Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna põhimääruse kinnitamine — KO, 183, 1844

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 ja Põltsamaa linna põhimääruse § 29 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põltsamaa linna põhimääruse eesmärk Põltsamaa linna põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) volikogu fraktsioonide moodustamise kord, õigused ja kohustused; 3) valitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 4) linna sümbolid ja nende kasutamise kord; 5) linna ametiasutuste moodustamise kord; 6) linna esindamise kord; 7) linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 8) linnavara valitsemise üldine kord; 9) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise ning täitmise kontrolli täpsem kord; 10) teenistusliku järelevalve teostamise kord. § 2. Põltsamaa linna omavalitsusorganid (1) Põltsamaa linna (edaspidi linn) esinduskogu on Põltsamaa Linnavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad linna hääleõiguslikud elanikud. (2) Põltsamaa Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 3. Põltsamaa linna lipp ja vapp (1) Linna lipp on roheline ristkülikukujuline kangas, mille keskel on kollane horisontaallaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105×165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. 1) Linna lipu etalonkujutist säilitab linnavalitsus linnavalitsuse hoones. Linna lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 5. septembril 1997. 2) Linna asutuste lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased linna lipuga. 3) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (2) Linna vapil on rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon – mõlemad kuldsed. (3) Linna vapi etalonkujutist säilitab linnavalitsus linnavalitsuse hoones. Linna vapi etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 5. septembril 1997. § 4. Põltsamaa linna lipu ja vapi kasutamine (1) Linna lipu kasutamise kord 1) Linna lippu kasutatakse volikogu ja linnavalitsuse istungitel, samuti linna, Jõgeva maakonna ja üleriigilistel tähtpäevadel. 2) Linna lippu koos riigilipuga kasutades asetatakse riigilipp lippude poolt vaadates paremale. 3) Linnaelanikel on õigus kasutada hoonetel linna lippu koos riigilipuga. (2) Linna vapi kasutamise kord 1) Linna vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena volikogu ja linnavalitsuse plankidel, trükistel (tänukirjad, sildid, kaardid, ümbrikud) ja linnavalitsuse loa alusel hoonete välisseintel, ruumide siseseintel, sõidukitel jms, vastuvõttude ja muude pidulike sündmuste puhul. 2) Vappi kasutatakse linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste pitseritel. 3) Vapi kujutisega pitser on sõõr, mille keskel vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitseri läbimõõt on 3,5 cm. (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja/või vapi kasutamine linnavalitsuse loal. § 5. Põltsamaa linna autasud (1) Põltsamaa linna autasudeks on aukodaniku nimetus, teenetemärk ja tänukiri. (2) Põltsamaa linna aukodaniku nimetamine 1) Põltsamaa linna aukodaniku (edaspidi aukodanik) nimetus antakse üksikisikutele Põltsamaa linnale osutatud väljapaistvate teenete eest või linnapoolse erilise austuse avaldusena. 2) Ettepanekud esitatakse kirjalikult linnavalitsusele igal aastal 1. detsembriks. 3) Ettepanekus peab olema kirjas: – ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht, telefon; – autasustamiseks esitatava isiku nimi, elukutse, töökoht; – autasustamiseks esitatava isiku teenete kirjeldus; – ettepaneku tegemise kuupäev ja ettepaneku tegija allkiri. 4) Aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. 5) Aukodaniku tunnistus antakse üle tavapäraselt Eesti Vabariigi aastapäeva ürituste raames. Erandjuhtudel võib aukodaniku tunnistuse anda ka muul ajal. 6) Aukodaniku tunnistuse annab autasustatavale pidulikult kätte linnapea või tema nimel linnapea määratud isik. 7) Aukodaniku tunnistus antakse üle koos vapimärgiga. Põltsamaa linna vapimärk on rinnamärk, millel on Põltsamaa täisvapi kujutis pärjatud altpoolt 2/3 ulatuses. 8) Vapimärk ei kuulu asendamisele. 9) Aukodanikul puuduvad eriõigused. 10) Aukodanike nimed koos andmise otsuse ja teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu protokolli juurde. (3) Põltsamaa linna teenetemärgi andmine 1) Põltsamaa linna teenetemärk (edaspidi teenetemärk) antakse üksikisikule Põltsamaa linnale osutatud eriliste teenete eest. 2) Ettepanekud esitatakse kirjalikult linnavalitsusele igal aastal 1. detsembriks. 3) Ettepanekus peab olema kirjas: – ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht, telefon; – autasustamiseks esitatava isiku nimi, elukutse, töökoht; – autasustamiseks esitatava isiku teenete kirjeldus; – ettepaneku tegemise kuupäev ja ettepaneku tegija allkiri. 4) Teenetemärgi andmise otsustab volikogu. 5) Teenetemärk antakse üle tavapäraselt Eesti Vabariigi aastapäeva ürituste raames. Erandjuhtudel võib teenetemärgi anda ka muul ajal. 6) Teenetemärgi koos tunnistusega annab autasustatavale pidulikult kätte linnapea või tema nimel linnapea määratud isik. 7) Teenetemärgi kavaleril puuduvad eriõigused. 8) Teenetemärk ei kuulu asendamisele. 9) Teenetemärgi kavaleride nimed koos teenetemärgi andmise otsuse ja teenete kirjeldusega kantakse linnavolikogu istungi protokolli juurde. (4) Põltsamaa linna tänukiri 1) Põltsamaa linna tänukiri (edaspidi tänukiri) antakse füüsilistele ja juriidilistele isikutele linnapoolse tänuavaldusena osutatud teenete eest. 2) Tänukiri on A-4 formaadis, ühepoolne. Esiküljel on Põltsamaa linna vapi kujutis. 3) Tänukirja andmise õigus on linnapeal. 2. peatükk VOLIKOGU § 6. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu asjaajamise korraldamise tagab linnakantselei. § 7. Volikogu pädevus Volikogu pädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-is 22. § 8. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) linnasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. § 9. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse linnavalitsuse ruumides asuval stendil ning Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu (edaspidi raamatukogu) lugemissaalis hiljemalt 7 päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse raamatukogu lugemissaalis ja linnakantseleis. Täiendavalt on volikogu protokollid ja õigusaktid kättesaadavad Põltsamaa linna veebilehel dokumendiregistris. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad määrused avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadel volikogu otsusel ajalehes ning saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast määrusele allakirjutamist. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 10. Õigusaktide täitmise kontroll (1) Linnavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. 3. peatükk VOLIKOGU TÖÖKORD § 11. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab linna ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 3) koostab istungi päevakorra; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) korraldab ja kontrollib märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamist; 6) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 7) täidab muid talle seaduse alusel, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Kui ka volikogu aseesimehel ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (4) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». (5) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib olla volikogu otsusel palgaline. § 12. Volikogu esimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu esimehe valimist korraldab linna valimiskomisjon. (5) Linna valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu linnakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (8) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. § 13. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustavad kandidaatide nimekirjas olevad isikud end ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab linna valimiskomisjon, kui aseesimees valitakse volikogu esimesel istungil. (5) Linna valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu linnakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega, kui aseesimees valitakse volikogu esimesel istungil. (7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (8) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. § 14. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjon tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, komisjoni liikmete arv määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (4) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti. (5) Volikogu istungil esindab volikogu komisjoni selle esimees või aseesimees. (6) Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb kas koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. (7) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine või ümberkorraldamine, samuti volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. (8) Volikogu komisjonide esimeestel, aseesimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning see jõustub alates järgmisest volikogu istungist. § 15. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Volikogu komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku algust koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra. (3) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla 24 tunni jooksul pärast komisjoni koosoleku lõppu koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi kahe tööpäeva jooksul pärast protokolli allkirjastamist. Märkused lisatakse protokollile. (5) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest, linnakantseleile. Protokollid on kättesaadavad raamatukogu lugemissaalis ja linna veebilehel dokumendiregistris hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse linnakantseleis. § 16. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 17. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. § 18. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 19. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 20. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab põhimääruse §-is 14 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks linnavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt 3-liikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete seast. Revisjonikomisjon korraldab tööd vastavalt seaduses ning linna põhimääruses sätestatud korrale. (2) Revisjonikomisjon nimetab kontrolli teostavad isikud. Kontrolli teostaval isikul on õigus: 1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure; 2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirja ja väljavõtteid; 3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi. (3) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töö- ja kodukorda ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte. (4) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele linnavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte. Revisjonikomisjon teeb linnavalitsusele ettepanekuid avastatud puuduste kõrvaldamiseks. (5) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal. § 21. Volikogu fraktsioonid (1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. (2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehele esitatud avalduse alusel samas korras. (3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. (4) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. (5) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme. § 22. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, komisjonide esimehed ja fraktsioonide esimehed (viimaste äraolekul aseesimehed), linnapea ja linnasekretär. (2) Eestseisuse töö vorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad seitsmendal tööpäeval enne volikogu istungi päeva, kui volikogu esimees ei määra teisiti. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisuse koosolekul arutatakse linnavolikogu eelnõude võtmist linnavolikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada linnavolikogu istungi päevakorra projekti. (4) Eestseisuse koosolek on volikogu liikmete jaoks avalik. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad linnakantseleis ja linna veebilehel dokumendiregistris. § 23. Eestseisuse pädevus Eestseisus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra; 2) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta; 3) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. § 24. Volikogu istung (1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus kuu kolmandal esmaspäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Suvekuudel toimub volikogu istung vastavalt vajadusele. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt 1/4 volikogu liikmetest või linnavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist linnakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 4 tundi, kui volikogu ühehäälselt ei otsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval. (6) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu oma istungil ei otsusta teisiti. (7) Volikogu esimehe loal võib istungil toimuvast teha filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid, samuti istungil toimuvat fotografeerida. § 25. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kirjalik kutse, milles tuleb ära näidata arutusele tulevad küsimused. Kui linnavolikogu liige soovib kirjaliku kutse saamisest loobuda, esitab ta vastava avalduse linnasekretärile ning edaspidi saadetakse talle kutse elektronposti teel. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema linna veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu esimehele, aseesimehele või linnakantseleisse. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on linnakantseleis ja Põltsamaa linna veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne istungi algust. (4) Volikogu istungi päevakorra projekti esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-ile 31. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) linnapea; 3) linnavalitsus; 4) komisjonid ja fraktsioonid. § 26. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, st poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 27. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimiseks volikogu koosseisu esimesel istungil) moodustab volikogu poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu linnakantselei pitsatijäljendiga varustatud hääletusssedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu võtab vastu õigusakti isiku valimise kohta. § 28. Volikogu töökeel Volikogu istungi töökeel on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab vandetõlk või notar. § 29. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanem liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 1 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) eelnõu lugemine katkestatakse või saadetakse teisel lugemisele, kui seda nõuab 1/4 linnavolikogu liikmetest. Enne nimetatud otsustuste hääletamist on eelnõu esitajal õigus nõuda laekunud muudatusettepanekute läbihääletamist; ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega; 10) sõnavõtusoovist, küsimuse ja repliigi esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 12) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja paneb hääletusele kui seda nõuab volikogu liige või fraktsioon. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, linnavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal. (9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 30. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid pannakse tutvumiseks välja hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. (2) Istung salvestatakse, salvestus säilitatakse üks aasta. § 31. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid ja fraktsioonid, volikogu liikmed, linnapea, linnavalitsus ja linnasekretär talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Linnavolikogu õigusakti eelnõu peab olema dateeritud ja varustatud esitaja (esitajate) ja koostaja nime ning allkirjaga. Eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid ning küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab vastama riigi ja Põltsamaa linna õigusaktidele. (3) Üheaegselt paberkandjal oleva tekstiga esitab linnavalitsus eelnõu koos seletuskirja ja lisadega linnakantseleile ka elektroonilisel kujul. Linnavolikogu liikme poolt esitatud eelnõu esitamise elektroonilisel kujul tagab fraktsiooni, fraktsiooni mittekuuluva linnavolikogu liikme puhul linnakantselei. (4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab eelnõu esitaja. (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos eelnõu juurde kuuluvate dokumentidega esitatakse linnavolikogu istungi juhatajale istungi algul või linnakantseleisse. Eelnõu registreeritakse koheselt ja esitatakse läbivaatamiseks linnavolikogu esimehele. (5) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, teeb ta kahe tööpäeva jooksul, arvates eelnõu üleandmisest, otsuse eelnõu menetlusse võtmise ning eelnõule juhtivkomisjoni määramise kohta. Linnavolikogu esimehe resolutsiooniga suunatakse eelnõu läbivaatamiseks ka teistele linnavolikogu komisjonidele ja linnavolikogu fraktsioonidele. Eelnõu originaal koos lisatud dokumentidega antakse õigusnõunikule. Eelnõu ja selle juurde kuuluvate dokumentidega (seletuskiri, lisad jne) saab tutvuda alates eelnõu registreerimisest kolmandal päeval veebilehe aadressil: www.poltsamaa.ee. (6) Kui linnavolikogu esimees leiab, et eelnõu ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, tagastab ta eelnõu esitajale koos puuduste kirjeldusega. (7) Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat. Kirjalikud ettepanekud (väljavõtted komisjonide protokollidest, linnavalitsuse istungi protokollidest jne) esitatakse linnakantseleile, kes edastab need linnavolikogu komisjonidele ja fraktsioonidele. (8) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab linnavolikogu esimees linnavolikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandja(d). (9) Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid linna õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad. Rahataotlused vaatab volikogu läbi ainult eelarve või lisaeelarve vastuvõtmise ja eelarve muutmise käigus; 5) linnavalitsuse arvamus eelnõu kohta, v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (10) Eelnõu esitajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta linnavolikogus menetlemise igal etapil, välja arvatud juhul, kui eelnõu on pandud linnavolikogu istungil lõpphääletusele. Eelnõu tagasivõtmisel langeb eelnõu linnavolikogu menetlusest välja. (11) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa. (12) Linnavolikogu liikme poolt algatatud eelnõu langeb linnavolikogu menetlusest välja, kui eelnõu esitaja volitused linnavolikogu liikmena on lõppenud või peatunud. (13) Linnavolikogu koosseisu volituste lõppemisega langevad menetlusest välja kõik selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõud. Juhul, kui linnavalitsuse volitused lõpevad ennetähtaegselt, esitab linnakantselei linnavolikogu menetluses olevate õigusaktide loetelu uuele linnavalitsusele seisukoha saamiseks. (14) Põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks esitab eelnõu menetlev juhtivkomisjon eestseisuse koosolekule vastava päevakorrapunkti arvamiseks linnavolikogu istungi päevakorra projekti. (15) Eelnõu väljaarvamiseks menetlusest esineb istungil vastava ettekandega eelnõu juhtivkomisjoni esimees või tema asendaja. Eelnõu esitaja soovil võib istungi juhataja anda talle sõna selgituseks. Antud päevakorrapunktis ei esitata küsimusi ega avata läbirääkimisi. Otsustus eelnõu menetlusest väljaarvamise kohta võetakse vastu poolthäälte enamusega ja see protokollitakse. 4. peatükk LINNAVALITSUS § 32. Linnavalitsus ja selle koosseis (1) Linnavalitsuse moodustab volikogu. (2) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea ja linnavalitsuse liikmed. (3) Linnapea valitakse volikogu poolt. (4) Linnavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu linnapea kirjalikul ettepanekul. § 33. Linnapea pädevus ja asendamine (1) Linnapea täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) esindab linna ja linnavalitsust kõigis õigustoimingutes ja volitab selleks teisi isikuid; 4) annab linnavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; (2) Linnapea äraolekul asendab üldjuhul linnapead abilinnapea. (3) Kui abilinnapeal ei ole ajutiselt võimalik linnapea ülesandeid täita, toimub linnapea kui ametiasutuse juhi asendamine linnapea käskkirja alusel. Linnapead kui täitevorgani – linnavalitsuse – juhti asendab üks linnavalitsuse liikmetest. (4) Linnapea äraolek fikseeritakse linnapea käskkirjaga, v.a linnapea ajutise töövõimetuse aeg või muud ettenägematud asjaolud. (5) Linnapead asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele linnavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «linnapea ülesannetes». § 34. Linnapea valimine (1) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Linnapea kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek volikogu liikme või volikogu fraktsiooni poolt; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu poolthäälte enamusega; 4) kandidaatide nimekirjas olev isik tutvustab oma nägemust linna arengust pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Linnapea valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu linnakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli alusel võtab volikogu vastu õigusakti linnapea valimise kohta avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (8) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. (10) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil. § 35. Linnavalitsuse kinnitamine (1) Linnapea esitab linnavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks nimekirjana. (2) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub avalikul hääletamisel nimekirja alusel poolthäälte enamusega. § 36. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise linnavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi. § 37. Linnavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Linnavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud linnavalitsuse asjaajamise korras. (2) Linnavalitsuse määrused avalikustatakse linnavalitsuse ruumides asuval stendil hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Linnavalitsuse korraldused on kättesaadavad linnakantseleis. Täiendavalt on linnavalitsuse protokollid ja õigusaktid kättesaadavad Põltsamaa linna veebilehel dokumendiregistris. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. § 38. Linnavalitsuse istung (1) Linnavalitsuse töö vorm on istung. Linnavalitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul abilinnapea (abilinnapea linnapea ülesannetes) või neid asendav linnavalitsuse liige. Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest linnasekretäri või linnasekretäri asendavat isikut. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Linnavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Linnavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Linnavalitsuse otsustused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse seitsme päeva jooksul pärast istungi toimumist ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse linnakantseleis. § 39. Linnavalitsuse komisjon (1) Linnavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse valitsuse korralduses, millega komisjon moodustatakse. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks) on kättesaadav linnakantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab linnavalitsus. 5. peatükk ARENGUKAVA, EELARVE JA MAJANDUS § 40. Linna arengukava (1) Arengukava eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastuvõtmiseks linnavalitsus. (2) Arengukava eelnõu avalikustatakse linnavalitsuse ruumides asuval stendil, raamatukogu lugemissaalis ja Põltsamaa linna veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab linnavalitsus ajalehes ja linna veebilehel. (3) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab linnavalitsus koos oma seisukohaga volikogule. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. (4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab linnavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 01. juuniks. Arengukava muutmine toimub ettenähtud korras. Hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse kehtiva arengukava muutmise kohta. § 41. Linna eelarve (1) Linnal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev linna eelarve (edaspidi eelarve), mis koosneb eelarveaasta tasakaalustatud tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest lähtudes rahandusministri poolt kehtestatud eelarve klassifikaatoritest. (2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad volikogu liikmed, komisjonid, fraktsioonid, linnavalitsuse osakonnad ja ametnikud ning linnavalitsuse hallatavad asutused oma eelarvetaotlused ja ettepanekud linnavalitsusele (võttes aluseks linna arengukava ja volikogu õigusaktid) hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. novembriks. (3) Võttes aluseks linna arengukava, volikogu õigusaktid, esitatud eelarvetaotlused ja ettepanekud, koostab linnavalitsus eelarve koostamise põhimõtted ning esitab need eelarveaastale eelneva aasta oktoobrikuus toimuvale volikogu istungile kinnitamiseks. (4) Lähtudes eelarve koostamise põhimõtetest esitab linnavalitsus volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. detsembriks. (5) Eelarve eelnõule lisatavas seletuskirjas peavad olema järgmised andmed: 1) eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele majandusliku sisu järgi; 2) võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) ületulevate ja üleminevate kohustuste kohta; 4) ettepanekute kohta, mida ei ole arvestatud eelnõu koostamisel koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. (6) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades põhimääruse §-is 31 sätestatut. Volikogu kinnitab eelarve tulud, finantseerimistehingud ja kulud tegevusalade lõikes kulude üldsummas. (7) Linna eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks samas korras volikogu õigusaktide avalikustamise ja kättesaadavaks tegemisega. (8) Eelarve tulud ja kulud majandusliku sisu järgi kinnitab linnavalitsus. § 42. Linnavalitsuse hallatav asutus (1) Linn võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Linnavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadustega ei ole kehtestatud teisiti. Linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. § 43. Linnavara (1) Põltsamaa linna munitsipaalomandiks on Põltsamaa linnale kuuluvad varad (edaspidi linnavara). (2) Linnavara registreeritakse ühtses linnavara registris. (3) Linnavara valitsemise kord kehtestatakse volikogu poolt. 6. peatükk OMAVALITSUSTEENISTUS § 44. Ametiasutus (1) Linna ametiasutuseks on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega (linnakantselei, osakonnad). Ametiasutust finantseeritakse linna eelarvest ja tema ülesanne on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib linnapea. (2) Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. § 45. Teenistuslik järelevalve Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. Teenistusliku järelevalve teostamine toimub vastavalt seadusele. § 46. Teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid on kehtestatud seadusega. § 47. Linnasekretär ja linnakantselei (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kelle on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Linnasekretär juhib linnakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (4) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. 7. peatükk VÄLISSUHTED § 48. Välissuhted (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, linnavalitsus ja linnavalitsuse hallatavad asutused. (2) Volikogu otsustab linna osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsuse üksusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu otsusel. (3) Linnavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud linnavalitsuse pädevusse. (4) Linnavalitsusel ja linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid. Linnavalitsuse poolt sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla linnapea või linnavalitsuse volitatud isik. Linnavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. 8. peatükk PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE § 49. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine Põhimäärus või selle muudatus kinnitatakse, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 50. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Põltsamaa Linnavolikogu 15. märtsi 1999 määrus nr 60 «Põltsamaa Linnavolikogu reglemendi (töökorra) kinnitamine», Põltsamaa Linnavolikogu 19. juuni 2000 määrus (KO 2000, 62, 924) nr 35 «Põltsamaa linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine», Põltsamaa Linnavolikogu 25. märtsi 2002 määrus (KO 2002, 42, 936) nr 94 «Põltsamaa linna põhimääruse muutmine», Põltsamaa Linnavolikogu 16. septembri 2002 määrus (KO 2002, 69, 1666) nr 106 «Põltsamaa linna eelarve koostamise, kasutamise, muutmise ja täitmise korra kinnitamine», Põltsamaa Linnavolikogu 16. detsembri 2002 määrus nr 6 «Alatise haridus- ja kultuurikomisjoni põhimääruse kinnitamine», Põltsamaa Linnavolikogu 20. jaanuari 2003 määrus (KO 2003, 15, 399) nr 9 «Põltsamaa linna esindamise korra kehtestamine», Põltsamaa Linnavolikogu 20. jaanuari 2003 määrus nr 10 «Alatise heakorra- ja keskkonnakomisjoni põhimääruse kinnitamine», Põltsamaa Linnavolikogu 17. märtsi 2003 määrus (KO 2003, 36, 993) nr 25 «Põltsamaa linna põhimääruse muutmine», Põltsamaa Linnavolikogu 26. mai 2003 määrus nr 34 «Alatise arengu- ja ettevõtluskomisjoni põhimääruse kinnitamine», Põltsamaa Linnavolikogu 25. veebruari 2004 määrus (KO 2004, 84, 759) nr 53 «Põltsamaa linna põhimääruse muutmine» ja Põltsamaa Linnavolikogu 23. augusti 2004 määrus (KO 2004, 192, 1804) nr 65 «Alatise sotsiaalkomisjoni põhimääruse kinnitamine». § 51. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. augustil 2005. Volikogu esimees Raul KIRSEL