Raasiku Vallavolikogu — Raasiku valla jäätmekava vastuvõtmine — KO, 177, 1783

Vastavalt jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52; 30, 208; 2005, 15, 87) § 59 lg 1 Raasiku Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Raasiku valla jäätmekava (lisatud). 2. Määrus avalikustada Raasiku valla põhimäärusega kehtestatud korras. 3. Määrus jõustub 01.juulil 2005.a. Volikogu esimees Kaido KIRSIP KINNITATUD Raasiku Vallavolikogu 14. juuni 2005.a määrusega nr 11 RAASIKU VALLA JÄÄTMEKAVA Töö nr 0506 Töö tellija: Raasiku Vallavalitsus Töö teostaja: AS Tallmac Projektijuht: Ülle Ambos Keskkonnaekspert: Rein Ratas Tallinn 2005 SISUKORD 1. JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS * 2. JÄÄTMEHOOLDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON * 3. RAASIKU VALLA GEOGRAAFILINE JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE * 3.1. Asukoht ja looduskeskkond * 3.2. Elanikkond, asustus ja elamumajandus * 3.3. Ettevõtlus ja sotsiaalsfäär * 4. RAASIKU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE OLEMASOLEV OLUKORD * 4.1. Jäätmeteke, kogused ja koostis * Olmejäätmed * Pakendijäätmed * Ehitus- ja lammutusjäätmed * Ettevõtete jäätmeteke * 4.2. Jäätmekäitlejad ja jäätmete vastuvõtupunktid * 4.3. Probleemid Raasiku valla jäätmehoolduses * 5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA EESMÄRKIDE REALISEERIMISE VAHENDID NING MEETMED * 5.1. Jäätmehoolduse eesmärgid riiklikul tasandil * 5.2. Jäätmehoolduse eesmärgid Raasiku vallas * 5.2.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta * 5.2.2. Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine * 5.2.3. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine * 5.2.4. Jäätmete taaskasutamine * 5.2.5. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine * 5.2.6. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine * 5.2.7. Muud eesmärgid * 6. JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE * 7. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE KORRALDUSLIKUD MEETMED * 7.1. Elanike kaasamine ja selgitustöö – keskkonnateadlikkuse tõstmine * 7.2. Koostöö teiste omavalitsustega * 7.3. Järelevalve * 8. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE KESKKONNAMÕJU * 9. JÄÄTMEHOOLDUSE TEGEVUSKAVA * KASUTATUD MATERJALID * Lisa 1 Jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid 1. JÄÄTMEKAVA SISSEJUHATUS Raasiku valla jäätmekava on osa valla arengukavast ja käsitleb Raasiku valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava on koostatud juhindudes Harjumaa ja Üleriigilisest jäätmekavast ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Raasiku valla jäätmekava määrab valla jäätmehoolduse arengusuunad järgnevateks aastateks, lähtudes omavalitsuse hetkeseisust, isikupärast ning arenguvisioonidest ja arvestades seadusandlusest tulenevaid kohustusi ning võimaluste/vahendite olemasolu. Jäätmekava seab sihid ja ülesanded vallale ning elanikkonnale ja ettevõtjatele, millised sätestatakse volikogu määrusena kehtestatavas Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjas. Üks olulisemaid tegevusi, millele tuleb tähelepanu pöörata, on prügilasse ladestatavate jäätmete hulga vähendamine, mille eelduseks on jäätmete kohapealse sorteerimise arendamine ja taaskasutusse suunamine. Jäätmekava on koostatud Raasiku Vallavalitsuse tellimusel AS-i Tallmac poolt vastavalt 03.01.2005 sõlmitud töövõtulepingule. Töös osalesid: • Ülle Ambos, AS Tallmac keskkonnateenistuse projektijuht • Rein Ratas, keskkonnaekspert Raasiku Vallavalitsuse poolt saadi vajalikku teavet, seisukohti ja olukorra tutvustust keskkonnaspetsialistilt Alari Kruusvallilt. Käesoleva jäätmekava eesmärkide püstitamise aluseks on Jäätmeseadus, Keskkonnastrateegia, Üleriigiline jäätmekava, Raasiku valla arengukava aastateks 2002-2005 ning Harjumaa jäätmekava. Samuti kasutati töös jäätmealast seadusandlust ning teisi Eesti ja Harjumaa jäätmehooldusalaseid materjale. Kava ulatus Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab Jäätmeseadus. Jäätmekava koostamine lähtub otseselt Jäätmeseaduse § 39, 42-44 ja 55-59, mis määravad kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisu, koostamise ja avalikustamise protsessi. Üldnõuded jäätmekava sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Raasiku valla jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon; 2. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs – peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldus ja nende kogused; 3. Jäätmehoolduse kavandatavad eesmärgid ja alternatiivsed võimalused – jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmete kogumise ja veo optimeerimine; 4. Eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed – jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, s.h.: • korraldatud jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; • jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; • jäätmehoolduse rahastamist; 5. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang; 6. Jäätmehoolduse korralduslikud meetmed ja rahastamine; 7. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks, näidates ära meetmete rakendamise eeldatava maksumuse. Arvestades asjaolu, et maakonna jäätmekava vaadatakse üle (ajakohastatakse) iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates, peab ka kohaliku omavalitsuse jäätmekava üle vaatama vähemalt korra viie aasta jooksul või vastavalt maakonna kava muudatuste kehtestamisele. Soovitav on jäätmekava vaadata üle igal aastal tema olukorrale vastavuse ja muutmisvajaduste väljaselgitamiseks – hinnata toimunud tegevusi ning täiendada seda vastavalt muutunud rõhuasetustele ja vajadustele. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseaduse (01.05.2004) § 2 mõistes1. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse: • välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; • reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; • radioaktiivsed jäätmed; • lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; • loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; • mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; • maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. 2. JÄÄTMEHOOLDUSE ÕIGUSLIK REGULATSIOON 1. mail 2004 jõustunud Jäätmeseadus lähtub kahest Euroopa Liidu jäätmealasest nn. raamdirektiivist – Euroopa Nõukogu direktiiv 75/4427EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta, muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. Laias laastus saab raamdirektiivide alusel vastuvõetud EL õigusaktid jagada kaheks, s.t. direktiivid, milles on esitatud nõuded jäätmekäitlusettevõtete (ohtlike jäätmete põletusseadmed, uued ja olemasolevad olmejäätmete põletusseadmed, prügilad) kohta ja direktiivid, mis käsitlevad teatud liiki jäätmeid nagu vanaõlid, pakend, patareid, PCB/PCT jne. Jäätmeseadus on aluseks muudele jäätmekäitlusalastele õigusaktidele, mis reguleerivad mitmesuguste jäätmeliikide käitlust, nõudeid jäätmekäitluskohtadele ning jäätmete ja jäätmehooldusega seotud tegevusalasid. EL jäätmealaste õigusaktide süsteemis on 1999. aastast peale tähtsal kohal Euroopa Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta, mille põhimõtteid ja nõudeid on järgitud vastavas Eesti õigusaktis – keskkonnaministri 29.04.2004. a. määruses nr. 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded (prügilamäärus) (RTL, 05.05.2004, 56, 938; 108, 1720). Eesti Üleriigilisel jäätmekaval (RT I, 23.12.2002, 104, 609) on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine; • parima võimaliku tehnika kasutamine; • jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele; • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas. Eesti keskkonnastrateegias ja seda täpsustavas Eesti keskkonnategevuskavas on nimetatud prioriteedid fikseeritud. Üleriigiline jäätmekava on aluseks piirkondlikele jäätmekavadele. Eesti keskkonnastrateegias on esitatud jäätmekäitluse korrastamise praktiliste lahendite pingerida: • jäätmetekke vältimine; • tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamise laiendamine: – otseses ringluses (korduskasutamine), – materjaliringluses, – bioloogilistes protsessides (kompostimine), – energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); • keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Jäätmehoolduse planeerimist jäätmekavade kaudu kohustab Jäätmeseadus. Jäätmekava koostamine lähtub otseselt Jäätmeseaduse § 39, 42-44 ja 55-59, mis määravad kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisu, koostamise ja avalikustamise protsessi. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused ja õigused jäätmehoolduse korraldamisel Jäätmeseadus Kohaliku omavalitsuse (KOV) ÜLESANDED §12 lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 KOV organ korraldab jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 lg 1 § 42 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse KOV üksuse jäätmekava KOV üksuse arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse kohta. § 43 lg 4 Ajakohastab oma jäätmekava, kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44 lg 4 Võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44 lg 5 KOV organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seaduses sätestatud korras. § 55-59 KOV üksuse jäätmekava avalikustamine, kooskõlastamine ja vastuvõtmine. § 65 lg 2 KOV organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud probleemtoodete osas, mille kokkukogumine ja käitlemise korraldamine on tootja kohustus. § 66 lg 2 KOV organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66 lg 3 KOV organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66 lg 4 Kehtestab volikogu määrusega jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piir. § 67 lg 1 KOV organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67 lg 4 KOV volikogu määrab veopiirkonna, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 69 lg 3 KOV üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69 lg 6 KOV-l on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 70 KOV organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. KOV organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71 lg 1 KOV üksus kehtestab volikogu määrusega jäätmehoolduse korraldamiseks oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja § 71 lg 3 KOV jäätmehoolduseeskirja eelnõu esitatakse arvamuse saamiseks maavanemale ja keskkonnateenistusele; tervishoiuteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord Tervisekaitseinspektsioonile ja veterinaarteenuste osutaja jäätmete käitlemise kord maakonna Veterinaarkeskusele, kes vajadusel teevad kahe nädala jooksul ettepanekuid eeskirja täiendamiseks. § 79 KOV üksus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 128 lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida saaste likvideerimise kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul KOV organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. § 128 lg 6 Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ. Pakendiseadus (RT I, 06.05.2004, 41, 278) § 15 lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15 lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb arvestada nii Jäätmeseaduse alusel vastu võetud kui ka mitmete teiste õigusaktidega, millest on loetelu toodud Lisas 1. Raasiku valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehooldust lisaks riiklikele õigusaktidele Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri (kinnitatud Raasiku Vallavolikogu 12.10.1999 määrusega nr 25) ja Raasiku valla korra eeskiri (kinnitatud Raasiku Vallavolikogu 8.10.2002 määrusega nr 14). Käesoleva jäätmekava koostamisele järgnevalt tuleb üle vaadata ja jäätmekavaga vastavusse viia ka jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmehoolduse korraldus – jäätmevaldaja kohustused, jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded, samuti jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed Raasiku valla haldusterritooriumil. Raasiku valla korra eeskirja ülesanne on tagada valla haldusterritooriumil avalik kord, puhtus ja elanike turvalisus ning kehtestab nii avalike territooriumide kui kruntide heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused (s.h. üldkasutatavate prüginõude ja –konteinerite kasutus, nõuded prügikastide paigutusele ning tühjendamisele, nõuded prahi põletamisele). 3. RAASIKU VALLA GEOGRAAFILINE JA SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLEVAADE 3.1. Asukoht ja looduskeskkond Raasiku vald asub Tallinnast kagusuunal ning paikneb põhiliste lõuna-, kagu- ja idasuunaliste magistraalteede vahel, kuid need valda ei läbi. Haldusüksustest piirneb vald põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga. Raasiku valla pindala on 158,86 km2, mis moodustab 3,8 % Harju maakonnast. Valda läbivad Jüri-(Lagedi)-Aruküla-Peningi-Perila-Kiviloo ning Aruvalla-Jägala maanteed, mis on valla jaoks olulised ja tõusva tähtsusega magistraalsed ühendusteed. Metsal ja looduslikel ning poollooduslikel aladel on vallas tähtis osa nii rohelise võrgustiku toimimise tagamisel kui ka puhkeressursina, nt Aruküla männik. Maakasutust rikastavad maastikuväärtused vajavad säilitamist ja arendamist, samas on need ka kinnisvara seisukohalt kõige atraktiivsemad kohad uuselamute ehitamiseks. Riikliku tähtsusega maavarasid vallas pole. Tähtsaima maa-ainese turba kasutamisel on piiranguid. Kruusa- ja liivakarjäärid on ammendatud. Pinnavetest läbib valda Soodla-Kaunissaare-Jõelähtme-Pirita kanal, millega suunatakse Soodla ja Jägala jõgede vesi Tallinna veevarustuse süsteemi. Teised veekogud jäävad valla hõredalt asustatud äärealadele. 3.2. Elanikkond, asustus ja elamumajandus Raasiku vald on üks Harjumaa väiksemaid valdu, kuid tänu Tallinna lähedusele ja asukohale Tallinna-Peterburi raudtee ääres üks tihedamalt asustatud. Elanike arv Raasiku vallas on olnud kasvutendentsis. See on tingitud Tallinna lähedusest, kuna igapäevane tööränne puudutab umbes poolt valla töölkäivast elanikkonnast. Raasiku valla elanike arv oli 2004. aasta lõpu seisuga 4480. Keskmine elanike tihedus on 28 inimest/km2, olles ligi kolmandiku võrra suurem Harjumaa valdade keskmisest asustustihedusest. Vallas on kaks alevikku: Aruküla (1827 elanikku) ja Raasiku (1343 elanikku) ning 13 küla: Kulli, Kurgla, Järsi, Igavere, Kalesi, Tõhelgi, Peningi, Rätla, Perila, Kiviloo, Härma, Pikavere, Mallavere. Suurim küladest on Peningi, mis oma ligi 200 elanikuga asub geograafiliselt valla asulaid ühendava teedevõrgu ristumiskohas. Rahvastiku paiknemine valla territooriumil on ebaühtlane. Põhiosa elanikest on koondunud valla põhjaossa. Tallinn-Aegviidu elektriraudtee ääres on välja kujunenud valla tugevate keskustena Raasiku ja praegune vallakeskus Aruküla, kus asub ka Raasiku Vallavalitsus. Teisteks valla keskusteks on Pikavere, Peningi ja Perila. Üldplaneeringuga on määratud tiheasustusaladeks Aruküla ja Raasiku, ülejäänud valla territoorium on hajaasustusala. Viimasel aastakümnel on elanike arv valla äärealade külades stabiliseerunud, kuid põllumajanduse madalseisu tõttu areneb majandustegevus väga aeglaselt. Vallasisene teedevõrk on küllaltki kattev, kuid teede olukord ei ole hea. See on probleemiks ka ühendusteede puhul naabervaldadega. On prognoositud, et aastaks 2025 lahkub Tallinnast ca 50 000 inimest, neist 90 % Harjumaale. Harju maakonnaplaneering näeb ette selle inimvoo suunamist just lõunasse suunduvate põhimagistraalide äärde. Tõenäolise stsenaariumi prognoosi realiseerudes väheneks Tallinna elanikkond 2025. aastaks 10 % võrra, samas kui tagamaa elanikkond kasvaks kolmandiku võrra. Tagamaa rahvaarvu kasv toimub kolme tüüpi elamute arvel – olemasolevad elamud, suvilad ja uued elamud. Suvilate ümberehitamine on seni võimaldanud kõige lihtsamalt ja massilisemalt inimestel oma majja elama asuda. Raasiku vallas puuduvad suvilate alad, mistõttu põhiliseks jäävad olemasolevad ja uuselamud. Elamumajanduse arengu osas näeb üldplaneering ette väikeelamute väiksema gruppide ehitamist, seejuures on oluline tehnilise ja sotsiaalse infrastruktuuri väljaarendamine ja teenuste kättesaadavus. Siin tuleb tähelepanu pöörata ka jäätmemajanduse valdkonna teenustele. Enamus Raasiku valla elamispinnast on ühepereelamud. Siiski on ka märkimisväärne osakaal korterelamutel, mis eriti väljaspool Aruküla alevikku on võrdlemisi vanad. Raasiku vallas on 68 korterelamut – Aruküla ja Raasiku alevikes ning Järsi, Härma, Kalesi, Kiviloo, Kurgla, Peningi, Perila, Tõhelegi ja Rätla külades – kokku 1611 (registreeritud) elanikuga. Individuaalelamuid ja talusid on vallas 924, kus on registreeritud elanikud. Üha kasvav on nõudlus vaba elamispinna, eelkõige korterite järele. Selle tingib siseriiklik ränne riigi lõuna- ja idaosast Tallinna kui arenenud piirkonna suunas. Uusi elamuid on valda planeeritud järgmiselt: Arukülla 5 kortermaja, 35 individuaalmaja, Kaitseliidule kuuluvasse Aruküla linnakusse 22 individuaalelamut, 3 ridaelamut ja 1 kortermaja. Teistesse valla küladesse planeeritakse ehitada kokku kuni 219 eramut. 3.3. Ettevõtlus ja sotsiaalsfäär 01.04.2005.a. seisuga on Raasiku valda registreeritud 128 ettevõtet või äriühingut. Enamus vallas tegutsevatest ettevõtetest on väikeettevõtted. Tööstusettevõtetest tegutseb vallas 7 puidu- ja 3 metallitööstusettevõtet, mööbli-, liha-, veini-, vaibatööstus; 8 toiduainete-, 2 autoremondi-, 2 transpordi- ja 2 põllumajandusettevõtet, 2 õmblustöökoda, vee- ja soojamajandusettevõte, elektrienergiaettevõte. Enamik tööealistest isikutest käib tööl väljaspool valda. Raasiku on suure põllumajandusliku potentsiaaliga vald, kuid tulenevalt linnalähedasest asukohast ja üldisest põllumajanduspoliitikast on põllumajanduse osatähtsus vaatamata heade põllumaade olemasolule muu majandustegevuse kõrval tagasihoidlik ning paljud tootmishooned tühjad. Tabel 2. Raasiku valla töötav rahvastik (15-aastased ja vanemad) jaguneb 31.03.2000.a. seisuga (andmed korrigeeritud 28.08.2003) järgmiselt (Allikas: Statistikaamet): Tegevusala Töötajate arv Osakaal, % Töötlev tööstus 581 31,4 Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite ja kodumasinate remont 271 14,6 Veondus, laondus ja side 163 8,8 Ehitus 144 7,8 Haridus 127 6,9 Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 116 6,3 Põllumajandus, jahindus ja metsamajandus 86 4,6 Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 86 4,6 Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 70 3,8 Hotellid ja restoranid 61 3,3 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 57 3,1 Elektrienergia- , gaasi- ja veevarustus 43 2,3 Mäetööstus 10 0,5 Finantsvahendus 10 0,5 Palgatöötajatega kodumajapidamised 10 0,5 Eksterritoriaalsed organisatsioonid ja üksused 2 0,1 Kalandus 1 0,1 Tegevusala teadmata 12 0,6 Kokku 1850 100,0 Tootmisettevõtete arenguks peaks enamikul juhtudel piisama olemasolevatest territooriumitest ja ehitistest, st endistest farmidest, töökodadest jne, mis sobivad erisuguse tootmis- ja äritegevuse arendamiseks. Asustuse ja ettevõtluse arengu keskkonnaeelduste tagamiseks vajavad rekonstrueerimist valla territooriumil paiknevad reovee puhastusseadmed, mis said varem suure koormuse põllumajanduslikust tootmisest. Üldplaneeringu järgi uusi tootmisalasid ei kavandata, vaid soovitav on kasutada olemasolevaid. Ettevõtlusalane prioriteet on olemasolevate tootmisalade kasutuselevõtmise kõrval kohaliku turismialase väikeettevõtluse ja sellega seonduvate vabaaja teenuste osutamises ja kvalitatiivses arendamises. Vallas töötab kolm põhikooli: Aruküla, kus 2003 sai valmis täismõõtmetes spordisaal, Raasiku ja Pikavere; kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku; erakool Vaba Waldorfkool ja huvialakeskus «Pääsulind», kus tegutsevad kunsti-, muusika jm huviringid. Vallas puudub gümnaasium. Vallas töötab neli raamatukogu, Aruküla kultuuriselts, kus on ka teatrisaal ja Raasiku rahvamaja ning lisaks mitmeid teisi kultuuri- ja spordiseltse ning -klubisid. Tervishoiuteenusega on kaetud valla kõik kolm piirkonda. Vallas on kaks kvalifitseeritud meditsiinilise kaadriga ambulatooriumi – Aruküla ja Raasiku ambulatoorium. Lisaks tegutseb Pikavere kooli hoones Pikavere tervishoiupunkt. Olemas on ka 2 apteeki ning hambaarstiteenus. 4. RAASIKU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE OLEMASOLEV OLUKORD 4.1. Jäätmeteke, kogused ja koostis Jäätmekava koostamisel on oluliseks tõepärased andmed tekkivate jäätmete koguste, liikide, ohtlikkuse ja nende edasise käitlemise ning taaskasutamise kohta. Jäätmete tekke ja edasise käitlemise iseloomustamisel saab aluseks võtta Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord (RTL, 06.01.2005, 3, 11) kohaselt keskkonnateenistusele kord aastas esitatavaid jäätmearuandeid. Jäätmeseaduse järgi esitavad vähemalt üks kord aastas keskkonnateenistusele oma jäätmealase tegevuse aruande keskkonnaregistrisse kandmiseks järgmised isikud: • jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omav isik; • jäätmeseaduse § 74 kohaselt tegevuskohajärgses keskkonnateenistuses registreeritud isik (s.o isik, kes jäätmeseaduse § 73 lõike 5 alusel on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest; samuti tavajäätmete vedaja, välja arvatud olmejäätmeid majandus- või kutsetegevuses vedav isik). Keskkonnateenistusel on õigus nõuda peale nimetatud isikute jäätmearuannet ka jäätmetekitajalt, kelle tegutsemiseks jäätmeluba või keskkonnakompleksluba pole nõutav, kuid kelle tekitatud tavajäätmete kogus ületab 10 tonni aastas või ohtlike jäätmete kogus 100 kilogrammi aastas. Antud loetelust selgub küllalt suur jäätmearuande kohuslaste ring. Praktika näitab siiski, et keskkonnaministeeriumi kontrolli all on põhiliselt jäätmeluba omavad ettevõtted. Samas on neid ettevõtteid, kellele jäätmeloa omamise kohustus ei laiene, küll aga on kohustus esitada jäätmearuanne suhteliselt paljudel. Jäätmeluba on kolmel Raasiku valla ettevõttel: • Bodilsen Eesti AS • Tarco Vein AS • Mistra-Autex AS Jäätmete tekke, koguse ja käitlemise määramisel on oluliseks probleemiks järgnevad aspektid: • jäätmekäitlejate poolt jäätmearuannetes esitatud andmete osaline kaheldav usaldusväärsus; • jäätmekäitluse omavalitsuse piire ületav iseloom, st ühe omavalitsuse territooriumil tekitatavad jäätmed käideldakse teises omavalitsuses; jäätmearuandluse vormi järgi peavad jäätmekäitlejad ära märkima ka jäätmete päritoluks oleva omavalitsuse, kuid tegelikkuses seda nõuet tihti ei täideta; • enamustes nõuetele mitte vastavates prügilates ei toimu jäätmete kaalumist; jäätmete koguseid hinnatakse mahuliselt ning teisendatakse massiühikuteks; • olmejäätmed sisaldavad ka teisi jäätmeliike; • jäätmeid ei kirjendata liigiti, vaid enamasti segaolmejäätmetena (Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu (RT I 12.04.2004, 23, 155) Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102); • kõik jäätmetekitajad ei ole haaratud kogumissüsteemi, mistõttu jääb teatud osa tekkivatest jäätmetest jäätmestatistikas kajastamata; seega väljendab jäätmestatistika eeskätt vaid kogutavaid jäätmeid, mitte niivõrd tekkivaid jäätmeid. Keskkonnateenistuste poolt kogutud ja kontrollitud jäätmearuannete põhjal teeb Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus kokkuvõtte – Eesti jäätmekäitluse ülevaate. Jäätmekoguste arvestusel saab kasutada ka Eestis läbi viidud jäätmeuuringute põhjal tehtud üldistusi jäätmetekke kohta. Jäätmearuandluse põhjal koguti 2003. aastal Raasiku vallast 1853,7 tonni jäätmeid – ettevõtetest 924,4 tonni ja kodumajapidamistest 929,4 tonni. Alljärgnevad tabelid iseloomustavad jäätmete teket Raasiku vallas 2003.a., mis on koostatud Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuselt saadud 2003.a. jäätmearuandluse andmete põhjal ja mis kajastuvad läbi jäätmekäitlusettevõtete. Antud kogused ei kajasta kindlasti Raasiku valla tõelist jäätmeteket, sest jäätmestatistikast jäävad välja organiseeritud jäätmeveoga mittehaaratud majapidamiste ja ettevõtete jäätmed, illegaalselt ladestatavad jäätmed, tekkekohas kompostitavad ja põletatavad jäätmed. Tabel 3. Raasiku valla kodumajapidamistest kogutud jäätmed 2003.a. jäätmearuandluse põhjal, tonnides Jäätmekood Jäätmeliik Kogus 08 01 11* Värvi- ja lakijäätmed 0,18 15 01 05 Komposiitpakendid 10,458 16 06 01* Pliiakud 0,3 16 01 03 Vana-rehvid 1,18 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 28,843 20 01 01 Paber ja papp 39,227 20 01 02 Klaas 266,893 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisald. jäätmed 0,022 20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed 0,55 20 01 39 Plastid 26,863 20 01 40 03 Alumiinium ja al.sulamid 1,623 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 0,004 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 553,222 Kokku 929,365 Kõige suurema osa ehk 60 % valla majapidamistest kogutud jäätmetest moodustasid segaolmejäätmed. Küllaltki suure osa – ligi 30 % tekkivatest jäätmetest moodustas liigiti kogutud klaas. Ohtlikke jäätmeid koguti majapidamistest vaid 0,51 tonni (vt ka tabel 8). Tabel 4. Raasiku valla ettevõtetest kogutud jäätmed 2003.a. jäätmearuandluse põhjal, tonnides Jäätmekood Jäätmeliik Kogus 04 02 09 Komposiitmaterjalide jäätmed 179,72 08 01 11* Värvi- ja lakijäätmed 1,725 08 01 20 Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid 5,76 13 02 08* Muud mootori-, käigukasti ja määrdeõlid 0,6 13 05 06* Õlipüünistes lahutatud õli 5,6 16 06 01* Pliiakud 1,29 16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed 6 17 01 01 Betoon 25,02 17 04 01 Vask, pronks, valgevask 0,311 17 04 05 Raud ja teras 154,66 17 05 04 Kivid ja pinnas 200,34 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 46,34 20 01 01 Paber ja papp 71,225 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisald. jäätmed 0,099 20 01 33* Patareid ja akud 0,035 20 01 39 Plastid 14,6 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 211,034 Kokku 924,359 2003.a. valla ettevõtetest kogutud jäätmetest moodustasid segaolmejäätmed ligi neljandiku – 23 %. Ehitus- ja lammutusprahti (jäätmekoodiga 17) koguti 427 tonni – kivid ja pinnas 22 %, raud ja teras 17 % kogutud jäätmetest. AS-lt Mistra-Autex kogutud komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiil, elstomeerid, plastomeerid) jäätmed moodustasid 19,4 % valla ettevõtetest kogutud jäätmetest. Ohtlikke jäätmeid koguti ettevõtetest 15,3 tonni. Vt ka tabel 6. Olmejäätmed Jäätmeseaduse § 7 kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu elanikkond. Omavalitsusüksuses tekkivate olmejäätmete kogus sõltub elanike arvust, elulaadist ja tarbimisest ning olulisel määral mitmesuguste asutuste ja ettevõtete olemasolust. Olmejäätmete koostis oleneb ka eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal. Tabel 5. Raasiku valla kodumajapidamistest ja ettevõtetest kogutud olmejäätmed 2003.a. jäätmearuandluse põhjal, tonnides Jäätmeliik Jäätmekood Ettevõtetest Kodumaja- pidamistest Kokku Paber ja papp 20 01 01 71,225 39,227 110,452 Klaas 20 01 02 266,893 266,893 Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisald. jäätmed 20 01 21* 0,099 0,022 0,121 Patareid ja akud 20 01 33* 0,035 0,035 Elektri- ja elektroonikaseadmed 20 01 36 0,550 0,550 Plastid 20 01 39 14,6 26,863 41,463 Metallid 20 01 40 1,623 1,623 Sortimata ravimikogumid 20 01 98* 0,004 0,004 Prügi (segaolmejäätmed) 20 03 01 211,034 553,222 764,256 Kokku olmejäätmed 296,993 888,404 1185,397 Raasiku vallast 2003.a. kogutud jäätmetest moodustasid olmejäätmed 64 % - ettevõtetest 32 % ja majapidamistest 96 %. Tabelist nähtub, et majapidamistes ja ettevõtetes tekkivatest olmejäätmetest moodustavad peamise osa segaolmejäätmed (vastavalt 71 % ja 62 %, kokku 764,256 tonni), mis veeti enamuses tõenäoliselt ladestamisele prügilasse. Majapidamistes liigiti kogutud klaas moodustab 30 % kogutud olmejäätmetest, mis näitab, et olemasolevaid pakendikogumiskonteinereid elanikud kasutavad pakendijäätmete kogumiseks. Liigiti kogutud plastid moodustavad olmejäätmete koguhulgast 3 %, paber ja papp aga 4,4 %. Ettevõtetes olid vastavad määrad 5 ja 24 %. Ülaltoodud tabelist järeldub, et 2003.a. koguti majapidamistest liigiti 335,182 tonni olmejäätmeid ehk 37,7 % kogutud olmejäätmetest ja mis tõenäoliselt suunatakse taaskasutusse või käideldakse vastavalt. Ettevõtetes oli vastav protsent 29. Biolagunevate jäätmete kogused jäätmearuandlusest ei kajastu, kuid jäätmeuuringute andmetel on praegusel ajal biolagunevate jäätmete (toidu- ja aiajäätmete, paberi, papi, puidu) osatähtsus 60–70 %. Paber ja papp moodustavad seejuures kuni 25 % jäätmete üldkogusest. Eestis tehtud jäätmeuuringud on seni käsitlenud põhiliselt prügilatesse veetavate jäätmete koostist. Tõenäoliselt eramutes osa biojäätmeid kompostitakse ja samuti põletatakse ahjus paber- ja puitmaterjali (arvatavasti põletatakse teatud määral ka plasti, mida siiski teha ei tohiks). Tulenevalt prügilamäärusest peab biolagunevate jäätmete osatähtsus ladestatavate jäätmete koguses vähenema ning oluline on teada tekkivate ja ladestatavate olmejäätmete koostist. Arvestades Raasiku valla asustust ja elamute tüüpe, on siin kindlasti suuremad võimalused rakendada biolagunevate jäätmete kohapeal komposteerimist, aga samuti ka paber- ja puitmaterjali põletamist. See asjaolu on kogu aeg mõjutanud väiksematesse prügilatesse ladestatavate olmejäätmete koostist. Seega võib eeldada, et läbi aegade on kohalikesse prügilatesse, võrreldes nt Pääsküla prügilaga, ladestatud olmejäätmete koosseisus vähem biolagunevaid jäätmeid ja põlevmaterjali. Üldistades Eestis tehtud jäätmetekke uuringuid, võib olmejäätmete keskmiseks jäätmetekkeks Raasiku valla korterelamutes võtta ~250 kg/a inimese kohta. Eramutes on olmejäätmete kogused, mis üldisesse jäätmekäitlussüsteemi lähevad, mõnevõrra väiksemad (biolagunevate jäätmete kompostimise ja paberijäätmete põletamise võimalus) – hinnanguliselt 150 kg/a inimese kohta. Arvestades elanike jagunemist eramute ja korterelamute vahel, võib hinnanguline jäätmeteke vallas olla ligikaudu 820 tonni aastas. 2003.a. koguti valla majapidamistest jäätmevedajate poolt ligi 890 tonni olmejäätmeid. Samas ei ole statistika põhjal saadud tulemused täiesti usaldusväärsed ning olmejäätmete käitlemise arvestusel võivad tekkida mitmed raskused, sest olmejäätmed sisaldavad ka teisi jäätmeliike nagu ehitus- ja lammutusjäätmeid, põllumajandusjäätmeid, vanarehve jm, millest tulenevalt ei kajastu need aruandluses tõepäraselt. Statistiliste andmete vähest usaldusväärsust põhjustab ka valdavalt toimuv jäätmete mahuline hindamine ja jäätmete koguse teisendamine massiühikuteks. Ühes piirkonnas kogutud jäätmed ladestatakse tihti sellest väljapool, mistõttu ei saa prügilate andmete põhjal arvestada ühe valla või linna jäätmeteket. Kõige paremini on Raasiku vallas jäätmeveoga hõlmatud Aruküla ja Raasiku alevikud ning nende lähiümbruses olevad külad. Valla küladest on hinnanguliselt ligi pooltel elanikel jäätmevedu tellitud. Eestis tervikuna jätkub jäätmetekke kasv inimeste suurenevate tarbimisharjumuste tõttu ja arvatavasti on toimiv ka järgmise kümnendi jooksul. Raasiku valla jäätmekogused tõenäoliselt suurenevad tulevikus planeeritavatesse elamutesse elama asuvate elanike tekitatud jäätmete võrra (planeeritud elamispindade hulk on kuni 500, mis tähendab elanike arvu kasvu umbes 1500 inimese võrra – valla olmejäätmete kogused suurenevad vähemalt 300 t/a), kui samas ei toimu olulist olemasoleva elanikkonna vähenemist vallas. Et ladestamisele minevate jäätmete hulka vähendada, tuleb ka uutel elamualadel luua võimalused jäätmete liigiti kogumiseks. Pakendijäätmed Pakendijäätmete liike ja koguseid on Eestis võimalik hinnata, kui uurida olmejäätmete koostist. Sellealaseid uuringuid on Eestis episoodiliselt tehtud. 2000. aastal läbiviidud olmejäätmete koostise valikuuringu tulemused võimaldasid hinnata olmejäätmete koostises olevate pakendijäätmete osa. Pakendijäätmete ligikaudne kaaluline osa olmejäätmete üldmassist oli selle uuringu kohaselt 25-30 %. Mahuliselt oli pakendijäätmete osa isegi ligi 60 %. Nende andmete põhjal võib öelda, et Eestis tekkis aastas 120 000-130 000 tonni pakendijäätmeid, mis on ühe inimese kohta aastas kuni 85 kg pakendijäätmeid. Seda toetab ka 2002.a. läbi viidud statistiliste andmete alusel tehtud pakendikoguste uuringu ja pakendiregistri andmete analüüs. Pakendi tekke ja olmejäätmete koostise uuringud on näidanud, et olmejäätmete koostises olevatest paberi- ja papijäätmetest moodustab üle 50 % papp- ja paberpakend, klaasijäätmetest ligi 100 % on klaaspakend, metalli- ja plastijäätmetest ligikaudu 80 % moodustavad vastavad pakendijäätmed. Samuti moodustavad pakendijäätmed olulise osa puit- ja komposiitmaterjalist. Kaudselt võib eespool toodud andmete põhjal hinnata ka erinevate pakendimaterjalide osa pakendijäätmetes: paber ja papp 43 %, klaas 24 %, plast 17 %, metall 8 %, puit 8 % ja muu 1%. Euroopa Liidu Phare projekti raames 2004.a. suvel välja töötatud soovituslik kava « Üleriigiline pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse süsteemi arendamine. Tasuvusuuring. Estonia Packaging Model» on Raasiku vallas tekkinud pakendijäätmete hulgaks toonud 204 tonni aastas. Sellest 90 t moodustavad pabermaterjalist pakendijäätmed, 43 t klaas-, 35 t plastik-, 16 t metalli- ja 20 t puitmaterjalist pakendijäätmed. Kogu olmejäätmete kogus Raasiku vallas on nimetatud dokumendis toodud 818 tonni aastas, mis tähendab jäätmeteket ligikaudu 182 kg elaniku kohta aastas. Pakendijäätmete osakaal on olmejäätmete hulgas küllaltki suur ning tõenäoliselt on oodata Eestis seoses tarbimise kasvuga olmejäätmetes sisalduvate pakendijäätmete keskmise koguse kasvu praeguselt 100 kg-lt elaniku kohta aastas 138 kg-ni 2009.a. elaniku kohta aastas. Seega tuleb valla jäätmehoolduses rõhku panna pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisele, mis tuleneb Pakendiseadusest. Lisaks joogitaarale kehtestatavale tagatisrahale kohustatakse tootjaid ka muud müügipakendit tagasi koguma, mis peaks samuti suurendama eraldikogutud pakendijäätmete koguseid. Seega peaks pakendijäätmete osakaal segaolmejäätmetes aja jooksul mõnevõrra vähenema. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmete (mineraalsed jäätmed, puit, pinnas) teke on otseses seoses majandusliku olukorraga, ettevõtluse arengu ja investeeringutega ning ehitustegevusega elamuehituses. Mida suurem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Seoses planeeritavate elamupindade ehitamisega suureneb Raasiku vallas tekkivate ehitusjäätmete kogus lähiaastatel. Ehitus- ja lammutusjäätmetes sisalduvat plasti, metalli, klaasi, paberit, puitu on võimalik taaskasutada nagu segaolmejäätmetes olevatki. Nende materjalide nii tekkekohas kui ladestuspaigas sortimine võimaldab saada täiendavaid koguseid taaskasutamiseks. Inertsed ehitus- ja lammutusjäätmed leiavad laialdast taaskasutamist põhiliselt täitena. Hinnanguliselt tekib väikelinnades/valdades ehitus- ja lammutusjäätmeid 150-300 kg/a elaniku kohta. Seega võib Raasiku vallas olla nende jäätmete teke vahemikus 670-1350 t/a. Jäätmearuandluse järgi koguti 2003.a. Raasiku vallast ehitus- ja lammutusprahti 456 tonni (ettevõtetest 427 t, kodumajapidamistest 28,8 t, tabel 3-4). Võimalik, et osa tekkinud ehitusjäätmeid taaskasutati tekkekohas, samuti võib teatud jäätmeliike (kivid, pinnas, süvenduspinnas) ka tekkekohast väljaspool taaskasutada. Osa ehitusjäätmetest viiakse ka keskkonda – ebaseaduslikesse prügi mahapanekukohtadesse metsa, tühermaale jm. Ehitus- ja lammutusprahti kogutakse tihti ka segaolmejäätmete hulka ja seega ei kajastu aruandluses. Enamus Harjumaal kogutavad ehitusjäätmed ladestatakse Tallinna prügilas, Tallinna ehitusjäätmete ladestutes või taaskasutatakse Väo karjääris. Ainult 1,5 % kogutavaid ehitusjäätmeid ladestatakse mujal Harjumaal. Ettevõtete jäätmeteke Raasiku valla jäätmehoolduseeskirja järgi on ettevõtted kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. Samuti peavad rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete tekke vältimiseks oma tegevuses või tekkinud jäätmete koguste ja ohtlikkuse vähendamiseks ning jäätmete taaskasutamiseks. Raasiku valla ettevõtetest omavad jäätmeluba AS Mistra-Autex (vaipade ja vaipkatete tootmine), AS Tarco Vein (marja- ja puuviljaveinide tootmine) ja AS Bodilsen Eesti (täispuidust mööbli tootmine). Esimesed kaks esitasid 2003.a. jäätmearuande, lisaks veel vallaasutus Vaheko, kes näitab jäätmete saamist Rae valla väikeettevõtetelt ja kodumajapidamistelt. Alljärgnevas tabelis 6 on esitatud ettevõtete jäätmekogused, mis kajastuvad nimetatud ettevõtete esitatud jäätmearuannetest ja ülejäänute puhul jäätmekäitlejate aruandlusest (statistika võib kahel juhul mõneti erineda). Kuna tabelis on esitatud vaid vähesed ettevõtted, ei näita see tabel ettevõtete lõplikku jäätmeteket. Tabelis on esitatud olulisemad jäätmetekitajad ja tekkinud jäätmeliigid, kuid lisaks tegutseb vallas ka väiksemaid ettevõtteid, kes tekitavad peamiselt segaolmejäätmeid (44 tonni, vt ka tabel 4). Enamus ettevõtteid andis oma tekkinud jäätmed üle jäätmekäitlejatele, taaskasutas ainult AS Vaania Aruküla katlamajas ning AS Mistra-Autex kõrvaldas vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused (07 01 01*). Tabel 6. Jäätmeteke Raasiku valla ettevõtetes tulenevalt jäätmearuandlusest 2003, t/a Jäätme- kood Jäätmete nimetus Tarco Vein AS Mistra- Autex AS Vaania AS Vaheko Bodilsen Eesti AS Fishbane OÜ Raasiku Elekter AS Raasiku Valla- valitsus Tüdrukud OÜ Someno OÜ Old- Project OÜ 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed 7,2 07 01 01* Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused 9,24 07 02 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed 291,88 08 01 11* Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed 1,725 08 01 20 Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 19 5,76 13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid 0,05 13 02 05* Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,2 13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0,1 13 07 03* Muud kütused (sh kütusesegud) 2,5 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid 1,36 15 01 02 Plastpakendid 1,485 15 01 05 Komposiitpakendid 181,492* 16 06 01* Pliiakud 0,29 16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed 6 17 01 01 Betoon 25,02 17 04 05 Raud ja teras 66,02 26,06 34,82 10,52 17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03 189,14 11,2 17 09 04 Ehitus- ja lammutussegapraht 43,14 19 01 12 Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11 14,519** 20 01 01 Paber ja papp 14,85 56,375 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisald. jäätmed 0,012 20 01 33* Patareid ja akud 0,015 20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed) 2,68 80 964*** 19,12 2,6 Kokku 18,725 390,035 196,011 964 86,865 259,9 26,072 34,82 26,05 56,375 10,52 * AS Vaania taaskasutas Aruküla katlamajas pakendijäätmeid, mis on kogutud Tallinnast ja Harjumaalt ** tekkis jäätmekäitluse tulemusena *** jäätmed saadud Rae valla väikeettevõtetelt ja kodumajapidamistelt ning antud käitlemiseks teistesse maakondadesse 4.2. Jäätmekäitlejad ja jäätmete vastuvõtupunktid 2003.a. jäätmearuandlusest nähtub, et Raasiku vallas anti jäätmeid üle 14 jäätmekäitlejale. Tabel 7. Raasiku vallast jäätmeid kogunud ettevõtted ja jäätmekogused 2003.a., tonni Nr. Ettevõtetelt Majapidamistelt Kokku 1 Gektor-Grupp OÜ 14,6 14,6 2 Vaania AS 6,93 655,895 662,825 3 Ragn-Sells AS 106,709 205,714 312,423 4 Tallinna Prügila AS 198,84 198,84 5 Cleanaway Tallinn AS 4,94 30,52 35,46 6 Cleanaway Keila AS 35 35 7 Tallinna Jäätmekeskuse AS 145,16 145,16 8 Cleanaway Konteinerveod AS 264,14 264,14 9 Landholm OÜ 6,96 6,96 10 Eesti Metallieksport, AS 154,971 154,971 11 Väätsa prügila AS 1,18 1,18 12 Masp AS 6,334 1,056 7,39 13 EcoPro, AS 7,485 7,485 14 Kesto OÜ 1,29 1,29 15 Pesutehnika AS 6 6 Kokku 924,359 929,365 1853,724 Praegusel ajal teenindavad valda neli jäätmekäitlusettevõtet: • AS Vaania – sõlmib jäätmevaldajatega nii erinevate suurustega konteinerite kui ka prügikoti lepinguid, veod toimuvad kas graafiku alusel 1, 2 või 4 nädala tagant neljapäeviti või tellimise alusel. Lisaks prügiveole teenindab AS Vaania ka 13 pakendikonteinerit Arukülas, Raasikul, Kalesil, Perilas ja Pikaveres, mille kaudu kogutakse klaas-, plast-, alumiinium- ja tetrapakendeid. Kuni 2004.a. lõpuni oli vallas kaks vanapaberikonteinerit Raasikul ja Arukülas, kuid nende mittesihtotstarbelise kasutamise tõttu loobuti neist. Korterelamute juures puuduvad samuti vanapaberimahutid. • AS Ragn-Sells – sõlmib erinevate suurustega konteinerite lepinguid ning veod toimuvad graafiku alusel 1, 2 või 4 nädala tagant. Korterelamute juurde on Ragn-Sells paigutanud ka pakendikonteinereid. • AS Cleanaway – sõlmib erinevate suurustega konteinerite lepinguid ning veod toimuvad graafiku alusel 1, 2 või 4 nädala tagant. • AS EcoPro – teenindab kahte Arukülas (Aruküla katlamaja juures) ja Raasikul (Raasiku tuletõrjedepoo juures) asuvat ohtlike jäätmete konteinerit, veod toimuvad tellimise alusel. Alljärgnevas tabelis on toodud ohtlike jäätmete kogumispunkti kaudu kogutud jäätmete kogused. Tabelist nähtub, et kogutud jäätmete üldkogus on suurenenud aastate jooksul. Tabel 8. Raasiku vallas elanikelt kogutud ohtlike jäätmete kogused 2002 2003 2004 Päevavalguslambid 18 tk 87 tk 44 tk Pliiakud 1,5 t 0,3 t 1,76 t Sortimata aku- ja patareikogumid 0,2 t Ravimijäätmed 4 kg Värvijäätmed 0,28 t 0,18 t 0,73 t Õlijäätmed 0,5 t Kasutuselt kõrvaldatud elektroonikaseadmed 35 televiisorit 9 televiisorit, 1 külmik 4,6 t Raasiku vallas puuduvad: komposteerimisväljak ja suuremõõtmeliste jäätmete vastuvõtukoht. Suuremõõtmelised jäätmed viiakse ära inimeste omal initsiatiivil vastavalt jäätmehoolduseeskirjale (suurjäätmete äraveo korraldab jäätmevaldaja ning asetab vastavat teenust osutava jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde). Vanametalli kogumist on vallas korraldatud koostöös AS-ga Kuusakoski. Kogumisaktsioone on korraldatud kevadeti ja sellele saavad elanikud ennast eelnevalt registreerida. Raasiku vallas Perila külas tegutsenud Perila-Esku sega-olmejäätmete prügila on suletud alates 2002. aastast. Prügila üldpindala on 5 ha, millest prügilalust pinda 2 ha. Prügila asub vanas kruusakarjääris, millel põhjavesi on kaitsmata. Aastal 2000 ladestati jäätmeid 12,5 tonni. Suletud prügila kõrval asub loomsete jäätmete matmispaik, mille tegevust on pikendatud 1. juunini 2005. Kuna matmispaik ei vasta veekaitsenõuetele, tuleb see nõuetekohaselt sulgeda. AS Vaania põletas Aruküla katlamajas olmejäätmeid kuni 2004. aastani. Kehtiva jäätmeloa järgi tohtis kütusena kasutada puidujäätmeid, paberit ja pappi 140 t/a ning segapakendeid 180 t/. Aruküla katlamajas lõpetati olmejäätmete põletamine tekkiva ülenormatiivse õhusaaste ja keskkonnanõuetest mittekinnipidamise tõttu. 4.3. Probleemid Raasiku valla jäätmehoolduses • Puudub ühtne ülevaade ja regulaarne kontroll kõigi jäätmevaldajate ning tekitatud jäätmekoguste üle. • Osa Raasiku valla eramutest ei ole liitunud jäätmeveoga, millest tulenevalt ei käidelda jäätmeid nõuetele vastavalt. Probleemsemad on maapiirkonnad, kus enamus jäätmed kas põletatakse, visatakse loodusesse või viiakse võõrastesse prügikastidesse. • Ebapiisav jäätmete liigiti kogumine, kuigi võimalused on olemas (konteinerid liigiti kogutud jäätmetele suuremates asustustes). • Vallas esineb prahistatud alasid ehk ebaseaduslikke jäätmete mahapanekukohti. Potentsiaalsed reostusallikad on vanad tootmisalad, kus võib esineda ka jääkreostust. • Elanikkonna ebapiisav teadlikkus jäätmekäitluse osas – inimesed ei mõista jäätmete liigiti kogumise ega säästliku tarbimise eelist. • Puuduvad biolagunevate jäätmete (aia- ja pargijäätmete jm biojäätmete) ja reoveesette käitlemisvõimalused – kompostimisväljak. • Puuduvad suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalused. Võimalik on tellida antud teenust jäätmekäitlejalt, kuid vastav üleandmiskoht vallas puudub. • Jäätmekäitluse teenus ei toimi kogu vallas optimeeritult. • Jäätmehooldusalane järelevalvesüsteem on ebapiisav. • Koostöö omavalitsuste vahel rahuldav. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRGID JA EESMÄRKIDE REALISEERIMISE VAHENDID NING MEETMED 5.1. Jäätmehoolduse eesmärgid riiklikul tasandil Jäätmehoolduse eesmärkide püstitamisel on aluseks Eesti keskkonnastrateegiaga antud põhiprintsiibid – säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus, jäätmehoolduse integreerimine teiste eluvaldkondadega, integreeritus teiste keskkonnakaitse valdkondade ja loodusvarade kasutamisega. Keskkonnastrateegias tooduga on arvestatud Üleriigilise jäätmekava eesmärkide püstitamisel. Kavandatavad eesmärgid üldises plaanis peavad tagama jäätmealaste põhisuundade järgimise, milleks on: jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja jäätmevedude optimeerimine. Jäätmehoolduse üldised eesmärgid on järgmised: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelevalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • optimaalse jäätmejaamade võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine; • kõikide jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine. 5.2. Jäätmehoolduse eesmärgid Raasiku vallas Lähtudes Eesti Keskkonnastrateegiast, Üleriigilisest jäätmekavast, Harjumaa jäätmekavast ning tulenevalt jäätmehoolduse olemasolevast olukorrast ja probleemidest püstitatakse jäätmekavas eesmärgid jäätmehoolduse arendamiseks järgmistes valdkondades: • tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta; • jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine, sh elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine; • jäätmete ohtlikkuse vähendamine; • jäätmete taaskasutamine, sh: – spakendijäätmete taaskasutamine, – biolagunevate jäätmete taaskasutamine, – ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine; • jäätmete kogumise ja veo optimeerimine; • jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine; • muud eesmärgid. 5.2.1. Tõepärase informatsiooni saamine jäätmekoguste kohta Üleriigilise, maakondlike ning kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks ning täiendamiseks on vaja üksikasjalikku teavet jäätmete tekke, jäätmevoogude liikumise ja edasise käitlemise kohta. Jäätmeseaduse § 118 kohaselt hoitakse ja töödeldakse jäätmearuandlusega kogutud andmeid keskkonnaregistris. Keskkonnaregistri seaduse (RT I, 10.07.2002, 58, 361) alusel lülitatakse jäätmeandmestik keskkonnaregistrisse. Jäätmeandmestik sisaldab teavet tekkivate ja käideldavate jäätmete liigi, hulga ja päritolu, jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate, jäätmevahendajate, jäätmelubade ja ohtlike jäätmete käitluslitsentside ning jäätmete riikidevaheliste vedude kohta. Jäätmeandmestik koostatakse keskkonnaregistris jäätmekäitlejate, jäätmetekitajate ja jäätmevahendajate kaupa. Ametlikud andmed jäätmete tekke ja käitlemise kohta saadakse kvartaalsetest saastetasu aruannetest ja jäätmearuandlusest, mis laekuvad keskkonnateenistustesse. Aruande esitavad jäätmeloa ja/või aruandekohuslased ettevõtted ning olmejäätmete käitlejad/prügilate haldajad, mis moodustavad nn. statistilise baasi. Aruanded esitatakse Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord kohaselt. Jäätmeseaduse 10. peatükk sätestab ka jäätmete arvestuse, aruandluse ja andmetöötluse korra. § 116 kohustab muuhulgas: o Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. o Jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Tegelikkuses ei peegelda praegune jäätmearuandlus jäätmete teket adekvaatselt, kuna kõik aruandekohuslased ei esita jäätmearuannet ning mõned ei kajasta aruandluses jäätmeid üleandnud isikuid omavalitsusüksuste kaupa. Samuti puudub tekkepõhine ülevaade olmejäätmete koostise kohta. Kohalik omavalitsus on Jäätmeseaduse järgi kohustatud korraldatud olmejäätmeveo korraldamise käigus asutama jäätmevaldajate registri ja kehtestama registri pidamise korra. Registrisse kantavad andmed peavad andma selge ülevaate valla jäätmeveopiirkonna jäätmevaldajatest (ka jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajatest, kes esitavad aruande oma jäätmekäitluse kohta), nende kasutatavatest jäätmemahutitest (mahutite arv, maht, tühjendamise sagedus), jäätmevedaja(te)st. Kindlasti peaks registrisse kandma ka tekkinud jäätmekogused, mis saadakse jäätmevedajatelt korraldatud jäätmeveo aruannete põhjal või näit täpsemate andmete saamiseks mahutite tühjendamise põhjal arvestatud jäätmekogused elamupiirkondade/elamutüüpide ja jäätmeliikide lõikes. Omavalitsus peaks kindlasti omama järgmisi andmeid: tekkivate jäätmete kogused jäätmeliikide lõikes (segaolmejäätmed, biolagunevad jäätmed, vanapaber ja papp, ohtlikud jäätmed, pakendijäätmed jt.), edasisele käitlusele suunatud jäätmekogused (taaskasutus, ladestus, jäätmekäitluskohad). Eesmärgid: • Raasiku vallas tekkivate jäätmete, jäätmete koostise, jäätmevoogude liikumise ja jäätmete käitlemise kohta ülevaate saamine; • Korduv- ja taaskasutamisele ning ladestamisele suunatud jäätmetest ülevaate saamine. Meetmed: • Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamine; • Korraldatud jäätmeveo aruannete esitamine jäätmevedajate poolt ja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunute poolt; • Jäätmetekke uuringute läbiviimine – uuringute teostamiseks on võimalused järgmised: lasta jäätmetekitajatel kirja panna tekkinud jäätmekogused jäätmeliikide ja erinevate käitlusviiside kaupa või jäätmekonteinerite sisu sortides; • Küsitluste läbiviimine – küsimustikud eri sihtrühmadele, et välja selgitada valla majapidamiste/ettevõtete tarbimisharjumused, suhtumine jäätmekäitlusse, informeeritus, ka näiteks rahulolu erinevate teenustega, ettepanekud jne. 5.2.2. Jäätmete tekke vältimine, koguste vähendamine Jäätmete tekke vältimise ja koguste vähendamise (mis on jäätmehoolduse tegevuste pingereas esikohal) kõige olulisemaks eelduseks on ühiskonna keskkonnateadlikkuse tõus ja tarbimisharjumuste muutus ning tootmises moodsa tehnoloogia rakendamine. Olmes tekkiv jäätmekogus on proportsioonis elatustaseme kasvuga. Ühiskonna sotsiaal-majandusliku heaolu kasvuga kaasneb tarbimise kasv, mille tulemusena üldjuhul suurenevad ka jäätmekogused. Tekkivate jäätmekoguste mõjutamine on võimalik nõustamise ja inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu kaudu. Üheks majanduslikuks vahendiks on sorteeritud ja sorteerimata jäätmete erinev käitlushind. Eesmärgid: • Stabiliseerida olmejäätmete ja teiste samalaadsete jäätmete teke inimese kohta aastaks 2009; • Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist ehitustöödel (näit asjatut vigastamist); • Tagada korduskasutuspakendi ringlusse tagasivõtt 90 % ulatuses 5 aasta jooksul; • Elanikkonnapoolne jäätmekäitlusprobleemide mõistmine ja maksimaalne jäätmekäitluses osalemine, sh õigete jäätmekäitlustoimingute juurutamine elanike hulgas. Eesmärkide hindamine eeldab tegeliku ülevaate omamist jäätmetekkest. Meetmed: • Jäätmete kordus- ja taaskasutusse suunamine; • Jäätmetekke vähendamisele aitab kaasa ka see, kui kõike seda, mis tarbimises üle jääb, ei kohelda jäätmetena, näit tagatisrahaga korduskasutuspakend; tagatisraha saab tarbija tagasi, kui tagastab pakendi müügikohta või selleks ettenähtud kohta; sel juhul ei ole tegemist pakendijäätmete taaskasutamisega, vaid pakendi korduskasutusega; • Elanike üldise keskkonnateadlikkuse tõstmine, sh jäätmekäitlusalane teavitustöö – elanike informeerimine (vt. ka ptk. 7.1.): – meedias ja avalikes kohtades – info levitamise võimalused: ajalehes, Internetis, kauplustes, valla avalikes teabepunktides, raamatukogudes, õppeasutustes, infovoldikute jagamine elanike postkastisesse jm; järgmiste jäätmemajanduse valdkondade kohta: korraldatud jäätmevedu, jäätmehoolduseeskirjad, jäätmete üleandmiskohad, jäätmekäitlus – kompostimine, pakendi ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete liigiti kogumine; – eelkõige tuleb anda infot muudatuste kohta jäätmehoolduses ning ergutada elanikke jäätmeid liigiti koguma; – teavitustöö infopäevade, jäätmekäitlus- ja heakorraaktsioonide toimumise ajal; – selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides – vastavasisulised õppetunnid, mängud, konkursid; – säästvate tarbimisharjumuste propageerimine (näit säästuperede liikumine). 5.2.3. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine on samuti võimalik tarbimisharjumuste ümberkujundamisega, mis eeldab keskkonnateadlikkuse tõusu ja on pikaajaline protsess. Tööstuses väheneb jäätmete ohtlikkus näiteks tooraine asendamise kaudu vähem ohtlikumatega. Üleriigiline jäätmekava nägi ette ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsuse suurendamiseks moodustada 2004. aasta alguseks kodumajapidamistes ja väiketootmises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise võrgustik (nn maakonnakonteinerid, bensiinijaamades asuvad konteinerid jm). Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale, välja arvatud probleemtoodetest tekkivate jäätmete puhul. Jäätmeseadus kohustab tootjaid (seaduse mõistes ka maaletoojaid ja müüjaid) tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete2 kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kohustuse täitmiseks piisavat tagatist. Probleemtoodetest tekkinud jäätmete jäätmehoolduse kulud kannab samuti tootja. Nimetatud tootjavastutusekohustuste täitmiseks luuakse tõenäoliselt vastavad tootjavastutusorganisatsioonid. Et saavutada maksimaalne kokkukorjamise ja taaskasutamise määr, nähakse ühe lahendusena nende jäätmete käitluse korraldamisel koostööd kohalike omavalitsustega. Organisatsioon sõlmib vastava lepingu kohaliku omavalitsusega, kes korraldab oma territooriumil probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise näiteks jäätmejaamas või ohtlike jäätmete kogumispunktis. Sellisel juhul on elanikul (jäätmevaldajal) mugavam neid jäätmeid üle anda, sest ta saab seda teha oma kodule võimalikult lähedal. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kokkukogumise ja käitlemise kohustus hakkab kehtima hiljemalt 13.08.2005.a, vanade rehvide ja vanade autode töötlemiskohustus 2006.a. Kodumajapidamistes tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekitajal koguda teistest jäätmetest eraldi ja toimetada kogumispunktidesse või anda üle kogumisaktsioonide käigus. Elanikele peaks ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta, et tagada võimalikult kõrge ohtlike jäätmete sorteerimise määr. Ohtlike jäätmete eraldamine jäätmevoost on üks efektiivsemaid vahendeid keskkonda viidavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks. Seetõttu on oluline jätkata ohtlike jäätmete tavajäätmetest eraldi kogumist ja kogumissüsteemi täiustamist. Raasiku vallas toimub ohtlike jäätmete kogumine elanikelt kahe ohtlike jäätmete kogumispunkti kaudu. Võib öelda, et elanikud on teadvustanud ohtlike jäätmete kogumispunkti olemasolu, sest toodud kogused on suurenenud aastate jooksul (vt tabel 8). Kuid oluline on teavitustöö ning süsteemi täiustamine. Ettevõtluses tekkivate ohtlike jäätmete eest vastutab ohtlikke jäätmeid tekitav ettevõte ise kuni jäätmete üleandmiseni ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Alates 1.01.2005.a. tuleb loomsed jäätmed suunata käitlemisele spetsiaalselt selleks otstarbeks rajatud loomsete jäätmete käitlemistehasesse Väike-Maarjasse, mis tähendab ühtlasi, et põllumajandusloomade jm toidutootmisega seotud loomsete jäätmete matmine on keelatud. Loomsete jäätmete matmispaikadesse matmise keelamise tõttu tuleb need alad korrastada. Loomsete jäätmete tehasesse käitlemisele suunamine kõrvaldab loomsete jäätmete matmisega kaasneda võiva ohu keskkonna reostumiseks ja nakkuste võimalikuks levikuks. Eesmärgid: • Vältida ohtlike jäätmete sattumist keskkonda ja ladestamist prügilatesse; • Ohtlike jäätmete laialdaste üleandmisvõimaluste tagamine valla elanikele; • Ettevõtetes ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlus. Meetmed: • Patareide ja väiksemate akude kogumiskastide paigutamine valla kauplustesse, vallamajja, haridus- jt valla asutustesse; • Aegunud ravimite vastuvõtt võiks toimuda ka tervishoiuasutustes; • Probleemtoodetest tekkinud jäätmete kogumine peaks hakkama toimuma koostöös tootjatega (tootjaorganisatsiooni(de)ga) kaubanduses või vastavates kogumispunktides, milleks võib olla ohtlike jäätmete kogumispunkt või koostöös naabervaldadega rajada vastav kogumispunkt (jäätmejaam); • Perioodiliselt teostada nn kogumisreide valla elanikelt ohtlike jäätmete (sh koostöös tootjatega koguda ka elektri- ja elektroonikaseadmeid – külmikud, telerid jne.) kokkukorjamiseks, millele peab eelnema vastav teavitustöö; antud üritust võiks korraldada ka mõne suurema aktsiooni, näiteks kevadiste heakorratööde käigus; • Tagamaks ohutu ettevõttesisene ohtlike jäätmete kogumine, on otstarbekas ettevõtetelt nõuda ettevõttesiseste ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist, kuhu kogutakse kõik tegevuse käigus tekkivad ohtlikud jäätmed eraldi mahutitesse, mis on nõuetekohaselt tähistatud; ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele; • Tõhustada järelevalvet ettevõtete üle ohtlike jäätmete käitluse osas; • Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ettevõttes; • Loomsed jäätmed suunata loomsete jäätmete käitlemistehasesse ning senise matmispaiga nõuetekohane sulgemine; • Tervishoiuasutustes tuleb rakendada jäätmete liigiti kogumist – kõik tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuste osutamisel tekkinud ohtlikud jäätmed (bioloogilised jäätmed – operatsioonide jäätmed, ühekordsed süstlad, vereülekandesüsteemid jne; teravad ja torkivad jäätmed; nakkusohtlikud jäätmed; ravimijäägid; kemikaalide jäätmed) tuleb nakkusohu vältimiseks koguda ja kõrvaldada nõuetekohaselt ning vältida nende sattumist prügilatesse; tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra KOV üksuse territooriumil sätestatakse KOV üksuse jäätmehoolduseeskirjaga. 5.2.4. Jäätmete taaskasutamine Jäätmeseadusega on kohalikule omavalitsusorganile pandud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse kohustus. Samuti korraldab kohaliku omavalitsuse organ jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmeseaduse kohaselt on prügilatesse keelatud töötlemata3 jäätmete ladestamine, samuti segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine. Arvestades läheduse põhimõtet, laieneb keeld prügilasse vastu võtta ja ladestada sortimata olmejäätmeid kuni 2008. aasta 1. jaanuarini ainult nendele prügilatele, mille asukohajärgses maakonnas on loodud jäätmekäitluskoht olmejäätmete töötlemiseks (nt sorteerimistehas). Jäätmete taaskasutamise eelduseks on: • jäätmete tekkekohas liigiti kogumine ja vajadusel järelsortimine sorteerimistehases vm jäätmekäitluskohas; • jäätmete segunemise vältimine; • tavajäätmete ja inertsete jäätmete segunemise vältimine ohtlike jäätmetega; • elanike oskuslik kaasamine jäätmehooldusse. Vanade keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine tähendab kindlasti ladestatavate jäätmete hinnatõusu. Seetõttu on väga oluline jäätmete liigiti kogumine, et tagada taaskasutus ja prügilasse ladestatavate jäätmete koguse vähendamine. Jäätmetest taaskasutatava materjali saamiseks on esmajärgus oluline biolagunevate jäätmete eraldamine. Näiteks toidujäätmetega määrdunud paber, plastik jm ei ole enam kvaliteetne taaskasutamiseks, nende väärtus ning nõudlus nende järele langeb märkimisväärselt. Lähtudes eeltoodud põhimõtetest saab jäätmekäitluse jaotada kahte etappi: • Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete sortimine tekkekohas, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest, ja kohtsorteeritud jäätmete kogumine elanikelt ja väikeettevõtjatelt elamute ja ühiskondlike asutuste juures. Siia kuulub ka komposteerimine aias või ühiskompostris; • Teisel tasandil toimub jäätmekäitluse arendamine jäätmekäitluskohas (jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks) – jäätmejaamades, jäätmekäitluskeskustes, prügilates, kus toimub koondatud jäätmete töötlemine ja materjali edasi suunamine. Jäätmete taaskasutamise võib jagada järgmisteks etappideks: 1. Taaskasutatavate jäätmete eraldamine üldisest jäätmeveost ja kokkuvedu; 2. Vajadusel sortimine, puhastamine ja pakendamine; 3. Transport ümbertöötlemiskohta või müük/üleandmine; 4. Taaskasutatavate jäätmete ümbertöötlemine; 5. Valmistoodangu turustamine. Omavalitsuse tasandil on otstarbekas keskenduda eelkõige olmejäätmete ja teiste sarnaste jäätmete taaskasutamise esimesele etapile ehk taaskasutatavate jäätmete sortimise arendamisele. Üleriigiline jäätmekava on olmejäätmete taaskasutamise osas toonud järgmised põhieesmärgid, millest tuleb lähtuda ka Raasiku valla jäätmehoolduse korraldamisel: • Taaskasutada olmejäätmetest 30-40 % (korduskasutamine, materjaliringlus, kompostimine); • Laiemalt propageerida ja suunata olmejäätmete sorteerimist kodumajapidamises, samuti tööstuses, teeninduses ja ettevõtluses, et vähendada prügilasse suunatavate olmejäätmete kogust. Raasiku vald on valdavalt hajaasustusega piirkond, millest tulenevalt esinevad võimalused teatud jäätmete tekkekohas taaskasutamiseks. Siinjuures tuleb rangelt järgida Jäätmeseadust ja taaskasutada kohapeal ainult selliseid loodussõbralikke tavajäätmeid, millest ei tulene ohtu keskkonnale – aia- ja toidujäätmete jäätmehoolduseeskirja nõuete kohane kompostimine ning kiletamata paberi ja papi ning immutamata, lakkimata, liimimata ja värvimata puidujäätmete põletamine. Eesmärgid: • Taaskasutada olmejäätmetest 40 % aastaks 2009; • Jäätmete tekkekohas sorteerimise (ja töötlemise) tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest; prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi alates 2010. aastast; • Taaskasutatavate jäätmete kogumise korraldamine ning vajadusel ümbertöötlemisele suunamine; • Tagada pakendijäätmete taaskasutamine 50 % ulatuses aastas pakendijäätmete kogumassist; • Vähendada segaolmejäätmetega ladestatavate paberijäätmete kogust 50 % võrra ja taaskasutada tekkivatest vanapaberi- ja papijäätmetest 50 % aastaks 2009; • Juurutada vanapaberi ja papi eraldikogumist kodumajapidamistes, asutustes ja ettevõtetes; • Hiljemalt 31. detsembriks 2008 taaskasutatakse elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete massist vähemalt 70 – 80 %. Meetmed: • Jäätmete liigiti üleandmiseks võimaluste täiustamine – konteinerid, kogumispunktid; • Suuremate asulate korterelamute, samuti tihedamalt paiknevate eramute juurde (korterelamute grupi peale või tsentraalsed jäätmete kogumiskohad) on soovitav rajada jäätmemajad, mis on katusealune või aedik, kus on mahutid segaolmejäätmetele, vanapaberile ja tulevikus biolagunevatele jäätmetele, soovi korral ka pakendijäätmetemahuti. • Uute elamualade puhul tuleks lahendada jäätmete liigiti kogumise võimalused juba planeeringute käigus; • Rajada (koostöös naaberomavalitsustega) jäätmejaam – valla ühtne kogumispunkt erinevatele jäätmeliikidele (vt ka p. 5.2.5.); • Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine valla jäätmevaldajatelt – ettevõtetelt ja asutustelt, kus tekib vanapaberit rohkem kui 50 kg nädalas, nõutakse eraldiseisvate vanapaberi ja kartongi kogumiskonteinerite paigaldamist ja vanapaberi eraldi kogumist; korterelamutes tuleb samuti juurutada paberi ja kartongi kogumist eraldi mahutisse; • Metallijäätmete kogumine peaks jätkuma kogumisaktsioonide käigus. Metalltaara (metallpakendi) kogumine baseeruks pakendijäätmete kogumissüsteemil; • Elanikkonna ja ettevõtjate seas ulatusliku teavitustöö läbiviimine jäätmete sorteerimise vajalikkusest/kasulikkusest ning jäätmete kogumismeetodite, -võimaluste ja taaskasutamise kohta; näiteks eramute elanikele tutvustada lähemalt kompostimise võimalusi, tehnoloogiaid; • Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumist saab motiveerida sorteeritud jäätmete ja segaolmejäätmete konteinerite ja jäätmete üleandmise erineva maksustamisega (liigiti kogutud jäätmete puhul hind odavam; korraldatud jäätmeveo teenustasude piirmäär kehtestatakse valla volikogu määrusega); • Kui kohalik omavalitsus peab vajalikuks, võib ta nõuda oma haldusterritooriumil asuvatelt ettevõtetelt jäätmekäitlusalase ülevaate saamiseks ja planeerimiseks jäätmekava koostamist, millega on kavandatud jäätmete tekke ja ohtlikkuse vähendamine ning taaskasutamine ettevõttes. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine Pakendite ja pakendijäätmete käsitlemisel ja kogumissüsteemi juurutamisel tuleb lähtuda 1. juunil 2004 jõustunud Pakendiseadusest (muudetud 15.12.2004 seadusega). Antud seadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Alates 2005. aasta 1. maist on pakendiettevõtjal (isikul, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) kohustus tagada tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmine müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Motiveerimaks inimesi pakendeid ja pakendijäätmeid eraldi koguma ning pakendiettevõtjale tagastama, näeb Pakendiseadus ette tagatisraha ehk pandi kehtestamist. Tagatisraha on müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest, milles ei sisaldu pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise ning selle korraldamise kulud. Tagatisraha on kehtestatud õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendile (klaas- ja plastpakendile) ning õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi ühekorrapakendile (klaas-, plast- ja metallpakendile). Pakendite, millele tagatisraha ei kehtestata, tagasikogumiseks on samuti seatud sihtmäärad. Kohustus pakendijäätmete kogumiseks on pandud pakendiettevõtjatele. Pakendiettevõtja või –ettevõtjad võivad tagasivõtmiskohustuse delegeerida pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile selle organisatsiooniga liitudes. Kohustust ei tohi taaskasutusorganisatsioonile üle anda, kui nimetatud tagasivõtmise kohustus on isikul, kes müüb tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa lõppkasutajale ja tarbijale. Seega on kaubandusel kohustus kindlasti korraldada tagatisrahaga koormatud pakendi tagasivõtmine. Teiste pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuste täitmine korraldatakse tõenäoliselt pakendiettevõtjate poolt loodava taaskasutusorganisatsiooni (nn pakendiorganisatsiooni) poolt. Tagatisraha kehtestamine ja pakendi tagasivõtmise kohustus ja jõustuvad 2005. aasta 1. mail. Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja puhtad. Vajadusel tuleb pakendid enne üleandmist pesta (näiteks piimatoodete pakendid, ketšupipudelid). Tagatisraha süsteemi käivitumisel kogutakse kogumiskonteinerite ja –punktide süsteemi kaudu pakendijäätmeid, millele ei ole tagatisraha määratud ning mida ei saa tegutsevatesse müügi- ja kokkuostukohtadesse tagastada. Raasiku vallas on edaspidi otstarbekas jätkata pakendijäätmete kogumist olemasoleva kogumisvõrgustiku baasil. Olemasolevat süsteemi pole mõtet lõhkuda, kuivõrd inimesed on süsteemiga juba harjunud, vaid seda võiks täiendada pakendikonteinerite lisamise näol (suurematest küladest puudub pakendikonteiner seni Peningis), sh uutesse planeeritavatesse elamupiirkondadesse. Vallavalitsuse asemel peab süsteemi asuma rahastama taaskasutusorganisatsioon. Soovitav koguda kõiki pakendijäätmeid (klaas, plastik, tetra, metall jm.) ühte konteinerisse (v.a vanapaber). Sellega välditakse kulutusi erinevate konteinerite soetamiseks ja ka eraldi tühjendamiseks. Lisanduvad hilisemad sortimiskulud, kuid jäätmekäitlejate sõnutsi tuleb nii või teisiti ka eraldi konteineritega kogutud pakendijäätmed üle sortida. Muidugi võivad kogumispunktides olla ka konteinerid erinevatele materjalidele. Kogumispunktid peaksid paiknema kogumisala keskmes, olema avalikkusele kergesti kättesaadavad (näit üldkasutava hoone, kaupluse vms juures) ning transpordimarsruutidele sobivad. Kogumismahuteid tuleb tühjendada piisava tihedusega, et vältida ala prahistamist. Soovitav on sellise kogumispunkti juurde paigutada ka prügikast, et inimesed, kes toovad pakendijäätmeid näiteks kilekotiga, saavad selle pärast ära visata. Eesmärgid: • Pakendi ja pakendijäätmete tekkekohas eraldamine ja nende üleandmine vastavates kohtades (alates 01.05.2005); • Pakendi ja pakendijäätmete tagastussüsteemide (kogumisviiside, taaskasutuse korralduse) välja arendamine ja täiendamine (alates 2005); • Pakendijäätmete taaskasutamise osakaaluks saavutada 50 % pakendijäätmete kogumassist; pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 % aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 % aastas. Meetmed: • Pakendijäätmete eraldikogumise põhimõtete määratlemine ja tutvustamine; • Koostöös pakendiorganisatsiooniga pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine ja rakendamine; • Tagatisrahaga koormatud pakendi kogumissüsteemi väljaarendamine müügikohtades või nende vahetus läheduses; • Pakendi ja pakendijäätmete üleandmisvõimaluste laiendamine, s.h uutel elamualadel. Biolagunevate jäätmete taaskasutamine Jäätmete kahjulik keskkonnamõju on paljuski tingitud orgaaniliste jäätmete suurest hulgast – tekib prügilagaas ja kange nõrgvesi, lade stabiliseerub aeglaselt, prügila järelhooldus on keeruline. Jäätmehoolduse üks olulisemaid eesmärke on sellest tulenevalt: ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine. EL prügiladirektiivi ja Jäätmeseaduse nõuete kohaselt tuleb 2010. aastaks vähendada orgaanilise aine ladestamist prügilasse 45 %-ni ladestatavate jäätmete hulgast. Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010.a; üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013.a; üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020.a. Harjumaa jäätmekava järgi peavad omavalitsused jäätmekavades ette nägema võimalikult suure osa biolagunevate jäätmete eraldi kogumise ja välja pakkuma sobivad taaskasutustoimingud, et vältida nende jäätmete vedu prügilasse. Hetkel on biolagunevaid jäätmeid ladestatavate jäätmete hulgas maapiirkondades hinnanguliselt 40-50 %. Biolagunevate jäätmete eraldamiseks on kaks võimalust – tekkekohas sortimine või eraldamine segajäätmetest sortimisettevõttes. Tekkekohas sortimisega saadakse kõrgekvaliteediline toore kompostimiseks, kuid see tegevus eeldab eraldi kogumissüsteemi laialdast juurutamist ja/või töötlusseadmete muretsemist ning nõuab jäätmetekitajatelt kõrget motivatsiooni ja tahet. Tekkekohas sortimisel vajatakse eraldiasetsevaid kogumisnõusid ning veol nn kaheosalisi jäätmeveokeid (tähendab täiendavaid kulutusi). Eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid saab kompostida jäätmekeskuses. Kvaliteetse komposti saamine on keeruline. See eeldab pikaajalist ja korrektset kohtsorteerimist, olmejäätmetest ohtlike jäätmete eraldamist ja jäätmekeskustes vastava tehnoloogia (jäätmete purustamise, sõelumise, separeerimise) rakendamist. Teisalt, tekkekohas eraldatud biojäätmetest toodetud kompost sobib turustamiseks, kuna toode on kvaliteetne (vaba raskmetallidest). Üldiselt on kompostimise võimalused järgmised: • kõikide biolagunevate jäätmeliikide kompostimine koduaias; sellega vähendatakse kõrvaldavate olmejäätmete kogust; komposti kasutatakse tekkekoha ümbruses kasvusubstraadina; • nii era- kui ka üldkasutatavatelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt pärinevate haljastusjäätmete kompostimine haljastusettevõtte poolt või asula lokaalsel kompostimisplatsil; saadud komposti kasutamine haljastuses; • reoveesette kompostimine (koos haljastusjäätmetega); • biolagunevate jäätmete eraldi kogumine ja nende kompostimine kesksetes kompostimisjaamades (jäätmejaamad) või prügilate juures; • komposti kasutamine prügilate katmiseks või vahekihtide tegemiseks; selleks sobib ka madalama kvaliteediga kompost koos lisanditega (nn märja fraktsiooni aeroobne kompostimine + reoveesete + aiajäätmed); prügilate sulgemisel tuleb arvestada nende ümberkujundamise võimalust kompostimisjaamadeks; • komposti kasutamine on võimalik vanade karjääride rekultiveerimisel. Reoveepuhastite sette käitlus Reoveepuhastite ehitamise ja rakendamise senine praktika on näidanud, et tihti jääb reovee puhastamise tsükkel lõpetamata. Sette käitlus on juhuslik ning ei ole välja töötatud pidevalt toimivaid käitlusskeeme. Setet ladestatakse prügilatesse, uhutakse järelpuhastustiiki, jõelammile või otse veekogudesse. Aastate jooksul on biotiikidesse kogunenud märkimisväärsed jäätmekogused, mille koguse ja kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Biotiikidesse kogunenud sete ja muda põhjustab sekundaarset reostust. Raasiku valla reoveepuhastus rajaneb nõukogudeaegsetel biopuhastitel. Reoveepuhastid on lagunenud ja läbi roostetanud ning bioloogiline puhastusprotsess ei toimi. Suurema osa reostuskoormusest võtavad vastu biotiigid, mis on mudastunud ja mille puhastusvõime on ammendunud. Reoveepuhastite jääkmuda komposteerimist vallas ei toimu. Uue reoveepuhasti ehitamisel kaaluda selle juurde ka kompostimisväljaku rajamist. Harjumaal tegeldakse reoveesettest komposti valmistamisega Tallinna reoveepuhasti juures ja Harku vallas Liikval (mõlemas tegutseb AS Tallinna Vesi). Reoveesette aunkompostimisel kasutatakse tugiainena põhiliselt turvast ja hakkpuitu. Komposti kasutamine on väga juhuslik, põhiliselt antakse seda tasuta haljastajatele või eraaiapidajatele. Komposti kasutamine on rakendust leidnud ka vanade prügilate sulgemisel kattepinnasena. Usaldusväärne andmebaas reoveepuhastuses tekkiva sette koguste kohta tegelikult puudub. Statistiliste andmete ebausaldusväärsusse üks peamine põhjus on kuivaine sisalduse ühtsete nõuete puudumine. Laekunud andmetes on kuivaine sisalduseks märgitud 6–27 %. Seetõttu on reoveesette üldkogus hinnanguline. Biolagunevate jäätmete käitlus Raasiku vallas Eramajapidamistes, eriti hajaasustusega aladel on kõigil kohustus tekkivad biolagunevad jäätmed vastavalt jäätmehoolduseeskirja nõuetele kompostida oma krundil. Vallas tekkivad avalike haljasalade ja kalmistute haljastusjäätmed tuleb suunata kompostimisele – kas vallas kohapeal, milleks tuleb rajada kompostimisväljak, või transportida Tallinna prügilasse vm jäätmekäitluskohta kompostimisele. Korterelamutest pärit köögijäätmete kompostimisvõimalusi ei ole otstarbekas rajada, kuna need nõuavad väga suuri investeeringuid. Tulevikus (hiljemalt alates 2009.a) peab hakkama nõudma korrusmajade elanikelt biolagunevate jäätmete eraldi kogumist ja nende suunamist Tallinna prügilasse või Loode-Eesti jäätmekäitluskeskuse valmides sinna kompostimisele. Raasiku vallas tekkivad reoveesetted tuleb suunata kompostimisele. Võimaluseks on mõne suurema reoveepuhasti juurde rajada kompostimisväljak, kus hakatakse kompostima reoveesetet koos haljastusjäätmetega. Haljastusjäätmed (purustatud oskad, lehed jm) lisavad reoveemudakompostile poorsust ja seega kiirendavad protsessi. Haljastusjäätmete kompostimiseks on sobiv kasutada aunkompostimist, mille puhul tuleb arvestada ka regulaarsete hoolduskuludega ja vastava tehnika vajadusega. Arvestada tuleb, et 1 m³ aia- ja pargijäätmete kompostimiseks on vaja 1,0-1,5 m² maad (1 ha suurusel platsil saab kompostida ~10 000 m³ biolagunevaid jäätmeid). Kompostimisväljaku asukoha valikul tuleb hinnata haljastusjäätmete ja reoveesette tekke koguseid valla erinevates piirkondades ning arvestada asustuse lähedust, et vältida võimalikke häiringuid. Asukohana võiks peale puhasti kaaluda kompostimisväljaku rajamist ka suletud prügila juurde. Teiseks võimaluseks on rajada puhasti juurde vaid reoveemuda kompostimisplats ja haljastusjäätmeid transportida kompostimiseks Tallinna prügilasse vm kompostimisplatsile. Eesmärgid: • Jäätmete tekkekohas sorteerimise (ja töötlemise) tõhustamine, eraldades biolagunevad jäätmed ülejäänud jäätmetest; prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi alates 2010. aastast; • Eramutes tekkinud biolagunevate jäätmete kompostimine kohapeal 80 % ulatuses; • Vallas tekkivate haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimine vähemalt 70 % ulatuses aastaks 2009; • Üleriigilise jäätmekava eesmärk – võtta kasutusele põllumajanduses, rekultiveerimisel või haljastustöödel vähemalt 50 % reoveesettest aastaks 2006; • Nõuetele vastava kompostimissüsteemi rajamine aastaks 2009; • Kompostile kasutusvõimaluste leidmine. Meetmed: • Kõikide biolagunevate jäätmeliikide (aia- ja köögijäätmed) kompostimine eramute koduaias koos komposti kasutamisega kohapeal; • Haljastusjäätmete ja reoveesette kompostimisväljaku rajamine; • Aia- ja pargijäätmete kogumine nii valla avalikelt haljasaladelt, parkidest ja kalmistutelt kui ka elanikelt ja nende kompostimine (valla) kompostimisväljaku(te)l ning komposti kasutamise korraldamine; kogumine ja kompostimine võib toimuda ka mõnes haljastusega tegelevas ettevõttes; eeldab valla koostööd haljastusega tegelevate ettevõtetega ja komposti kasutamise võimaluste uurimist; • Reoveesette kompostimine koos aia- ja haljastusjäätmete ning puidujäätmetega (näit reoveepuhasti juurde rajataval kompostimisväljakul); komposti kasutamine prügilate katmiseks või pinnasetäiteks, milleks sobib ka madalama kvaliteediga kompost; – eelnevalt hinnata haljastusjäätmete ja reoveesette mahte ning komposti kasutusvõimalusi; – kompostimisväljaku rajamisel kaaluda ka naaberomavalitsuste kaasamist kompostimissüsteemi; • Biojäätmete (köögijäätmete) eraldikogumise juurutamine korterelamutest (kompostimine näit Tallinna prügila kompostimisväljakul); • Teabe levitamine: jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimiseadmed, kompostimine, komposti kasutamine. Ehitusjäätmete taaskasutamine Mineraalsete jäätmete ja puitjäätmete (ehituslammutusjäätmed, pinnas jm) kogus sõltub otseselt majanduslikust olukorrast. Mida suurem on majanduslik kasv, seda enam toimub vanade majade lammutamine ja uute ehitamine ning uute teede rajamine. Väga oluline on kontrolli saavutmine ehitus- ja lammutusjäätmete tekke üle, kuna osa ettevõtete tegevuses tekkivatest jäätmetest pannakse sageli tavalistesse jäätmetekonteineritesse. Seda eriti väikeste ehitus- ja remondiettevõtete tegevuse käigus. Sageli on leitud ka metsa alt ja teede äärest mahakallutatud ehitus- ja lammutusjäätmete koormaid. Lammutamine, nii nagu ehitaminegi käib Ehitusseadusega (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) ettenähtud korras. Lammutusprojekt peab sisaldama ka tekkivate jäätmete liike, koguseid ja edasist käitlemist. Ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeid vältida ja vähendada mõistliku töökorraldusega jäätmete tekkekohas. Kindlasti tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sorteerida tekkekohas liikidesse, et võimaldada nende laiaulatuslikku korduv- ja taaskasutamist. Eraldi tuleb sorteerida: • puit; • paber ja papp, • kiled, • metall (eraldi must ja värviline metall), • mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne), • raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mitte sisaldav asfalt. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmeid saab taaskasutada näiteks täitematerjalina, kus ei ole esitatud kõrgeid kvaliteedinõudeid; puhast puitu võib kasutada ehitusmaterjalitööstuses, kütteks või hakituna kompostis. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks tuleks ehituslubade väljastamine siduda jäätmearuandluse kohustusega ja ehituslubadesse sisse kirjutada ehitusjäätmete käitlemise tingimused. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded sätestatakse jäätmehoolduseeskirjaga. Eesmärgid: • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke minimiseerimine ja maksimaalne liigiti kogumine; • Ehitusjäätmete ohtlikkuse vähendamine ja ohtlike ehitusjäätmete eraldikogumine; • Ehitusjäätmete taaskasutamine vähemalt 70 % ulatuses aastaks 2009. Meetmed: • Ehitusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirjas; • Ehitusjäätmete tekke vähendamiseks suurendada korduvkasutatavate materjalide kasutamist ning vähendada materjalide raiskamist (näit asjatut vigastamist) ehitustöödel; • Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kava nõudmine ehitusprojektide koosseisus; • Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega, kui ehituse käigus tekib teatud kogus ehitusprahti; • Ehitus- ja lammutusjäätmete suunamine püsijäätmete ladestuspaika. Raviasutuste jäätmete käitlemine Vastavalt prügilamäärusele on tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavate jäätmete ladestamine prügilatesse keelatud. Tervishoiul tekkivate jäätmete käitluse riikliku juhendmaterjali järgi on riiklikul tasandil paika pandud tervishoiu jäätmete kogumispunktid teise ja kolmanda tasandi haiglate juures. Eestis on suuremates haiglates juurutatud tekkivate jäätmete tekkekohas sortimine. Järgnev käitlemine on olnud valdavalt ladestamine (matmine) prügilasse, osaliselt jäätmed põletatakse ja vedelad jäätmed (ka kemikaalid) suunatakse kanalisatsisooni. Tervishoiuasutustes peab riskijäätmeid koguma kindlasti olmejäätmetest eraldi ja tekkivad riskijäätmed suunama käitlemiseks riskijäätmete käitlussüsteemi. Raasiku valla tervishoiuasutustes tekib tõenäoliselt järgmisi iseloomulikke meditsiinijäätmeid: • bioloogilised jäätmed – ühekordsed süstlad jm; • teravad ja torkivad jäätmed – skalpellid, ampullid jm; • nakkusohtlikud jäätmed; • ravimijäägid; • kemikaalide jäätmed. Harjumaa jäätmearuandluses on näidanud läbi aegade meditsiinijäätmete ladestamist ainult Pääsküla prügila ja seda vähemas koguses kui raviasutused ise näidanud on. Ilmselt on toimunud raviasutuste jäätmete ladestamine suures osas segaolmejäätmete nime all. Vastavalt jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistule on raviasutuste jäätmetest ohtlikuks klassifitseeritud 80 %. Kasutatud ravimite ja ravimijäätmete käitlemist reguleerib Ravimiseaduse (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308; 2002, 18, 97; 53, 336; 62, 377; 63, 387; 82, 480; 2003, 26, 156; 88, 591) alusel sotsiaalministri 17. märtsi 1997.a määrusega nr 9 kinnitatud Käibelt kõrvaldatud ravimite käitlemise kord (RTL, 19.05.1997, 73, 412). Tervishoiu asutuste jäätmete käitlemise täpsed tingimused sätestatakse jäätmehoolduseeskirjas. Vanade rehvide ja vanade autode käitlemine Autoteenindusettevõtetes ja eraisikutel on tekkinud probleem vanarehvide üleandmisega, kuna prügilamäärus keelab alates 16. juulist 2003 tükeldamata ning alates 16. juulist 2006 tükeldatud vanarehvide ladestamise prügilasse. Seega on 2006. aasta juulist vanarehvide ladestamine prügilatesse keelatud. Jäätmeseaduse kohaselt kuuluvad vanarehvid probleemtoodete alla ja nende tagasikogumist ja käitlemist peavad hakkama korraldama lähtuvalt tootja vastutuse põhimõttest rehvide valmistajad või turustajad. Tootja vastutus rakendub samuti mootorsõidukitele ja nende osadele. Mootorsõidukite ja nende osade tagasivõtmise peavad samuti tootja vastutuse põhimõttel ellu rakendama tootjad ja turustajad. Omavalitsuse ülesandeks on antud tegevust soodustada eeskätt teavitustöö ja järelevalve kaudu. Vanade rehvide ja vanade autode töötlemiskohustus rakendub 2006.a. (Probleemtoodetest vt ka ptk 5.2.3.) Omavalitsusel on võimalus oma territooriumil tegutsevatelt autode lammutuskodadelt ja remonditöökodadelt nõuda tegutsemis- ja kauplemisluba välja andes vastava korra täitmist. 5.2.5. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine Jäätmete kogumise skeem ja kogumispunktid Skeemi puhul on järgitud: • suureneb taaskasutatavate jäätmete kogus; • taaskasutamise eelduseks: – peab toimuma erinevate jäätmeliikide kohtsorteerimine; – tuleb vältida erinevate jäätmeliikide segunemist; • väheneb taaskasutatavate jäätmete prügilatesse ladestamine (s.h biolagunevate jäätmete). Esmatasandiks jäätmete käitlemisel on jäätmete kogumine elanikelt ja väikeettevõtjatelt elamute ja ühiskondlike asutuste juures (prügikastid ja kogumispunktid). Siia kuulub ka komposteerimine aias või ühiskompostris kogukondlikel komposteerimisväljakutel. Ohtlike- ja erijäätmete kogumine ja käitlemine toimub paralleelselt olmejäätmetega, vältides erinevate jäätmeliikide segunemist. Ohtlike jäätmete kogumise-käitluse korraldus peab vältima nende (ravimid, kemikaalid jm) sattumist ebasoovitavasse teisesse kasutusse. Elamistalus (põllumajandusliku tootmistegevuseta) – kus elab 3…5 inimest, toimub aias biolagunevate jäätmete (aia- ja köögijäätmed) komposteerimine ja jäätmekütuse (puidujäätmed, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid ning kiletamata paber ja papp) põletamine. On koht erijäätmetele (taaskasutatavad jm erikäideldavad liigiti kogutavad jäätmed) ja teistele bioloogiliselt mittelagundatavatele jäätmetele. Tootmistalus, kus elab 4…8 inimest, on komposteerimisplats ning toimub jäätmekütuse põletamine. On koht erijäätmetele ja bioloogiliselt mittelagundatavatele jäätmetele. Alevikuelamu, kus elab 2…4 inimest, omab minikompostrit või ühist komposteerimisplatsi. Majade grupil on ühine, eraldikogumisvõimalustega jäätmepunkt (jäätmemaja). Korterelamute juures on konteinerite grupp (jäätmepunkt/jäätmemaja) jäätmete eraldikogumise võimalustega, soovitavalt mitme korterelamu peale ühine. Kaupluste ja teenindusasutuste juures on jäätmekogumispunktid, mis osaliselt on suundumusega erijäätmetele (kauplus – pakendid, pakendijäätmed; arstipunkt, apteek – aegunud ravimid; kauplus, remonditöökoda – elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, bensiinijaam – autodega seonduv jm ohtlikud jäätmed). Seega: • Üksikute talude või eramute hajaasustuspiirkonnas – biolagunevate jäätmete komposteerimine toimub kohapeal, samuti ohtlike ainetega immutamata puidu ja paberi põletamine. Jäätmekonteinerid paigaldada mitmele elamule ühiseks kasutamiseks sobivasse paika. Taaskasutatavad jäätmed (pakendijäätmed) toovad elanikud ise kogumispunktidesse. • Külades, kus on individuaalelamute paiknemine tihedam – biolagunevate jäätmete komposteerimine minikompostris ja/või ühisel kompostimisplatsil, jäätmekütuse põletamine. Jäätmekogumispunktid (konteinerid segaolme-, pakendijäätmetele, vanapaberile) võib paigaldada ühised, või ühised vanapaberi ja pakendijäätmete kvartalisisesed kogumispunktid. • Kortermajade piirkonnas – majade juures olevatele segaolmejäätmete konteineritele lisaks paigaldada konteinerid taaskasutavatele jäätmetele, s.h paberi-papi, pakendijäätmete, biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks ja edasiseks veoks ettenähtud jäätmekäitluskohta. Konteinerite teenindamine toimub kas korraldatud jäätmeveo käigus või sõlmib vald eraldi lepingu jäätmekäitlusettevõttega, mis on spetsialiseerunud eri liiki jäätmete kogumisele (nt pakendiorganisatsiooniga pakendijäätmete kogumiseks-käitlemiseks). Ettevõtted korraldavad ise oma tegevusega kaasnevate jäätmete liigiti kogumise (paigaldavad vastavad konteinerid) ja edasisse käitlusesse suunamise – korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete, s.h ohtlike jäätmete üleandmine vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Koostöös naaberomavalitsustega on soovitav rajada piirkonda, Raasiku vm omavalitsuse territooriumile jäätmejaam, mis on ühtne kogumispunkt erinevatele jäätmeliikidele: vanapaber ja –papp, pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, metalli- ja puidujäätmed, tekstiilijäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, vastavate lepingute sõlmimisel ka probleemtoodetest tekkivad jäätmed. Jäätmejaama eesmärgiks on võimaldada elanikele liigiti kogutud jäätmete üleandmine, s.h jäätmete, mida ei koguta valla üldises taaskasutatavate jäätmete kogumisvõrgustikus. Jäätmejaamale tuleks valla (valdade) peale leida asukoht kõige tihedama asustusega piirkonnas, kuhu on elanikel mugav ligipääs. Korraldatud jäätmevedu Vastavalt Jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus organiseerida oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmevedu. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmevaldajate haaramine jäätmekogumissüsteemi tähendab kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamist – s.t ka nende valdajate, kes asuvad piirkonnas, kus omavalitsus võib jätta korraldatud olmejäätmeveo korraldamata (hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus). Uue süsteemi eeliseks on jäätmete optimeeritud ning logistiliselt otstarbekas (sellest tulenevalt ka vähem keskkonda saastav) vedu ning kõikide kinnistute haaramine jäätmeveo süsteemi. Kõik olmejäätmeid tekitavad jäätmevaldajad on kohustatud korraldatud olmejäätmeveoga liituma. Põhjendatud avalduse alusel võib vallavalitsus erandkorras jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui ta korraldab oma jäätmekäitluse ise. Nimetatud jäätmevaldaja peab kord aastas esitama kirjaliku selgituse oma jäätmete käitluse kohta. 4480 elanikuga Raasiku vallas on otstarbekas moodustada üks jäätmeveo piirkond, sest jäätmeseaduse järgi võib ühes veopiirkonnas üldjuhul olla mitte rohkem kui 10 000 elanikku. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse kõik Raasiku valla jäätmevaldajad, nii elamud kui ettevõtted. Arvestades Raasiku valla asustuse paiknemist ja teede võrgustikku tuleb tagada korraldatud olmejäätmevedu kogu valla territooriumil – nii Raasiku ja Aruküla alevikes kui ka kõikides külades. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse segaolmejäätmed ning vanapaber ja papp, suurjäätmed, samuti biojäätmed, kui rakendatakse korterelamutest nende kogumine. Pakendijäätmete vedu peaks jääma korraldatud jäätmeveosüsteemist esialgu eraldiseisvaks (pakendijäätmetele rakendub tootjavastutus), kuid piirkonna ainuvedaja võib tühjendada ka pakendikonteinereid ja pakendijäätmeid vedada, leppides kokku vastavates tingimustes pakendiorganisatsiooniga (pakendiorganisatsioon ostab veoteenuse piirkonna ainuvedajalt). Vanapaberi, biojäätmete ja pakendijäätmete mahutite tühjendamine ja vedu on optimaalne integreerida naaberomavalitsustega, kuna ainult Raasiku vallast eraldi nende jäätmete vedu võib osutuda liialt kulukaks. Korraldatud jäätmeveo tarbeks peab iga jäätmevaldaja4 omale rentima või ostma prügikonteineri. Jäätmeseadus kohustab olmejäätmete regulaarse äraveo tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul. Väiksema arvuga külades ning kui jäätmeteke majapidamises on tõestatult väiksem kui 140 l kuus (sorteeritakse aktiivselt jäätmeid, kompostitakse biolagunevaid jäätmeid või leibkond koosneb ühest-kahest inimesest), peab olema võimalus tellida jäätmemahuti mitme majapidamise peale. Võttes aluseks ühesuguse jäätmekoguse, on suurema mahuti teeninduskulud (transpordi- ja administreerimiskulud) väiksemad kui kogudes sama koguse jäätmeid väiksemasse mahutisse, mille korral toimub mahuti tühjendamine tihedamini. Jäätmeveo tingimusi, s.h mahutite tühjendamise sagedust ja aega saab täpsustada jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitava jäätmekäitluslepinguga, mis üldjuhul ei ole kohustuslik. Korraldatud jäätmeveoga liidetakse ka asutused ja ettevõtted. Tööstusettevõtetel, kellel tekib suures osas ka muid jäätmeid peale olmejäätmete, peab jääma võimalus taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost. Samas võib nendest ettevõtetest vedada jäätmeid ka kaks jäätmekäitlusettevõtet – olmejäätmeid veopiirkonnas ainuõiguse saanud vedaja ja tööstus-, ehitusjäätmeid vm teine jäätmekäitleja, sõltuvalt ettevõtte tegevusalast. Valla volikogu määrusega kehtestatakse jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär, tulenevalt «saastaja maksab» põhimõttest, mille kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedustest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise kulukust. Eelnimetatud nõuete määramisel on kindlasti oluliseks faktoriks jäätmepunktide olemasolu ja toimimisel jäätmekonteinerite täituvus. Kui elanikkond kasutab aktiivselt jäätmete liigiti kogumist, võib eeldada, et segaolmejäätmete konteineri täituvus ei ole väga kiire. Korraldatud olmejäätmete veo eesmärgid: • Kõikide jäätmevaldajate üle kontrolli kehtestamine; • Kõikide jäätmevaldajate liitmine korraldatud jäätmeveoga; • Tuua jäätmekäitlussüsteemi maksimaalne kogus tekitatud jäätmeid ja minimiseerida jäätmete ebaseaduslikku käitlemist; • Kindlustada võimalikult suur jäätmete taaskasutuse määr; • Jäätmevedude optimeerimine. Meetmed: • Korraldatud jäätmeveo dokumentatsiooni koostamine ja volikogu poolt vastuvõtmine; • Jäätmehoolduseeskirja ajakohastamine; • Jäätmevaldajate registri asutamine ning registri pidamise korra kehtestamine; • Jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine; • Elanikkonna seas ulatuslikum teavitustöö läbiviimine jäätmete kogumise ja veo uue korra kohta, eesmärgiga anda ülevaade tekkivatest muudatustest jäätmekäitluses ja selle vajalikkusest; • Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine, s.h lepingute sõlmimine, konteinerite paigaldamine; • Korraldatud olmejäätmete kogumisvõrgustiku toimimine, s.h veomarsruutide optimiseerimine. 5.2.6. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Kogutud segaolmejäätmed tuleb viia Jäätmeseaduse kohaselt tekkekohale lähimasse tehnoloogiliselt sobivasse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Raasiku vallale lähim nõuetele vastav jäätmekäitluskoht jäätmete ladestamiseks on hetkel Tallinna prügila Jõelähtmel, kuhu tuleb viia vallast kogutud ladestatavad jäätmed. Üleriigilise jäätmekava järgi kuulub Harjumaa idaosa Jõelähtme prügila teeninduspiirkonda. 5.2.7. Muud eesmärgid Raasiku vallas esineb prahistatud alasid ehk omavolilisi jäätmete mahapaneku kohti, näiteks teede ääred ja metsaalused, kuhu arvatavasti jõuab ka ohtlikke jäätmeid. On tõenäoline, et neid tekitavad enamuses jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldajad. Seega peaks korraldatud jäätmeveo rakendamine vähendama prügikoguste esinemist looduskeskkonnas. Jäätmeseaduse § 49 sätestab jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise nõuded, mille kohaselt ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel reostuse tekitaja oma kulul või asendustäitmise korras kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) alustel. Reostust võivad põhjustada ka ained, mis Jäätmeseaduse tähenduses ei kuulu jäätmete mõiste alla, näiteks tooraine, materjalid jne. Neid tuleb käidelda ohutult, vältides nii töökeskkonna reostust kui keskkonnareostust üldse, ja järgida kemikaaliseadust ning selle alamakte. Raasiku valla potentsiaalsetes reostusallikates (sõnnikuhoidla, silohoidlad, mineraalväetistehoidlad, masinaremonditöökojad, kütusehoidlad, prügila, loomade matmispaik jm) on enamustes tegevus lakanud ja objektid suletud. Aktuaalne reostusoht on likvideeritud, kuid omanikuvastutuse põhimõttel tuleb arvestada jääkreostusest tuleneva reostusohuga tegevuste jätkamisel endistel tööstusmaadel. Sellistel aladel tuleb kindlaks teha võimaliku jääkreostuse ulatus, milleks läbi viia vastavad reostusuuringud või keskkonnaaudit. Hüljatud objektidel lasub jääkreostuse likvideerimise kohustus omaniku puudumisel vallal. On vajalik nende objektide inventariseerimine ja võimalusel reostuse likvideerimine või selle leviku piiramine. Eesmärgid: Ebaseaduslikult jäätmete keskkonda viimise ärahoidmine; Kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Meetmed: Üheks meetmeks on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi, sest kui elanikud on jäätmeveoga liitunud ja prügikonteiner olemas, ei teki põhjust jäätmete keskkonda viskamiseks; Järelevalve tugevdamine valla poolt ebaseaduslike jäätmete mahapaneku kohtades (kõige lihtsam, mida vald teha saab, on näiteks vastavate keelusiltide väljapanemine teatud kohtadesse) ja ettevõtete tegevuse üle; Elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine. 6. JÄÄTMEHOOLDUSE RAHASTAMINE Jäätmekäitluse rahastamise osas võib kohaliku omavalitsuse jaoks olulised aspektid tinglikult jagada Jäätmeseadusest tulenevalt alljärgnevalt: 1. jäätmehoolduse korraldamine – korraldatud jäätmevedu; 2. jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 3. jäätmete sortimise korraldamine; 4. kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine (v.a. tootja vastutusega jäätmed); 5. korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamine; 6. uute jäätmekäitluskohtade rajamine ja nende jooksvad kulud; 7. vanade prügilate sulgemine. 2005.a. on Raasiku valla eelarves jäätmehoolduseks ette nähtud ligi 200 000 krooni. Üks olulisemaid teemasid jäätmemajanduse valdkonnas on nn. «saastaja maksab» printsiip, mis Jäätmeseaduse kohaselt tähendab, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmevaldaja. Ehk teisisõnu kõik isikud peavad enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise eest ka maksma. Tihti ei kata jäätmekäitluse kulutusi otseselt jäätmetekitaja, vaid need katab vald oma eelarvest. Seetõttu on tekkinud olmejäätmevaldajal illusioon, et see ongi valla kohustus ning ise ei pea sentigi jäätmete käitlemise eest maksma. Taoline suhtumine ning valla nõusolek finantseerida nimetatud kulutusi on mõjunud pärssivalt Jäätmeseaduse põhieesmärgi – jäätmetekke vähendamisele ja taaskasutamise suurendamisele. Saastaja maksab printsiibist lähtuvalt peab jäätmekäitluse rahastamine toimuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu piirmäär, mis peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Lisaks segaolmejäätmetele hõlmatakse korraldatud jäätmeveo süsteemi ka teisi jäätmeliike (paber, papp, biolagunevad jäätmed), mille käitlemise eest peab jäätmevaldaja hakkama samuti maksma jäätmeveo teenustasu. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja pakendi ning pakendijäätmete käitlemist peavad hakkama finantseerima tootja vastutuse printsiibist lähtuvalt tootjad ja nende üleandmine peab toimuma elanikkonnale tasuta. Jäätmeseaduse § 72 alusel toetatakse jäätmehoolduse arendamist olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. Saastetasu seaduse järgi on alates 2005. aasta 1. jaanuarist saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30 krooni tonni kohta. Olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Jäätmekäitluse finantseerimiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke allikaid ja mitte jätta kõrvale sellest protsessist jäätmetekitajat, seda nii elanike kui ka ettevõtete tasandil. Jäätmekäitluse süsteemi ümberkorraldamine tõstab jäätmekäitluse hinda. Lähimal perioodil põhjustavad hinnatõusu järgmised faktorid: • uute jäätmekäitluskohtade rajamine (investeeringud) ja nende jooksvad kulud, s.h. prügilate rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolde kulud • suurenevad jäätmete transpordikulud; • jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi rakendamisega seotud kulud; • vanade prügilate sulgemise ja jääkreostuse likvideerimisega seotud kulud; • jäätmehoolduse üldised kulud nagu planeerimine, uuringud, selgitustöö. Hinnatõusu vähendamise võimalused on järgmised: • tekkivate jäätmete vähendamine ja jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine tekkekohas – sellel abinõul on omad piirid nii taaskasutamise võimaluste kui ka jäätmekäitlejate poolt vaadatuna – käitluse hind sõltub käideldavate jäätmete kogusest, mille alusel moodustub käitluse ühikkulu; • hinna kujundamine teeninduspiirkonnas, kus kehtestatakse keskmine hind sõltumata transpordikulutustest; • korraldatud jäätmeveo teenustasu piirkond. Prügilasse ladestamisteenuse hind peab olema tunduvalt kallim, kui taaskasutamis-teenuse hind. Kokkuvõtteks on jäätmekäitluse finantseerimise allikad järgmised: • jäätmevaldaja; • ettevõtete vahendid; • omavalitsuse eelarve; • riiklikud vahendid (RIP – riiklike investeeringute programm); • Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK); • laenud; • abirahad – EL struktuurifondid, Ühtekuuluvusfond. 7. JÄÄTMEHOOLDUSE ARENDAMISE KORRALDUSLIKUD MEETMED 7.1. Elanike kaasamine ja selgitustöö – keskkonnateadlikkuse tõstmine Jäätmehoolduse korraldamisel on oluline aspekt, et jäätmekäitluse arendamine ei ole ainult tehniline, vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada ja eelkõige elanike jäätmealasest teadlikkusest. Valmisolek omakorda on seotud motivatsiooniga – parandada elukeskkonda tervikuna, vähendada jäätmekäitluse maksumust jne. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Praktika on näidanud, et pelgalt jäätmehoolduseeskirjade kehtestamine jäätmeseaduses ettenähtud tähtajaks ei reguleeri ega korralda jäätmehooldust iseenesest ilma teavitamise ja kontrollita. Elanike kaasamisel tehtava selgitustöö saab jagada järgmiselt: • üldine süstemaatiline keskkonnakasvatus, s.h. kõikidele sihtgruppidele suunatud säästva jäätmekäitluse propaganda – jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja nõuded, jäätmetest tekkivad keskkonnakahjustused, jäätmed kui keskkonnaprobleem, eri jäätmeliikide iseloomustus, võimalik kasu jäätmete liigiti kogumisest ja jäätmetega korrektsest ümberkäimisest; • konkreetne jäätmekäitlusinfo – jäätmete sorteerimispõhimõtted, jäätmete üleandmisvõimalused, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtukohad, lahtioleku ajad, jäätmete kogumiskampaaniate toimumisajad, korraldatud jäätmeveo olemus ja vajalikkus, jäätmeveo maksumus jne; • jäätmekäitluse tehnoloogia – jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta – kompostimine, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid võib põletada. Selgitustöö kavandamisel on oluline ka arvestada erinevate sihtgruppidega. Soovitav oleks viia läbi erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele, arvestades näiteks vanust (täiskasvanud, koolilapsed), asustust/elukohta (eramajad/korterelamud; hajaasustus/tiheasustus). Teabe edastamiseks on olemas erinevaid kanaleid, mis on samuti suunatud erinevatele sihtgruppidele. Selgitustöö mõningad põhimõtted, probleemid ja lahendused on järgmised: • jäätmekäitluse alane selgitustöö ja teavitamine peab olema üldise säästliku eluviisi propageerimise kontekstis ja haakuma teiste valdkondadega; • teadvustada inimesele enda rolli jäätmete tekkes; • jäätmekäitlussüsteemi rakendamine ei ole ühekordne kampaania, vaid vajab pidevat selgitustööd; teatud kampaaniaid ja üritusi võib korraldada perioodiliselt (näiteks ohtlike jäätmete kogumisreidid, jäätmete sorteerimise propageerimise kampaaniad); • teavitamise ja selgitustöö õige ajastamine – selgitustöö, teabe ja abinõude rakendamise vahel ei tohiks olla suurt ajalist vahet, s.t kui midagi selgitatakse, siis abinõude kompleks peab sellele järgnema; näiteks kui ohtlike jäätmete suhtes antakse teavet nende iseloomu ja kogumise kohta, siis peab ohtlike jäätmete kogumispunkt olema sisuliselt valmis; samas vajavad elanikud aega rakendatud abinõudega kohanemiseks; • teavitustöö raames on kasulik selgitada, millist kasu jäätmetega korrektsest ümberkäimisest elanikud ise saavad (liigiti kogumine majanduslikult kasulikum vmt); • mitte üleküllastada inimesi teabega; kindlasti on aga vajalik elanikke ja ettevõtteid teavitada muudatustest jäätmehoolduse korralduses ja uutest jäätmehoolduseeskirjadest; seejuures tähelepanu juhtida, kuidas on võimalik jäätmeid sorteerides jäätmekäitluskulusid kokku hoida; • info edastamine peaks toimuma mitmeid allikaid pidi – kohalik ajaleht, infobrošüürid avalikes kohtades, elanike postkastisesse, infopunktis, internet, televisioon, raadio jm.; samuti võib korraldada jäätmekäitlusalaseid infopäevi näiteks korteriühistutele, ettevõtetele ja asutustele; • oluline on praktilise kogemuse omandamine, seda eriti jäätmete sortimise, biolagunevate jäätmete kompostimise ja komposti kasutamise osas, näiteks pilootseadmete paigaldamine. Võimaluseks on ka korraldada vallas avalikke üritusi, näiteks jäätmepäevi, kus muuhulgas elanikele demonstreerida, kuidas jäätmeid sorteerida (tehes seda praktiliselt, sorteerides prügikasti sisu), mida eraldi koguda ja kuhu viia sorteeritud jäätmed. Eelkõige tuleks selliste tegevuste puhul rõhku panna lastele ja noortele, viies erinevaid jäätmealaseid üritusi läbi koolides ja lasteaedades, kus õpilased omandaksid jäätmealaseid teadmisi läbi praktiliste tegevuste; • elanike kaasamine teatud otsuste tegemisse aitab neil tunnetada oma osalust valla juhtimises ja tõstab nende huvitatust ning teadlikkust valla probleemidest. 7.2. Koostöö teiste omavalitsustega Jäätmehoolduse paremaks organiseerimiseks peavad omavalitsused tegema koostööd. Üleriigilise jäätmekava järgi asutaksid omavalitsused koostöös teiste omavalitsustega piirkondlikud jäätmehoolduskeskused kui jäätmekäitluse korraldamise territoriaalsed üksused. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonid oleksid järgnevad: • teeninduspiirkonnas jäätmekäitluse praktiline korraldamine; • jäätmete vähendamise ja taaskasutamise programmide arendamine, teostamine, toetamine ja edendamine; • optimaalse jäätmekäitlushinna kujundamine; • arendustöö ja propaganda; • konkursside korraldamine nii jäätmeveoettevõtetele, kui ka jäätmete taaskasutamise osas, seda kas jäätmeveopiirkonnas tervikuna või selle osades; • andmebaaside pidamine. Jäätmehoolduskeskuse funktsioonidest tulenevalt saaks kohalik omavalitsus anda osa oma seadusandlusest tulenevaid kohustusi jäätmehoolduse korraldamisel jäätmehoolduskeskuse pädevusse. Harjumaal on Harjumaa Omavalitsuste Liit alustanud sellise institutsiooni asutamist Harjumaa Jäätmehoolduskeskuse näol. Jäätmehoolduskeskus moodustatakse Harjumaa omavalitsuste poolt neile jäätmeseadusega pandud jäätmehoolduse ülesannete täitmiseks. Moodustatavale institutsioonile delegeeritakse vastavad ülesanded. Õiguse ülesannete delegeerimiseks sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja sellest tulenevalt saab jäätmehoolduskeskus seadusliku õiguse tegelda kõigi temale üleantud tegevustega. Teadaolevalt paneb Jäätmeseadus kohalikule omavalitsusele palju ülesandeid, mis vajavad sihipärast ja pidevat arendamist ning milliste üksi täitmiseks peaks vald tõenäoliselt palkama lisatööjõudu. Seega on soovitav Raasiku vallal liituda loodava Harjumaa jäätmehoolduskeskusega, sest ühistegevus aitab optimeerida kulutusi jäätmekäitluse korraldamiseks ja teha see teenus elanikkonnale soodsamaks. Harjumaa jäätmehoolduskeskuse funktsiooniks ongi koondada kogu Harjumaa jäätmehoolduse alane koordineeriv tegevus ühte institutsiooni, mille kaudu saavad omavalitsused täita neile pandud vastavaid ülesandeid. Raasiku vallal on otstarbekas ka taaskasutatavate jäätmete kogumine ja vedu korraldada koostöös naabervaldadega, et see ei osutuks ülemäära kalliks. Lisaks tasub pakendijäätmete kogumise korraldamisel teha koostööd pakendiorganisatsiooni ja naaberomavalitsustega, et saavutada optimaalsed lahendused kogumissüsteemi käivitamisel. 7.3. Järelevalve Jäätmekäitluse üle teostavad järelevalvet Keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad. Keskkonnajärelevalve seaduse järgi on kohalik omavalitsus järelevalveasutus, millel on oma haldusterritooriumil Keskkonnainspektsiooniga samasugused õigused ja kohustused. Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- ja linnavalitsus. Keskkonnainspektori ülesandeks muuhulgas on jäätmehoolduseeskirjaga sätestatud jäätmekäitlusnõuete täitmise kontroll. Järelevalve tõhustamise abinõud on järgmised: • parem koostöö Keskkonnainspektsiooni (Harju osakonna) ja valla vahel; • ettevõtjate-jäätmetekitajate jäätmearuande kohustus; • korraldatud jäätmevedu ja koostöö jäätmevedajatega; • dispetšerteenistuse sisseseadmine ja avalikkuse kaasamine risustamisest ja jäätmete seadusevastasest ladestamisest teatamisele. 8. JÄÄTMEKAVA RAKENDAMISE KESKKONNAMÕJU Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju võib olla nii otsene, näiteks inimese tervise ja heaolu kahjustamine ning looduskeskkonna reostamine, kui ka kaudne, näiteks prügilate ümbruse maa hinna langus, vanade prügilate nõuetekohase sulgemisega seotud kulud. Jäätmekäitluse keskkonnamõju tuleb arvestada nii jäätmete tekitamisel, kogumisel, transpordil kui kõrvaldamisel. Siinkohal mõistetakse jäätmekäitluse keskkonnamõju all eelkõige mõju looduskeskkonnale, milline on jäätmekäitluse eri etappides erinev, seetõttu on erinevad ka negatiivse mõju vähendamise võimalused. Reeglina ei oma kohaliku tähtsusega jäätmekäitlustegevused olulist keskkonnamõju. Raasiku valla korraldatav jäätmekäitlus seisneb peamiselt jäätmete kogumise ja veo korraldamises. Jäätmete kogumine Jäätmete kogumisel on oluline jäätmete sorteerimine. See on kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamise peamine võimalus, millega vähendatakse ka jäätmekäitluse negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimine loob eelduse jäätmete kordus- ja taaskasutamiseks (eraldatakse taaskasutatav materjal) ning ohtlike jäätmete eraldamiseks. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist. Tähelepanu tuleb pöörata sorteeritud jäätmete, eriti ohtlike jäätmete ohutule ladustamisele kuni nende edasisele käitlejale üleandmiseni. Probleemiks on jäätmete sorteerimise tagamine nii ettevõtetes kui kodumajapidamistes, sest puuduvad sorteerimisharjumused või lahuskogumise võimalused. Jäätmete kogumise keskkonnamõju avaldub eelkõige nende ladustamisel. Ohtlike jäätmete hoiustamisega kaasneb võimalik mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Probleemid võivad tekkida toiduainete jm. kergesti roiskuvate biolagunevate jäätmetega (võivad mõjuda hügieenitingimustele), eriti soojal aastaajal. Omaette tingimused tuleb seada plahvatusohtlikele, süttivatele ja kergestisüttivatele jäätmetele, samuti nakkusttekitavatele ja muudele tervist ohustavate omadustega jäätmeliikidele. Jäätmete vedu Jäätmete veo keskkonnamõju on seotud jäätmete või neis sisalduva materjali võimaliku levikuga keskkonda veo ajal ja transpordivahendi keskkonnamõjuga. Transpordi korraldamisel tuleb silmas pidada, et veovahendid kulutavad fossiilseid kütuseid ja paiskavad õhku heitgaase, s.h. kasvuhoonegaase, mistõttu majanduslikust otstarbekusest ja ka keskkonnakaitselisest seisukohast tuleb olmejäätmete vedu korraldada kõige optimaalsemalt. Üheks oluliseks jäätmete veoga seotud keskkonnamõjude vähendajaks on korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine, kus jäätmeveo marsruudid on paika pandud ka logistiliselt läbimõeldult. Sel moel vähenevad jäätmeveo masinate poolt läbitavad vahemaad ning väheneb transpordist tingitud keskkonnamõju jäätmekäitluses. Jäätmete kogumine ja vedu tuleb korraldada kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgida kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda, et vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist. Jäätmete kõrvaldamine Meil on olnud põhiliseks käitlusviisiks jäätmete ladestamine. Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Tavajäätmete prügilatesse ladestatakse tegelikult segajäätmeid, kus on nii olme-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid, kui ka reoveesetet ja ohtlikke jäätmeid. Keskkonnamõju ilmneb ka sotsiaalsele keskkonnale, väljendudes lisaks mainitule veel mitmes häiringus (hais, lenduv prügi, asotsiaalsed inimesed). Prügila keskkonnamõju ei saa aga hinnata ainult pindala ja mahu alusel, vaid tuleb arvestada ka muid asjaolusid. Keskkonnamõju ulatus sõltub suuresti põhjavee kaitstusest, mis oleneb aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest, veega küllastunud kivimite iseloomust ja veepidemete paksusest ning levikust. Raasiku vallas tegutsenud Perila-Esku prügila on suletud 2002. aastast. Kuna prügila asub vanas kruusakarjääris, kus põhjavesi on kaitsmata, võib prügila siiski avaldada vähest mõju keskkonnale ka tulevikus. Jäätmekavaga kavandatud jäätmetekke vähendamine, tekkekohas sortimine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurendamine aitavad kaasa jäätmete lõppkäitlemise keskkonnamõjude vähendamisele (väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk, saasteainete sisaldus nõrgvees ja mõju välisõhu kvaliteedile), samuti väheneb omakorda taastumatute loodusvarade kasutamine ja sellest tingitud keskkonnamõjud. Jäätmeseadusest tuleneva korraldatud jäätmeveo keskkonnamõju peaks avalduma selles, et võimalikult palju tekitatud jäätmeid tuuakse jäätmekäitlussüsteemi (s.h taaskasutusse) ja sellega vähendatakse keskkonda ebaseaduslikult sattuvate jäätmete koguseid. Jäätmekäitlusobjekti (näit jäätmejaama) rajamisel valla territooriumile tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Esineb ka jäätmete ebaseadusliku ladestamise probleem. Ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtades tuleb tugevdada järelevalvet. Üheks eeltingimuseks, mis vähendaks negatiivset keskkonnamõju, on jäätmetekitajate maksimaalne haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle, mis on ka Jäätmeseadusega kehtestatud korra üks peamisi eesmärke. Jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara mahu hinnang Kuna Raasiku vallas ei tegutse prügilat, mis vajaks sulgemist, ning endine prügila on suletud, ei nõua prügilate sulgemine ega katmine rohkem loodusvara kasutamist, v.a loomsete jäätmete matmispaiga sulgemine mõningasel määral. Väiksemamõõtmelisema jäätmekäitlusrajatise (jäätmejaam/kogumispunkt, kompostimisväljak) rajamine ei nõua olulises mahus loodusvara kasutamist. Loodusvara võib kasutada teatud määral näiteks ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade või jääkreostuse likvideerimisel – pinnasega katmisel. Pinnasena oleks siin otstarbekas kasutada näiteks mõnel ehitustegevusel eemaldatud pinnast, mis ei sisalda ohtlikke materjale, või aia- ja haljastusjäätmetest saadavat komposti. 9. JÄÄTMEHOOLDUSE TEGEVUSKAVA Jäätmehoolduse tegevuskava võtab kokku jäätmehoolde eesmärgid, vahendid ja meetmed eesmärkide realiseerimiseks, eeldatava meetmete maksumuse ning võimalikud rahastamise allikad. Tegevuskava ulatus võib olla 3-5 aastat. Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevusi tuleb käsitleda kui võimalusi jäätmehoolde parendamiseks. Juhul, kui neid ei ole mingil põhjusel võimalik antud aastal täita, võib need lülitada järgmis(t)e aasta(t)e tegevuste hulka. Oluline on omada ülevaadet, millised tegevused on täidetud, millised mitte. Samuti võib tekkida vajadus uute tegevuste lülitamiseks jäätmekavasse. Selleks on vajalik jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine. Tabel 7. Raasiku valla jäätmehoolduse tegevuskava aastateks 2005-2009 Eesmärk 31.12.2009 Eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused Läbiviimise aeg / vajalikud vahendid (tuh. krooni) Võimalikud rahastamis- allikad 2005 2006 2007 2008 2009 1. Tõepärase info saamine jäätmete koguse ja koostise kohta 1.1. Elanikkonna ja ettevõtete tarbimisharjumuste ja jäätmetekke uuringu läbiviimine 40 40 45 45 50 KIK, valla eelarve 1.2. Nõuda jäätmekava koostamist ettevõtetelt, kus ladestatavate jäätmete kogus ületab näidatud koguse ning kus tekib olulisel määral ohtlikke jäätmeid 150 m³/a 125 m³/a 100 m³/a 75 m³/a 50 m³/a ettevõtted 1.3. Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke kontrolli alla saamiseks siduda ehituslubade väljastamine jäätmearuandluse kohustusega * * * * * ettevõtted, jäätmevaldajad 1.4. Jäätmevaldajate registri asutamine ja rakendamine 20 10 5 5 5 valla eelarve 2. Olmejäätmete tekke stabiliseerimine 2.1. Elanike informeerimine, selgitus- ja kasvatustöö korraldamine lasteaedades ja koolides; jäätmekäitlus- ja heakorrakampaaniad 55 60 70 70 80 valla eelarve, sponsorlus 2.2. Tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldamine müügikohtades koostöös pakendiettevõtjatega * * * * * pakendi-ettevõtted 2.3. Soodustamaks üleminekut säästvamale tehnoloogiale, korraldada valla ettevõtetes nn. säästliku või keskkonnasõbraliku ettevõtte valimised 20 * 30 * valla eelarve, ettevõtted, sponsorlus 3. Olmejäätmete ohtlikkuse vähendamine - kogutakse 70 % tekkinud ohtlikest jäätmetest 3.1. Ohtlike jäätmete kogumine elanikelt ja kogumissüsteemi täiustamine: patareide kastide paigaldamine kauplustesse, vallamajja jm. kohtadesse 30 30 35 35 40 valla eelarve 3.2. Perioodiliste ohtlike jäätmete kogumisreidide korraldamine; siduda elektri- ja elektroonika-jäätmete kogumiskampaaniatega 25 25 30 30 35 valla eelarve, KIK, tootjad 3.3. Nõuda ettevõtetelt ja tervishoiuasutustelt nõuetekohast ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist, jäätmekava koostamist ja vastav valla poolne järelevalve, vt. 7.6. * * * * * valla eelarve, ettevõtted 4. Jäätmete taaskasutamine - 40 % kogutud jäätmetest 4.1. Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide võrgu täiustamine * * * * * valla eelarve 4.2. Koostöö ettevõtetega ja lähimate omavalitsustega taaskasutatavate jäätmete edasise käitlemise korraldamiseks 25 45 45 55 55 valla eelarve 4.3. Mahukate jäätmete kogumiskampaaniate korraldamine (2005) 25 30 30 35 35 valla eelarve 4a. Biolagunevate jäätmete taaskasutamine 4.4. Biojäätmete tekkekohas kompostimise propageerimine eramutes, oskusteabe jagamine, vallapoolne abi kompostrite soetamisel (2005) 40 50 60 valla eelarve, ettevõtted, KIK, jäätmevaldajad 4.5. Biojäätmete kogumise süsteemi juurutamine korterelamutes (2009) 10 valla eelarve 4.6. Biojäätmete kogumise süsteemi juurutamine ettevõtetes (2009) 10 valla eelarve 4.7. Kompostimisväljaku rajamine. Vt. ka 4.2. * * 700 * * fondid, valla eelarve 4b. Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine 4.8. Vanapaberikonteinerite paigutamine korterelamute juurde (2006) * * * * jäätmevaldajad 4.9. Vanapaberi eraldi kogumise juurutamine vallavalitsuses, haridus- jt. asutustes (2006) 10 15 0 0 valla eelarve 4c. Pakendijäätmete taaskasutamine - 50 % pakendijäätmete kogumassist 4.10. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaarendamine koostöös pakendiettevõtjatega (2005) * * pakendi-ettevõtted (pakendiorgani- satsioon) 4d. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine 70 % ulatuses 4.11. Ehitus- ja lammutusjäätmete sorteerimise ja taaskasutuse korraldamine (2005). Vt. ka 1.3., 4.2. * * * * jäätmevaldaja, jäätmekäitleja 4.12. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise korra kehtestamine jäätmehoolduseeskirjas * valla eelarve 4e. Metallijäätmete taaskasutamine 4.13. Metallijäätmete kogumiskampaaniate perioodiline korraldamine * * * * * ettevõtted, valla eelarve 5. Jäätmete kogumise ja veo optimeerimine, et täita eesmärgid taaskasutamise osas 5.1. Korraldatud jäätmeveoga seotud dokumentatsiooni koostamine, konkursi läbiviimine, rakendamine (2005), vt. ka 1.4. * * valla eelarve 5.2. Jäätmemajade rajamine korterelamute juurde 70 70 70 * * valla eelarve, jäätmevaldajad 5.3. Uute kaupluste, majutus- ja toitlustusasutuste ning planeeringualade planeerimisel lahendada ka jäätmete liigiti kogumise küsimused * * * * * ettevõtjad, jäätmevaldajad 6. Jääkreostuse kollete jm ohtlike objektide ohutustamine 6.1. Jääkreostuse ja ebaseaduslike jäätmete mahapanekukohtade olemasolu ja ulatuse kindlaksmääramine ning likvideerimine 70 80 90 100 110 valla eelarve, KIK 7. Jäätmehoolde regulaarne järelevalve, kavandamine, koolitus jm. 7.1. Osalemine maakonna jäätmekava läbivaatamisel, täiendamisel * * * * * valla eelarve 7.2. Koostöö omavalitsustega: piirkondlik jäätmehoolduskeskus * * * * * valla eelarve 7.3. Jäätmekava ja -eeskirja regulaarne ülevaatamine * * * * * valla eelarve 7.4. Ettevõtete koolitus jäätmekavade koostamiseks jm. * * * * * ettevõtted, valla eelarve 7.5. Konkreetsete projektide väljatöötamine ja rahastamistaotluste koostamine * * * * * valla eelarve 7.1.-7.5. Kokku 50 60 70 80 90 7.6. Järelevalve tõhustamine 100 110 120 130 140 valla eelarve KOKKU 550 640 1385 615 660 KASUTATUD MATERJALID • Üleriigiline jäätmekava (RT I, 23.12.2002, 104, 609) Keskkonnaministeerium, Tallinn 2002. • Eesti keskkonnastrateegia (RT I, 01.04.1997, 26, 390) • Jäätmeseadus, Riigikogus vastu võetud 28.01.2004, jõustunud 1. mail 2004. • Pakendiseadus, Riigikogus vastu võetud 21.04.2004, jõustunud 1. juunil 2004 • Muud jäätmealased õigusaktid. • Harjumaa jäätmekava, AS EcoPro, AS Tallmac, Tallinn 2000. • Harjumaa jäätmekava, ajakohastatud. Eelnõu. AS EcoPro, AS Tallmac, Tallinn 2004. • Raasiku valla arengukava aastateks 2002-2005. • Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri. Raasiku Vallavolikogu 12.10.1999 määrus nr 25. • Raasiku valla üldplaneering. OÜ E-Konsult. 2004. • Transition Facility Project. Development of the nationwide packaging waste collection and recovery system, Estonia. Feasibility Study. Kampsax. August 2004. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemide analüüs. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003. • Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis. Säästva Eesti Instituut, Tallinn 2003. • Jäätmekava koostamise juhend. Sihtasutus REC Estonia, 2003. • Jäätmemajad, -katusealused ja –aedikud. Tüüplahendused ja valikupõhimõtted. Tallinna Linnavalitsus. Säästva Arengu ja Planeerimise Amet, 2002. • Raasiku Vallavalitsus http://www.raasiku.ee • Keskkonnaministeerium http://www.envir.ee • Statistikaamet http://www.stat.ee • Keskkonnalubade infosüsteem http://klis.envir.ee/klis _________________________ 1Jäätmed on mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lg 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema 2 Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Nende hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad 3 Jäätmete töötlemine on nende mehhaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse. 4 Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete valdajaks on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik. Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.