sisseastumismaksudest, liikmemaksudest, ettevõtete ja üksikisikute annetustest, riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, sihtkapitalidest (fondidest), oma majandustegevusest, muud tulud. Kulud kokku, sh personalikulud, neist treenerite (juhendajate) töötasu, majanduskulud, muud tegevuskulud, muud kulud. 43. Spordikool 3135 aasta Grupid, neist tasulised, õpilased (eraldi tüdrukud ja poisid) ja treenerõpetajad (neist kohakaaslased) spordiala järgi. Pedagoogid soo, vanuse, hariduse, pedagoogilise staaži ja ametikoha järgi. Tulud, sh sisseastumismaksudest, liikmemaksudest, annetustest, riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, toetus sihtkapitalist (-fondist), oma majandustegevusest. Kulud, sh tööjõukulud, neist treenerite (juhendajate) töötasu, majanduskulud, muud tegevuskulud, muud kulud. 44. Esimese astme kohtute töö haldus- ja haldusõiguse- rikkumise asjade läbivaatamisel 3128 aasta Haldusasja menetlus: saabumine, lahendamine, asja läbivaatamise aeg, lõpetamine ning lahendamata asjade (kaebuste, protestide ning vaidluste) jääk. Haldusasja liik: läbivaadatud asjade arv asja liigi järgi. Haldusõiguserikkumise asjad: füüsilise ja juriidilise isiku poolt toimepandud õiguserikkumiste ja õiguserikkumise toime pannud isikute arv ning rakendatud abinõud, välja mõistetud ja laekunud rahatrahvide summa, lahendamata asjade jääk; eraldi tuuakse välja alaealiste poolt toime pandud haldusõiguserikkumised. Haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku tehtud otsuse peale kohtusse esitatud kaebused: saabumine, asja arutamise tulemused ja lahendamata asjade jääk. Haldus- ja haldusõiguserikkumise asja läbivaatamise edasilükkamise põhjused. 45. Esimese astme kohtute töö tsiviilasjade läbivaatamisel 3129 aasta Tsiviilasjade liikumine: saabumine, lahendamine, lõpetamine, lahendamata asjade jääk ning menetlus peatatud võla-, asja-, perekonna- ja pärimisõiguse ning pankroti- ja erimenetlusasjades. Makstud riigilõiv. Asja läbivaatamise edasilükkamise põhjused. Täiendused. 46. Esimese astme kohtute töö kriminaalasjade läbivaatamisel 3130 aasta Kriminaalasjade liikumine: saabumine, lahendamine, lahendamata asjade jääk ning asja menetlus peatatud (paragrahvide kaupa). Lahendatud kriminaalasjades kohtu all olnud isikute arv ja nende kohta vastuvõetud jõustunud otsused ning rakendatud abinõud (paragrahvide kaupa). Kohtuotsuste tühistamise alused (paragrahvide kaupa). Läbivaadatud asjades süüdimõistetud isikutele kohaldatud karistusmäärad ja mõjutusvahendid. Asja läbivaatamise edasilükkamise põhjused. 47. Politseis registreeritud kuriteod 3131 kvartal Registreeritud kuriteod ja nende avastamise protsent regiooniti ning mõnede kuriteoliikide järgi. Alaealiste kuriteod. Grupiline kuritegevus. Alkoholijoobes toime pandud kuriteod. Retsidiivsed kuriteod. Kuriteo toime pannud isikud. Liiklusõnnetuste arv ja dünaamika. 48. Vanglaasutused 3132 aasta Süüdimõistetute koosseis ja liikumine. Vanglate eelvangistuskohtades peetavate, vahi alla võetud isikute koosseis ja liikumine. Interneeritute arv ja liikumine. Arestikohtades viibivate isikute arv ja liikumine. Kinnipeetavate arv elukoha järgi: maakonnad, eraldi Tallinn, Narva, Kohtla-Järve, välisriigid, ilma kindla elukohata. 49. Ringkonnakohtute töö asjade läbivaatamisel 3133 aasta Apellatsiooni korras esitatud asjade läbivaatamine. Apellatsioon- ja erikaebuste läbivaatamise tulemused haldusõiguserikkumise asjades. Haldusõiguserikkumise asjas ametiisiku tehtud otsuse peale kohtusse esitatud kaebused. Haldusasjades esitatud apellatsioon- ja erikaebuste läbivaatamise tulemused. Läbivaadatud haldusasjade liigid sisu järgi. Tsiviilasjades esitatud apellatsioon- ja erikaebuste läbivaatamise tulemused. Kriminaalasjades esitatud apellatsioonkaebuste ja -protestide läbivaatamise tulemused (paragrahvide kaupa). Kriminaalasjades esitatud erikaebuste ja -protestide arv. 50. Taastusravikeskus 3203 aasta Taastusravikeskuse sesoonsus ja tüüp. Omaniku liik. Põhikohaga töötajad, neist arstid, hambaarstid, õed, muud meditsiiniharidusega töötajad, muud töötajad. Voodikohtade arv. Ravi eesmärgil ja ravi eesmärgita majutatud isikud, neist välismaalased. Voodipäevade arv. Taastusravikeskuses viibinud isikud elukohariigi järgi. Voodipäevade arv elukohariigi järgi. Taastusravikeskuses viibinud isikud soo ja vanuse järgi. Ravi lõpetanute koosseis diagnooside järgi. Tulud: majutus, toitlustus, ravi, muude teenuste müük. 51. Vaegurluse ekspertiisi keskkomisjon 3223 aasta Vaegurluse ekspertiisi keskkomisjonide (VEKK) tööjõud ja tegevus: VEKKi koosseis, sellest spetsialiseeritud; arstide arv, neist põhikohaga VEKKis; istungid, konsultatsioonid, kontrollitud vaegurluse ekspertiisi komisjonid (VEK) ja läbivaatusaktide arv, konverentsid ja seminarid; stažeerimisel viibinud arstid. Läbi vaadatud edasikaebuse korras, kontrolli korras, neist muudetud otsuseid edasikaebuse korras, kontrolli korras A. Läbi vaadatud vaegurlusgrupi küsimuses: vaegurlusgrupp enne läbivaatust; läbivaatuste arv kokku, sh edasikaebus, kontroll; tunnistatud vaeguriks vaegurlusgruppide järgi, sh edasikaebus, kontroll. B. Läbi vaadatud teistes küsimustes: vaegurluse põhjus, töövõimekaotuse protsent, muud küsimused: läbivaadatute arv kokku, sh edasikaebus, kontroll; muudetud otsuseid, sh edasikaebus, kontroll. 52. Vaegurluse ekspertiisi komisjon 3224 aasta VEKide võrk ja arstiametikohad. Esmakordsete läbivaatuste tulemused. Läbivaatused töövõimekaotuse protsendi määramiseks tööülesannete täitmisega seotud vigastuse või muu terviserikke korral. Esmakordselt vaeguriks tunnistatud soo, vanuse, haiguse ja vaegurlusgrupi järgi. Vaegurite taasläbivaatuste tulemused. 53. Laste ja noorte hoolekandeasutus 3225. aasta Asutuse tüüp, omanik(ud), töökeel(ed). Asutuses ettenähtud ametikohad ja tegelikult töötavad inimesed ametikoha, soo, vanuse ja hariduse järgi. Riiklikku pensioni saavad hoolealused. Andmed kasvandike kohta: sugu, vanus, õppivad või töötavad kasvandikud. Kasvandike vastuvõtmine, lahkumine hoolekandeasutusest ja selle põhjused, tüdrukud ja poisid eraldi. Hoolealuste terviseseisund põhidiagnoosi (psüühika- ja käitumishäired) ja soo järgi vanusegrupiti. Lisaks põhitegevusele asutuses osutatavaid teenuseid (toitlustamine, päevahoid, rehabilitatsioon, transport, ravivõimlemine, nõustamine) kasutanud isikute arv, teenuste kasutuskordade arv; teenuste maksumus, sellest tasunud riik, kohalik omavalitsus, muud asutused, üksikisikud. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, abitootmisest, annetused, hoolealuse või tema eestkostja makstavad ülalpidamiskulud. Kulud kokku, sh personalikulud, majandamiskulud, assigneeringute ülekanded, kapitalikulud, finantskulud. 54. Vanemliku hoolitsuseta lapsed 3226 aasta Esmakordselt arvele võetud ja ära paigutatud vanemliku hoolitsuseta lapsed, neist tähtajalise elamisloaga. Laste paigutamine eri tüüpi lastekodudesse jt õppe- ja kasvatusasutustesse täielikule riiklikule ülalpidamisele. Eraldi kuni kolmeaastaste laste ning tüdrukute ja poiste kohta. Perekondadesse eestkostele ja hooldamisele antud ning lapsendatud lapsed soo ja vanuse järgi: kasvatada võtmine eri asutustest; täisorvud; arvelt maha võetud täisealiseks saamise, hoolekandeasutusse paigutamise, vanemate juurde naasmise ja muudel põhjustel; on perekondades kasvatada aasta algul ja lõpul. Laste õiguste kaitse soo ja vanusegrupi (0­2, 3­6, 7­14 ja 15­18) järgi: laste arv, kelle vanematelt on kohus vanema õigused ära võtnud; laste arv, kes on kohtuotsusega perekonnast eraldatud; laste arv, kelle puhul on kohus või eestkostekohus lahendanud vaidluse elukoha üle, lahus elavate vanemate osavõtust lapse kasvatamisel ja lapsega suhtlemisel, ülalpidamiskohustuse üle lapse kasvatamisel. Lastekaitseametnike arv kohaliku omavalitsuse üksuses, maavalitsuses. 55. Riiklik sotsiaalkindlustus 3227 kvartal Sotsiaalkindlustuse tulud: jääk aasta algul, sotsiaalmaks, eraldised riigieelarvest, laekumine dividendidest, protsentidest. Sotsiaalkindlustuse kulud: toetuse saajate ja väljamaksete arv ning summa (pensionid, lastetoetused ja muud hüvitised ja väljamaksed, sanatoorne ravi). 56. Täiskasvanute hoolekandeasutus 3229 aasta Asutuse tüüp ja omanik(ud), töökeel(ed). Asutuses ettenähtud ametikohad ja tegelikult töötavad inimesed ametikoha, soo, vanuse ja hariduse järgi. Riiklikku pensioni saavad hoolealused. Hoolealused soo ja vanuse järgi. Saabunud uued hoolealused, lahkunud hoolealused lahkumise põhjuste järgi. Hoolealuste ja kohtade arv aasta algul ja lõpul. Täiendav kohtade vajadus. Hoolealuste terviseseisund põhidiagnoosi (psüühika- ja käitumishäired), soo ja vanuse järgi. Lisaks põhitegevusele asutuses osutatavaid teenuseid (toitlustamine, päevahoid, rehabilitatsioon, transport, ravivõimlemine; juriidiline, psühholoogiline ja arstlik nõustamine) kasutanud isikute arv, teenuse kasutuskordade arv, teenuste maksumus, sellest tasunud riik, kohalik omavalitsus, muud asutused, üksikisikud. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, abitootmisest, annetused, hoolealuse või tema eestkostja makstavad ülalpidamiskulud. Kulud kokku, sh personalikulud, majandamiskulud, assigneeringute ülekanded, kapitalikulud, finantskulud. 57. Pensionärid 3230 aasta Pensionärid ja igakuulise toetuse saajad, neist töötavad, pensioniliikide kaupa. Pensionäridele määratud kuupensionide summa ja pensionide summa pensioniliigiti. Samad andmed pensionäride kohta, kellele pension määrati aruandeaastal. Toitjakaotuspensionäride hulgast lapsed ja õppurid, neist orvud. Pensionärid soo ja vanuse järgi pensioniliigiti. Maal elavad pensioni- ja toetuse saajad. Pensionärid, kelle pensionile on juurde arvatud lisad, pensioniliigiti. 58. Varjupaik ja rehabilitatsioonikeskus 3231 aasta Asutuse tüüp, omanik(ud), töökeel(ed). Asutuses ettenähtud ametikohad ja tegelikult töötavad inimesed ametikoha, soo, vanuse ja hariduse järgi. Asutuses viibinud isikud soo, vanuse ja pöördumise põhjuse järgi. Asutuses ööpäevasel teenindamisel viibimise kestus, eraldi mehed ja naised. Asutusest lahkumine. Kohtade kasutamine ja teenuste osutamine asutuses: kohtade arv aasta algul, neist ööpäevase teenindamisega, päevase teenindamisega; teenust (majutust) kasutanute arv, neist ööpäevaseid ning päevaseid, esmakordselt ja korduvalt; keskmine asutuses viibimise kestus ööpäevase teenindamisega; täiendavate kohtade vajadus, neist ööpäevase teenindamisega, päevase teenindamisega. Lisaks põhitegevusele asutuses osutatavaid teenuseid (toitlustamine, päevahoid, rehabilitatsioon, transport, ravivõimlemine; juriidiline, psühholoogiline ja arstlik nõustamine) kasutanud isikute ja teenuse kasutuskordade arv, teenuste maksumus, sellest tasunud riik, kohalik omavalitsus, muud asutused, isik. Tulud kokku, sh riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest, abitootmine, annetused, hoolealuse või tema eestkostja makstavad ülalpidamiskulud. Kulud kokku, sh personalikulud, majandamiskulud, assigneeringute ülekanded, kapitalikulud, finantskulud. 59. Tervishoid 3235 aasta Vaatlus sisaldab tervishoiuvaldkonna põhinäitajaid, mis on kogutud riiklike, munitsipaal- ja erameditsiini tervishoiuasutuste algaruannete põhjal. 1. Tervishoiuasutused ja personal. Haiglate, ambulatoorsete arstiabiasutuste, stomatoloogilise abi asutuste, kiirabiasutuste ja tervishoiuasutuste allüksuste arv. Ravivoodid aruandeaasta lõpul ravivoodi otstarbe järgi. Arstide, õendusalatöötajate, internarstide, hambaarstide ja proviisorite arv eriala järgi, ambulatoorses või statsionaarses tervishoiuasutuses töötamise järgi. 2. Elanikkonna haigestumus. Vigastused ja mürgistused õnnetuse välispõhjuse ja tegevuse järgi juhtumi toimumise ajal. Tuberkuloos: esmakordselt arvele võetud aktiivse tuberkuloosiga haiged soo ja vanuse järgi, neist hingamiselundite ja kopsuvälise tuberkuloosiga; aasta lõpul arvel olevad tuberkuloosihaiged (sama alajaotus). Pahaloomulised kasvajad: esmajuhud soo ja vanuse järgi (1998. a andmed). Nakkushaigused haigestunute soo ja vanuse järgi. Naha- ja suguhaigused: esmakordselt arvele võetud haiged haiguse, soo ja vanuse järgi. Psüühika- ja käitumishäired: patsientide arv häire liigi järgi, haiglas viibinute koosseis, psühhoaktiivsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. 3. Arstiabi. Ambulatoorne arstiabi: arsti ambulatoorsed vastuvõtud kokku, vastuvõtud seoses haigusega, koduvisiidid. Haiglaravi: hospitaliseeritud haigete arv; täiskasvanute ja laste haiglaravi põhjus ja kestus. Haiglast lahkunute jaotus soo, vanuse ja põetud haiguse järgi. Hambaravi ja kiirabiasutuste töö. Nakkushaigustevastane vaktsineerimine ja laste, õpilaste ning noorukite hõlmatus kaitsepookimisega. Üldandmed vereteenistuse (doonorid ja vereandmised) ning HIV-nakkuse uuringute kohta. 60. Kohustuslik ravikindlustus 3236 kvartal Kindlustatute ja kindlustatuga võrdsustatud isikute arv. Ravikindlustuse tulud: jääk eelarveaasta alguseks, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine, muud laekumised. Ravikindlustuse kulud: kulud vastavalt ravikindlustuse eelarvele, hüvitised kulu liikide, töövõimetuslehtede ja päevade arvu ning väljamakstud summade järgi. Eelarveaasta jääk. 61. Integreeritud uuringute süsteem 3237 kuu Leibkonnaküsitlus. Täidab intervjueerija külastusintervjuuna: leibkonna struktuur, leibkonnaliikmete haridus, sotsiaalne ja majanduslik staatus; leibkonna eluruum; leibkonna kinnis- ja vallasvara; leibkonna majanduslik toimetulek. Väljundiks: andmed leibkondade struktuuri ja nende elamistingimuste kohta. Sellises mahus leibkonnaküsitlusega alustatakse kas 2000. või 2001. a. Sissetulekute ja kulutuste moodul. Sissetulekute, maksude ja kulutuste päevik ­ täidab leibkond kuu kohta: leibkonna sissetulek; makstud maksud; ostetud tarbekaubad ja kasutatud teenused; tootmistegevusega seotud väljaminekud leibkonnas. Toidukulutuste päevik ­ täidab leibkond kahe nädala jooksul (esimene pool valimist kuu esimesel poolel ja teine pool valimist kuu teisel poolel): poolel küsitluskuul ostetud toidukaubad koguseliselt ja rahalises väljenduses; söömine väljaspool kodu; oma toodetud ja tarbitud toiduained. Järelküsitlus ­ täidab intervjueerija intervjuuna viimasel kohtumisel leibkonnaga. Tarbimisleibkonna täpsustamine, tasuta või soodushinnaga saadavad kaubad ja teenused. Väljundiks: ülevaade leibkondade sissetulekute ja kulutuste kohta. Andmed avaldatakse nii kvartali kui aasta kohta. Sotsiaalsete indikaatorite moodul. Isikuküsitlus. Täidab intervjueerija külastusintervjuuna 15-aastase ja vanema leibkonnaliikme kohta: tööelu viimase 12 kuu jooksul ja küsitlusnädalal, aastasissetulekud; töötingimused; täiendkoolitus ja ümberõpe; tervis; turvatunne; sotsiaalsed kontaktid; vaba aeg; aastasissetulekud; leibkonna hinnangud enda võimalustele püsikaupade muretsemisel. Väljundiks: sotsiaalsed indikaatorid. Lülitatakse integreeritud uuringusse kas 2000. või 2001. a. Uuringu andmed on aluseks sotsiaalsete indikaatorite arvutamisel. 62. Sünnid 3601 kuu Riiklik statistiline sünnileht sisaldab 21 rekvisiiti, neist statistiliselt töödeldavad on: lapse sugu, lapse ja vanemate sünniaeg, kodakondsus, sünnikoht, elukoht; vanemate rahvus, haridus, tavategevusala (amet); ema perekonnaseis; isa andmete akti kandmise alus; vaatlusalusel sünnitusel sündinud laste arv, kas elusalt või surnult sündinud. Andmeid kasutatakse rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu arvutamisel. Sünnikaardi statistiliselt töödeldavad andmed on: vanemate sünniaeg, elukoht, rahvus, haridus, tegevusala, amet; ema perekonnaseis, abielu sõlmimise aeg / vabaabielu algus; varasemate sünnituste arv, eraldi elussünni ja surnultsünniga lõppenud; eelmise sünnituse kuupäev, kas sünnitus lõppes elussünni või surnultsünniga; lapse isikukood (sünnikellaaeg), sugu, sünnikaal ja pikkus; sündinud loodete arv, mitmikute puhul järjekord, elusalt või surnult; raseduse kestus. 63. Abielud 3602 kuu Riiklik statistiline abieluleht sisaldab 14 rekvisiiti, neist statistiliselt töödeldavad on: abiellujate sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kodakondsus, rahvus, haridus, tavategevusala (amet), perekonnaseis; vabaabielu algus, abiellujatega abiellumise järel koos elavate laste arv. 64. Abielulahutused 3603 kuu Riiklik statistiline abielulahutuse leht sisaldab 15 rekvisiiti, neist statistiliselt töödeldavad on: lahutajate sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kodakondsus, rahvus, haridus, tavategevusala (amet); mitmendat abielu lahutavad, lahutatava abielu sõlmimise koht, ühiste laste arv, akti koostamise alus. 65. Ränne 3604 kuu Elukohta saabumise ja elukohast lahkumise teated sisaldavad 24 rekvisiiti ja kaks tunnust, neist statistiliselt töödeldavad on: elukohavahetaja sugu, sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kodakondsus, rahvus, emakeel, haridus, perekonnaseis, tegevusala, amet, Eestis elamise aeg, lahkumise või eelmise elukoha riik, maakond, linn/vald, elukoha vahetuse põhjus, kas lahkub või saabub koos perega. Andmeid kasutatakse rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu arvutamisel. 66. Surmajuhtumid ja -põhjused 3605 kuu Arstlik surmatõend sisaldab 20 rekvisiiti, perinataalsurmatõend 27 rekvisiiti, neist statistiliselt töödeldavad on: sugu, sünniaeg, sünnikoht, elukoht, sünnimass perinataalsurma ja kuni ühe kuu vanuses surma puhul, surmaaeg, surmapõhjused, surmakoht, kodakondsus, rahvus**, haridus*, tavategevusala (amet)*, perekonnaseis*, surmapõhjuse määraja. Andmeid kasutatakse rahvastiku soo- ja vanuskoosseisu arvutamisel. * perinataalsurma ja kuni kuueaastase lapse surma puhul ema andmed ** kuni 16-aastastel lastel ema rahvus 67. Vallarahvastiku sooline ja vanuseline koosseis 3606 aasta Majapidamiste arv (talud, institutsioonilised majapidamised), neist majapidamised, kus pole alalisi elanikke. Alaliste elanike arv, neist ajutiselt äraolevad elanikud. Ajutiselt valla territooriumil elavate isikute arv. Vallas kohalolevate elanike üldarv. Külade ja alevike kohalolevate ja alaliste elanike arv. Valla territooriumil tegelikult elavate töötajate jaotus soo ja põhiliste vanusegruppide järgi: palgatööl olijad, oma talus töötajad, oma ettevõttes töötajad, oma abimajapidamises töötajad, individuaaltöötajad koos vabakutselistega. Alaliste ja kohalolevate elanike jaotus soo, vanuse ja majapidamisliikide (talud, institutsioonilised majapidamised) järgi. Õppijate arv soo, vanuse ja õppimiskoha järgi. Tööealiste elanike arv, kes ei tööta ega õpi, soo ja vanuse järgi, neist lapsehoolduspuhkusel, I ja II grupi invaliidid ja pensionärid. 68. Abordid 3608 kuu Abordiregistri andmed: kõik abordid naise vanuse ja eelnenud elussündide arvu järgi, legaalselt indutseeritud abordid naise vanuse ja eelnenud elussündide arvu järgi maakonniti. 69. Soopõhine statistika 3609 sündmuslooline käsitlus Soolise erinevuse avaldumise kirjeldamine erinevates inimtegevuse valdkondades. Olemasolevate andmete soo järgi koondamine. Lähteandmeteks on riiklike statistiliste vaatluste andmed, mis võimaldavad soolist jaotust, sh tööjõu uuring, täiskasvanute koolituse uuring, leibkonna sissetuleku ja kulutuste uuring, rahvastiku-, tervise-, haridus- jm sotsiaalstatistika, eluolu uuring ning administratiivsete andmeallikate ja teiste uuringute materjalid. 70. Rahva ja eluruumide loendus 4001 loendusmoment 31.03 Loendusküsimustikke on kaks: isikuleht sisaldab 31 küsimust isiku kohta, eluruumi- ja leibkonnaleht sisaldab 12 küsimust eluruumi ja leibkonna kohta. Loendusküsimustikud hõlmavad järgmisi andmeid: isikute geograafilised, demograafilised, majanduslikud ja hariduslikud andmed; leibkonna liigi ja koosseisu andmed; eluruumi asukoha ja asustatuse, suuruse, omandilise kuuluvuse, hoone liigi ja ehitusaja andmed. 71. Statistiline profiil 5001 aasta Ettevõtjate ja kasumitaotluseta üksuste kohta täpsustatakse: üksuse registrikood, nimetus, kontaktaadress, tegevjuhi nimi, telefon, faks, omaniku liik, õiguslik vorm, tegevusala EMTAKi järgi, viimase 12 kuu keskmine töötajate arv, viimase 12 kuu kuukeskmine netokäive, toimlate (tegevuspaikade) arv, tütarettevõtete arv, tegevuse alustamise/lõpetamise kuupäev, andmed omaniku vahetumise kohta. 72. Tööstus 5101 aasta Tööstustoodangu ja tööstusliku iseloomuga teenuste realiseerimine, sh eksport, aruandeaastal ja eelmisel aastal. Muu realisatsioon, sh metsavarumine, ehitus, ostetud ja edasimüüdud ostukaubad, toitlustamine, veondus ja laondus, ruumide rentimine, masinate ja seadmete rentimine, arvutiteenindus, tarkvara, konsultatsioonid, valdamine, projekteerimine, reklaam. Realisatsiooni netokäive. Valmistoodang laos aasta algul ja lõpul. Materiaalne põhivara aasta algul ja lõpul ning jääkmaksumus aasta lõpul. Töötajate keskmine arv, töötatud tunnid. Tooted naturaalväljenduses ja rahalises väljenduses aruandeaastal ja eelmisel aastal. Tööstustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad tööstusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 73. Tööstus 5103 kuu Toodetud tööstustoodangu ja tööstusliku iseloomuga teenuste müük, sh teenustasu tööstusliku iseloomuga teenuste müügist, eksport (täidetakse kvartaalselt). Tooted naturaalväljenduses aruandeperioodil ja eelmise aasta samal perioodil. Kvartaalselt täidetakse lisaks: sõlmitud uusi tellimusi, sellest ekspordiks; täitmata tellimusi, sellest ekspordiks; valmistoodangu laojääk aasta algul ja kvartali lõpul; töötajate keskmine arv, töötatud tunnid. 74. Elektrienergia bilanss 5104 aasta Elektrienergia toodang koguseliselt ja rahalises väärtuses, sh bruto, neto. Import, sh maade kaupa. Ostetud Eestist, sh ettevõtete kaupa. Müük kokku, sh hulgimüük vahendajatele, otsetarbimine, sh majandusharude kaupa ja maakondade kaupa. Kaod. Eksport, sh maade kaupa. 75. Elektrienergia müük 5105 kuu Elektrienergia tarbimine koguseliselt ja rahalises väärtuses. Ostetud kokku, sh ettevõtete kaupa. Müüdud kokku, sh Eestis, sh hulgimüük vahendajatele kokku ja ettevõtete kaupa, otsetarbimine ettevõtetes, tarbimine elanike poolt. 76. Elektrijaam 5107. aasta Elektrijaama liik: turbiiniga soojuselektrijaam, sisepõlemismootoriga elektrijaam, hüdroelektrijaam, tuuleelektrijaam. Genereerimise liik: auruturbiiniga, gaasiturbiiniga, kombineeritud, diiselelektrijaam. Elektrivõimsus ja soojusvõimsus: paigaldatud võimsus aasta lõpul, sh koostootmisega, kasutatav võimsus aasta lõpul, netovõimsus aasta lõpul, sh koostootmisega, aasta tippkoormus (neto), kasutatav võimsus tippkoormuse ajal. Elektrienergia ja soojuse toodang: toodetud, väljastatud, sh ettevõtetele ja elanikele, oma tarbeks kasutatud ja kaod. Kütuse tarbimine elektrienergia ja soojuse tootmiseks kütuseliigiti. Elektrienergia ja soojuse toodang kütuseliigiti. 77. Energia ja kütus 5109 aasta Elektrienergia tootmine, ost, tarbimine oma ettevõttes, müük, sh ettevõtetele ja elanikele, kaod võrkudes ja seadmetes. Soojusenergia tootmine, ost, tarbimine oma ettevõttes, müük, sh ettevõtetele ja elanikele, kaod soojusvõrgus. Elektrigeneraatorite arv ja võimsus. Katlamajade arv, katelde arv, võimsus, valdavalt kasutatud kütus, toodetud soojus. Varud aasta algul ja lõpul; sissetulek, sh toodetud ja ostetud; väljaminek, sh tarbitud oma ettevõttes ja müüdud, sh elanikele ning kadu kütuse- või määrdeaineliigiti. Tarbimine kütuse- või määrdeaineliigiti otstarbe järgi: elektrienergia tootmiseks, soojuse tootmiseks, muundamiseks teisteks kütuseliikideks, tooraineks, veonduses, sh maanteetranspordis. Mootorikütuse tarbimine transpordivahendites kaubaveoks ja reisiveoks, sh rahvusvahelised veod ja sisemaaveod kütuseliigiti. 78. Energia tootmine ja kütuse tarbimine 5110 kuu Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük. Kütuse tarbimine energia tootmiseks ja varu kuu lõpul kütuseliigiti koguseliselt ja rahalises väärtuses. 79. Tööstusbaromeeter 5115 kvartal Hinnangud jooksva kvartali kohta: toodangu maht, nõudlus ettevõtte toodangule sise- ja välisturul, praegune ärisituatsioon, valmistoodete ja toorainevaru, olemasolevad tootmisvõimsused, toodangu mahu suurendamist takistavad asjaolud. Hinnangud järgmise kvartali kohta: oodatavad valmistoodangu mahu muutumine ja müügihinnad, oodatav töötajate arv, oletatav nõudlus ettevõtte toodangule, ekspordivõimalused, oodatav ärisituatsioon. Investeeringute mahu muutus, nende eesmärk, limiteerivad asjaolud. 80. Hulgikaubandus 5301 aasta Realiseerimise netokäive kokku: kaupade hulgimüük kaubagruppide kaupa (toidukaubad; valmisriided, jalatsid, kangad; vili, loomasööt, seemned, väetised; põllumajandusmasinad ja -seadmed; metalltooted, ehitusmaterjal, elektrotehnilised tooted; olmeelektroonikakaubad, kodumasinad; tootmisseadmed, kontoritehnika; tahke-, vedel- ja gaaskütus; tooraine, kemikaalid; mootorsõidukid; mööbel, sisustuskaubad; muud kaubad); kaupade vahendus; kaupade jaemüük; tööstustoodangu müük; ehitusteenuste müük; veondus- ja laondusteenuste müük; kinnisvara üürimine ja rentimine; äriteenuste müük; toitlustusteenuste müük; muud müügitulud. Käibemaks. Kaubavarud aasta lõpul. Kaupade hulgimüük kliendikategooriate järgi: tootjaettevõtted, jaekaubandusettevõtted, pangad ja muud rahandusasutused, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, muud ettevõtted ja organisatsioonid, väliskliendid, üksikisikud. Hulgikaubandustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad hulgikaubandusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 81. Hulgikaubandus 5302 kvartal Realiseerimise netokäive kokku: kaupade hulgimüük kaubagruppide kaupa (toidukaubad; valmisriided, jalatsid, kangad; vili, loomasööt, seemned, väetised; põllumajandusmasinad ja -seadmed; metalltooted, ehitusmaterjal, elektrotehnilised tooted; olmeelektroonikakaubad, kodumasinad; tootmisseadmed, kontoritehnika; tahke-, vedel- ja gaaskütus; tooraine, kemikaalid; mootorsõidukid; mööbel, sisustuskaubad; muud kaubad); kaupade vahendus; kaupade jaemüük; toitlustusteenuste müük; muud müügitulud. Käibemaks. Kaubavarud aruandekvartali lõpul. Tööga hõivatud isikute arv aruandekvartali lõpul. 82. Jaekaubandus 5303 aasta Realiseerimise netokäive kokku: kaupade jaemüük kaubagruppide kaupa (viis gruppi: toiduained; alkohoolsed joogid, tubakatooted; valmisriided, jalatsid, kangad; mootorsõidukid, mootorikütus; muud kaubad); tarbeesemete remont; toitlustusteenuste müük; kaupade hulgimüük; kinnisvara üürimine ja rentimine; veondus- ja laondusteenuste müük; äriteenuste müük; muud müügitulud. Käibemaks. Kaubavarud aasta lõpul. Kaupade hankimise allikad: tootjaettevõtted, hulgikaubandusettevõtted, muud ettevõtted, välismaa, üksikisikud. Müüdud ostukaupadest Eestis toodetud kaupade osatähtsus. Toidukaupade ja tööstuskaupade kaupluste arv, üldpind ja kaubanduslik pind; kioskite ja müügilettide arv. Jaekaubandustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad jaekaubandusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 83. Jaekaubandus 5305. kvartal Realiseerimise netokäive kokku: kaupade jaemüük kaubagruppide kaupa (viis gruppi: toiduained; alkohoolsed joogid, tubakatooted; valmisriided, jalatsid, kangad; mootorsõidukid, mootorikütus; muud kaubad); tarbeesemete remont; toitlustusteenuste müük; kaupade hulgimüük; muud müügitulud. Käibemaks. Kaubavarud aruandekvartali lõpul. Tööga hõivatud isikute arv aruandekvartali lõpul. 84. Mootorsõidukite müük, hooldus ja remont, mootorikütuse jaemüük 5306 aasta Realiseerimise netokäive kokku: mootorsõidukite müük, sh jaemüük; mootorsõidukite hooldus ja remont; mootorsõidukite varuosade ja lisandite müük, sh jaemüük; mootorrataste ja nende varuosade müük, hooldus ja remont, sh jaemüük; mootorikütuse müük, sh jaemüük; muude kaupade müük, sh jaemüük; toitlustusteenuste müük; tööstustoodangu müük; veondus- ja laondusteenuste müük; kinnisvara üürimine ja rentimine; äriteenuste müük; muud müügitulud. Käibemaks. Kaubavarud aasta lõpul. Kaupluste, kioskite, hooldusjaamade, bensiinijaamade ja toitlustuskohtade arv ja suurus. Mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondi ning mootorikütuse jaemüügi toimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad mootorsõidukite müügi, hoolduse ja remondiga ning mootorikütuse jaemüügiga) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 85. Mootorsõidukite müük, hooldus ja remont, mootorikütuse jaemüük 5307 kvartal Realiseerimise netokäive kokku: mootorsõidukite müük, sh jaemüük; mootorsõidukite hooldus ja remont; mootorsõidukite varuosade ja lisandite müük, sh jaemüük; mootorrataste ja nende varuosade müük, hooldus ja remont, sh jaemüük; mootorikütuse müük, sh jaemüük; muude kaupade müük, sh jaemüük; toitlustusteenuste müük; muud müügitulud. Käibemaks. Kaubavarud aruandekvartali lõpul. Tööga hõivatud isikute arv aruandekvartali lõpul. 86. Toitlustus 5308 aasta Realiseerimise netokäive kokku: toitlustusteenuste müük, sh alkohoolsed joogid ja tubakatooted; kaupade hulgimüük; kaupade jaemüük, kinnisvara üürimine ja rentimine; äriteenuste müük; muud müügitulud. Käibemaks. Toitlustusettevõtte liik (restoran, kohvik, baar, kiirtoitlustuskoht või söökla, kiosk), asukoht (üldkasutatav, ettevõttes, õppeasutuses) ja istekohtade arv. Toitlustustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad toitlustusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 87. Toitlustus 5309 kvartal Realiseerimise netokäive kokku: toitlustusteenuste müük, sh alkohoolsed joogid ja tubakatooted; kaupade hulgimüük; kaupade jaemüük; muud müügitulud. Käibemaks. Tööga hõivatud isikute arv aruandekvartali lõpul. 88. Majutus 5310 aasta Realiseerimise netokäive kokku: majutusteenuste müük; toitlustusteenuste müük, sh alkohoolsed joogid ja tubakatooted; teenuste müük, kaupade hulgimüük, kaupade jaemüük, kinnisvara üürimine ja rentimine, äriteenuste müük; muud müügitulud. Käibemaks. Majutustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad majutusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 89. Majutus 5311 kvartal Realiseerimise netokäive kokku: majutusteenuste müük, toitlustusteenuste müük, sh alkohoolsed joogid ja tubakatooted; teenuste müük; kaupade hulgimüük; kaupade jaemüük, muud müügitulud. Käibemaks. Tööga hõivatud isikute arv aruandekvartali lõpul. 90. Majutustegevus 5312 aasta Majutuskoha liik: hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla, -laager, kodumajutus. Sissetulek majutusteenuste müügist, sh välismaalaste majutusest. Majutuskohas osutatavad teenused: restoran, kohvik, baar, kauplus, kasiino, ilusalong, solaarium, spordiväljak, spordisaal või mänguderuum, ujula, saun, postkontor, valuutavahetus, raviteenused, ööportjee, numbritubade teenindus, mittesuitsetajate toad, invatoad. Numbritubade iseloomustus: suurus, aastaringne, hooajaline. Majutatute ja ööbimiste arv, sh välismaalased. 91. Majutustegevus 5313 kuu Sissetulek majutusteenuste müügist, sh välismaalaste majutusest. Majutusmaht: lahtioleku päevade arv, tubade / väikemajade arv, voodite arv, numbriööde arv. Majutatud Eesti elanike ja välismaalaste arv ja ööbimiste arv reisi eesmärgi järgi: puhkusereis, tööreis, muu. Majutatute arv ja ööbimiste arv elukohariigi järgi. 92. Kaubandus 5315 kuu Realiseerimise netokäive kokku, sh kaupade jaemüük. Käibemaks. 93. Liiklusõnnetused 5401 kuu Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv, neis hukkunute ja vigasaanute arv kasvavalt aasta algusest. Inimkannatanutega liiklusõnnetused on jaotatud: toimumise aja järgi (valge ajal, pimeda ajal), liikide järgi (kokkupõrge liikuva sõidukiga, sh mootorsõidukiga, jalgrattaga; kokkupõrge takistusega, sh seisva sõidukiga; kokkupõrge jalakäijaga; ühesõidukiõnnetus; muud liiki liiklusõnnetus). Inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv, hukkunud ja vigasaanud maakonniti. Inimkannatanutega liiklusõnnetuste üldarvust ebakainete juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste arv maakonniti. 94. Traktoriregister 5402 aasta Ettevõtetes, taludes ja eravalduses olevad, aruandeaastal registreeritud ja nendest uued põllutöömasinad: traktorid, sh ratastraktorid, roomiktraktorid; väikeekskavaatorid; laadurid; teetöödemasinad; traktorihaagised; kombainid. 95. Autoregister 5403. aasta Autoveerem aasta lõpu seisuga, sh vanuse järgi ja aasta jooksul esmaselt registreeritud, sh uued: mootorrattad; sõiduautod, sh füüsilisele isikule kuuluvad; autobussid (liigitatakse istekohtade arvu järgi), sh füüsilisele isikule kuuluvad; veoautod (liigitatakse kandejõu ja konstruktsiooni järgi), sh füüsilisele isikule kuuluvad; poolhaagised (liigitatakse kandejõu ja konstruktsiooni järgi); täishaagised (liigitatakse kandejõu ja konstruktsiooni järgi); eriautod. Sõiduautode, autobusside, veoautode (loetletud autoveeremist, sh füüsilisele isikule kuuluvad), mootorrataste ja haagiste kuuluvus maakondade ja maakondade keskuste kaupa. 96. Autoveeremi arvelevõtmine 5404 kuu Aruandekuul esmaselt registreeritud autoveerem, sh uued: sõiduautod, veoautod, autobussid, mootorrattad, täis- ja poolhaagised. 97. Maanteetransport 5405 aasta, kvartal Kaubavedu, sh siseveol ja välisveol: veeremi läbisõit, sh kasutatud mootorikütuse järgi, veetud veose kogus, veosekäive, sh kasutatud mootorikütuse järgi, ettevõtte käsutuses oleva koormaveeremi (veoautod, pikapid, furgoonid jms) keskmine nimestikuline arv (ilma majandus-, sõidu- ja eriautodeta, haagiste ja poolhaagisteta). Ettevõtte käsutuses olevate majandus-, sõidu- ja eriautode keskmine nimestikuline arv ning läbisõit, sh kasutatud kütuse järgi. Reisivedu autobussidega kokku, sh regulaarvedu (liinivedu) ja muu (tellimus)vedu, mis omakorda on jaotatud sise- ja välisveoks: reisijate arv, reisijatekäive, veeremi üldine läbisõit, sellest liinil, autobusside keskmine nimestikuline arv, kohtkilomeetreid liinil, regulaarliinide arv. Taksoteenindus: üldine läbisõit, sh tasuline, reisijate arv, reisijatekäive, taksode keskmine nimestikuline arv. 98. Raudtee olem ja avariid 5406 aasta Raudtee olem, sh avaliku raudtee olem: raudteeliinide (ekspluatatsiooniline) kogupikkus, sh elektrifitseeritud, kahe või enama rööpapaariga; automaat- ja poolautomaatblokeeringuga raudteeliinide pikkus; sideliinide kogupikkus, sh kaabelliinid; elektriliinide kogupikkus, sh kõrgepingeliinid; raudteejaamade arv kokku, sh kaubaveoks ja reisiveoks; peatuskohtade arv; raudteeülesõidukohtade arv, sh valvega, ohutusseadmega ja muud. Vedurid ja mootorrongid, nende koguvõimsus, esmaselt kasutusele võetud aasta jooksul: vedurid, sh diiselvedurid ja elektrivedurid; mootorrongid, sh elektrirongid ja diiselrongid; rööbasbussid. Vagunid, sh esmaselt kasutusele võetud aasta jooksul: reisivagunid liikide järgi, neis istekohti ja magamiskohti; kaubavagunid liikide järgi. Liiklusõnnetused raudteel (kokkupõrked, rööbastelt väljasõit, kokkupõrked ülesõidukohtadel, tulekahjud rongides, muud juhtumid): juhtumite arv, hukkunud, vigasaanud. 99. Raudteeveod 5407 aasta, kvartal Kaubaveo kogus kaubaliigiti, veosekäive ja keskmine veokaugus, sh veetud kaupa Eestis, välismaale, välismaalt, transiit. Reisivedu välis- ja siseveol: reisijate arv, reisijatekäive, reisi keskmine pikkus, pagasi ja posti kogus, pagasi ja posti veosekäive. Reisivaguni, reisirongide, kaubavaguni ja kaubarongide läbisõit välis- ja siseveol. 100. Raudteeveod 5408 kuu Kaubavedu, sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit: veosekogus, veosekäive, keskmine veokaugus. Reisivedu, sh välis- ja siseveol: reisijate arv, reisijatekäive, reisi keskmine pikkus. 101. Siseveetransport 5410 aasta, kvartal Reisivedu kokku, sh sise- ja välisvedudel, regulaarliikluses ja mitteregulaarliikluses: reisijate arv, reisijatekäive. Kaubavedu kokku, sh välisvedudel: veosed kokku, sh ehitusmaterjal, puit; veosekäive. Ekspluatatsioonis olevad alused aasta lõpu seisuga (bilansi järgi) ehitusaasta järgi, aasta jooksul registrist maha kantud ja registrisse kantud alused: iseliikuvad ja pukseeritavad kaubalaevad ning nende kogukandevõime; kauba-reisilaevad, nende kogukandevõime ja kohtade arv; reisilaevad ja nende üldine kohtade arv; puksiirid, nende koguvõimsus; abilaevad; tehnilised laevad. Avariide arv, sh avariides hukkunute ja vigasaanute arv. Vigastatud aluste arv, sh bilansist maha kantud. Ekspluateeritavate siseveeteede pikkus, sh lubatud üle 50-tonnise kandejõuga alustele, märgistatud veeteed, sh valgus- või peegelmärkidega. 102. Laevaavariid 5412 aasta Väga rasked laevaavariid, rasked laevaavariid, kerged laevaavariid: laevaavariide arv, neis hukkunud inimeste arv ja vigasaanud inimeste arv. 103. Reisijate merevedu 5413 aasta, kvartal Reisivedu Eesti ja välisriikide laevadega: reisijate arv ja reisijatekäive, sh Eestis. Regulaarliinide arv. Regulaarreiside arv reisiveoliinidel. 104. Kauba merevedu 5415 aasta, kvartal Kaubavedu kokku kaubaliigiti: sh Eestis, välismaale, välismaalt, välissadamate vahel. Kaubad on jagatud Euroopa transpordistatistika kaubavedude klassifikaatori alusel. Veosekäive: sh Eestis, välismaale, välismaalt, välissadamate vahel. Laeva ja parvlaevaga veetud transpordivahendid Eestis, välismaale, välismaalt, välissadamate vahel: sõiduautod, autobussid, veoautod ja haagised, Eestis veetud koorma kaal, muud sõidukid, konteinerid. 105. Rahvusvaheline reisiliiklus sadamate kaudu 5416 aasta, kvartal Välismaalt saabunud reisijate arv, sh Rootsist, Soomest, Saksamaalt ja mujalt: Eesti laevadega, välisriikide laevadega. Välismaalt saabunud reisijatest ristlusreisijad. Välismaale sõitvate reisijate arv, sh Rootsi, Soome, Saksamaale ja mujale: Eesti laevadega, välisriikide laevadega. 106. Kaubavedu sadamate kaudu 5417 aasta, kvartal Laevade lastimine-lossimine kaubaliigiti: Eesti piires veetava kauba lastimine-lossimine; välismaale veetava kauba lastimine, v.a transiit; välismaalt veetud kauba lossimine, v.a transiit; transiitkauba lastimine ja lossimine. Raudteevagunite tühjendamine ja laadimine: vagunid kokku; vagunites veetud kaup kokku, sh teravili ja teraviljasaadused, kivisüsi, tsement. Peale- ja mahasõitnud transpordivahendid, sh Eestis, välismaale, välismaalt, transiit: sõiduautod; autobussid; veoautod ja haagised, Eestis veetud koorma kaal; muud sõidukid; konteinerid. Konteinerite vedu sadamas autodega ja raudteel: veetud välja, sh täis ja tühjad; võetud vastu, sh täis ja tühjad; jääk, sh täis ja tühjad. Kaubad on jagatud Euroopa transpordistatistika kaubavedude klassifikaatori alusel. 107. Laevad sadamas 5418 kvartal Välismaale lähetatud laevad ilma lastita ja koos lastiga: Eesti laevad; välisriikide laevad, sh Rootsi, Soome, Venemaa, Saksamaa ja muud. Välismaalt saabunud laevad ilma lastita ja koos lastiga: Eesti laevad; välisriikide laevad, sh Rootsi, Soome, Venemaa, Saksamaa ja muud. 108. Laevad sadamas 5419 aasta Välismaale lähetatud laevad ilma lastita ja koos lastiga: Eesti laevad; välisriikide laevad, sh Rootsi, Soome, Venemaa, Saksamaa ja muud. Välismaalt saabunud laevad ilma lastita ja koos lastiga: Eesti laevad; välisriikide laevad, sh Rootsi, Soome, Venemaa, Saksamaa ja muud. Saabunud ja lähetatud laevad laevatüübi järgi, sh Eesti laevad ja välisriikide laevad: reisilaevad, reisi- ja autoparvlaevad, kaubaparvlaevad, puistekaubalaevad, muud kuivlastilaevad, tankerid, muud laevad. 109. Lastimine-lossimine 5420 kuu Välismaale veetava kauba lastimine. Välismaalt saabunud kauba lossimine. 110. Veoalane majandustegevus 5421 aasta, kvartal Veoteenuste müük, sh välisvedudel, sisevedudel ja välismaal müüdud teenustest: kaubavedu, reisivedu, pagasivedu, postivedu, muud vedudega seotud teenused. Muud müügitulud, sh ruumide üürimine, ostetud ja edasimüüdud kaubad, reklaam. Realiseerimise netokäive. Dotatsioonid (sõidusoodustused), sh riigieelarvest, kohalikust eelarvest, muud toetused: linnaliinidele, maakonnaliinidele, kaugliinidele, õpilasliinidele. Kvartali kohta: kulud, sh materjal, elektrienergia, sh veoks, mootorikütus, sh veoks, palgakulu, sotsiaalmaks, muud kulud ning kulum (amortisatsioon); aruandeperioodi keskmine töötajate arv. 111. Õhutransport 5423 kvartal Reisijate arv. Reisijakilomeetrid. Veosed, sh kaubavedu, pagasivedu, postivedu. Tonnkilomeetrid. Näitajaid vaadeldakse eraldi regulaar- ja tellimislendudel, sh välislendudel ning kohalikel lendudel. 112. Transpordi abitegevusalad 5424 aasta Tulu transpordi abitegevustest. Muud müügitulud, sh ruumide üürimine, ostetud ja edasimüüdud kaubad, reklaam. Realiseerimise netokäive. 113. Riigimaanteede olem 5425 aasta Maanteede pikkus kokku, sh põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed, rambid ja ühendusteed: tsementbetoonkattega, asfaltbetoonkattega, mustkattega, tuhkbetoonkattega, pinnatud kruusateed, kruusateed, pinnasteed. Sildade ja viaduktide, sh puidust, arv ja pikkus põhimaanteedel, tugimaanteedel ja kõrvalmaanteedel. Maanteede pikkus kokku maakonniti, sh põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed ning rambid ja ühendusteed, sh kattega. 114. Kohalike ja eramaanteede olem 5426 aasta Kohalike teede pikkus, neist maanteed ja tänavad; erateed, metskondade teed ning määratlemata omanikuga teed: tsementbetoonkattega, asfaltbetoonkattega, mustkattega, tuhkbetoonkattega, pinnatud kruusateed, kruusateed, pinnasteed. Sildade ja viaduktide, sh puidust, arv ja pikkus valdade omanduses ja eravalduses. 115. Trammi- ja trollitranspordi olem 5427 aasta Ekspluatatsioonis oleva ühesuunalise tee või liini kogupikkus, sh reisiveo teed või liinid. Aasta jooksul ehitatud ja ekspluatatsioonist kõrvaldatud teed ja liinid. Trammide ja trollibusside inventaarne arv, sh liigendiga/kaksikud. Reisiveeremi kohtade arv, sh istekohti. Reisiveeremi jagunemine töötamise (väljalaske) aja järgi. Elektrienergia kulu aastas, sh reisiveole. 116. Tramm-troll 5428. kvartal Veeremi läbisõit. Tegelik veoteenuste maht. Sõitjate arv (arvestuslik). Reisijatekäive (arvestuslik). Näitajaid vaadeldakse eraldi trammitranspordi ja trollitranspordi kohta. Veoteenuste müük, sh tulu piletite müügist, dotatsioon. Muud müügitulud. Realiseerimise netokäive. Kulud kokku, sh materjal, kütus, elektrienergia, palgakulu, sotsiaalmaks, muud kulud, kulum (amortisatsioon). Aruandeperioodi keskmine täis- ja osalise tööajaga ning tööettevõtulepinguga töötajate arv, sh veeremijuhid. 117. Elekterside olem 5429 aasta Telefonivõrk linnas ja maal: üldkasutatavad kohalikud telefonijaamad*, neist digitaaljaamad*; telefonijaamade monteeritud kogumaht, neist digitaaljaamade maht. Põhiliinid ja juurdepääsupunktid linnas ja maal: põhitelefoniliinide arv*, sh abonentliinid, neist ühendatud digitaaljaamadesse*, eraklientuuri teenindavad*, ISDN abonentliinid; kaarditaksofonid*; ühendusliinide arv kodukeskjaamadega*; eriteenistusliinide arv*. Teised võrgud: teleksi abonentliinide arv; mobiiltelefonivõrgu abonendid, sh NMT, GSM; kaugotsinguvõrgu abonendid; kaabeltelevisioonivõrgu abonendid; kliendid andmesidevõrgus. * Eesti Telefoni andmed ­ esitatakse maakonniti, eraldi Tallinn ja Tartu linn 118. Elektersideteenused 5430 aasta, kvartal Elektersideteenuste müük, muud müügitulud, sh ostetud ja edasimüüdud kaubad, ruumide üürimine, reklaam. Realiseerimise netokäive. Kvartali kohta: saadetud telegrammide arv, sh välismaale; kaugekõnede arv ja nende kestus kokku, sh välismaale; kohalike kõnede kestus; põhitelefoniliinide rikete arv; elektersideteenuste müük; muud müügitulud; realiseerimise netokäive; kulud, sh materjal, elektrienergia ja kütus, palgakulu, sotsiaalkindlustuskulud, muud kulud, kulum (amortisatsioon); aruandeperioodi keskmine töötajate arv. 119. Posti olem 5431 aasta Sidejaoskondade, postiljonide, kandepiirkondade, postkastide arv ja mittekoosseisulised sidepunktid maakonniti, sh maal, eraldi Tallinn ja Narva. 120. Postiteenused 5432 aasta, kvartal Müügitulud: postiteenuste müük; muud müügitulud, sh ruumide üürimine, ostetud ja edasimüüdud kaubad, reklaam. Realiseerimise netokäive, sh dotatsioon eelarvest perioodikaväljaannete kojukandeks. Kvartali kohta: teenused kokku, sh välismaale ja välismaalt (väljasaadetav kirikorrespondents, väljasaadetavad postipakid, postimüügipakid, kättetoimetatud perioodikaväljaanded, väljamakstud pensionid ja toetused, väljasaadetud rahakaardid). Kulud kokku: sh materjal, edasimüüdud ostukaup, palgakulu, sotsiaalkindlustuskulud, muud kulud, kulum (amortisatsioon). Aruandekvartali keskmine töötajate arv. 121. Gaasitorustikud 5433 aasta Siirdetorustikus transporditud gaas, sh transiit; siirdetorustiku (ülekande- ehk magistraaltorustiku) pikkus aasta lõpu seisuga, sellest toru läbimõõdu järgi (299 mm ja väiksemad, 300­499 mm, 500­699 mm, 700­899 mm, 900­1099 mm, 1100 mm ja suuremad); jaotustorustiku pikkus. 122. Kaubavedu maanteedel 5434 nädal Veoauto registreerimisnumber, täismass, kandevõime, väljalaskeaasta. Käsutuses mitteoleva veoauto kohta: müüdud veoauto uue omaniku andmed, mahakandmise kuupäev, veoauto rendile võtnud rentniku andmed, käsutuses mitteolemise muu põhjus. Käsutuses oleva veoauto andmed: telgede arv, auto kere tüüp, kütusekulu vaatlusnädalal, veoauto kaubaveoks mittekasutamise põhjus. Vaatlusnädala reiside kirjeldus, eraldi 1­4 peatusega ja 5 või rohkema peatusega reisid kuupäevade järgi: reisi alg- ja sihtpunkt; kauba liik, kaal, laadimine; läbisõit kaubaga ja tühjalt (km); reisi tüüp: enda tarbeks, tellimusvedu. 123. Turismiteenused 5435 kvartal Turismiteenuste müük, sh reisipaketid, rahvusvahelised transpordipiletid ja viisad. Muud müügitulud. Realiseerimise netokäive. Kulud kokku, sh edasimüüdud turismiteenused, palgakulu. Siseturismi maht, sh majutatud turistid, ühepäevakülastajad. Välisturismi maht riikide kaupa: vastuvõetud turistid, sh majutatud turistid, ühepäevakülastajad; lähetatud turistid. Turismiteenuste import ja eksport, sh rahvusvaheliste transporditeenuste maksumus. 124. Teenindus 5440 aasta, kvartal Rendi- ja üürimisteenuste müük: transpordivahendite üürimine ja rentimine, masinate ja seadmete üürimine ja rentimine, isiklike tarbeesemete ja kodumasinate üürimine. Arvutiteenuste müük: andmetöötlusteenused, andmebaasi- teenused, kontori- ja raamatupidamismasinate ning arvutite hooldus ja remont, muud arvutiteenused. Äriteenuste müük: reklaamiteenused, turvateenused, puhastusteenindus, fotograafiateenused, projekteerimine ja ehitusega seotud tehnilised konsultatsioonid, tehniline teimimine ja analüüs, valdusfirmade tegevus, muud äriteenused. Isikuteenuste müük: tekstiil- ja karusnahktoodete pesu ja kemopuhastus, juuksuri- ja iluteenindus, saunateenused, matuseteenused, muud isikuteenused. Muud müügitulud, sh ostetud ja edasimüüdud kaubad, tööstustoodang, ehitus, ruumide rentimine ning muu. Realiseerimise netokäive. Aasta kohta teenuste käibe protsent vastavalt teenindatud klientidele: ärilised ettevõtted, avalik sektor, välismaal asuvad kliendid (s.t eksport), füüsilised isikud, muud kliendid. Teenindustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad teenindusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. Kvartali kohta: kulud, sh edasimüüdud ostukaubad, materjal, palgakulu, sotsiaalkindlustuskulud, muud kulud, kulum. Aruandekvartali keskmine töötajate arv. 125. Lennujaamad 5448 aasta, kuu Reisijate arv ning kauba-, pagasi- ja postivedu rahvusvahelistel ja kohalikel liinidel. 126. Lendude lähte- ja sihtpunktid 5449 kvartal Reisijate arv ning kauba- ja postivedu liinide kaupa. 127. Õhusõidukite register 5450 aasta Õhusõidukite arv ja iseloomustus mudelite järgi. 128. Ehitus 5501 aasta Müügitulud: tellijatele müüdud ehitustööd, sh hooned; muud müügitulud, sh ostukaupade müük, ehitus- ja arhitektuurialased konsultatsioonid ja projekteerimistööd, mitteeluhoonete (-ruumide) rentimine. Kulud: ostetud alltöövõtutööd, sh Eestis, sh välisriikide ettevõtetelt; oma tarbeks tehtud ehitustööd. Ehitustööd kokku, sh ehitiste remont, renoveerimine, restaureerimine, ehitustööd välisriikides, müüdud alltöövõtutööd, sh välisriikide ettevõtetele. Aastakeskmine töötajate arv, sh ehituses, sh täistööajaga. Omal jõul Eestis tehtud ehitustööde maksumus: eluhooned, mitteeluhooned, rajatised. Omal jõul tehtud ehitustööde jaotus maakonniti. Ehitustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad ehitusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad, palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 129. Ehitus 5502. kvartal Müügitulud: realiseerimise netokäive, tellijatele müüdud ehitustööd, muud müügitulud. Kulud: ostetud alltöövõtutööd, sh Eestis, sh välisriikide ettevõtetelt; palgakulu, sh ehituses, sh täistööajaga, tööettevõtulepinguga; kulum; oma tarbeks tehtud ehitustööd. Ehitustööd kokku, sh ehitiste remont, renoveerimine, restaureerimine, ehitustööd välisriikides, müüdud alltöövõtutööd, sh välisriikide ettevõtetele. Omal jõul Eestis tehtud ehitustööd, sh ehitiste remont, renoveerimine, restaureerimine. Uued tellimused: hoonete ehitamiseks, rajatiste ehitamiseks. Kvartalikeskmine töötajate arv, sh ehituses, sh täistööajaga. 130. Investeeringud põhivarasse 5503 aasta Investeeringud materiaalsesse põhivarasse, sh põhivara soetamine ja ehitamine, hoonete ja rajatiste ehitamine, hoonete ja rajatiste soetamine, maa, seadmed, masinad, inventar ja transpordivahendid, sh liikide järgi; põhivara remont ja restaureerimine, sh hooned ja rajatised, seadmed, masinad, inventar ja transpordivahendid; muu (maaparandus, istandike rajamine jms). Põhivara müük, sh hooned ja rajatised, maa, seadmed, masinad, inventar ja transpordivahendid, muu põhivara. Omal jõul tehtud ehitus- ja remonditööd. Investeeringute finantseerimisallikas: riigieelarve; kohaliku omavalitsuse eelarve; väliskapital; laenud, sh pangalaenud; omavahendid investeeringu objektide kaupa (põhivara ehitamine ja soetamine, sh maa, põhivara remont ja restaureerimine, muu (maaparandus, istandike rajamine jms)). Investeeringud kasutuskoha (maakonnad) järgi. Mittemateriaalsed investeeringud: uurimis- ja arendustööd, turu-uuringud, arvutiprogrammid (tarkvara), kirjandusteoste, salvestiste, filmide jne originaalid, väärisesemete ja kunstiteoste soetamine. Liisingulepingud: kapitalirent, sh hooned ja rajatised, seadmed, masinad, inventar, sh arvutid ja arvutisüsteemid, transpordivahendid; kasutusrent. Investeeringud kasutuskoha järgi. Maa soetamine. 131. Investeeringud põhivarasse 5504 kvartal Investeeringud materiaalsesse põhivarasse. Tehtud ja kavandatav põhivara soetamine ja ehitamine: hoonete ja rajatiste ehitamine; hoonete ja rajatiste soetamine; maa; seadmed, masinad, inventar, sh arvutid ja arvutisüsteemid, transpordivahendid. Põhivara remont ja restaureerimine: hooned ja rajatised; seadmed, masinad, inventar ja transpordivahendid. Muu (maaparandus, istandike rajamine jm). Omal jõul tehtud ehitus- ja remonditööd. Sõlmitud ja kavandatavad liisingulepingud: kapitalirent, sh hooned ja rajatised, seadmed, masinad, inventar, sh arvutid ja arvutisüsteemid, transpordivahendid; kasutusrent. 132. Kinnisvarabürood 5505 kvartal Elu- ja mitteeluhoonetega (-ruumidega) ja maatükkidega tehtavate kinnis- ja vallasvaratehingute arv ja väärtus liigi, otstarbe, asukoha ja kvaliteediklassi järgi. Elu- ja mitteeluhoonete (-ruumide) rendi- ja üüritehingud liigi, otstarbe, asukoha ja kvaliteediklassi järgi. 133. Ehitus 5506 kuu Aruandekuu ja eelmise aasta sama kuu toodang (tuhandetes kroonides), sh hooned ja rajatised. 134. Korteriühistu 5507 aasta Ühistu liik: korteriühistu, elamuühistu. Eluruumide arv ja nende pind aasta algul, aasta lõpul, aasta jooksul lisandunud ja vähenenud eluruumide arv ja nende pind. Elamufondi struktuur: eluruumide arv, pind ja elamispind, alaliste elanike arv tubade arvu järgi eluruumis; sanitaartehnilistele tingimustele mittevastavate eluruumide arv, pind ja elamispind, alaliste elanike arv; eluruumide arv, pind ja elamispind ehitamise aasta järgi; asustamata eluruumide arv ja pind. Eluruumide tehnovarustatus (veevärk, kanalisatsioon, WC, keskküte, vann/du, gaas, soe vesi, elekter): varustatud eluruumide arv; varustatud eluruumide pind. Elamute struktuur tubade arvu järgi eluruumis: ridaelamud, muud mitmepereelamud korruselisuse järgi. Ühistu tulud. Ühistu kulud: personalikulu, elamu hooldus-, haldus- ja remondikulud. Aastakeskmine töötajate arv. Kommunaalteenuste vahendamine: ühistule tasutud kommunaalteenused, ühistu poolt tasutud kommunaalteenused. Rendile antud mitteeluruumide pind; laenud elamute remondiks või renoveerimiseks. 135. Elamufond 5508 aasta Eluruumide omanik: riik, kohalik omavalitsus, eraõiguslik isik. Eluruumide arv ja nende pind aasta algul, aasta lõpul, aasta jooksul lisandunud ja vähenenud eluruumide arv ja nende pind. Elamufondi struktuur: eluruumide arv, pind ja elamispind, alaliste elanike arv tubade arvu järgi eluruumis; sanitaartehnilistele tingimustele mittevastavate eluruumide arv, pind ja elamispind, alaliste elanike arv; eluruumide arv, pind ja elamispind ehitamise aasta järgi; asustamata eluruumide arv ja pind. Eluruumide tehnovarustatus (veevärk, kanalisatsioon, WC, keskküte, vann/du, gaas, soe vesi, elekter): varustatud eluruumide arv, varustatud eluruumide pind. Elamute struktuur tubade arvu järgi eluruumis: ühepereelamud, kahepereelamud, ridaelamud, muud mitmepereelamud korruselisuse järgi. Eluruumide üüri- ja hooldustulud. Elamute hooldus-, haldus- ja remondikulud. Kommunaalteenuste vahendamine: elamuid haldavale ettevõttele tasutud kommunaalteenused, elamuid haldava ettevõtte poolt tasutud kommunaalteenused. Laenud elamute remondiks või renoveerimiseks. 136. Kinnisvara 5510 kvartal Kinnisvara ostu-müügitehingute arv ja väärtus: maatükkide (kruntide) ostu-müügilepingud, eluhoonete ostu-müügilepingud, eluruumide (korterite) ostu-müügilepingud, mitteeluhoonete (-ruumide) ostu-müügilepingud. Hoonestusõiguse lepingud. Vallasvara ostu-müügitehingute arv ja väärtus: eluhoonete ostu-müügilepingud, eluruumide (korterite) ostu-müügilepingud, mitteeluhoonete (-ruumide) ostu-müügilepingud. 137. Eluruumide ja mitteeluhoonete ehitus 5511 aasta Eluruumid: eluruumide arv ja pind tubade arvu järgi eluruumis; eluruumide arv ja pind elamu tüübi järgi (ühepereelamud, kahepereelamud, ridaelamud, teised mitmepereelamud (1­2-, 3­5-, 6­8-, 9- ja enamakorruselised)); eluruumide tehnovarustatus: veevärk, kanalisatsioon, keskküte, soe vesi, vann/du; eluruumide arv ja pind maakondade kaupa. Mitteeluhooned: mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur maakondade kaupa; mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur hoonete liikide kaupa. 138. Eluruumide ja mitteeluhoonete ehitus 5512 kvartal Ehituslubade väljastamine: eluruumide arv ja pind maakondade kaupa; mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur maakondade kaupa ning hoonete liikide kaupa. Kasutusse lubatud: eluruumide arv ja pind maakondade kaupa; mitteeluhoonete arv, pind ja kubatuur maakondade kaupa ning hoonete liikide kaupa. 139. Finantsnäitajad 5702 kvartal Raha, pangakontod, väärtpaberid. Lühiajalised nõuded. Varud kokku: sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele. Käibevara kokku. Materiaalne ja immateriaalne põhivara soetusmaksumuses. Lühiajalised kohustused kokku. Pikaajalised kohustused kokku. Realiseerimise netokäive. Kulud kokku (sh kaubad; materjal, ostetud tooted ja pooltooted; ostetud kütus, soojus- ja elektrienergia; ostetud tööd ja teenused; tööjõukulud; kulum; maksud; muud kulud; lõpetamata toodangu varude muutus kvartali jooksul; valmistoodangu varude muutus kvartali jooksul; omatarbeks valmistatud põhivara). Muud äritulud ja -kulud (neto). Finantstulud ja -kulud (neto). Erakorralised tulud ja kulud (neto). Kasum (kahjum) enne maksustamist. 140. Majandusnäitajad 5704 aasta Raha, pangakontod, väärtpaberid. Lühiajalised nõuded, sh nõuded ostjate vastu. Varud, sh tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, ostetud kaubad müügiks, ettemaksed hankijatele. Käibevara kokku. Finantsvara kokku, sh aktsiad, osakud ja muud väärtpaberid. Materiaalne põhivara kokku (jääkmaksumuses). Immateriaalne põhivara kokku jääkmaksumuses. Põhivara kokku. Lühiajalised kohustused, sh võlakohustused (laenud), ostjate ettemaksed, võlad hankijatele. Pikaajalised kohustused. Kohustused kokku. Põhikapital, sh väliskapital. Aažio. Annetatud kapital. Ümberhindluse reserv. Reservid. Eelmiste aastate jaotamata kasum (kahjum). Aruandeaasta jaotamata kasum (kahjum). Oma osad või aktsiad (tresooraktsiad). Omakapital kokku. Materiaalne põhivara (ehitised ja rajatised, masinad ja seadmed, transpordivahendid, loomad, maa, muu materiaalne põhivara, ettemaksed materiaalse põhivara eest, lõpetamata ehitus) aasta algul, sissetulek, sh uued, väljaminek, sh müük ja likvideeritud, aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses. Realiseerimise netokäive, sh eksport. Kulud kokku (sh kaubad; materjal, ostetud tooted ja pooltooted; ostetud elekter; ostetud kütus ja energia; ostetud tööd ja teenused, sh transporditeenused, maarent; tööjõukulud, sh palk, sotsiaalmaks; kulum; maksud; muud kulud, sh lähetuskulud, varakindlustusmaksed; lõpetamata toodangu varude muutus; valmistoodangu varude muutus; omatarbeks valmistatud põhivara). Realiseeritud toodete kulud, tegevuskulud, sh arengu- ja uurimiskulud. Muud äritulud, sh kasum põhivara müügist. Muud ärikulud, sh kahjum põhivara müügist. Finantstulud, sh intressitulu. Finantskulud, sh intressikulu. Erakorralised tulud ja kulud. Kasum (kahjum) enne maksustamist. Tulumaks. Potentsiaalne tulumaksukohustus. Puhaskasum (-kahjum). Puhaskasumi jaotus. 141. Tarbijahind 6101 kuu Tarbekaupade ja tasuliste teenuste hinnad piirkondadele iseloomulikes müügikohtades. Mõningad tariifid saadakse kohalikest omavalitsustest. Vaatluse tulemusena koostatakse tarbijahinnaindeks. 142. Tootjahind 6201 kuu Toote nimetus või määratlus (mudel, tüüp, artikkel), müügi vorm (siseturg, eksport) ja ühiku hind ilma käibemaksuta. Vaatluse tulemusena koostatakse tootjahinnaindeks. 143. Impordihind 6202 kuu Importkaupade hinnad importööridel. Vaatluse tulemusena koostatakse impordihinnaindeks. 144. Ekspordihind 6203 kuu Eksportkaupade hinnad eksportööridel. Vaatluse tulemusena koostatakse ekspordihinnaindeks. 145. Ehitushind 6301 kuu Töötasu. Ehitusmehhanismide kasutamise ja ehitusmaterjali hinnad ehitusettevõtetes. Materjali hinnad jae- ja hulgikaubanduses. Vaatluse tulemusena koostatakse ehitushinnaindeks. 146. Ehitusmaterjalide hind 6302 kuu Materjalide hinnad hulgikaubanduses. Vaatluse tulemusena koostatakse ehitusmaterjalide hinnaindeks. 147. Tervisekaitse 10101 aasta Mürataseme mõõtmiste arv ning lubatud mürataset ületanud mõõtmiskordade arv. Toiduainegruppide ja veeliikide (sh põhja-, pinna-, pinnase-, veevärgi-, veekogude vesi) analüüsitud proovide arv ja normatiividele mittevastanud proovide arv uuritud näitajate kaupa. 148. Looduskaitse 10102 aasta Kaitsealade ja looduskaitseobjektide iseloomustus ning kaitse korraldamise kulutused. Andmed kaitsealal tehtud monitooringu ja teadusliku uurimistöö, kaitsealuse fauna ja floora kohta. 149. Looduskaitse järelevalve 10103 poolaasta Haldusõiguserikkumised ja tsiviilõiguserikkumised ning määratud karistused. Ettevõtetele antud saaste-, heitme- ja jäätmeload. Looduskaitse järelevalvega tegelevate töötajate arv looduskaitse valdkondade kaupa. 150. Välisõhu saastamine 10104 aasta Saasteallikates tekkinud ja tegelikult õhku paisatud saasteainete nimetused ja kogused. Kasutusel olevate soojusenergeetiliste seadmete liigid, arv, parameetrid. Kasutatud kütuse kogus, selle väävlisisaldus. Kasutusel olevate gaasi- ja tolmupuhastusseadmete tüübid, arv, parameetrid. Kasutatud lahustite, värvide ja liimide kogused. 151. Rikutud maa rekultiveerimine 10105 aasta Rikutud maapind maa rikkumispõhjuse järgi. Rekultiveeritud maapind maakasutuse liigi järgi. 152. Veekasutus 10106 aasta Veevõtt veeallikate ja veeliikide kaupa. Põhjaveevõtt põhjaveehorisontide kaupa, põhjaveetase puurkaevudes. Veekasutus kasutusviisi järgi. Tekkinud heitvee kogus heitvee reostatuse astmete ja heitvee liikide kaupa. Heitvee reostuskoormus reostusliikide ning valgalade kaupa. Heitvee puhastusaste ja puhastusviis (mehaaniline, bioloogiline, füüsikalis-keemiline, bioloogilis-keemiline). 153. Maavaravarude bilanss 10107 aasta Maavaravarud maardlate kaupa: aasta algul, muutumine (toodang, kaod, uuringud, varude liikide ümberhindamine ja piiride muutused), aasta lõpul, uuritus (tarbe- või reservvaru, aktiivne või passiivne varu). 154. Kemikaalide kasutamine 10108 aasta Vastavalt koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooniga väljatöötatud loetelule osoonikihti lagundavate ainete ning teiste enamkasutatavate keskkonnaohtlike kemikaalide kasutamine, ost-müük, eksport ja import ning jäägid. 155. Jäätmekäitlus 10109 aasta Jäätmete tekkimine jäätmeliigi järgi. Jäätmete kogumine ja transportimine. Jäätmete taaskasutamine ja hävitamine ning jäätmetest energia tootmine. Jäätmete ladustamine. 156. Teede talvine keemiline töötlus 10110 aasta Teede keemiliseks töötlemiseks kasutatud kemikaalide kogus. Töödeldud teede pind. Teede jäätumisvastase töötluse maksumus. 157. Valla-,linnavalitsuse keskkonnakaitselised kulutused 10120 aasta Keskkonna saastamise vähendamiseks tehtud investeeringud tegevusvaldkondade ja finantseerimisallikate kaupa. Keskkonna kaitse- ja järelevalvesüsteemide hoolduskulud tegevusvaldkondade kaupa. Keskkonnakaitselisest tegevusest saadud tulud tegevusvaldkondade kaupa. Arendustöödele kulutatud summad keskkonnakaitse tegevusvaldkondade ja finantseerimisallikate kaupa. 158. Ettevõtte keskkonnakaitselised kulutused 10121 aasta Keskkonna saastamise vähendamiseks tehtud investeeringud (eraldi tootmistehnoloogia muutmiseks) tegevusvaldkondade ja finantseerimisallikate kaupa. Keskkonna kaitse- ja järelevalvesüsteemide hooldekulud tegevusvaldkondade kaupa. Keskkonnakaitselisest tegevusest saadud tulud tegevusvaldkondade kaupa. Teaduslikule uurimistööle kulutatud summad keskkonnategevuse valdkondade ja finantseerimisallikate kaupa. 159. Taimekaitsevahendite kasutamine 10122 aasta Taimekaitseks kasutatud taimekaitsevahendite (kahjurite, haiguste ja umbrohtude tõrjevahendid): kogus, nendega töödeldud pind taimeliikide järgi, kasutatavate taimekaitsevahendite jäägid aasta lõpul. 160. Jahindus 10150 aasta Jahimajandi pindala. Jahindustöötajate ja arvel olevate jahimeeste arv. Välisriikide kodanikele antud jahitunnistuste arv. Ulukihoolderajatiste arv liikide kaupa. Jahimajanduslikud kulud ja tulud. Ulukite arv liikide kaupa. Kütitud ulukite arv liikide kaupa. Jahikoerte arv koeratõugude kaupa. Medaliväärsed jahitrofeed. Ulukifarmide arv, põhikarja suurus, ulukiliha müük ja sissetulek ulukiliha müügist. 161. Metsakaitse 10155 aasta Metsakaitsetööd rakendatud abinõude kaupa. Hukkunud puistute pindala hukkumise põhjuste kaupa. Kahjustatud puistute pindala ja selle muutused aasta jooksul kahjustuste põhjuste kaupa. 162. Metsauuendamistööd 10156 poolaasta Metsauuendamine maakategooriate ja uuendamisviiside kaupa. Metsauuendamisel kasutatud istutusmaterjal. Taimlatööd. Metsakultuuride hooldamine. Maapinna ettevalmistamine metsauuendamiseks. Metsauuenduse ümberarvestamine puistuteks. Kuivendatud metsaalade kasutuselevõtmine. Seemnete varumine, kasutamine ja jääk. 163. Metsaraie 10158. poolaasta Metsaraie pindala ja metsaraie mahud raieliikide ja metsaomanike gruppide kaupa. 164. Metsatulekahjud ja metsaõigusnormide eiramine 10159 aasta Metsatulekahjude pindala metsaliikide kaupa. Metsatulekahjude arv. Metsatulekahjude põhjused. Metsatulekahjudes hävinenud ja kahjustunud kasvav mets. Metsatulekahjudest tekkinud kahju, hüvitamisele kuuluv kahju ja selle hüvitamine. Metsa tuleohutuseeskirjade avastatud rikkumiste arv. Metsa tuleohutuseeskirjade eiramise eest määratud trahvide summa. Metsaõigusnormide eiramiste arv ja tekkinud kahjusumma. Ebaseaduslikult raiutud puidu kogus. Ebaseadusliku raiega tekitatud kahju, hüvitamisele kuuluv kahju ja selle hüvitamine. Arvestatud leppetrahvid ja nende laekumine. 165. Kalakasvatus 10160 aasta Kalakasvatuseks kasutatud veekogude pindala ja maht. Kalakasvatuses kasutatud sööt liikide kaupa. Kasvatatud kala kogus liikide kaupa. Veekogude rikastamiseks kasvatatud noorkala kogus liikide kaupa. Edasikasvatamiseks jäetud noorkala kogus kalaliigi ja noorkala vanuse järgi. Müüdud kala kogus ja hind kalaliikide kaupa. Inkubeerima pandud kalamarja kogus. Müüdud elusmarja kogus ja hind. 166. Rannapüük 10161 aasta Läänemerel ja sisevetel püütud kala kogused kalaliikide kaupa püügipiirkonniti. 167. Avamerepüük 10162 aasta Avamerel püütud kala kogused kalaliikide kaupa püügipiirkonniti. 168. Veekogude rikastamine 10163 aasta Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga asustuspaikade järgi. Looduslike veekogude rikastamine kalaga kalaliikide kaupa. Looduslike veekogude rikastamine kala ja jõevähiga asustusmaterjali vanuse järgi. 169. Metsaraie ja metsauuendamistööd erametsas 10165 aasta Metsaraie pindala ja metsaraie maht raieliikide kaupa. Metsauuendamine maakategooriate ja uuendamisviiside kaupa. Metsauuenduseks kasutatud istutusmaterjal ja seemned. 170. Põllumajandussaadused 10223 aasta Põhiliste põllumajandussaaduste ettevõttesisene bilanss: jääk aasta algul; sissetulek, sh toodang (kogusaak), muu sissetulek; väljaminek (müük koguseliselt ja rahalises väljenduses, kasutamine söödaks ja seemneks, töötlus, muu väljaminek, kadu); jääk aasta lõpul. Aastakeskmine töötajate arv seisuga 1. jaanuar 2000. Töötatud tundide arv. 171. Põllumajandussaaduste müük 10224 aasta Põllumajandussaaduste müük saaduste kaupa koguseliselt ja rahalises väljenduses. Metsa ja metsamaterjali müük. Ostetud põllumajandussaaduste edasimüük kaubanduses, toitlustuses. Veondusteenused ja laondus. Ruumide rendile andmine. Muud teenused ja mittepõllumajanduslikud kaubad. Kokku müüdud (realiseerimise netokäive). Põllumajandustoimlate (teise tegevusalaga ettevõtete majandusüksused, mis tegelevad põllumajandusega) realiseerimise netokäive kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; kulud kokku, sh edasimüüdud ostukaubad; palgakulu, sotsiaalmaks ja aastakeskmine töötajate arv. 172. Põllumajandussaaduste müük 10225 kvartal Põllumajandussaaduste müük saaduste kaupa koguselises ja rahalises väljenduses. Metsa ja metsamaterjali müük. Teenuste ja mittepõllumajanduslike kaupade müük. Kokku müüdud (realiseerimise netokäive). 173. Taimekasvatus 10226 aasta Kasutuses olev maa: omand, antud rendile, sh taludele või elanike majapidamistele, võetud rendile: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, vee all, muu maa. Külvi- ja koristuspind põllukultuuride kaupa. Saak põllukultuuride kaupa. Katmikala pind. Katmikkultuuride saak kultuuride kaupa. Viljapuu-marjaaedade istutatud uute aedade pind, kogupind, sh kandeealiste aedade pind. Puuvilja- ja marjasaak. 174. Mineraal- ja orgaanilised väetised 10227 aasta Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine põllukultuuride kaupa: väetise nimetus, väetatud pind, kasutatud väetiste kogused. 175. Loomakasvatus 10229 aasta Loomade ja lindude arv liikide kaupa aasta lõpul. Loomade ja lindude arvu muutumine liigiti: loomade ja lindude arv aasta algul; sündinud elusaid järglasi; ostetud teistelt ettevõtetelt, elanike majapidamistest, talupidajatelt (loomade ja lindude arv ja eluskaal); muu sissetulek; müüdud tapaks, tapetud ettevõttes või mujal teenustööna (loomade ja lindude arv ja eluskaal); müüdud teistele ettevõtetele, elanike majapidamistele, talupidajatele (loomade ja lindude arv ja eluskaal); muu väljaminek; lõpnud, hukkunud, varastatud; loomade ja lindude arv, eluskaal ja maksumus aasta lõpul. Karusloomade arv loomaliikide kaupa aasta algul, sündinud elusaid järglasi, ostetud, muu sissetulek, müüdud, nende maksumus, muu väljaminek, tapetud naha saamiseks, hukkus, arv aasta lõpul, sh täiskasvanud isas- ja emasloomi. Müüdud parkimata ja pargitud karusnahku, nende maksumus. Kasutatud sööda kogus loomaliikide ja söödaliikide kaupa. Loomakasvatussaaduste tootmine koguseliselt saaduste kaupa. 176. Loomakasvatus 10230 kvartal Loomade ja lindude arv: veised, sh lehmad, sead, lambad ja kitsed, linnud, hobused, piimatõugu lehmade keskmine arv, munejate kanade keskmine arv. Sündinud vasikaid ja põrsaid. Sööda jääk (omatoodetud või ostetud), sh jõusööt. Loomakasvatussaaduste tootmine: tapaks müüdud ja ettevõttes tapetud loomade ja lindude eluskaal, piimatoodang, kanamunatoodang, lambavillatoodang naturaalkaalus. 177. Hoidlad, tootmishooned ja põllumajandusmasinad 10231 aasta Hoidlate mahutavus ja kasvuhoonete pind: köögivilja-, kartuli- ja söödajuurviljahoidlad; puuvilja- ja marjahoidlad; teraviljahoidlad; silohoidlad; sõnnikuhoidlad; mineraalväetise, taimekaitsevahendite ja lubimaterjali laod; rohujahu, jõusööda ja söödasegude laod; heinaküünid; köetavad kasvuhooned; mitteköetavad kasvuhooned. Loomakasvatushoonete mahutavus. Põllumajandusmasinate ja -seadmete arv. 178. Loomade ja lindude kokkuost 10233 kvartal Loomaliikide kaupa: loomade ja lindude kokkuost koguselises ja rahalises väljenduses, saadud liha ja I kategooria rupskid. 179. Loomade arv ja maakasutus 10234 aasta Loomade ja lindude arv liigiti elanike majapidamistes ja taludes. Maakasutus põllumajandusettevõtetes ja metskondades, taludes, elanike majapidamistes: maakasutajate arv; üldpind, sellest haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa; kasutusse andmata maa pind. 180. Piima kokkuost 10235 kvartal Ostetud piima kogus, selles piimarasv, piimavalk. Piima kvaliteet: kõrgem sort, I sort, II sort, III sort. Jahutatud piim. Piima maksumus. 181. Külvid 10236 üks kord aastas 2000. aasta saagiks külvatud põllukultuuride pind kultuuride kaupa. Kasutuses oleva haritava maa pind: omand; rendile antud, sh taludele või elanike majapidamistele; rendile võetud. 182. Saagid ja sügistööd 10237 kaks korda aastas Koristatud põllukultuuride pind ja kogutud saak: tera- ja kaunvili, sh nisu, rukis, oder; kartul; avamaaköögivili. Taliteravilja (nisu, rukis) külvipind. Varutud sööda kogus: hein, silo, sh konservantidega, rohukuivised, põhk, söödajuurvili. Niidetud rohumaade pind, sh heina saamiseks. 183. Talu aruanne 10238 aasta Talu tööjõud. Põhiliste põllumajandussaaduste talusisene bilanss. Põllumajandussaaduste müük saaduste kaupa koguselises ja rahalises väljenduses. Maakasutus. Külvi- ja koristuspind põllukultuuride kaupa. Saak põllukultuuride kaupa. Viljapuu-marjaaedade pind. Puuvilja- ja marjasaak. Katmikala pind. Katmikkultuuride saak kultuuride kaupa. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste ning taimekaitsevahendite kasutamine; väetiste ja taimekaitsevahendite kogused ning väetatud (töödeldud) pind põllukultuuride kaupa. Loomakasvatussaaduste tootmine. Loomade ja lindude arv liikide kaupa. Loomade ja lindude arvu muutumine. Sööda kasutamine. Loomakasvatushoonete mahutavus. Sõnnikuhoidlate mahutavus. Põllumajandusmasinate ja -seadmete arv. Investeeringud põhivarasse. 184. Talu loomakasvatus 10239 kvartal Loomade ja lindude arv: veised, sh lehmad, sead, lambad, kitsed, linnud, hobused. Loomakasvatussaaduste tootmine: tapaks müüdud ja talus tapetud loomade ja lindude eluskaal, lehmadelt lüpstud piim, kanamunatoodang. 185. Talu saagid ja sügistööd 10240 üks kord aastas Koristatud põllukultuuride pind ja kogutud saak: tera- ja kaunvili, sh nisu, rukis, oder; kartul; avamaaköögivili. Taliteravilja (nisu, rukis) külvipind. Varutud sööda kogus: hein, silo, sh konservantidega, põhk, rohukuivised, söödajuurvili. Niidetud rohumaade pind, sh heina saamiseks. 186. Talu külvid 10241 üks kord aastas 2000. a saagiks külvatud põllukultuuride pind kultuuride kaupa. Kasutuses oleva haritava maa pind: omand, rendile antud, sh ettevõtetele, rendile võetud. 187. Teravili 10243 aasta Ettevõttesisene teraviljabilanss kultuuride kaupa koguseliselt: jääk aasta algul; ost Eesti teraviljakasvatajatelt koguseliselt ja rahalises väljenduses; ost mujalt; müük; antud töötlusse oma ettevõttes, sh inimtoiduks, loomasöödaks, piirituseks või linnasteks; kadu; jääk aasta lõpul. 188. Talu teravili 10244 üks kord aastas Teravilja ja teraviljasaaduste talusisene bilanss koguseliselt: jääk aasta algul, sissetulek, väljaminek (müük; kasutatud söödaks, seemneks, talupere toiduks; töötlus; muu väljaminek), kadu, jääk I poolaasta lõpul. 189. Teravili ja teraviljasaadused 10248 üks kord aastas Teravilja ja teraviljasaaduste ettevõttesisene bilanss koguseliselt: jääk aasta algul, sissetulek, väljaminek (müük; kasutatud söödaks, seemneks; töötlus; muu väljaminek), kadu, jääk I poolaasta lõpul. 190. Põllumajandusliku tootmisvahendi hind 10350 kvartal Põllumajandussaaduste tootjatele müüdud kaupade ja teenuste hind: segajõusööt, seemned, loomad ja linnud, väetised, taimekaitsevahendid, materjalid, masinad ja seadmete varuosad, veterinaarkaubad. 191. Põllumajandussaaduste tootjahind 10351 kvartal Kokkuostjate poolt ostetud või tootjate poolt müüdud põllumajandussaaduste hind: kartul, puuvili, marjad, köögivili, lilled, munad, linnuliha (müük tootjate poolt); teravili (ost töötlejate ja hulgimüüjate poolt); õlleoder (ost töötlejate poolt); loomad (ost töötlejate poolt); piim (ost töötlejate ja hulgimüüjate poolt). 192. Põllumajandusloenduse ettevalmistus 10452 Loendusprogrammi täpsustamine prooviloenduse tulemuste alusel. Põllumajandusloenduse dokumentatsiooni (küsimustik, loenduseeskiri, kaardid), loenduse korralduse, andmetöötluse süsteemi korrastamine ning elanikkonna informeerimine loendusest; loendustöötajate valik ja töölerakendamine Statistikaameti piirkondlikes statistikabüroodes ja nende osakondades. Alustatakse majapidamiste ja nende valdajate nimekirjade koostamist. 193. Tööjõu uuring 20001 kvartal Uuring koosneb järgmistest osadest: I. Küsitletava tegevus küsitlusnädalal. II. Retrospektiivne osa tegevusest aastatel 1999­2000. III. Taustinformatsioon õpingute, elukohamuutuste ja perekonnaseisu muutuste kohta aastatel 1999­2000. Alates 2000. a III kvartalist koosneb tööjõu-uuringu küsimustik järgmistest osadest: I. Küsitletava tegevus uuringunädalal. II. Taustinformatsioon viimase aasta jooksul toimunud põhimuutuste kohta: tööalased muutused (töökohavahetused, tööleasumised, töölt lahkumised), elukohamuutused ja perekonnaseisumuutused. 194. Eesti regionaalarengu andmebaas 20002 aasta, kvartal Eesti regionaalarengu andmebaasi objektideks on maakonnad ja kohalikud omavalitsused ning ta sisaldab regioonide arengut iseloomustavaid näitajaid. Vastavad andmevaldkonnad ja näitajad selgitatakse välja koostöös andmete tarbijatega. Põhivaldkonnad Eesti regionaalarengu andmebaasis on rahvastik, tööhõive, elanike sissetulekud, kohalike omavalitsuste eelarved ja ettevõtlus. Eesti regionaalarengu andmebaasis on ka riigiasutuste poolt väljaspool riiklikke statistilisi vaatlusi kogutud andmeid. Eesti regionaalarengu andmebaasi koostisosa on metaandmebaas, mis annab baasis olevate näitajate formaalse kirjelduse (definitsioonid, andmeallikad, kogumise metoodika, usaldusväärsus jne) ja kirjeldab näitajate omavahelisi seoseid. Rahandusminister Siim KALLAS

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →